Wakambuluisha bua kumuangalaja butoke “too ne ku ntengu ya buloba”
MUPOSTOLO Paulo uvua mutuma bua kumuangalaja butoke bua mu nyuma “too ne ku ntengu ya buloba.” Ke bualu kayi bantu bavule “bavua badiakaje bimpe bua muoyo wa kashidi, bakalua bena kuitabuja.”—Bienzedi 13:47, 48, NW; Yeshaya 49:6.
William Lloyd Barry, muena mu Kasumbu Kaludiki ka Bantemu ba Yehowa, uvua pende ne dijinga dikole dia kumuangalaja butoke bua mu nyuma mu nsombelu wende wa didifila, ne mu madikolela a muena Kristo udi kayi upungila. Muanetu Barry mmufue pavuaye wenza muyuki mu mpungilu wa distrike mu tshidiila tshia Hawaii mu dia 2 Kashipu 1999.
Lloyd Barry wakaledibua mu ditunga dia Nouvelle-Zélande mu dia 20 Tshisua-munene 1916. Tatuende ne mamuende ke bakatuadija kulonga malelela a mu Bible avua mu mikanda ya Charles Taze Russell, ivuabu babanya kudi Société Watch Tower. Ke tshiakenza bua muanetu Barry kukolelaye mu dîku dia bena Kristo ba muoyo umue.
Nansha muvuaye musue manaya ne tulasa, mufike too ne ku dipeta dipolome dia mu iniversite, muanetu Barry uvua mushale mutuishile mêsu ku malu a mu nyuma. Ke bua tshinyi mu dia 1 Tshiongo 1939, wakatuadija mudimu wa ku dîba ne ku dîba, kubuelaye mu dîku dia Betele ku biro bia Société mu ditunga dia Australie. Kunyima kua mbulamatadi mumane kukandika mudimu wa Bantemu mu 1941, muanetu Barry wakatungunuka ne kuenza mudimu wa bungi mu biro, ku misangu bavua bamupesha mudimu wa kufunda malu a kukankamija nawu bena kuitabuja nende. Uvua kabidi ufila tshilejilu tshimpe mu mudimu wa buambi.
Mu Luishi 1942, Muanetu Barry wakasela musadidi wa ku dîba ne ku dîba. Melba, mukajende munanga mmuenze mudimu ne lulamatu pamue nende mu bidimu bionso ebi mu miaba ya bungi pa buloba. Bakela tshidia tshinene bua kumona mua kuenza mudimu mu matunga a ku ba bende pakabuelabu mu kalasa ka 11 ka Gilada, Tshilongelu tshia Bible tshia Société Watchtower, mu ditunga dia États-Unis. Bantu ba bungi badi mua kumona muaba wakabatumabu bu ku ‘ditengu dia buloba,’ mu ditunga dia Japon. Pakafikabu mu Kasuabanga 1949, bakatuadija kuenza mudimu wa bu-misionere mu tshimenga tshia Kobe tshitu ne tshitudilu tshia mazuwa. Tshikondo atshi, anu bantu 12 ke bavua bayisha lumu luimpe mu Japon. Muanetu Barry wakalonga muakulu ne bibidilu bia mu muaba wende mupiamupia ne wakananga bena mu Japon bikole, bakenzaye nabu mudimu pamue munkatshi mua bidimu 25. Dinanga divuaye nadi bua bantu “bavua badiakaje bimpe bua muoyo wa kashidi” bakadimona kudi bana betu bena Kristo ba mu Japon bavua benda bavula, ne diakamuambuluisha bua kulombola filiale bimpe munkatshi mua makumi a bidimu.
Munkatshi mua tshidimu tshia 1975, pakakumbana Bantemu ba Yehowa ba mu Japon bu 30 000, bakatuma Barry ne muena kuende ku Brooklyn, mu New York. Bu muvuaye muena Kristo muela manyi, bakabikila Muanetu Barry bua kuikala mu Kasumbu Kaludiki ka Bantemu ba Yehowa. (Lomo 8:16, 17) Dimanya divuaye nadi mu malu a difunda diakambuluisha bikole mu mudimu wende mupiamupia mu Tshibambalu tshia Difunda. Dimanya divule divuaye nadi dia mudimu wa filiale ne dia malu a mu matunga a bungi a pa buloba diakamupesha mushindu wa kuambuluisha bikole mu Komite wa Dipatula mikanda wa Kasumbu Kaludiki.
Mu bidimu bionso ebi, Muanetu Barry wakatungunuka ne kunanga matunga a kudi dîba dipatukila ne bantu badiku. Balongi ba mu Tshilongelu tshia Gilada ne bena mu dîku dia Betele mbamanye bimpe ne: miyuki ne mumvuija ende bivua bishindamene pa miyuki mimpe idi yakula bua bantu ba bungi bakenza mudimu wa bu-misionere. Bushuwa, Muanetu Barry wakumvuija ne musangelu muvua mudimu wa diyisha Bukalenge ku “ntengu ya buloba” wenzeka bimpe pavuaye ulonda bivuaye yeye muine muenzemu. Amue a kudiwu adi mu muyuki wende mupatula mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 Kabitende 1960 (Angl.).
Tudi batuishibue ne: dinanga divua nadi Muanetu Barry kudi bantu “bavua badiakaje bimpe bua muoyo wa kashidi” neditungunuke bu mudiye ‘mupianyi pamue ne Kristo.’ Bulelela, nebamujinge bikole kudi bonso bavua bamunange ne bamumanye muvuaye muntu wa mu nyuma uvua mudifile ne muoyo mujima kudi Yehowa ne uvua munange bantu ba Nzambi bikole. Bushuwa, tudi tusanka bua mudi muanetu Barry munanukile ne lulamatu too ne ku ndekelu kua muoyo wende pa buloba.—Buakabuluibua 2:10.
[Tshimfuanyi mu dibeji 16]
Lloyd Barry ne John Barr pakapatuka mukanda wa “Étude perspicace des Écritures” (Angl.) mu 1988
[Tshimfuanyi mu dibeji 16]
Bena mapolome ba mu kalasa ka 11 ka Gilada, tshisangilu mu Japon kunyima kua bidimu 40