TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w93 15/4 dib. 10-13
  • Ditekemena—Ndikubibua dia mushinga mukole mu bulongolodi ebu bubi

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ditekemena—Ndikubibua dia mushinga mukole mu bulongolodi ebu bubi
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Anu bu tshifulu
  • Tshishimikidi tshia ditekemena dilelela
  • Mushindu wa kukolesha ditekemena diebe
  • Tuikale ne mmuenenu muimpe bua bakuabo
  • Lama ditekemena diebe dia buena Kristo dikole
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2022
  • Nkuepi kuudi mua kupetela ditekemena dilelela?
    Tabulukayi!—2004
  • Tekemena kudi Yehowa ne kola muoyo
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2006
  • Tekemena malu adi kaayi elangana mâyi ku makasa
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2023
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
w93 15/4 dib. 10-13

Ditekemena​—Ndikubibua dia mushinga mukole mu bulongolodi ebu bubi

Nsongalume kampanda muena ditunga dia Corée uvua usua kuambuluisha mamuende bua kuitabijija mulongi mukaji kansanga se: kuikala ne ditekemena bua matuku atshilualua kudi ne mushinga mukole. Uvuluka tshimfuanyi kampanda tshivuaye muteleje mu tshisangilu tshia bena nkristo, wakebeja mulongi eu mukaji bikalaye mua kuanyisha bua kumuambuluisha bua kujandula nshinga kansanga. Yeye e kuanyisha. E kuambaye ne: “Kuvua mêku abidi. Bubidi buawu avua mapele. Mvula mukole wa tshipupu wakaloka, ne misaka ya nzubu eyi yonso ibidi yakatuka. Bena dimue dia ku mêku abidi aa bavua babungame bikole ne bavua batamba kudiabakena bua mâyi avua abapongolokela. Kadi bena dîku dikuabu bavua ne disanka, eku benda balongolola musaka wabu wa nzubu. Bua tshinyi kuvua dishilangana edi pankatshi pa mêku aa abidi?” Bu muvuaye ulubakana bikole, nsongakaji wakandamuna ne: kavua mumanye to. Nsongalume e kuamba ne: “Mbimpe, bena dîku dibidi bavua ne disanka bualu bavua bafuma ku dipeta mukanda wa kudi mbulamatadi uvua ubamanyisha se: bavua ne bua kubapesha nzubu mupiamupia. Nenku, bavua ne ditekemena. Ke tshivua tshienza dishilangana!”

NSHINGA wa nsongalume eu udi uleja bulelela bupepele: ditekemena didi dishintulula mmuenenu wetu wa nsombelu, misangu mivule nansha tuetu mu lutatu lua mushindu kayi. Mushindu wa muomumue ne bena mêku atuatedi kulu eku, bavule ba kutudi badi ne bua kutantamena ntatu ya mu nsombelu​—masama, tunyinganyinga bua dipanga mfranga, dipanga kumvuangana mu dîku, dibunda dia bibawu, ne makuabu mateta kabukabu. Misangu mivule, katuena mua kujikija menemene ntatu ya mushindu’eu, anu mutudi katuyi ne bukokeshi bua kutumina tshipepele tshikole dîyi bua kusemena kule ne muaba utudi basombele. Nenku, pamu’apa netudiumvue bashikile, anu nkayetu​—mu tshikoso, katuyi ne mushindu mukuabu wa kuenza. Bua kubenga kuditatshisha, imue misangu mbatulongeshe mu ekleziya ne: nsombelu wa matuku atshilualua bua benji ba mpekatu kêna kutekemena, dinyoka dia kashidi pamu’apa ndituindile.

Muntu kampanda wakamba ne: malu manene maledi a kusama kua lungenyi ndishikila pa kupanga makokeshi a kutshimuna nsombelu mukole ne kubula ditekemena. Kadi tudi mua kudianjila kumusha bumue bua ku malu aa; muntu nansha umue wa kutudi kêna mua kubula ditekemena. Ditekemena dine didi mua kuikala tshingoma tshilenga tshidi tshiambuluisha bua kutshimuna tshintu tshikuabu etshi: dishikila peshi dipangila makokeshi adi akengedibua bua kujikija ntatu. Bituikala ne ditekemena, tudi mua kutantamena pamu’apa ntatu ya mu nsombelu ne lubatshi ne disankishibua pamutu pa tuetu kusumpakana mu tunyinganyinga tupite bukole. Eyowa, ditekemena ndikubibua dia mushinga mukole.

Bujadiki bua mushindu’eu budi bukushiya ne mpata anyi? Ditekemena didi bushuwa bukole kampanda budi mua kuikala ne buenzeji bua mushindu’eu anyi? Ditekemena dilelela didi dikengedibua bua yonso wa kutudi anyi?

Anu bu tshifulu

Ba-minganga batuadiji kujingulula bukokeshi bunene budi nabu ditekemena. Muntu kampanda wakapanduka ku dishipibua dia bantu bavule kudi mbulamatadi wa bena Nazi, Dr. Shlomo Breznitz, mushikuluji wa masama a lungenyi, udi ujadika se: bua tshitupa tshinene tshia ntatu ya mu nsombelu, “dipita kusamisha lungenyi ditu difuma ku ngumvuilu wetu wa bukole buayi, kadi ki nku ntatu yoyo mine nansha. Ditekemena didi ditekesha bunene bua bukole buayi.” Tshiena-bualu kampanda tshia tshikandakanda tshia The Journal of the American Medical Association tshidi tshishindika se: ditekemena didi “buanga bukole bua luondapu.” Tshikandakanda tshia American Health tshidi tshimanyisha ne: “Makanda a mubidi a babedi bavule, nangananga bena disama dia kansere, atu anyanguka ne lukasa luonso padibo, bua kabingila kampanda anyi kansanga, bajimija ditekemena​—peshi adi alongoloka ne lukasa luonso padibo bapeta kabingila kapiakapia bua kuikala ne muoyo.”​—Fuanyikija ne Nsumuinu 17:22.

Balongi ba Bible mbamanye kukadi tshikondo tshile bulenga bua ditekemena. Mu 1 Tesalonike 5:8, mupostolo Paulo wakasengelela bena nkristo ne: “Tulame ngikadilu wetu wa budipope . . . bangate ditekemena dia lupandu bu tshifulu.” Mmunyi mudi “ditekemena dia lupandu” difuanangane ne tshifulu?

Tukonkononayi mudimu udi tshifulu tshikumbaja. Disalayi dia mu bikondo bitshivuabo bafunda Bible divua divuala tshifulu tshia tshiamu tshia mikuba anyi fer, tshishikika pa kafulu kenza ne busu bua ndanda anyi ne tshiseba. Tshifulu etshi tshivua tshikuba mutu wende ku miketa, bikowa ne ku miele ya mvita. Nunku, mbimueneke se: anu basalayi bungi bukese mbavua mua kuelakana bua kuvuala tshifulu bikalabo natshi. Kadi, tshifulu katshivua tshivuija disalayi muntu ukena-kutshimuna, anyi kumuepula bua kumvua mikumu pambidi pende; kadi tshivu’amu tshimuambuluisha bua kutuyisha mivule ya ku mikumu ne kuepuela njiwu ya lufu.

Anu mudi tshifulu tshikuba mutu, ke mudi ditekemena dikuba tshieledi tshia lungenyi. Ditekemena kadiena diumusha lutatu luonso anyi dishikila pa kupanga makokeshi a kutshimuna nsombelu mubi, dibivuija bintu bia patupu, kabiyi ne buenzeji kutudi to. Kadi, didi dituyisha bukole budi nabu ntatu eyi anyi dishikila dietu ne dituambuluisha bua kulama dishindika dia se: kayakunyanga makanda etu a mu lungenyi, a kunangibua ne a mu nyuma.

Mbimueneke patoke se: muena lulamatu Abrahama uvua muvuale tshifulu etshi tshia mu tshimfuanyi. Yehowa wakamulomba bua kumulambula muanende munanga, Izaka. (Genese 22:1, 2) Bivua mua kuikala bipepele bua Abrahama kupona mu dipanga ditekemena, mmuenenu uvua mua kumufikisha bimpe bitambe ku dileja bupidia kudi Nzambi. Ntshinyi tshiakakuba tshieledi tshiende tshia lungenyi ku mmuenenu ya mushindu’eu? Ditekemena diakakumbaja mudimu wa nshindamenu. Mu dimvuangana ne Ebelu 11:19, “uvua ne dishindika dia se: Nzambi uvua mukumbane mua kubiisha [Izake] ku bafue.” Bia muomumue, ditekemena dia Yobo mu dibiishibua ku lufu diakamuambuluisha bua kukuba tshieledi tshiende tshia lungenyi ku tunyinganyinga, tuvua mua kumufikisha ku diela Nzambi mulawu. (Yobo 2:9, 10; 14:13-15) Yezu Kristo, kumpala kua lufu lukole, wakapeta bukole ne dikankamijibua mu ditekemena diende dia disanka bua matuku atshivuavua. (Ebelu 12:2) Tshishimikidi tshia ditekemena dilelela, nkuikala batuishibue se: Nzambi katu wenza bualu bubi nansha bumue ne kakupanga kukumbaja dîyi diende.​—Ebelu 11:1.

Tshishimikidi tshia ditekemena dilelela

Anu bu ditabuja, ditekemena dilelela ndiashila pa malu menzeke, malu a bushuwa, pa bulelela. Ebi bidi imue misangu mua kukemesha bamue. Amu bu muakabifunda muntu kampanda se: “bantu bavule badi bela meji se: ditekemena didi’anu mushindu mubule meji wa kubenga kuanyisha nsombelu mulelela udiku.” Pabi, ditekemena dilelela ki ntshidingijilu tshia patupu, ki mmushindu wa kuitaba mu bupote se: netupete bitudi tukengela peshi lutatu kayi luonso nansha lupite bukese nelujike. Bulelela budi bulua kujikija ne lukasa luonso bilota ebi bisunguluke.​—Muambi 9:11.

Ditekemena dilelela didi didisunguluja. Didi difuma ku dimanya, apo ki nku bijingajinga nansha. Tuvulukayi dîku dibidi dia mu nshinga utuvua balonde ku ntuadijilu kua tshiena-bualu etshi. Nditekemena kayi divuabo ne bua kuikala nadi bu mbulamatadi muikale ne tshibidilu tshia kupanga kukumbaja malaya ende? Dilaya, kabidi ne tshijadiki tshia dikumbaja dilaya edi bivua mua kupetesha bena dîku edi tshishimikidi tshikole bua kutekemena.

Bia muomumue, Bantemu ba Yehowa lelu’eu badi ne ditekemena didi disuikakane bikole ku mbulamatadi kampanda​—Bukalenge bua Nzambi. Bukalenge ebu ke nshindamenu wa mukenji wa mu Bible. Kukadi binunu ne binunu bia bidimu, budi mpokolo wa ditekemena bua bakaji ne balume, bu mudi Abrahama. (Ebelu 11:10) Nzambi udi ulaya se: ku butuangaji bua Bukalenge buende, neabutule menemene bulongolodi ebu bua malu bua kale bunyanguke ne kubanjija bulongolodi bupiabupia. (Lomo 8:20-22; 2 Petelo 3:13) Ditekemena edi dia Bukalenge ndilelela, apo ki ntshilota nansha. Mpokolo wadi​—Yehowa Nzambi, Mfumu Munene udi ku mutu kua bionso—​kêna kudiwula. Tudi’amu ne bua kukenketa bifukibua biende bidi bimueneka bua kufika ku dijandula se: udiku ne udi ne makokeshi kaayi kubala bua kukumbaja malaya ende. (Lomo 1:20) Tudi’amu ne bua kukonkonona miyuki ya malanda ende ne bukua-bantu bua kujingulula se: dîyi diende kaditu dipanga kukumbana nansha kakese.​—Yeshayi 55:11.

Kadi, diakabi, bavule ba ku aba badi badiamba mudibo bena nkristo mbapue muoyo ditekemena dilelela. Paul Tillich, mushikuluji wa malu a Nzambi, udi wamba mu muyuki uvua mupatuke matuku adi panshi aa ne: “Bena nkristo ba [kumpala] bakalonga mua kuindila nshikidilu. Kadi, ku kakese ku kakese, bakalekela kuindila. . . . Ditekemena dia nsombelu mupiamupia wa malu pa buloba diakateketa, nansha muvuabo balomba bua muanda eu musangu wonso mu disambila dia Tatu Wetu​—disua diebe dienzeka pa buloba bu mudidi dienzeka mu diulu!”

Mmuanda kayipu mutambe bubi! Miliyo ne miliyo, pamu’apa miliyare ne miliyare ya bantu badi bakengela ditekemena ne lukasa luonso mbadipange, pabi bikale bipepele bua kudipetela mu mine Bible yabo. Mona bipeta bitambe bubi! Bu mudibo babule ditekemena dikole bua kukuba tshieledi tshiabu tshia lungenyi, bidi mua kukukemesha pa kumona mudi bavule, basaka kudi “ngeledi wa lungenyi mukodiakane,” banyanga buloba bujima ne bushipi buabu bua mikenji ne ngenzelu ya tshikisu anyi? (Lomo 1:28) Bidi bia mushinga bua kuepuka dipona nansha kakese mu buteyi bua muomumue. Pamutu pa kulekela bua kuvuala tshifulu tshia ditekemena, tudi ne bua kudikolesha misangu yonso.

Mushindu wa kukolesha ditekemena diebe

Mushindu mulenga wa kukolesha ditekemena ng’wa kuangata mpokolo wadi, Yehowa Nzambi, ne mushinga. Kulonga Dîyi diende, Bible, ne tshisumi tshionso. Lomo 15:4 udi wamba ne: “Bionso biakafundibua kale, biakafundibua bua tuetu kulongeshibua, bua se: ku dinanukila dietu ne disambibua didi difuma ku Mifundu, tupetelaku ditekemena.”

Ku lukuabu luseke, tudi ne bua kushindika se: ditekemena dietu bua matuku atshilualua kadikadi anu dia mu tshingenyingenyi tshia patupu. Tudi ne bua kudivuija muanda mulelela mu tshieledi tshietu tshia lungenyi. Udiku utekemena bua kuikala ne muoyo wa kashidi pa buloba bukudima mparadizu anyi? Udiku ujinga bua kupetangana tshiakabidi ne bananga bebe bakafua pabiishibuabu ku lufu pa buloba anyi? Bikalabi nanku, udiku mua kudifuanyikija muikaleku mu tshikondo atshi anyi? Tshilejilu, Yeshayi 65:21, 22 udi wamba se: muntu yonso neibake nzubu wende ne neasombemu. Udiku mua kubuikila mesu ne kudifuanyikija wenda wenza mudimu pa musaka wa nzubu webe mupiamupia, [ufinga dikanka dia nsona dia ndekelu, upopela dilata dia ndekelu peshi] ulamika mampana a ndekelu anyi? Nenku, elabi meji wewe wenda ukenzakana eku ne kuaka ubándila bipeta bia bipatshila biebe ne mudimu webe. Lutoyitoyi lua diibaka ludi luenda lukepele; udi ubándila budimi padi maleji a dilolo enda alepakana. Kapepa kempe kadi katembeleja mitshi bitulubitulu ne tshiashima tshidi tshikutalaja kunyima kua dituku dia mudimu mukole. Tuseku tua bana, tusangisha ku tusambu tua nyunyu, tudi tututa ku matshi ebe. Bu muudi pa musaka wa nzubu, udi uteleja diyukidilangana dia bananga bebe badi mu nzubu.

Anjibi kutshinka tshikondo tshia disanka dia mushindu’eu, ne ki nkulotakana to; kadi, nkueleela meji pa mulayi wakumbana kabiyi mpata. (2 Kolinto 4:18) Pikala mmuenenu eu mulelela buebe wewe, ditekemena diebe bua kuikalamu nedikole padi menemene. Ditekemena edi dishindame ne didi dimuenekela ku malu masunguluke nedikuepule ku diumvua “bundu bua lumu luimpe,” budi mua kukupangisha pamu’apa mua kukumbaja bujitu buebe bua kulumanyisha bantu netu. (Lomo 1:16) Bishilangane, neutambe kujinga bua ‘kutumbila mu ditekemena’ amu bu muenzele mupostolo Paulo, pa kudimanyisha kudi bakuabo bantu ne muoyo umue.​—Ebelu 3:6.

Tudi ne tshintu tshikuabo tshia kutekemena kupita nsombelu wa kashidi mu matuku atshilualua. Kudi kabidi lelu’eu mpokolo ya ditekemena. Mmushindu kayi awu? Mu siekele 5 B.B., muena mbulamatadi kampanda muena Rome uvua ubikidibua ne: Cassiodorus, wakamba ne: “Udi mumanye mua kujingulula disanka dikadiye mupete, udi ne ditekemena bua masanka atshilualua.” Mmiaku kayipu ya meji! Ndikankamija kayi dituapeta mu malaya a mabenesha bua matuku atshilualua bituikala katuyi bamanye kuanyisha mabenesha atudi tulabula mpindieu?

Disambila didi kabidi dituambuluisha bua kudima ditekemena bituadije ku mpindieu. Pa kumusha kusambila bua matuku atshilualua, tudi ne bua kusambila bua bitudi tukengela mpindieu. Tudi imue misangu mua kusambila bua kushemesha malanda etu ne bena dîku dietu ne bena nkristo netu, kusambila bua biakudia bietu bia mu nyuma bua musangu udi ulonda, nansha kabidi bua kusankishibua ku bintu bia ku mubidi bitudi tukengela. (Musambu wa 25:4; Matayi 6:11) Bituateka matekemena a mushindu’eu mu bianza bia Yehowa, neatuambuluishe bua kunanukila mu ntatu, ya ku dituku ne ku dituku. (Musambu wa 55:22) Pa kunanukila mu ntatu, dinanukila dietu dine nedikoleshe kabidi tshifulu tshia ditekemena.​—Lomo 5:3-5.

Tuikale ne mmuenenu muimpe bua bakuabo

Ngenyi mibi idi bu dimoma pa tshifulu tshia ditekemena. Idi itetunya peshi idia ku kakese ku kakese, nunku idi mua kutubula tshifulu ne kutshivuija katshitshiyi tshikumbane bua kutshivuala. Ukadiku mulonge mua kujingulula ngenyi mibi ne kuyitshimuna anyi? Kudingibu ku lungenyi lua dishima lua se: mmuenenu wa matshimbu, wa dizangika bubi, wa diangata bionso bu bibi ng’wa meji nansha. Bushuwa, ngelelu wa lungenyi mubi udi ulomba busunguluji bukumbane.

Mbipepele menemene bua kuikala ne mmuenenu wa ditekesha bantu netu mu maboko. Bamue, bua ditamba kupetangana ne nsombelu mikole, mbajimije ditekemena dionso bua kupeta diambuluisha ne dikoleshibua dia kudi bakuabu. Lungenyi luabu ludi amu lua se: “Muntu bamane kumusuma kudi nyoka utu unyema nansha mukila wa musodi.” Pamu’apa badi belakana bua kuya kudi bakulu ba tshisumbu bua kubalondela ntatu yabu.

Bible udi utuambuluisha bua kuikala ne mmuenenu wa pankatshikatshi kudi bantu netu. Bushuwa, ki mbia meji bua kuteka matekemena etu wonso mu bantu nansha. (Musambu wa 146:3, 4) Kadi mu tshisumbu tshia bena nkristo, bakulu badi basadila bu “mapa a bantu” a kudi Yehowa. (Efeso 4:8, 11) Mbantu badi batabalelangana, bena nkristo bamonemone mianda ne badi bajinga ne muoyo umue bua kuikala “bu tshisokomenu ku tshipepele ne tshipengamenu ku tshipepele tshikole tshia mvula.”​—Yeshayi 32:2.

Bakuabo bavule bena mu tshisumbu tshia bena nkristo badi kabidi baditatshisha bikole bua kuikala pabo mpokolo wa ditekemena. Anjibi kuela meji bua nkama ne nkama ya binunu ya ba munkatshi muabu badi benzelangana bimpe pa kudileja lelu’eu bu ba-mamu, ba-tatu, bana betu ba bakaji, bana betu ba balume, ne bana batekete ba muntu umue kudi aba badi bajimije mêku abu; ela kabidi meji ku aba badi benzelangana bimpe bu balunda “balamatangane bikole kupita bana ba balume ba muntu umue” kudi aba badi mu tshinyongopelu.​—Nsumuinu 18:24; Mako 10:30.

Biwikala mulombe diambuluisha kudi Yehowa mu masambila, kujimiji ditekemena to. Ukadi imue misangu mumane kukuandamuna; kudi pamu’apa mukulu kampanda anyi muena nkristo mukuabu mupiluke udi mudiakaje bua kukuambuluisha diakamue pawamumanyisha biwudi ukengela. Pikala ditekemena ditudi tuteka mu bantu dikale dia pankatshikatshi, netukubibue ku diditapulula kudi bakuabo, nsombelu udi mua kutufikisha ku didivuija badinangi ne kupanga meji adi akuatshisha.​—Nsumuinu 18:1.

Ku lukuabo luseke, biwikala ne tshilumbu ne muena nkristo nebe, kuena mua kutshikolesha ne mmuenenu mubi, kuela meji se: kakuena ditekemena dia kutshijikija nansha. Ndekelu wa bionso, “dinanga . . . didi ditekemena bintu bionso.” (1 Kolinto 13:4-7) Utete mua kutangila bana betu ba balume ne ba bakaji bena nkristo bu mudi Yehowa ubatangila​—pa kulama ditekemena. Pa kushindamena pa ngikadilu yabu mimpe, pa kubeyemena, nunku, neulombole madikolela ebe mushindu wa kujikija bilumbu. Ditekemena dia mushindu’eu didi ditukuba ku mukawu ne ku matandu, bidi kabiyi ne diambuluisha kudi muntu nansha umue.

Katushidi dipanga ditekemena dia bena mu bulongolodi ebu bukulakaje bukadi pa kujimina muaba nansha kakese. Ditekemena didiku​—didi ditangila nsombelu wetu wa kashidi bua matuku atshilualua pamue ne dijikijibua dia ntatu yetu kabukabu idiku katataka. Neulame ditekemena edi bikole menemene anyi? Pa kuvuala ditekemena dia lupandu bu tshifulu tshidi tshikuba, kakuena musadidi wa Yehowa nansha umue wapangila makokeshi makumbanyine ne wapanga kupeta diambuluisha didi dikengedibua​—nansha bikala nsombelu mukole mushindu kayi. Bituabenga kudilekela tuetu nkayetu, kakuena tshintu nansha tshimue mu diulu anyi pa buloba tshiatunyenga ditekemena didi Yehowa mutupeshe.​—Fuanyikija ne Lomo 8:38, 39.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu