INTERNETIKKUT ATUAGAATEQARFIK Watchtower
INTERNETIKKUT ATUAGAATEQARFIK
Watchtower
Kalaallisut
  • BIIBILI
  • BIIBILILERSAARUTIT
  • ATAATSIMIINNERIT
  • g95 8/1 qupp. 26-29
  • Ullumikkut ilumoortunik ajoqersuganngortitsiortorneq

Immikkoortumi matumani isiginnaagassiaqanngilaq.

Ajoraluartumik isiginnaagassiap aanerani ajutoortoqarpoq.

  • Ullumikkut ilumoortunik ajoqersuganngortitsiortorneq
  • Iteritsi! – 1995
  • Qulequtaaqqat
  • Tamatumunnga assingusut
  • Atuarfik immikkut ittoq
  • Ajoqersuiartortitat allat
  • Sunik inerititaqarsimappat?
  • Allamik atorfeqaratik oqaluussisartut oqaluussisarnikkut siuartut
    Jehovap nalunaajaasui ataasiussuseqarlutik Guutip peqqusaanik silarsuarmi tamarmi naammassinnittut
Iteritsi! – 1995
g95 8/1 qupp. 26-29

Ullumikkut ilumoortunik ajoqersuganngortitsiortorneq

JESUS KRISTUS ima peqqusisimavoq: ’Taamaattumik aallaritsi, inuiaqatigiillu tamaasa ajoqersuganngortissigik kuillugillu.’ (Matîuse 28:19) Everyman’s Encyclopedia-mi oqaatigineqarpoq peqqussut tamanna ’kristumiunit tamatigut maleruarneqartarsimasoq,’ ilanngulluguli oqaatigineqarpoq ’nukiit annikitsuinnaat atorlugit’ taamaaliortoqartarsimasoq. Atuakkami The Missionary Myth-imi ima apeqquteqarpoq: „Ukiut ajoqersuiartortitaqarfiusut naasimappat?“

Atuagassiami Newsweek-imi siorna januaarimoortumi ima paasissutissaqarpoq: „Paavip Johannes Paul II-p katuullit Romalerisut aqqusinermut pisissimavai.“ Atuagassiami ima nassuiarneqarpoq: „[Paavip] palasiunngitsut 350-it Romap qitigiartarfiinut, pisiniarfeqarfissuinut qimuttuitsoqarfiinullu aallartissimavai ’isumataartitsiniaasillugit’. Suliniarneq februaarip 16-ani aallartippoq. Iluatsissappat suliniarneq nunarsuarmut tamarmut siammarneqassaaq.“

Jehovalli nalunaajaasuisa oqaluussinissamik pisussaaffitsik paasereersimavaat. (2 Timûtiuse 4:5) Soorunami tamakkeratik nunani allani ajoqersuiartortitaasinnaapput. Sumiikkaluaraangamilluunniilli oqaluussisinaapput taamaaliorlutillumi. Tamanna eqqarsaatigalugu tamarmik ajoqersuiartortitatut taaneqarsinnaapput.

Atuarfik immikkut ittoq

1940-kkut aallartilaarneranni Napasuliaq Alapernaarsuiffiup Peqatigiiffia atuarfimmik pilersitsivoq kiffartortut misilittagartuut nunani allani pisariaqartitsiffioqisuni ajoqersuiartortitassatut sungiusarniarlugit. Ukiut ingerlanerini ilinniartitseriaatsit allanngortinneqartarsimapput, anguniagarli taannaajuarpoq, tassa Biibilimik atuaqqissaarneq pingaartittuassallugu nutaarsiassamillu nuannersumik oqaluussissutiginninneq inuunermut pisariaqavissoq ingerlatissallugu.

Atuarfimmut nutaamut tamatumunnga atsiunneqarpoq Gilead, oqaaseq epriiarisooq isumaqartoq ’nalunaajaaterpassuit’. Jehovap nersornaatissaanut nalunaajaatissarpassuassiiniarluni nunarsuaq tamakkerlugu oqaluussinermi, Jesusip nalitsinni pisussatut siulittuutigisimasaani, Gilead assorsuaq pingaaruteqarsimavoq. — Matîuse 24:14.

Atuarfimmi Gileadimi atuartunut klassinut siullernut 1943-mi aallartittunut Nathan H. Knorr, taamanikkut Napasuliaq Alapernaarsuiffiup Peqatigiiffiata præsidenterisaa, oqalugiarnermini ilaatigut ima oqarpoq: „Suliamut apustili Paulusip, Markusip, Timoteusip allallu Guutip naalagaaffia oqaluussissutiginiarlugu Romamiut naalagaaffianni angalallutik suliarisimasaannut assingusumut maani piareersarteqqinneqassaasi. . . . Suliassarsi pingaarnerpaaq tassaavoq Jesusip apustilillu iliortarsimanerattut illumiit illumut angalaarlusi Naalagaaffik pillugu iivangkiiliumik oqaluussissutiginninnissaq.“

Klassit siulliit ilinniarnertik naammassigamikku Latinamerikami nunanut qulingiluanut aallartinneqarput. Ulloq manna tikillugu 6500-t nunanit 110-nit amerlanerusuneersut Atuarfik Gilead-imi ilinniartitaasimapput nunanullu qeqertanullu 200-nit amerlanerusunut aallartitaasimallutik.

Ajoqersuiartortitat allat

Kristumiuunerartut ajoqersuiartortitaqarnikkut suliniuteqartarsimapput. Ilarpassui, soorlu Kalaallit Nunaannukartitat, Biibili tamaat ilaaluunniit nunap inuiisa oqaasiinut nutsersimavaat. Qangaanerusorli ajoqersuiartortitat ilaat inunnik Biibilimik ajoqersuinissaq pinerunagu allanik soqutigisaqartarsimapput.

Assersuutigalugu kristumiuunerartut Japanimi ajoqersuiartortitaat „ilinniartitaanermut atuarfeqarnermullu“ suleqataasimapput, Kodansha Encyclopedia of Japan-imi taama allassimasoqarpoq. Aamma ima allassimavoq: „Ajoqersuiartortitat ilarpassui ilinniagaqarnikkut imminnut qaffassarsimapput.“ Oqaasilerituunngorsimapput professorinngorsimallutilluunniit, atuakkialerinermik, oqaatsinik, filosofiimik, Asiap kangiani upperisarsiornermik Japanimiullu ileqqutoqaannik ilinniartitsisisarsimallutik. „Inuttut atugarisatigut ikiuiniarneq aamma ajoqersuiartortitat suliaannut ilaasimavoq pingaartoq,“ atuakkami tassani aamma allassimavoq.

Nutaarsiassamik nuannersumik oqaluussissutiginninneq ajoqersuiartortitaqarnermi sallerpaatinneqarsimanngilaq. Timikkut pisariaqartitat anersaakkut pisariaqartitanit pingaarnerutippallaarneqarsimapput. Inuttut soqutigisat qitiutinneqarsimapput. Ilami Ilagiit Tuluit Japanimut 1889-imi ajoqersuiartortitaat „Japanimi qaqqasiortartut ataataat“-tut ullumikkut ilisimaneqarneruvoq.

Ajoqersuiartortitat Gileadimi ilinniarsimasut kristumiuunerartut ajoqersuiartortitaannit pingaartutigut allaanerussuteqarput. Atuakkami Jehovas Vidner — Forkyndere af Guds Rige-mi, kapitali 23-mi ima allassimasoqarpoq: „Kristumiuunerartut ajoqersuiartortitaat napparsimmavinnik, qimaasunut inissianik meeqqanullu angerlarsimaffinnik pilersitsiortorsimapput inuit timikkut pisariaqartitaannik isumassuiniarlutik. . . . Ajoqersuiartortitalli atuarfimmit Gileadimeersut taamaaliorsimanngillat — taakku Biibilimik ilinniartitsisimapput. Oqaluffinnik sanaartoratik inuillu namminneq ornigunnissaat utaqqiinnarnagu namminneerlutik illumiit illumut angalaarlutik inunnik naapertuilluassutsimik maqaasigisaqartunik ujarlertarput ilinniartittarlugillu.“

Sunik inerititaqarsimappat?

Kristumiuunerartut ajoqersuiartortitaasa ukiuni hundredelikkuutaani Europami kristumiutut ajoqersuganngortitsiniarnerat qanoq iluatsitsigisimava? Atuagaq A Global View of Christian Missions-imi tamatumunnga akissutissaqarpoq: „Europami inuit 160 millionit missaanniittut upperisarsiornermut sumulluunniit ilaasortaanngillat. Kristumiussutsimut suli atasut ilaannamininnguisa upperisartik ilumooruppaat. . . . Tulluutinngilluinnarpoq Europa nunatut kristumiuuffiusutut taassallugu.“

Asiamimi pissutsit qanoq ippat? Kodansha Encyclopedia of Japan-imi allassimavoq: „Inuit isumaat naapertussagaanni kristumiussuseq upperisatut ’takornartatut’ suli isigineqarpoq, . . . Japanimiunut nalinginnaasunut naleqqunnani. . . . Kristumiussuseq Japanimi inuiaqatigiit akornanni pingaannginnertut inissisimajuarsinnarsimavoq.“ Japanimi inuit 4 procentiinit ikinnerusut kristumiuunerartuupput, Indiami 3 procentinit ikinnerusut, Parkistanimi 2 procentimit ikinnerusut Kinamilu 0,5 procentimit ikinnerusut.

Kristumiuunerartut ajoqersuiartortitaasa Afrikami ukiuni hudredelikkuutaani sulereersimaneranni tamaani pissutsit qanoq isikkoqarpat? Afrikami biskopit siorna upernaakkut Romami ataatsimeersuarnerannit nalunaarusiaq aallaavigalugu Tysklandimi atuagassiaq Focus ima paasissutissiivoq: „Afrikamiut upperisatoqaat Guutimik nalusut upperisaattut avoqqaarineqarunnaarsimapput. Nalunaarusiami suli tamanut saqqummersinneqanngitsumi ’Afrikamiut upperisatoqaat’ inuunermut ilaasutut pingaartutut eqqaaneqarput. Taakkununnga ilaasortaasut ataqqineqarnissaminnut qinngaqqunnanngillat. Ilagiit ataatsimiititaasa paasisimavaat upperisarsiornerit qangaanerusoq upperisapalaatut avoqqaarineqarsimagaluit ’allaat katuulivissuarnit inooriaaserineqalersimasut’.“

Amerikamimi kristumiuunerartut ajoqersuiartortitaat ukiuni hundredelikkuutaani kristumiunik ajoqersuganngortitsiniarnerminni qanoq iluatsitsitigisimappat? Atuakkami Mission to the World-imi ima allassimasoqarpoq: „Latinamerika suli ’nunatut sumiginnakkatut’ taaneqarsinnaavoq naak ukiuni qulikkaani kingulliunerusuni ajoqersuiartortitaqarnikkut annertuumik siumukartoqarsimagaluartoq.“ USA pillugu Newsweek-imi allassimavoq misissuinerit nutaanerusut ’takutikkaat naak Amerikap nunataani upperisarsiornernik ulikkaaraluartoq ikittuinnaat upperisaminnik ilumoorussisuusut. . . . Inuit apersorneqartut affaat oqarput sapaatini naalagiartarlutik, ilumuunngillalli. . . . Amerikamiut 18-inik taakkulu qaangerlugit ukiullit pingasorarterutaat pissutsinik isiginnittaatsimikkut silamiorpalulluinnartuupput . . . 19 procentiinnaat . . . upperisaminnik aallussisuupput.“

Ataatsimut oqaatigissagaanni kristumiuunerartut ajoqersuiartortitaat piitsuussutsimik, nappaatinik ilisimaatsuussutsimillu annikillisaaniarnerminni inuit suliniutaannut ataavanngitsumik tamakkiinngitsumillu aaqqiissutissalinnut illersuisuusarsimapput. Kristumiulli ilumoortut ajoqersuiartortitaasa inuit Guutip naalagaaffianik pilersinneqarsimasumik, aaqqiissutissamik ataavartumik tamakkiisumillu nassataqartussamik, tikkuuttarpaat. Naalagaaffiup tamatuma ajornartorsiutit annikillisaannassanngilai, aaqqissallugilli. Aap, Guutip naalagaaffiata inuiannut atuutilersissavai peqqilluinnassuseq, pigisatigut isumannaassuseq piviusoq, kikkunnut tamanut suliassat killeqanngiusartumik periarfissiisut inuunerlu naassaanngitsoq! — Tussiaat 37:9-11, 29; Jesaja 33:24; 35:5, 6; 65:21-23; sarĸúmersitat 21:3, 4.

Kristumiuunerartut ajoqersuiartortitaat immaqa oqarumassapput kristumiutut imminnut nassuerutigisut aalajangersimasumik naalagiartartut ’inuiannik tamanik ajoqersuganngortitsillutillu kuisisarsimanerminnut’ uppernarsaatissaasut. Pissutsilli piviusut ersersippaat ajoqersuiartortitat tamakku inunnik ’Jesusip peqqusaanik tamanik maleruaanissamik’ ilinniartitsisimanngitsut. — Matîuse 28:19, 20.

Kristumiut ilumoortut ajoqersuinerat Guutip silarsuassaata nutaap atuutilernissaata tungaanut ingerlaannassaaq. Toqusunit makititaasunik millionilikkuutaanik, Guutip maleruaqqusaanik ajoqersorneqartariaqartunik, ajoqersuissapput. Satanimit akornusersorneqaratik kristumiut immikkut pisinnaatitaaffimmik nuannersumik, ajoqersuinermik, ingerlatsiinnarsinnaassapput — soorlu ukiuni qulikkaani taamaaliorsimasut.

[Qupp. 29-mi ungalusaq]

Qanoq ilillutik inunnik ikuisimasut

Tulliuttuni issuarneqarput ajoqersuiartortitat Gileadimi ilinniarsimasut ikiuinerannik nuannaarutiginnissimasut oqaaseqaataat.

„Maattussusiat, aggerfimminnit allaanerusunut naammagittarfiginnissusiat tupigisaqaara, soorlu makkununnga: silaannarmut, oqaatsinut, atisanut, nerisassanut upperisarsiornernullu. Suliassartilli aalajaaffigiuartarpaat, ilaasa allaat toqumut. Atuaqqissaartarnikkut ileqqui pitsaasut oqaluussinermilu ilungersuussissusiat iluaqutigalugit nammineq tamakkuninnga pingaartitsiartuaalersimavunga.“ — J. A., India.

„Uannik atuaqqissaaqatiginnittarnerminut atatillugu piffissamik eqquilluartassusia maluginiartorujussuuara. Paqumisuutinnik ilisimasaqanngissutsinnillu naammagittarfiginninnermigut imminut naalakkersinnaanermik malunnartumik ersersitsisarpoq.“ — P. T., Thailand.

„Nalunaajaasut ajoqersuiartortitaasa minguissusiat nuliaralu iluarisorujussuuarput. Suliniarnerisa piffissaq tamaat kiffartornermik anguniagaqarusulersissimavaatigut, ullumikkullu nuannaarutigeqisatsinnik nammineq ajoqersuiartortitaavugut.“ — A. C., Mozambique.

„Imminuinnaq eqqarsaatigisuusimavunga. Ajoqersuiartortitanik naapitsinerma kingunerisaanik tamatuma allanngortinnissaanut iliuuseqarusussuseqalersimavunga. Pilluarneq qarsupittuunngitsoq piviusorli taakkunani takuara.“ — J. K., Japan.

„Kristumiuunerartut ajoqersuiartortitaat ilorrisimaaqalutik inuupput. Kiffaasa illumik ipertaajaassuttarpaat, nerisassiuullugit, errorsissullugit, naatsiivii paaralugit biiliuttarlugillu. Tupaallassimavunga ajoqersuiartortitat Gileadimeersut illuminni suliassanik peqqissaarlutik sulisut takullugit, tamatuma saniatigut inuit allat Guutip naalagaaffianik ilinniartiitigalugit.“ — S. D., Thailand.

„46-nik kiakkaluaraangalluunniit ajoqersuiartortitat arnat inunnut pulaarniarlutik sikkilerlutik angalasarput. Inoroorsaassusiat nakerisarsiunngissusiallu, kiisalu nikallujuissusiat, iluaqutigalugit sallusuissut paasilerpara.“ — V. H., India.

„Ajoqersuiartortitat imminnut angisuutittuunngillat. Maniguullutik inunnut tikitaminnut inuuniarnikkullu piitsuussusiannut naleqqussartarput. Kiffartoriartorlutik tikissimapput, taamaattumillu naammagittaalliunngisaannarlutik nuannaarpaluttuaannarlutillu nalerisimaarpaluttuaannarput. — C. P., Thailand.

„Biibilip sallusuissutaanik kimikillisaanianngisaannarput. Aammali inunnik tikitaminnik misigilersitsinianngisaannarput taakku ileqqutoqaat kukkusuusut imaluunniit ’kitaamiutut’ iliortariaqartut. Aamma inuit allat nikanarnerusutut misigitinnianngisaannarpaat.“ — A. D., Papua New Guinea.

„Biibilimik atuaqqissaaqatigileraangaminga ajoqersuiartortitap arnap kristumiuunerartut ajoqersuiartortitaat assiginagit Koreamiutoorluni nissuni paarlatsillugit ingittarpoq. Koreamiutut nerisassiavut ooqattaarumasarpai. Taassuminnga nuannarinninnera siumukarnissannut iluaqutigaara.“ — S. K., Korea.

„Taamani qulinik ukioqarpunga ulloqeqqanullu atuarfimmit soraartarlunga. Ajoqersuiartortitap ualikkut oqaluussiartoqatigisarnissannik ilaseraanga. Biibilimi najoqqutassiarpassuarnik ilinniartippaanga Jehovallu peqatigiissortaanik piviusumik pingaartitsilersillunga.“ — R. G., Colombia.

„Suliassama tamatigut naammassisarnissaannik, pisariaqartut naammagittaalliornanga suliarisarnissaannik, ilinniartippaanga. Jehova Jesus Kristusilu qamanngavik pisumik qutsavigaakka ajoqersuiartortitanik aallartitsivigisimammatigut.“ — K. S., Japan.

[Qupp. 28-mi assiliartaq]

Ajoqersuiartortitat Gileadimi atuarsimasut nunanit 16-ineersut qanittukkut ataatsimeersuarnermi misigisalikkersaarput

    Kalaallisut (1985-2025)
    Aniffissaq
    Iserfissaq
    • Kalaallisut
    • Ingerlateqqiguk
    • Inissiissutit
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Atuinermut piumasaqaatit
    • Paasissutissanik atueriaaseq
    • Nammineq inissitassat
    • JW.ORG
    • Iserfissaq
    Ingerlateqqiguk