Nowele—Ntshibilu tshia buena panu anyi ndituku dinsantu dia malu a Nzambi?
MU Chine batu bamubikila ne: Mukulumpe wa Nowele. Mu Royaume-Uni mmumanyike bu Tatu Nowele. Bena mu Russie badi batumika ne dîna dia Kaku-mulume wa Mabue a mashika, ne mu États-Unis mmuinyika dîna dia Munsantu Nikola.
Bantu bavule batu bamona mukulumpe eu wa musangelu wa difu dinene ne muedi mutoke tòò bu Nowele muine. Kadi mbimanyike kabidi bimpe se: Munsantu Nikola mmuntu wa mu muanu, muyuki muashila pa bilele bisuikakaja ne muepiskopo wa ku Mira (mu Turquie wa lelu) wa mu siekele muinayi.
Misangu yonso bibidilu ne bilele bia kale bitu ne buenzeji bukole pa misekelelu, ne bidi mumue bua Nowele. Muanu wa Munsantu Nikola ntshilejilu tshimue patupu tshia bilele bisuikakaja ku tshibilu tshitangalake. Nansha mudi bamue bantu bamba mudi bilele bia Nowele bishindamene pa malu mafunda mu Bible, mu bulelela buonso bivule bia ku bilele ebi mbifumine ku malu a bampangano.
Tshilejilu tshikuabu mmutshi wa Nowele. Tshibungu kampanda (The New Encyclopædia Britannica) tshidi tshiamba ne: “Ntendelelu wa mutshi, mutangalake mu bampangano ba ku Mputu, wakatungunuka kunyima kua dikudimuka diabu bua kulonda Buena-nkristo mu bilele bia bena Scandinavie bia dilengeja nzubu ne mayeba ne mitshi ya mabeji mabishi mu dia Bunana bua kutshingisha diabolo, ne diashila nyunyi mutshi mu tshikondo tshia Nowele.”
Diluka mionji ya bilongo bia houx anyi bia mikuabu mitshi ya mabeji mabishi ntshilele tshikuabu tshitangalake tshia Nowele. Tshiotshi etshi kabidi ntshiele miji mile mu ntendelelu wa bampangano. Bena Roma ba kale bavua balengeja ntempelo ne matamba a mutshi wa houx mu Satirnale, difesto dia matuku muanda-mutekete munkatshi mua muvu wa hiver dienzela Saturne, nzambi wa madimi. Difesto edi dia bampangano divua dimanyike nangananga bua didia ne dinua ne buenzavi kabiyi kukanda.
Tshilele tshia Nowele tshia kutuangena mishiku muinshi mua ditamba dia mutshi wa gui (muleja apa) tshidi mua kuikala bua bamue bu tshia banangianganyi, kadi ntshilele tshia kale mu tshikondo tshia Moyen Âge. Ba-Druide ba mu Grande-Bretagne wa kale bavua bitaba ne: mutshi wa gui uvua ne makole a majimbu; pa nanku bavua batumika nawu bua kudikuba ku ba-demon, dilowangana ne mishindu mikuabu ya bubi. Pashishe, malu a bitabataba akabanga kuleja ne: dituangena mishiku muinshi mua mutshi eu wa gui divua mua kufikisha ku dibaka. Tshilele etshi tshitshidi anu tshienzeka munkatshi mua bamue bantu mu tshikondo tshia Nowele.
Ebi mbilele bikese patupu bia Nowele wa buena-lelu bidi bikale ne buenzeji bua malongesha a bampangano, anyi bidi bifumineku menemene. Kadi, udi mua kudiebeja muakalua bionso ebi. Mmunyi muvua tshibilu tshidibu bamba ne: tshidi tshinemeka diledibua dia Kristo tshilue kubuelakana bikole ne bilele bidi kabiyi bia bena nkristo? Bualu butambe mushinga, mmunyi mudi Nzambi umona muanda eu?
[Mêyi a dianyisha bua bimfuanyi mu dibeji 2]
Dibeji 3: Munsantu Nikola: Thomas Nast/Dover Publications, Inc., 1978; mutshi wa gui mu dibeji 3 ne tshimfuanyi mu dibeji 4: Discovering Christmas Customs and Folklore by Margaret Baker, mupatula kudi Shire Publications, 1994