Oqaloqateqarsinnaaneq
INUIT tamarmik pisariaqartunik atorfissaqartitsipput, nerinermik, sininnermik sulinermillu. Kisiannili aamma allamik pisariaqartilluinnagaqarpugut. Sumik?
Eqqarsaatigeriassagit angut ukiuni tallimani kisimiitillugu parnaarussaasimasup oqarsimanera. Tassaniinnermini inuunermik naleqalersitsisartumik arsaarneqarsimavoq. „Allanik ilaqarnissara assut maqaasisimavara, allat eqqarsaatinnik avitseqatiginissaat imaluunnit oqaloqatiginissaat.“ Nangilluni oqarpoq: „Paasivara qanoq iliuuseqartariaqarluga kiserliornera anigorniarumallugu, taamaanngippammi kiserliornersuup nipaannersuullu eqqarsaatikka sunnissammagit.“
Aap, attaveqateqarnissamik pisariaqartitsineq inunnguuseraarput, oqaloqateqaraangattalu tamatuminnga pisariaqartitsinerput matussusertarparput. Ilisimatuut Dennis R. Smith aamma L. Keith Williamson tamatumunnga ima oqaaseqarput: „Pisariaqartipparput tatigisamut oqaluttuarfiginninnissarput, nuannaarutigisatsinnik avitseqateqarnissarput ernumagisatsinnillu eqqissiviilliuutigisatsinnik oqaloqateqarnissarput.“
Allanut nalunaarnissarput atorfissaqartipparput
Inuit oqalussinnaassutsimik tupinnartumik tunineqarsimapput. Pinngortinneqarsimavugut oqaloqatigiissinnaassuseqartitaalluta. Angut tamatuminnga misissuisimasoq oqarpoq: „Guutip pinngortissimavaatigut immitsinnut aliikkusersoqatigeerusussusilerluta. Taamaattumik allanik oqaloqateqarsimanngikkaagatta, imaluunnit piginnaanerput allanik attaveqarsinnaaneq arlaannik akornuserneqarpat, pillarneqarsimasutut misigisarpugut. Allanik oqaloqatiginninneq aallartissimagaanni pingaarutilimmik pisoqartarpoq. Imminut iluaallaataasarpoq, iluaqutaasarpoq aamma allat qanoq eqqarsarnerinik misiginerinillu paasisaqarnermik.“
Elaine, nakkutilliisup angalasartup nulia nassuiaavoq: „Oqaatsit misigissutsinut ersiutaapput. Ilimagiinnarneqarsinnaanngilaq aappaasup nalunngikkaa qanoq pingaartitsigaluni. Oqaatsikkut annisissallugu pingaaruteqarpoq. Oqaloqatigiinnissaq pisariaqarpoq.“
David kristumiumut utoqqaanertaasumut ernerusoq ima ersersitsivoq: „Ilaannikkooriarluga misigissutsikkut pakatsisarpunga nalornisoortarlungalu. Aallaqqaammut oqarumaataartarpunga, kisiannili misigisarlunga tatisineq ilunni alliartuinnartartoq. Oqaloqateqaraagamalu soorlu silaannaarneqartartunga naqitsineq peerneqartutut illuni. Oqalunninni imminut qanoq isumaqarfiginninnera paasisarpara, pisinnaanngortarlungalu pissutsinut piareersimanissannut aaqqiissutissamillu nassaartarlunga.“
Oqaloqatigiilluarsinnaanermut suna akornutaasinnaasoq
Oqaloqateqarnerup pisariaqartut matussusertarpai. Amerlaqaalli oqaloqatigiilluarsinnaanermut akornutaasut. Ilaannut allaat akiorniagassaasarpoq — pinngitsoorumaneqarnerusartoq.
„Inuunerma ilarujussuani,“ Cary oqarpoq, „pitsaanerutissimavara oqaloqateqartannginnissara.“ Imalu nassuiaavoq: „Allanik tatigisassaqannginnera pissutaavoq. Allanik oqaloqateqaraagama annilaanngatiginerusarpara sianiilliornissara imaluunnit oqaatsima quiassuaatigineqarnissaat.“
Elaine isumaqarpoq ajornartorsiutigisani tassaasoq ittuutuneq. Imalu oqaluttuarpoq: „Ilaquttatsinni tatigeqatigiilluta oqaloqatigiissinnaasanngilagut. Ataataga mersernarpasissuuvoq. Taamaattumik inersimanerulaalerama misigineq ajorpunga allanut pingaartumik oqaasissaqarlunga.“ Aap, ittoornerup allanik oqaloqatiginnikkusunnerigaluaq tammartittarpaa naggataatigut imminut nipaarlunngortillunga!
„Kaamaatigisaqaara,“ taama oqarpoq John kristumiu utoqqaanertaasoq nassuerami imminut nikagisarnerminik. „Ittoornermut nakkaannaraanni, imminut avinngarusimasunngortinnartarpoq. Naak ini inoqarluaraluartoq, immikkoorniarnartarpoq arlaannaannilluunnit oqaloqateqarnissamut tunuarsimaarluni, tamatumalu kinguneri nammineq atugassaapput.“
Utoqqaanertaq alla Danielimik atilik allatut misigisimavoq: „Allat oqaloqatigissallugit pissusissaatut isigiinnartarpara. Kisiannili sorianngitsoq kipitittarpara oqaloqatigiinnerlu uanga ingerlatilerlugu. Malugilertarpara nuliara immikkut ittumik kiinnamigut ersersitsigaangat — paasilertarpara aasinaasit taamaaleqqittoorpunga, nalunngilara aamma nuannersumik oqaloqatigiinnissaraluatta sinnera nakerivallaarunnaaraa.“
Tamakkua oqaloqatigiilluarnissamik akornutaasut qanoq anigorneqarsinnaappat? Suut pissutsit pisariaqarpat tamanna saperunnaarniarlugu. Qanoq piviusunngortinneqarsinnaava?
’Qanoq oqassaanga?’
’Suna oqaluuserissavara?’ ’Ilisimasaqarpianngilanga.’ ’Kialuunnit tusarnaarumanavianngilaanga oqaluleruma.’ Immaqa taama eqqarsarputit, kisianni taamaattoqarunanngilaq. Ilisimasaqarputit illit paasilluanngisaraluannik. Ilisimasatit allat immaqa soqutigissavaat. Soorlu assersuutigiinnarlugu qanittumi arlaannut aallarsimaguit. Allat immaqa paaserusussavaat suna allaanerunersoq tikeraarsimasanni.
Aammattaaq ilisimasat nalinginnaasut annertusarniarlugit assigiinngitsunik atuagassanik atuarnikkut pisinnaavutit taamaaliorsinnaassallutit. Ileqqussaalluartuuvoq ullut tamaasa atuarnissamut piffissalertaraanni. Jehovap Nalunaajaasuisa atuagassiaataat assigiinngitsunik Biibilimut paasissutissanik imaqartarput nalinginnarnillu soqutiginartunik. Nutaanik ilisimasaqarnerujartortillutit taamaaqataanik allat avitseqatiginissaannut periarfissatit annertusiartussapput. Tamatumunnga assersuutaasinnaavoq naqitaaraq Ullut tamaasa Allakkat misissortakkit, Jehovap nalunaajaasuinit atorneqartartoq. Taassuma ullut tamaasa eqqarsaatissanik nutaanik tunisinnaavaatit allanik oqaloqatiginnileruit atorsinnaasannik.
Oqaloqatigiinnermut peqataassagaanni imaaginnanngilaq oqaluinnavissalluni. Tamarmik immikkut eqqarsaatitik isummatillu ersersissinnaasariaqarpaat. Aappaa aamma periarfissinneqartariaqarpoq oqaaseqarnissaanik. Oqanngisimaalerpat tulluartunik arlaannik apeqquteqarsinnaavutit oqaloqatigiinneq inuummarissarniarlugu. Oqariarta illit utoqqaanerusumik oqaloqateqartutit. Taama pisoqarnerani apersulaarsinnaavat inuunermini qanoq misigisartagaqarnersoq qanorlu isumaqarnersoq inuusukkallarnerminik silarsuarmi allanngornerit ilaqutariittullu inuuneq pillugit. Allanik nutaanik ilikkagaqaatigalutit tusarnaassaallugu soqutiginartissaqaat.
Tusarnaallaqqissuugit
Oqaloqatigiinneq pissarsiaqarluarfigineqarsinnaavoq tamarmik tusarnaarluartarpata. Taamatut tusarnaartarnikkut allat ’erloqissutaannik’ ikiorneqartariallit tapersersorsinnaavatit. Angut atorfissaqanngitsutut misigisoq, imminut sussaritinnani, taamaaleriarmat ikinngumminut sianerpoq ikiorneqarusulluni. Ikinngutaanut piffissaalluanngikkaluartoq taamaakkaluartorli tusarnaarpaa — nalunaaquttap akunnerini marlunni! Angutip maanna oqaloqatigiissimanertik inuunerminik allannguilersitsisimasutut isigisarpaa. Suumuna oqaloqatigiinneq malunniuteqarluartissimagaa? „Tusarnaarluaqqissaaginnarpunga,“ ikinngutaasoq isumaginnilluartoq nassuiaavoq. „Silatuunik oqaaseqarsimaninnik eqqaamasaqanngilanga. Taamaallaat apeqqutit eqqortut atorpakka: ’Sooq taamatut misigivit?’ ’Sooruna ernumassutigigit?’ ’Suna iluaqutaasinnaasoraajuk?’ Apeqqutikka akigamigit nammineq akissutissarsivai!“
Meeqqat angajoqqaamik piffissaqarfigalutik tusarnaarneqaraagamik nuannaarutigilluartarpaat. Inuusuttuaraq Scottimik atilik oqarpoq: „Iluaallannartaqaaq angajoqqaat arlaat ornigukkaangat aperaluni arlaannik nanertuutigisaqarnermik. Ataataga ulluni kingullerni taamaaliullattaasarsimavoq, iluaqutaasaqaaq, arlaatigummi suut ilaat kisimiilluni aaqqitassaasanngimmata.“
Angutit ilaat ima siunnersuuteqarpoq: „Meeqqaat oqaloqateqarusussuseqalersinniartariaqarput.“ Meeqqani sisamaasut akuttunngitsumik ataasiakkaarlugit ilagisarsimavai, isumaqarami meeqqat kinaassusertik malillugu peroriartussappata pingaaruteqartorujussuusoq paasinnittumik tusarnaartarnissaat maluginiarlugillu. Taamaattumik kaammattuinera imaappoq meeraq oqalukkusuleraagat piareersimaffigalugu tusarnaarnissamik. Ima oqarpoq: „Qanorluunnit qasugaluaraanni pisarissersorneqartigigaluaraanniluunnit tunuartinneqanngisaannassapput taamaalillunilu oqalukkusunnerat nipangersillugu! Tusarnaartakkit.“
Allat soqutiginnilluarnerat ajunngitsumik kinguneqartarpoq
Amerlasoorpassuit misiginneqatigineqarnissartik atorfissaqartittarpaat allanut ammarlutik oqaloqateqarnissaminnut ersersitsinissaminnullu qanoq misiginerminnik. Angut inuusuttoq naammagittaalliorluni oqarpoq: „Oqaloqateqarnissannik atorfissaqartitsivunga, kisianni kimukassaanga? Allanik oqaloqatiginninnissara ajornakusoortittarpara. Uanga pissutsinnik soqutiginnittumik atorfissaqartitsivunga!“ Ilumoorluni soqutiginnivikkaanni tatiginninnermik toqqissisimanermillu allamut ammasumik oqalunnissamut oqinnerulersitsisarpoq.
Angutit ilaat ima oqaluttuarpoq: „Ukiualuit qaangiupput ikinngutinnut oqaloqatiginninniarsimagaluarnera ilaqutariinni ajornartorsiutivut qaangerniarneq sapilerakkit. Oqaaserisatuaa imaappoq: ’Angutitut tiguniakkit, taava tamarmik aaqqissaqqaarput.’ Oqaloqatigiinnertaqanngilaq imaluunnit oqaloqatigiinngilagut, aamma iluaqutiginngilluinnarpara. Matoqqasunngoqqiinnarpunga. Allaanerulluinnarporli kingusinnerusukkut Jehovap Nalunaajaasuisa ilaanik utoqqaanertamik oqaloqateqarama. Isaasigut takusinnaavara kiinaatalu isikkuatigut inussiarnerpalunneratalu takutippaat paasinnittuusoq. Soqutiginnilluinnarpoq, taamaammat uummammiukka tamaasa aniatilerpakka. Ima oqarpoq: ’Sapinngisarput tamaat pissutsini atukkanni tapersersorniassavatsigit.’ Inunnut taamaattunut allatut qisuariarfiunngilaq kisianniliuna ajunngitsumik!“
Pisinnaanerpugut amerlanerulluta ’neruttornissatsinnik’ allat oqaloqatigiinnermut siunertaqarluartumut peqataalernissaannik? Ataatsimooqatigiinni oqaloqatigiinnermut ittoortumik ilaqarutta pineqartoq oqaloqatigiinnermut akuliutsinniartarnerparput? John siuliani eqqaariigarput ima oqarpoq: „Nalunnginnakku namminerlu misigereernikuullugu qanoq ittuunersoq, paasisinnaavara misiginneqatigisarlugulu!“ Imalu nangippoq: „Pingaaruteqartorujussuuvoq pineqartoq saaffigissallugu oqaloqatigiinnermullu akuliutsissallugu. Allaat taamaannermi nipaatsumik qinusoqarsinnaavoq.“
Dan ikinngutimi ilaat pillugu ima oqarpoq: „Royip piginnaaneqarluni amigaatigivaa ataatsimoortuni oqaloqatigiileraangatta imminut tunuartittarluni. Taama pisoqaraagat aperisarpara: „Roy qanormaa taanna taannalu pillugit oqarpit? Taava oqalulertarpoq. Tamatuma kingunerisaanik pissusia nalusimasaraluartik paasilertarpaat.“ Dan kajumissaataasumik oqarpoq: „Tunniutiinnaqinak alla oqaloqateqarnissamik ajornartorsiuteqarpat imaluunnit oqaasissaminik nalornilerpat. Imminut eqqarsartittarit inuk taanna qamuuna ilalernartuunera nassaassaavoq oqalukkusussuseqartoq. Sulissutigiuaannaruk oqaaseqartarnissaa.“
Namminermut aamma iluaqutaavoq allanut asannilluni soqutiginninnivimmik ersersitsigaanni — aammattaaq ittuutunermik ajornartorsiuteqaraanni. Johnip paasilerpaa imminut mattuteqajaasarnermut ajugaaffiginninnissaminut iluaqutigisimallugu. Imatut nassuiaavoq: ’Asannittoq . . . namminissaminik piniartarinngilaq.’ (1 Korintumiut 13:4, 5) „Tamanna malinniassagaanni allat atugaannut soqutiginnittariaqarpoq aperisarlugillu. Iluaqutaanngilaq naammagisimaakkamut tunniutiinnarneq. Qinunikkut sanngiiffigeqqajaasaq ajugaaffigineqarsinnaavoq.“ Imalu nangippoq: „Taamaalioraanni annertuumik pilluaqqusaanartarpoq. Allat ajunngitsumik qisuariarneri takullugit ineriartuutaasutut misiginartarpoq nuannaarutiginninnerallu takullugu. Kaammattuutigisariaqarparput pissusissamisuuinnartillugu ittoortunut qanillinissatsinnut oqaloqatigalugillu.“
Misiginneqataaneq — oqaloqatigiinnermi tamani tunngaviuvoq
Misiginneqataaneq inuup pissusiisa pingaartinneqarnerpaat ilagaat. Misiginneqataanerliuna suna? Ph.D. Bernard Guerney-ip Pennsylvania State University-imeersup misiginneqataaneq tassaanerarpaa ’piginnaaneq inummut allamut paasinninneq misigisaanut isiginnittariaasianullu — pineqartoq isumaqatigigaluaraanni isumaqatiginngikkaluaraanniluunnit’. misiginneqataaneq oqaloqatigiinnermi sumi inissisimava? „Tassaavoq tunngaviusoq! Tunngaviuvoq allat sinnerinut sananeqarfissaq.“
Bernard Guerney nassuiaavoq oqaloqatigiinneq inuunerup pingaarnerpaartarigaa allanik ajunngitsumik attaveqarneq. Soorunami allatut assigiinngitsumik isumalinnik naapitaqartuarpugut. Ajornartorsiut aaqqinniarlugu piumassuseqartariaqarpoq eqqartussallugu ajunngitsumillu attaveqarneq attatiinnarlugu. Amerlanerillu taamaaliornissartik pinngitsoorumanerusarpaat pissutigalugu qanoq pissusilersornissartik nalugamikku aappartik imminut illersulersinnaammat kamattoorsinnaammallu. ph.d. Guerney naapertussagaanni „inuppassuit allap isumaanut akaarinninneq ataqqinninnerlu isumaqataanermut paarlaattarpaat. Taamaammat isumaqataanngikkaangamik paasinninnermik akaarinninnermillu ersersitsinngitsoortarput. Misiginneqataasinnassuseqaraanni isumaqataaneq akaarinninnermit immikkoortinneqarsinnaasarpoq.“
Eqqarsaatikkut misilikkaanni inuk taanna paasisinnaallugu taannaasuugaluaruit misigisinnaaneq taassumatut eqqarsarsinnaalluni. Pissutsini taamaattuni paasilissavat qanoq iluamik paasinnilluarsimaneq ataqqinninnerlu alliartortut naak pineqartoq isumaqatiginngikkaluarlugu.
Tamanna tunngavigalugu maluginiariaruk Janet meeqqanut sisamanut anaanaasoq. Piffissap ilaani nikallorluni atorsinnaanngitsutullu misigivoq. Maanna paasivaa misiginneqataaneq qanoq pingaaruteqartigisoq allamik ikiuiniaraanni. Ima oqaluttuarpoq: „Eqqaamavara angerlarsimaffitsinni nammineq misigisimalerama suliakka naatsorsuutigisamik malinneqanngitsut, uima oqaloqatigaanga sukkullu qanoq iluaqutaatiginera ikiuutaatigineralu maluginiartillugit. Qiasunga asannilluni tusarnaarpaanga, kingorna qiimmaallaatigisannik oqaluppoq. Akerlianik eqqarsaatikka nikassaavigisimagaluarpagit imaluunnit ima oqarsimagaluarpat: ’Sunaana piinnarit?’ taamaatulluunnit assigisaanik, nipangiinnarsimassagaluarpunga tunullugulu. Akerlianik sivisuumik unnussiorpugut imaqarluartunillu oqaloqatigiilluta.“
Bernard Guerney ima inerniliivoq: ’Misiginneqataaneq soqutiginninnermik ersersitsisuusoq; attaveqatigiinneq siuarsartarpaa — isumassarsiat annertusarlugillu ineriartortinneqartarput eqqarsaatillu kikkut tamangajammik kissaatigisaat atorfissaqartitaallu.’
Sapinngilat!
Oqaloqatinnaanngorsinnaavutit. Takoreerpavut tunngaviunerusut ilaat oqaloqateqarsinnaanermut qanoq suliniutigissanerlugu ajugaaffigisinnaanerlugu. Allarpassuarnilli aamma ileqqussaqarpoq, ilaatigut inussiarnerneq, quiasaarneq misigittartuunerlu, ilaannaat taassagaanni. Kisianni soorlu eqqumiitsuliortoq sungiusartarnermigut misilittakkamigullu pikkorissuseqangaarluni nukissaqarlunilu qalipaasiummik qalipaavissaminut kusanartumik sanasartoq, taamattaaq uagut ineriartortittariaqarpavut ileqqut taamaattut.
Assersuutigalugu maanna Daniel oqaloqateqarluarsinnaalersimavoq. Qanoq ililluni pisinnaanngorsimava? Aqussinnaalersimavaa oqaloqatigiinnermi akornuseeqqajaasarnini qalliuniaqqajaasarninilu. Ima nassuerpoq: „Nalunngilara naammassisaqarniartariaqarlunga oqaloqatigiinnermi qalliuniarpallaannginnissannut. Tassa imaaliortariaqarpunga oqaasissakka noqittariaqarpakka. Misigileraangama ussernartorsiorlunga oqaloqatigiinnermut annikitsunnguamik ilanngussilaarniarlunga, imminut unitsittarpunga! Isumaqaraangama oqaasissama oqaloqatigiinneq allanngortissagaa nipangiinnarnissara qinertarpara!“
Elainep suna iluaqutigaa? Biibilimi eqqorluartumik ilisimasaqalerami paasilerpaa allanik pingaarutilinnik oqaloqatigiissutissaqalerluni. Ima oqarpoq: „Imminut pivallaarunnaarlunga anersaakkulli ittunik eqqartuileraangama misigisarpunga nalerisimaarnerullunga allat oqaloqatigileraagakkit. Atuagassiat akuttunngitsumik pisartakkavut aamma atuarlugit iluaqutaasarput. Pissutsinik malinnaajuaannavikkaangama nutaanik pisunullu pingaartinnartunik oqaluttuassaqarsinnaasarlunga, taamaalillunga allat oqaloqatigiuminartinnerusarpakka.“
Pissutsit pingaaruteqartut taakku ineriartortinnissaat misiliguk allat oqaloqatigileraagakkit. Ilagissallutit inuummarissiallannassaaq allallu nuannaarutissarsisissavatit. Aammattaaq illit nammineq misigiumaarpat allat oqaloqatigalugit nuannaarutissarsiffiginissaat, inuttut pisariaqartitsinermik matussusiisoq. (gE 8/4 95)