TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • dp nshap. 6 dib. 82-97
  • Badi Bumvuija Bualu Busokoka bua Mutshi Munene

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Badi Bumvuija Bualu Busokoka bua Mutshi Munene
  • Tutumayi ntema ku mulayi wa Danyele!
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • MUKALENGE UDI UTUMBISHA MUTAMBE BUNENE
  • MUTSHI MUNENE
  • MUKALENGE UDI UPETA LUMU LUBI
  • DIKUMBANA DIA KUMPALA DIA TSHILOTA
  • DIPINGANA DIA NEBUKADENESÂ
  • NTSHINYI TSHIDI MALU ALEJA?
  • BIDIMU MUANDA MUTEKETE BIDI BITUTANGILA
  • Bukalenge buenze anu bu mutshi munene
    Malongesha audi mua kupeta mu Bible
  • Dijuka ne Dikuluka dia Lupingu Lunene
    Tutumayi ntema ku mulayi wa Danyele!
  • Bukalenge buashala tshiendelele
    Malongesha audi mua kupeta mu Bible
Tutumayi ntema ku mulayi wa Danyele!
dp nshap. 6 dib. 82-97

Nshapita Muisambombo

Badi Bumvuija Bualu Busokoka bua Mutshi Munene

1 Ntshinyi tshiakafikila Mukalenge Nebukadenesâ, ne nnkonko kayi idi ijuka?

YEHOWA wakanyishila Mukalenge Nebukadenesâ bua kulua mukokeshi wa bukole. Bu muvuaye mfumu wa Babulona, uvua ne bubanji bua bungi, biakudia bia dinono, nzubu munene wa dibalasa, mmumue ne: uvua ne bintu bionso bivuaye ujinga. Kadi diakamue bakamupuekesha milongo. Mutu wakanyunguluka Nebukadenesâ, kubangaye kuenza malu bu nyama! Bakamuipata ku mêsa ende a bumfumu ne mu nzubu wa bukalenge, kusombaye mu tshisuku ne kudiaye bisonsa bu ngombe. Ntshinyi tshiakamukebela dikenga edi? Ne bua tshinyi bualu ebu budi ne bua kututangila?—Bala Yobo 12:17-19; Muambi 6:1, 2.

MUKALENGE UDI UTUMBISHA MUTAMBE BUNENE

2, 3. Ntshinyi tshiakajinga mukalenge wa mu Babulona bua bantu bende bamanye, ne mmunyi muvuaye wangata Nzambi Mutambe Bunene?

2 Matuku makese kunyima kua dijika dia bupale buende abu, Nebukadenesâ wakatuma dîyi mu bukalenge buende bujima bua kumanyisha bantu malu a dikema avua mamuenzekele. Yehowa wakasaka muprofete Danyele bua kulama muyuki mujalame wa malu aa. Muyuki eu udi utuadija ne mêyi aa: ‘Mukalenge Nebukadenesâ udi utuma dîyi kudi bantu bonso, ba bisamba bionso ne ba miaku yonso badi bashikame pa buloba buonso ne: Ditalala dikumbane kunudi. Ngakuelangana meji ne: Mbimpe bua meme kunumanyisha bua bimanyinu ne malu a kukema biakungenzela Nzambi Mutambe Bunene wa mu diulu. Monayi bunene bua bimanyinu biende! Monayi bukole bua malu ende a kukema! Bukalenge buende budi bukalenge bua tshiendelele, bukokeshi buende budi bushala ku tshikondo [too ne] ku tshikondo [tshikuabu].’—Danyele 4:1-3.

3 Bantu bavua Nebukadenesâ ukokesha bavua ‘bashikame pa buloba buonso,’ mbuena kuamba ne: ampire wende uvua wangata matunga mavule avuaku mu tshikondo tshivuabu bafunde Bible. Mukalenge eu wakamba bua Nzambi wa Danyele ne: ‘Bukalenge buende budi bukalenge bua tshiendelele.’ Mêyi aa akatumbisha Yehowa mu Ampire mujima wa bena Babulona. Kabidi, eu uvua musangu muibidi uvuabu baleje Nebukadenesâ ne: Bukalenge bua Nzambi nkayabu ke bua kashidi, budi bushalaku “tshiendelele.”—Danyele 2:44.

4. Pa bidi bitangila Nebukadenesâ, mmunyi muakatuadija “bimanyinu ne malu a kukema” a Yehowa?

4 ‘Mbimanyinu ne malu a kukema’ kayi bivua “Mutambe Bunene” muenze? Bimanyinu ne malu a kukema aa biakatuadija ne mianda yakafikila mukalenge, yakalondaye mu mêyi aa: ‘Meme, Nebukadenesâ, ngakadi nshikama talalaa mu nzubu muanyi, ngakadi ne diakalengele mu mbalasa wanyi wa bukalenge. Ngakalota tshilota tshiakankuatshisha buôwa; meji angakadi ngela munda pa bulalu buanyi ne bikena-kumona bingakamona ku mutu wanyi biakantatshisha.’ (Danyele 4:4, 5) Ntshinyi tshiakenza mukalenge wa Babulona eu pakamonaye tshilota etshi tshivua tshimulubakaja?

5. Mmunyi muvua Nebukadenesâ wangata Danyele, ne mbua tshinyi?

5 Nebukadenesâ wakabikidisha bena meji ba mu Babulona ne kubawilaye tshilota atshi. Kadi tshiotshi kubapita mutu! Kabakamanya mua kutshijingulula nansha kakese. Muyuki udi utungunuka, wamba ne: ‘Kunyima Danyele, udibu babikila ne: Beleteshasâ, bu mudi dîna diende dia nzambi wanyi, ne udi ne nyuma wa nzambi ya tshijila munda muende, wakalua kumpala kuanyi. Ngakamuawila tshilota tshianyi.’ (Danyele 4:6-8) Dîna divuabu babikila Danyele mu lubanza lua mukalenge divua Beleteshasâ, ne nzambi wa dishima uvua mukalenge ubikila ne: “nzambi wanyi” uvua mua kuikala Bel anyi Nebo peshi Marduk. Bu muvuaye utendelela nzambi ya bungi, Nebukadenesâ uvua wangata Danyele bu muntu uvua ne “nyuma wa nzambi ya tshijila.” Kabidi mukalenge wakamubikila ne: ‘kapita ka batempi ba mbuku’ bualu Danyele uvua ku mutu kua bena meji bonso ba mu Babulona. (Danyele 2:48; 4:9; bala Danyele 1:20.) Kadi muena lulamatu Danyele kavuaku muanji kulekela ntendelelu wa Yehowa musangu nansha umue bua kulonda malu a mbuku.—Lewitiki 19:26; Dutelonome 18:10-12.

MUTSHI MUNENE

6, 7. Mmunyi muudi mua kulonda malu avua Nebukadenesâ mulote?

6 Mmalu kayi akamona mukalenge wa Babulona mu tshilota atshi tshivua tshikuatshisha buôwa? Nebukadenesâ wakamba ne: ‘Bikena-kumona bingakamona ku mutu wanyi pangakadi mu bulalu buanyi biakadi nunku: Ngakatangila, e kumona, mutshi wakadi munkatshi mua buloba; bule buawu buakadi bupite! Mutshi wakadiunda, wakalua mukole, lusongo luawu luakafika mu diulu, wakamueneka kudi ba ku mfudilu kua buloba. Mabeji awu akadi malengele, mamuma awu akadi a bungi be, akadi makumbane biakudia bia bantu bonso. Nyama ya mu mpata yakalala mu dileji diawu, nyunyi ya mulu yakikila pa matamba awu ne bonso bakadi ne muoyo bakadia biakudia bia kudiwu.’ (Danyele 4:10-12) Badi bamba ne: Nebukadenesâ uvua munange bikole mitshi minene ya cèdre ya mu Lebanona, kufikaye ne ku diya kuyimona ne kuambuishaye mabaya ayi too ne mu Babulona. Kadi katshia kavua muanji kumona mutshi wa buena uvuaye mulote au to. Mutshi au uvua “munkatshi mua buloba,” uvua umueneka pa buloba bujima, ne uvua ukuama bimuma bia bungi bikumbane bua kudisha bantu bonso.

7 Tshilota atshi tshivua ne malu makuabu a bungi, bualu Nebukadenesâ wakatungunuka wamba ne: ‘Mu bikena-kumona bia ku mutu wanyi bingakadi nabi mu bulalu buanyi ngakatangila, e kumona, mutangidi, muntu wa tshijila, upueka panshi, mufume mu diulu. Yeye wakela dîyi dikole, wamba ne: Shimbulayi mutshi eu, kosayi matamba au, popolayi mabeji au, tangalajayi mamuma au! Nyama yumuke muinshi muawu, nyunyi idi pa matamba au ibuke. Kadi shiyayi tshikuku ne miji yatshi mu buloba, tshisuikibue ne mukaba wa tshiamu tshifike ne wa tshiamu tshia mitaku, munkatshi mua mashinde a lutende. Muntu au aboleshibue ne dibungi dia mulu, adie mashinde a mu mpata bu nyama.’—Danyele 4:13-15.

8. Nnganyi uvua “mutangidi”?

8 Bena Babulona bavua bitaba ne: kudi bifukibua bia mu nyuma bimpe ne bibi. Kadi nnganyi uvua “mutangidi” anyi nsentedi eu uvua mufume mu diulu? Bu muakamubikilabu ne: “muntu wa tshijila,” uvua muanjelu muakane uvua muleji-mpala wa Nzambi. (Bala Musambu 103:20, 21.) Elabi meji bua nkonko ivua ne bua kuikala mitatshishe Nebukadenesâ! Bua tshinyi kukosa mutshi eu? Bua tshinyi kusuika tshikuku etshi ne mikaba ya tshiamu tshifike ne ya tshiamu tshia mitaku bua katshisampidi? Bushuwa, tshikuku tshia patupu etshi tshidi mua kuikala ne mushinga kayi?

9. Mu tshikoso, ntshinyi tshiakamba mutangidi, ne nnkonko kayi idi ijuka?

9 Nebukadenesâ uvua ne bua kuikala mumvue lungenyi lumunyunguluke pakumvuaye mutangidi wamba kabidi ne: ‘Mutshima wende wa buntu wandamuke bu wa nyama; ashale nunku bidimu muanda mutekete. Dikosa dia bualu ebu didi difume ku mukenji wa batangidi ne ku dilomba dia ba tshijila; bua bonso badi ne muoyo bamanye ne: Mutambe Bunene wa mu diulu udi ukokesha bukalenge bua bantu, udi ubupesha muntu yonso udiye musue, udi uteka muntu mutambe bupuekele ku mutu kuabu.’ (Danyele 4:16, 17) Tshikuku tshia mutshi katshitu ne muoyo bu wa muntu ututa munda muatshi to. Mmunyi mudibu mua kuangata muoyo wa nyama kuupesha tshikuku tshia mutshi? “Bidimu muanda mutekete” bidi biumvuija tshinyi? Ne ndiumvuangana kayi didi pankatshi pa malu aa onso ne bukokeshi bua mu ‘bukalenge bua bantu’? Bushuwa, Nebukadenesâ uvua musue kumanya malu aa.

MUKALENGE UDI UPETA LUMU LUBI

10. (a) Bilondeshile Bible, mitshi idi mua kuikala ileja binganyi? (b) Mutshi munene udi tshimfuanyi tshia tshinyi?

10 Pakamulondelabu tshilota atshi, Danyele wakanji kupapuka katantshi ne kumvuaye buôwa. Pakamuambila Nebukadenesâ bua kutshijingulula, muprofete eu wakamba ne: ‘Mukalenge wanyi, tshilota etshi tshikale kudi badi nebe lukuna, dijingulula diatshi dikale kudi badi basue kukunyoka. Mutshi au uwakamona, wakadiunda too ne pakaluawu munene ne mukole, nguewe muine, mukalenge. Wewe wakudiunda [mulue] munene ne mukole; bualu bua bunene buebe buakupita bunene, budi bufika too ne mu diulu, bukokeshi buebe budi bufika too ne ku mfundilu kua buloba.’ (Danyele 4:18-22) Bilondeshile Bible, mitshi idi mua kuleja bantu, bakokeshi ne makalenge. (Musambu 1:3; Yelemiya 17:7, 8; Yehezekele nshapita wa 31) Anu bu mutshi munene wa mu tshilota tshiende, Nebukadenesâ uvua “mudiunde mulue munene ne mukole,” uvua mulue mukokeshi wa bukole. Kadi ‘bukokeshi budi bufika too ne ku mfundilu kua buloba’ budi ku mutu kua makalenge a bantu, mbuleja kudi mutshi munene eu. Nenku mutshi eu udi tshimfuanyi tshia bumfumu bunene bua Yehowa, nangananga pa bidi bitangila buloba.—Danyele 4:17.

11. Mmunyi muvua tshilota tshia mukalenge tshileje ne: uvua ne bua kupuekeshibua milongo?

11 Nebukadenesâ uvua ne bua kupuekeshibua milongo. Danyele wakamba kabidi bua bualu ebu ne: ‘Mukalenge wakamona mutangidi, muntu wa tshijila, upueka panshi mufume mu diulu, wamba ne: Shimbulayi mutshi eu, ukosololayi; kadi shiyayi tshikuku ne miji yatshi mu buloba, tshisuikibue ne mukaba wa tshiamu tshifike ne wa tshiamu tshia mitaku, munkatshi mua mashinde a lutende; muntu au aboleshibue ne dibungi dia mulu; adie mashinde a mu mpata bu nyama too ne papita bidimu muanda mutekete. Edi ndijingulula dia tshilota, mukalenge, ne edi ndîyi dia Mutambe Bunene wa mu diulu, diakulua kudi mukalenge wanyi.’ (Danyele 4:23, 24) Bushuwa, bivua bikengela kuikala ne dikima bua kumanyisha mukalenge eu wa bukole mukenji wa mushindu’eu!

12. Mmalu kayi avua ne bua kufikila Nebukadenesâ?

12 Ntshinyi tshivua ne bua kufikila Nebukadenesâ? Elabi meji bua tshivuaye mumvue pakamba kabidi Danyele ne: ‘Nebakuipate munkatshi mua bantu, neushikame ne nyama ya mu mpata, neudie mashinde bu mudi ngombe idia; neuboleshibue ne dibungi dia mulu. Bidimu muanda mutekete nebipite too ne pawamanya ne: Mutambe Bunene wa mu diulu udi ukokesha bukalenge bua bantu, ne udi ubupesha muntu yonso udiye musue.’ (Danyele 4:25) Bidi bimueneka ne: nansha milopo ya mu lubanza lua Nebukadenesâ ivua ne bua ‘kumuipata munkatshi mua bantu.’ Kadi bavuaku mua kumuambuluisha kudi balami ba nyama ba muoyo muimpe anyi? Tòo, bualu Nzambi uvua muambe ne: Nebukadenesâ uvua ne bua kusomba ne “nyama ya mu mpata,” udia mashinde.

13. Bilondeshile tshilota tshia mutshi, ntshinyi tshivua ne bua kufikila muanzu wa Nebukadenesâ wa mukokeshi wa bukole?

13 Anu bu muakakosabu mutshi, bavua ne bua kumbusha Nebukadenesâ mu bukokeshi bua bukole, kadi bivua anu bua matuku makese patupu. Danyele wakumvuija ne: ‘Bu muakelabu mukenji bua kushiya tshikuku tshia mutshi ne miji yatshi, bukalenge buebe nebuikale kuudi pawamanya ne: wa mu diulu nyeye muine udi ukokesha.’ (Danyele 4:26) Mu tshilota tshia Nebukadenesâ, bakashiya tshikuku anyi tshitaku tshia mutshi uvuabu bakose, kadi batshisuike bua katshisampidi. Bia muomumue, mukalenge wa Babulona (uvua muikale bu “tshikuku”) uvua ne bua kushala, kadi bamusuike bua kumupangisha bua kutanta munkatshi mua “bidimu muanda mutekete.” Muanzu wende wa mukokeshi munene uvua ne bua kuikala bu tshikuku tshisuika mukaba. Bavua ne bua kushala baulame too ne pavua bidimu muanda mutekete bipite. Yehowa wakenza bua se: munkatshi mua tshikondo atshi muntu nansha umue kapinganyi pa muaba wa Nebukadenesâ bua kulua mukokeshi wa Babulona, nansha muvua muanende Ewile-melodaka mua kuikala mumuambuluishe bua kuenza mudimu eu bu mukalenge.

14. Ntshinyi tshivua Danyele mubele Nebukadenesâ bua kuenza?

14 Pa kumona malu akavuabu bamanyishe avua ne bua kufikila Nebukadenesâ, Danyele wakamuambila ne dikima ne: ‘Bua muanda eu, mukalenge wanyi, wanji kuitabuja lungenyi luanyi: ulekele mibi yebe, upingaje bienzedi biakane mu muaba wayi; ulekele malu ebe a tshishiku, ufuile bapele luse; nunku, bumue, diakalengele diebe nedilepeshibue.’ (Danyele 4:27) Bu Nebukadenesâ mulekele dienza mpekatu, dikengeshangana ne lutambishi, pamu’apa bivua mua kushintulula malu. Tuamba eku tuela eku, bidimu bitue ku nkama ibidi kumpala, Yehowa ukavua mupangadike bua kubutula bantu ba mu Ninewe, tshimenga tshikulu tshia Ashû, kadi kakababutula bualu mukalenge wa ditunga edi ne bantu bende bakadilengeja. (Yona 3:4, 10; Luka 11:32) Bidi munyi bua Nebukadenesâ muena lutambishi? Uvuaku mua kushintulula ngikadilu wende anyi?

DIKUMBANA DIA KUMPALA DIA TSHILOTA

15. (a) Nngikadilu kayi uvua Nebukadenesâ mutungunuke ne kuikala nende? (b) Ntshinyi tshidi mifundu ileja bua malu avua Nebukadenesâ muenze?

15 Nebukadenesâ wakashala anu ne lutambishi. Dimue dituku pavuaye wenda wendakana pa mutu pa nzubu wende, ngondo 12 kunyima kua tshilota etshi tshia mutshi, wakaditambisha wamba ne: ‘Eu Babulona munene, tshiakuibaka musoko eu bu muaba wa mukalenge kushikamaye ku bukole buanyi bunene bua mpete butumbi ne buneme anyi?’ (Danyele 4:28-30) Nimeloda ke uvua muase Babulona (Babela), kadi Nebukadenesâ ke wakapesha tshimenga etshi butumbi. (Genese 10:8-10) Mu imue ya ku mifundu yende ya maleta mafuane misonso, Nebukadenesâ udi uditambisha wamba ne: “Meme Nebukadenesâ, Mukalenge wa Babulona, meme udi muibakulule Esagila ne Ezida, muana wa Nabopolassar. . . . Ndi mukoleshe ngumbu ya Esagila ne Babulona ne ndi mujadike kashidi dîna dia bukokeshi buanyi.” (Archaeology and the Bible, wa George Barton, 1949, dibeji 478-9) Mifundu mikuabu idi yakula bua ntempelo mitue ku 20 ivuaye mulongolole anyi muibakulule. Tshibungu tshikuabu tshidi tshiamba ne: “Mu bukokeshi bua Nebukadenesâ, Babulona wakalua tshimue tshia ku bimenga bitambe bulengele bivuaku mu tshikondo atshi. Mu malu avuaye yeye nkayende mufunde, Nebukadenesâ kavua utamba kuakula bua mvita ivuaye muluangane to, kadi wakafunda bua nzubu ivuaye muibakishe ne bua muvuaye mulamate nzambi ya mu Babulona. Pamu’apa Nebukadenesâ ke uvua muibakishe Mpangu ya bilongo, idi mikale tshimue tshia ku Bintu bia Dikema Muanda mutekete bia mu tshikondo tshia kale.”—The World Book Encyclopedia.

16. Mmunyi mukavuabu pa kupuekesha Nebukadenesâ milongo?

16 Nansha muvuaye udibandisha, muena lutambishi Nebukadenesâ ukavua pa kupuekeshibua milongo. Muyuki mufundisha ku nyuma wa Nzambi udi wamba ne: ‘Pakatshidi mêyi aa mukana mua mukalenge, dîyi diakafuma mu diulu ne: Mukalenge Nebukadenesâ, badi bakuambila wewe muine ne: Bukalenge buakumuka kuudi. Nebakuipate munkatshi mua bantu, neushikame ne nyama ya mu mpata; neudie mashinde bu mudi ngombe idia; ne bidimu muanda mutekete nebipite too ne pawamanya ne: Mutambe Bunene wa mu diulu udi ukokesha bukalenge bua bantu, ne udi ubupesha muntu yonso udiye musue.’—Danyele 4:31, 32.

17. Ntshinyi tshiakafikila Nebukadenesâ muena lutambishi, ne mmu nsombelu kayi muakadimonaye kunyima kua matuku makese?

17 Musangu umue Nebukadenesâ kupeta bupale. Bakamuipata munkatshi mua bantu, ne wakadia mashinde “bu mudi ngombe idia.” Mpindieu bu muvuaye munkatshi mua nyama ya mu mpata, bushuwa kavua muenze bu muntu musombe muikishe dituku dionso mu mashinde a muaba muenze bu mparadizu, upita kapepe katalale nansha. Lelu mu ditunga dia Irak, muaba udi bibundu bia Babulona, luya lutu lufika mu dégré 50 mu muvu wa été, ne mashika atu akola enza ne mabue mu muvu wa hiver. Bu muvua mashika ne luya, mvula ne munya bimujikila pambidi, nsuki mile mijingakane ya Nebukadenesâ yakalua bu masala a mukanku ne nzadi yende mile ya ku bianza ne ya bana ba nkasa yakalua bu nzadi ya nyunyi. (Danyele 4:33) Ndipuekeshibua milongo kayipu bua mukokeshi eu munene muena lutambishi!

18. Ntshinyi tshiakafikila nkuasa wa bumfumu wa mu Babulona munda mua bidimu muanda mutekete?

18 Mu tshilota tshia Nebukadenesâ, bakakosa mutshi munene ne kusuikabu tshikuku tshiawu bua katshisampidi munkatshi mua bidimu muanda mutekete. Bia muomumue, ‘bakumusha [Nebukadenesâ] mu nkuasa wende wa bukalenge’ pakamutua Yehowa bupale. (Danyele 5:20) Bushuwa, bupale ebu buakashintulula mutshima wa mukalenge kuluawu bu wa ngombe. Kadi, Nzambi wakalamina Nebukadenesâ nkuasa wende wa bukalenge too ne pakajika bidimu muanda mutekete. Pavua Ewile-melodaka muikale pamu’apa mulombodi wa tshitupa tshîpi ku mutu kua mbulamatadi, Danyele uvua ‘mukokeshi wa pa mutu pa province mujima wa Babulona, ne mukokeshi munene ku mutu kua bena meji bonso ba mu Babulona.’ Balunda bende bena Ebelu basatu bakatungunuka ne kuenza midimu ya diludika malu mu province eu. (Danyele 1:11-19; 2:48, 49; 3:30) Bapika banayi aba bakashala bindile dipingana dia Nebukadenesâ mu nkuasa wa bumfumu bu mukalenge wa lungenyi lujima, uvua mupete dilongesha dia se: ‘Mutambe Bunene wa mu diulu udi ukokesha bukalenge bua bantu, ne udi ubupesha muntu yonso udiye musue.’

DIPINGANA DIA NEBUKADENESÂ

19. Kunyima kua Yehowa mumane kupingajila Nebukadenesâ lungenyi, ntshinyi tshiakafika mukalenge wa Babulona eu ku dijingulula?

19 Yehowa wakapingajila Nebukadenesâ lungenyi ku ndekelu kua bidimu muanda mutekete. Dîba adi Mukalenge wakitaba ne: Nzambi udi Mutambe Bunene, wamba ne: ‘Pakapita matuku aa, meme, Nebukadenesâ, ngakabanduluka ne ngakatangija mêsu anyi mu diulu; meji anyi akapingana kundi. Ngakavudijila Mutambe Bunene wa mu diulu disanka, ngakamutumbisha ne ngakamunemeka, Yeye udi ne muoyo tshiendelele. Bualu bua bukokeshi buende budi bukokeshi bua tshiendelele, ne bukalenge buende budi bujalame ku tshikondo ne ku tshikondo. Bonso ba pa buloba badi patupu ku mêsu kuende. Yeye utu wenza bu mudiye musue munkatshi mua misumba ya ba mu diulu ne munkatshi mua ba pa buloba; kakuena muntu udi mua kukanda tshianza tshiende, anyi kumuebeja ne: Udi wenza tshinyi?’ (Danyele 4:34, 35) Bushuwa, Nebukadenesâ wakafika ku dijingulula ne: Mutambe Bunene udi tshia bushuwa Mukokeshi Munene mu bukalenge bua bantu.

20, 21. (a) Mmunyi muvua diumbusha mikaba ya tshiamu ku tshikuku tshia mutshi wa mu tshilota diumvuangana ne tshivua tshifikile Nebukadenesâ? (b) Mbualu kayi buakitaba Nebukadenesâ, ne bualu ebu buakamuvuija mutendeledi wa Yehowa anyi?

20 Pakapingana Nebukadenesâ mu nkuasa wende wa bukalenge, bivua bienze anu bu basululule mikaba ya tshiamu ivuabu basuike ku tshikuku tshia mutshi wa mu tshilota. Wakamba bua dipingana diende mu nkuasa ne: ‘Mu dîba adi mene meji anyi akapingana kundi; ne bua butumbi bua bukalenge buanyi, buneme buanyi ne butumbi buanyi biakapingana kundi. Bena meji banyi ne milopo yanyi bakalua kundomba lungenyi. Ngakajadikibua mu bukalenge buanyi, ne butumbi buanyi buakapita bua diambedi bunene.’ (Danyele 4:36) Bikala banene ba mu lubanza lua mfumu bavua bapetule mukalenge eu pavuaye mupale, mpindieu bavua ‘balua kumulomba lungenyi’ ne butumike buonso.

21 Bushuwa, ebi bivua “bimanyinu ne malu a kukema” bivua Nzambi Mutambe Bunene muenze! Kabiena ne bua kutukemesha muvua mukalenge eu uvuabu bapingaje mu nkuasa muambe ne: ‘Katataka, meme Nebukadenesâ, ndi ntumbisha, ndi nganyisha, ndi nnemeka Mukalenge wa mu diulu; bualu bua bienzedi biende bionso bidi bia bushuwa, ne malu ende adi makane; yeye udi ne bukole bua kupuekesha badi benda ne dipetu diabu.’ (Danyele 4:2, 37) Nansha nanku, ditaba bualu ebu kadivua divuije Nebukadenesâ mutendeledi wa Yehowa munkatshi mua bantu ba bisamba bia bende to.

NTSHINYI TSHIDI MALU ALEJA?

22. Ndisama kayi dia mpala didibu bafuanyikije ne bupale bua Nebukadenesâ, kadi ntshinyi tshitudi katuyi ne bua kupua muoyo bua tshiledi tshia bupale buende?

22 Bamue badi bamba ne: bupale bua Nebukadenesâ buvua ebu butubu babikila ne: lycanthropie. Nkonga-miaku mukuabu wa malu a baminganga udi wamba ne: “LYCANTHROPIE . . . mufumine ku [lyʹkos], lupus, mubuabua; [anʹthro·pos], homo, muntu. Dîna edi bavua badipeshe disama dia bantu badi bela meji ne: mbandamuke nyama, ne batu bidikija dîyi anyi miadi ne bimfuanyi anyi ngikadilu ya nyama au. Pa tshibidilu bantu aba batu bela meji ne: mbandamuke mubuabua, mbua anyi mpusu; pamu’apa ngombe, bu muvuabi bua Nebukadenesâ.” (Dictionnaire des sciences médicales, par une société de médecins et de chirurgiens, Paris, 1818, Tshitupa 29, dibeji 246) Bimanyinu bia disama dia lycanthropie bidi bifuanangana ne bia bupale buvua nabu Nebukadenesâ. Kadi bu muvua bupale buende bufumine ku dîyi dia Nzambi, katuena mua kubufuanyikija ne disama kampanda dia mpala dimanyike to.

23. Mmalu kayi adi ajadika ne: Nebukadenesâ uvua mupale?

23 Mumanyi John Goldingay udi utela mikanda mivule idi yakula bua bupale bua Nebukadenesâ ne dipingana diende mu nkuasa wa bumfumu. Tshilejilu, udi wamba ne: “Tshipese tshia mifundu kampanda ya maleta mafuane misonso tshidi tshimueneka tshiakula bua bupale bua Nebukadenesâ, ne pamu’apa bua mushindu wakalengululaye Babulona ne wakumbukayemu.” Goldingay udi utela mukanda udibu babikila ne: “Yobo wa mu Babulona” ne wamba ne: udi “ujadika bua manyoka mamupesha kudi Nzambi, bua disama, bua dimupuekesha milongo, bua dikeba dijingulula dia tshilota tshivua tshikuatshisha buôwa, dimutonkola bu mutshi, dimuipata, didia dia mashinde, dijimija dia lungenyi, difuanangana ne ngombe, dimubolesha ne mvula kudi Marduk, nzadi minyanguke, nsuki mile, bua dimusuika mikaba, ne pashishe bua dimupingaja mu nkuasa wa bukalenge bidiye utumbishila nzambi.”

BIDIMU MUANDA MUTEKETE BIDI BITUTANGILA

24. (a) Mutshi munene wa mu tshilota udi tshimfuanyi tshia tshinyi? (b) Ntshinyi tshivuabu bimanyike munkatshi mua bidimu muanda mutekete, ne mmunyi muakatuadijabi?

24 Bu muvuaye muleja kudi mutshi munene, Nebukadenesâ uvua tshimfuanyi tshia bukokeshi bunene bua bukole. Kadi vuluka ne: mutshi eu udi tshimfuanyi tshia bukokeshi ne bumfumu bupite kule ne kule bua mukalenge wa mu Babulona. Mutshi udi tshimfuanyi tshia bukokeshi butambe bunene bua Yehowa, ‘Mukalenge wa mu diulu,’ nangananga pa bidi bitangila buloba. Kumpala kua bena Babulona kubutulabu Yelushalema, bukalenge buvua mu tshimenga atshi muvua Davidi ne bapianyi bende basombe “mu nkuasa wa Yehowa” buvua buleja mpala wa bukokeshi bua Nzambi pa buloba. (1 Kulondolola 29:23) Nzambi nkayende wakakosesha bukokeshi ebu ne kubusuikishaye mu 607 K.B.B. pakangataye Nebukadenesâ bua kubutulaye Yelushalema. Dileja dia bukokeshi bua Nzambi pa buloba ku diambuluisha dia bukalenge bua mu mulongo wa Davidi diakimana munkatshi mua bikondo muanda mutekete, bilondeshile mifundu ya mu tshiena-Ebelu tshia ku ntuadijilu. Bidimu ebi muanda mutekete bivua ne matuku bungi kayi? Biakatuadija dîba kayi, ne ntshinyi tshiakaleja ndekelu wabi?

25, 26. (a) “Bidimu muanda mutekete” biakenza matuku bungi kayi pa bivua bitangila Nebukadenesâ, bua tshinyi udi wandamuna nanku? (b) Mu dikumbana dinene dia tshilota, ndîba kayi ne mmunyi muakatuadija “bidimu muanda mutekete”?

25 Mu tshikondo tshivua Nebukadenesâ mupale, ‘nsuki yende yakalepa bu masala a nyunyi wa mukanku, ne nzadi yakalua bu nzadi ya nyunyi.’ (Danyele 4:33) Malu aa avua manenge matuku mapite pa muanda muteke anyi pa mbingu muanda mutekete. Bible kabukabu ya mu miakulu mikuabu idi yakula bua “bikondo muanda mutekete,” tudi mua kuakula kabidi bua “bikondo bijadika (bisunguluke)” anyi “bikondo.” (Danyele 4:16, 23, 25, 32) Nkudimuinu mukuabu wa Septante udi wakula bua “bidimu muanda mutekete.” Josèphe muena Yuda mufundi wa miyuki ya kale uvua wangata “bikondo muanda mutekete” bu “bidimu muanda mutekete.” (Antiquities of the Jews, Mukanda wa 10, Nshapita wa 10, tshikoso 6) Ne bamue bamanyi bena Ebelu batu bangate “bikondo” ebi bu “bidimu.” Bible ya mu Tshiluba ne mikuabu idi yakula bua “bidimu muanda mutekete.”

26 Nanku bidi biumvuika ne: “bidimu muanda mutekete” bia Nebukadenesâ bivua bidimu bietu bia bushuwa ebi. Mu milayi ya mu Bible, tshidimu tshimue tshitu ne matuku matue ku 360, anyi ngondo 12 ya matuku 30 ku ngondo yonso. (Bala Buakabuluibua 12:6, 14.) Nenku “bidimu muanda mutekete” bia mukalenge bivua matuku 360 kuvudija misangu 7, anyi matuku 2520. Kadi netuambe tshinyi bua dikumbana dinene dia tshilota tshiende etshi? “Bidimu muanda mutekete” bia tshiprofete biakenza matuku mapite pa 2520. Mêyi a Yezu akaleja bualu ebu ne: ‘Nebadiate Yelushalema muinshi mua makasa [a bisamba bia bende] too ne pajika tshikondo [tshijadika] tshia bantu ba bisamba bia bende.’ (Luka 21:24) ‘Didiata muinshi mua makasa’ edi diakatuadija mu 607 K.B.B. pakabutulabu Yelushalema ne bukalenge bua Nzambi bua mu tshimfuanyi kulekelabu kukokesha mu Yuda. Ndîba kayi divua didiata muinshi mua makasa edi ne bua kujika? Mu “bikondo bia kujadikabo tshiakabidi malu onso,” pavua bumfumu bua Nzambi ne bua kumueneka kabidi pa buloba ku butuangaji bua Yelushalema wa mu tshimfuanyi, Bukalenge bua Nzambi.—Bienzedi 3:21.

27. Bua tshinyi udi mua kuamba ne: “bidimu muanda mutekete” bivua bituadije mu 607 K.B.B. kabivua bijike kunyima kua matuku malelela 2520?

27 Tuetu babale matuku malelela 2520 kubangila ku dîba diakabutulabu Yelushalema mu 607 K.B.B., bidi bitufikisha anu mu 600 K.B.B., tshidimu tshidi katshiyi ne diumvuija nansha dimue mu Bible to. Nansha mu 537, tshidimu tshiakalekelabu bena Yuda ne kupinganabu mu Yuda, bumfumu bua Yehowa kabuakamueneka pa buloba to. Bivua nanku bualu Zelubabela, mupianyi wa nkuasa wa bukalenge wa Davidi, kabakamuteka mukalenge to, kadi bakamuteka anu ngovena wa provense wa Yuda uvua ku bukokeshi bua bena Pelasa.

28. (a) Ndîyi kayi ditudi ne bua kulonda bua matuku 2520 a “bidimu muanda mutekete” bia tshiprofete? (b) “Bidimu muanda mutekete” bia tshiprofete biakenza bidimu bungi kayi, ne bitu bibangishe ne bijike mu bidimu kayi?

28 Bu mudi “bidimu muanda mutekete” bikale bia tshiprofete, tudi ne bua kuangata matuku 2520 bilondeshile dîyi dia mu Bible dia se: “dituku dimue dikale bu tshidimu tshijima.” Dîyi edi ndileja mu mulayi uvua utangila ditshintshimika dia Yelushalema kudi bena Babulona. (Yehezekele 4:6, 7; bala Nomba 14:34.) “Bidimu muanda mutekete” bivua bantu ba bisamba bia bende ne bua kukokesha pa buloba Bukalenge bua Nzambi kabuyi budibueja mu malu abu biakenza bidimu 2520. Biakatuadija pakabutulabu Yuda ne Yelushalema mu ngondo wa muanda mutekete (dia 15 Tishri) wa 607 K.B.B. (2 Bakelenge 25:8, 9, 25, 26) Kubangila dîba adi too ne mu tshidimu tshia 1 K.B.B. tudi tupeta bidimu 606. Bidimu 1914 bidi bishale bidi bibangila mu tshidimu atshi too ne mu 1914 B.B. Nenku “bidimu muanda mutekete” anyi bidimu 2520 biakajika mu dia 15 Tishri anyi mu dia 4 bua kutshia mu dia 5 Kasuamansense 1914 B.B.

29. Nnganyi udi ‘muntu mutambe bupuekele,’ ne ntshinyi tshiakenza Yehowa bua kumushikika mu nkuasa?

29 Mu tshidimu atshi ke muakakumbana “tshikondo [tshijadika] tshia bantu ba bisamba bia bende,”ne Nzambi wakafila bukokeshi kudi ‘muntu mutambe bupuekele,’ Yezu Kristo, eu wakapetulabu kudi baluishi bende, kufikabu ne ku dimushipela ku mutshi. (Danyele 4:17) Bua kushikika Mukalenge Masiya mu nkuasa, Yehowa wakasulula mikaba ya tshiamu tshifike ne ya tshiamu tshia mitaku ya mu tshimfuanyi ivuabu basuike ku “tshikuku” tshia bumfumu buende. Nenku Nzambi Mutambe Bunene wakalekela “lutonga” lua bumfumu lutoloka ku “tshikuku” etshi bua kuleja bumfumu buende pa buloba ku diambuluisha dia Bukalenge bua mu diulu bulombola kudi Mupianyi mutambe bunene wa Davidi: Yezu Kristo. (Yeshaya 11:1, 2; Yobo 14:7-9; Yehezekele 21:27) Tudi tuela Yehowa tuasakidila wa manza tente bua mudiye mulombole malu aa ne mutumvuije bualu busokoka bua mutshi munene!

MMALU KAYI AUDI MUMVUE?

• Mutshi munene wa mu tshilota tshia Nebukadenesâ uvua tshimfuanyi tshia tshinyi?

• Mmalu kayi akafikila Nebukadenesâ mu dikumbana dia kumpala dia tshilota tshia mutshi?

• Kunyima kua dikumbana dia malu a mu tshilota tshiende, mbualu kayi buakitaba Nebukadenesâ?

• Mu dikumbana dinene dia mutshi wa tshiprofete wa mu tshilota, “bidimu muanda mutekete” bidi bienza bidimu bungi kayi, ne ndîba kayi diakatuadijabi ne diakajikabi?

[Tshimfuanyi dibeji dijima mu dibeji83]

[Tshimfuanyi dibeji dijima mu dibeji91]

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu