TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w94 1/4 dib. 14-19
  • Utuku ukandamena mmuenenu wa bulongolodi ebu anyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Utuku ukandamena mmuenenu wa bulongolodi ebu anyi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Kuepuka mmuenenu wa bulongolodi ebu
  • Mishindu ya “mmuenenu wa bulongolodi ebu”
  • Mushindu wa kukandamena mmuenenu wa bulongolodi ebu
  • Tukandamenayi ‘nyuma wa pa buloba’
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2008
  • Tuikalayi ne nyuma wa Nzambi pamutu pa nyuma wa pa buloba
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2011
  • Bansonga: Kandamenayi lungenyi lua bena panu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • Bua tshinyi mbimpe bua nyuma wa Nzambi atulombole?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2011
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
w94 1/4 dib. 14-19

Utuku ukandamena mmuenenu wa bulongolodi ebu anyi?

“Tuakapeta, ki mmuenenu wa bulongolodi ebu, kadi mmuenenu udi ufumina kudi Nzambi.”​—1 KOLINTO 2:12.

1, 2. Mmuanda kayi wa njiwu ya gaze wa mulùngu wakenzeka ku Bhopâl, mu ditunga dia Inde, kadi “gaze” kayi wa mulùngu mukebeshi wa lufu udi bena mu bulongolodi ebu beyela?

MU BUTUKU bua mashika makole, mu Tshisua-munene 1984, bualu kampanda bukuate buôwa buakenzeka ku Bhopâl, mu ditunga dia Inde. Mu tshimenga atshi, mudi tshiapu tshia bintu bia lulengu, ne butuku kampanda, mu Tshisua-munene, tshijibikilu tshia mbungu munene wa dilamina gaze katshiakakangika bimpe. Mu tshimpitshimpi, tone ne tone ya gaze ya izosiante ya metile e kutuadija kumuangalaka mu kapepa. Miambula kudi lupepele, gaze eyi, mikebeshi ya lufu, yakabuela mu nzubu ne kufuimisha bena mêku bavua balala tulu. Aba bakafua bavua binunu ne binunu, ne bavule bakashala balema. Mu tshikondo atshi, muanda eu uvua njiwu mikole ifumina ku matanda, ivua kayiyi mianji kuenzeka.

2 Buôwa buakakuata bantu pakumvuabu lumu lua njiwu yakenzeka ku Bhopâl. Kadi, bu muvua gaze eyi mikale ne njiwu ya lufu, bakajiwukaku bavua bungi bukepele ku aba bakashipibua mu nyuma kudi “gaze” udi bantu pa buloba bujima beyela ku dituku ne ku dituku. Bible udi umubikila ne: “mmuenenu wa bulongolodi ebu.” Lupepa elu lutuadi lua lufu ke luvua Paulo utapulula ne mmuenenu udi ufumina kudi Nzambi pakambaye ne: “Mpindieu, tuakapeta, ki mmuenenu wa bulongolodi ebu, kadi mmuenenu udi ufumina kudi Nzambi, bua tuetu kumanya malu adi Nzambi mutupeshe ne bulenga buonso.”​—1 Kolinto 2:12.

3. “Mmuenenu wa bulongolodi ebu” ntshinyi?

3 “Mmuenenu wa bulongolodi ebu” ntshinyi menemene? Bilondeshile mukanda wa The New Thayer’s Greek English Lexicon of the New Testament, diumvuija dia mu ka-bujima dia muaku “mmuenenu” (mu tshiena-Greke, pneuʹma) “nngikadilu anyi mbuenzeji budi buwuja ne bukokesha anyima wa muntu yonso.” Muntu udi mua kuikala ne mmuenenu peshi ngikadilu muimpe, anyi mubi. (Musambu wa 51:10; 2 Timote 4:22) Kasumbu kampanda ka bantu, kadi paku mua kuikala ne mmuenenu kampanda, anyi ngikadilu kansanga udi mutamba kumuangalaka. Mupostolo Paulo wakafundila mulunda wende Filemona ne: “Bulenga bukena butuakanyine bua Mukalenge Yezu Kristo buikale ne mmuenenu unudi nuleja.” (Filemona 25) Bia muomumue​—kadi, mu mushindu mualabale—​bulongolodi ebu buonso budi ne ngikadilu udi mutamba kumuangalakamu, ne yeye eu ke “mmuenenu wa bulongolodi ebu” udi Paulo utela. Bilondeshile mukanda wa Vincent wa Word Studies in the New Testament, “tshiambilu etshi tshidi tshiumvuija dîyi-diludiki dia bubi didi disaka bulongolodi ebu budi kabuyi bua kalolo.” Ndijinga didi disaka ku dienza mpekatu didi dikuata ngelelu wa lungenyi wa bena mu bulongolodi ebu ne dikale ne buenzeji bukole pa bienzedi bia bantu.

4. Nnganyi udi mpokolo wa mmuenenu wa bulongolodi ebu, ne mbuenzeji kayi budi nabu mmuenenu eu pa bantu?

4 Mmuenenu eu mmulùngu. Bua tshinyi? Bualu udi ufumina kudi “mfumu wa bulongolodi ebu,” Satana. Bushuwa, udi ubikidibua ne: “mfumu wa bukokeshi bua kapepa, mmuenenu udi utumika mpindieu mu bana ba bupidia.” (Yone 12:31; Efeso 2:2) Mbikole bua kuepuka “kapepa” aka, anyi “mmuenenu udi mpindieu mu ditumika mu bana ba bupidia.” Udi muaba wonso mu nsangilu wa bantu. Patudi tumueyela, tudi tutuadija kuangata mmuenenu ya mu bulongolodi ebu, bipatshila biabu. Mmuenenu wa mu bulongolodi ebu udi ukankamija ‘kuikala ne nsombelu udi mu diumvuangana ne mubidi,’ udi, mu diumvuangana ne dipanga bupuangane didi ditusaka ku mpekatu. Mmuenenu eu udi wenda ne lufu, “bualu biwikala ne nsombelu udi mu diumvuangana ne mubidi, neufue bushuwa.”​—Lomo 8:13.

Kuepuka mmuenenu wa bulongolodi ebu

5. Mmunyi muakenza Ntemu kampanda ne meji wonso pakadituta tshipupu etshi ku Bhopâl?

5 Pakadituta tshipupu etshi mu Bhopâl, umue wa ku Bantemu ba Yehowa bakamutabuluja ku tulu kudi mpungi ivua imanyisha njiwu ne mupuya mubi wa lushindashinda wa gaze wa mulùngu. Kakuyi dijingakana, wakajula bena dîku diende ne kubapatula mu musesu. Wimana katupa kîpi bua kumanya kuvua lupepele luya, wakaluangana muende muonso bua kupitshisha bena dîku diende munkatshi mua musumba munene wa bantu bua kubalombola pa lusongo lua mukuna kampanda, pambelu pa tshimenga. Pakafikabu muaba eu, bakapeta mushindu wa kuwuja bisulusulu biabu ne kapepa katalale ne kakezuke kavua kafumina mu dijiba divua pabuipi.

6. Nkuepi kutudi mua kuya bua kuepuka mmuenenu wa bulongolodi ebu?

6 Kudiku muaba mutumbuke utudi mua kunyemena bua kuepuka “kapepa” ka mulùngu ka mu bulongolodi ebu anyi? Bible udi wamba ne: muaba wa nunku udiku. Mutangile ku matuku etu aa, muprofete Yeshayi wakafunda ne: “Bushuwa, mu matuku a ku nshikidilu, mukuna wa nzubu wa Yehowa neushindamijibue bikole pa lusongo lua mikuna, neubandishibue bushuwa ku mutu tukuna-kuna; ne matunga wonso neakukileku. Ne bantu bavule nebayeku ne nebambe ne: ‘Vuayi, tubandayi ku mukuna wa Yehowa, ku nzubu wa Nzambi wa Yakoba; ne neatushidimune pa bidi bitangila njila yende, ne netuendele mu tujila tuende.’ Bualu mukenji neufumine ku Siyona, ne dîyi dia Yehowa nedifumine ku Yeruzaleme.” (Yeshayi 2:2, 3) Muaba mutumbuke wa ntendelelu mukezuke, “mukuna wa nzubu wa Yehowa,” mmuaba umuepele pa dibulunge-buloba ukena mmuenenu wa mulùngu wa bulongolodi ebu udi ushiikija mioyo. Muaba eu ke udi spiritu wa Yehowa unyunguluka kakuyi lutatu munkatshi mua bena nkristo ba lulamatu.

7. Mmunyi mudi bavule bepuka mmuenenu wa bulongolodi ebu?

7 Bantu bavule bavua kale beyela mmuenenu wa bulongolodi ebu, bumvua bimpe, anu muakumvua Ntemu wa ku Bhopâl utuatedi kuulu eku. Kunyima kua yeye mumane kuakula bua “bana ba bupidia,” badi beyela kapepa ka bulongolodi ebu, anyi mmuenenu wa bulongolodi ebu, mupostolo Paulo udi wamba ne: “Tuetu kabidi tuakikala munkatshi muabo diambedi, tuakalonda nkuka ya mibidi yetu, tuakalonda malu akadi mibidi yetu ne meshi etu bisue, tuakaledibua bena lukuna bu mudi bakuabo. Kadi Nzambi, udi mubanshi mu luse, bualu bua dinanga diandi dinene diakatunangeye n’adi, hatuakadi bafue bualu bua kushiha kuetu kua mikenshi, wakatuvuisha ne muoyo hamue ne Kilisto.” (Efeso 2:3-5, Mukanda wa Nzambi) Aba badi beyela anu kapepa ka mulùngu ka bulongolodi ebu bua malu mbafue mu ngumvuilu wa mu nyuma. Kadi, tuasakidila wa manza tente kudi Yehowa, bu mudi bantu miliyo ne miliyo lelu’eu, banyemena ku muaba mutumbuke wa mu nyuma ne bepuka nsombelu udi ufikisha ku lufu.

Mishindu ya “mmuenenu wa bulongolodi ebu”

8, 9. (a) Ntshinyi tshidi tshileja se: tudi ne bua kudimukila pa tshibidilu mmuenenu wa bulongolodi ebu? (b) Mmunyi mudi mmuenenu wa Satana mua kutunyanga?

8 Kapepa ka Satana katuadi ka lufu nkatungunuke ne kututa muaba udi mutunyungulule. Tushale badimuke ne katupueki pa mpulumuku wa mukuna, bua kupingana mu bulongolodi ebu, pamu’apa kufimpakajibua mu nyuma. Ebi bidi bilomba kushala batabale pa tshibidilu. (Luka 21:36; 1 Kolinto 16:13) Tshilejilu, tuanjibi kukonkonona muanda eu. Bena nkristo buonso mbamanye mêyi-maludiki a Yehowa pa bidi bitangila bibidilu bilenga ne kabena ne bua kuitaba nansha kakese ne: bienzedi bikena-bikezuke bu mudi masandi, bundumba, ne diangatangana dia mulume ne mulume ne mukaji ne mukaji ne mbimpe to. Pabi, tshidimu tshionso, bantu pabuipi ne 40 000 badi bipatshibua mu bulongolodi bua Yehowa. Mbua tshinyi nanku? Misangu mivule, mbua bienzedi bia bukoya bimue-bimue ebi. Mmunyi mudibi mua kuenzeka?

9 Bualu tuetu buonso katuena bapuangane. Mubidi udi ne butekete, ne tudi pa tshibidilu tuluangana mvita ne majinga mabi adi alelema mu mutshima wetu. (Muambi 7:20; Yelemiya 17:9) Kadi, bijingajinga ebi mbikankamijibue kudi mmuenenu wa bulongolodi ebu. Bantu bavule ba mu bulongolodi ebu kabena bamona bualu nansha bumue bubi mu tshiendenda tshia masandi, ne lungenyi lua se: bualu buonso buanyishibue bua kuenza budi buenda pamue ne bijingajinga bia bulongolodi ebu bua malu bua Satana. Bituadianyika tuetu nkayetu ku ngelelu wa meji wa mushindu’eu, nanku, mbimueneke se: tudi mua kutuadija kuela meji bu bena mu bulongolodi ebu. Kunyima kua katupa kîpi, ngelelu wa meji eu wa bukoya udi mua kulela bijingajinga bibi bidi, ndekelu wa bionso, mua kutufikisha ku mpekatu munene. (Yakobo 1:14, 15) Netuikale bapueke kumbukila ku mukuna wa Yehowa, ntendelelu wende mukezuke, batangile mu bibandabanda binyanguke bia bulongolodi ebu bua Satana. Muntu nansha umue udi ushalamu ku budisuile, kakupiana muoyo wa tshiendelele to.​—Efeso 5:3-5, 7.

10. Tela umue wa ku mishindu ya dimueneka dia kapepa ka Satana, ne bua tshinyi bena nkristo badi ne bua kuwepuka?

10 Bushuwa, mmuenenu wa bulongolodi ebu mmutunyungulule. Tshilejilu, mu nsombelu wa bavule mudi mmuenenu wa disendeka, ne mineku ya dipendangana nayi. Batekeshibue mu maboko kudi bamfumu babi ba mianda ya tshididi badi bapangile bualu ne kudi bena buenzenza, ba-ntunga mulongo ba bitendelelu bena lukuka, badi bafika ku disendeka too ne malu a mushinga mukole. Bena nkristo badi bakandamena ngenzelu eu. Nansha bituasua kuneka mu mushindu muakane, tudi tuepuka bua kubueja mu tshisumbu mineku idi ileja dipanga kanemu. Ngakuilu wa muena nkristo udi uleja ditshina diende dia Yehowa ne bukezuke bua mutshima wende. (Yakobo 3:10, 11; fuanyikija ne Nsumuinu 6:14.) Nansha tuetu bana anyi bakulumpe, ngakuilu wetu udi ne bua kuikala “mulenga pa tshibidilu, mutue luepu, bua kumona mushindu [utudi] mua kuandamuna muntu yonso.”​—Kolosai 4:6.

11. (a) Ntshitupa kayi tshiibidi tshia mmuenenu wa bulongolodi ebu? (b) Bua tshinyi bena nkristo mbashilangane ne aba badi bamuenesha mmuenenu eu?

11 Dikuabo dijinga dibi didi dimuangalake didi dileja mmuenenu wa bulongolodi ebu n’lukinu. Bulongolodi ebu mbutapulula kudi nkinu ne bilumbu biashila pa mêkala a makoba, bisa, buena-ditunga, ne dishilangana dia bumuntu kabidi. Mmushindu kayipu udibi bilenga [bua kuikala] muaba udi spiritu wa Nzambi ne buenzeji bukole! Mupostolo Paulo wakafunda ne: “Kanupingajidi muntu bubi pa bubi. Nutabalele tshionso tshidi tshimpe ku mêsu a bantu buonso. Nuenze muenu muonso, pikalaku mushindu, bilondeshile disua dienu, bua nuikale ne nsombelu wa ditalala ne bantu buonso. Bananga, kanudisombuedi nuenu nkayenu to, kadi, nushiile tshiji muaba; bualu mbafunde ne: Yehowa udi wamba ne: ‘Disombuela ndianyi; meme ke wapingaja difutu.’ Kadi, ‘pikala muena lukuna nebe ne nzala, umupeshe biakudia, pikalaye ne nyota, wamupesha tshiakunua; bualu pawenza nunku, neumunguijile makala a kapia pa mutu wende.’ Kudilekeledi bua kutshimunyibua kudi bubi, kadi, tungunuka ne kutshimuna bubi ku bimpe.”​—Lomo 12:17-21.

12. Bua tshinyi bena nkristo badi bepuka lukuka lua kupeta bintu bia ku mubidi?

12 Mmuenenu wa bulongolodi ebu udi kabidi usaka bantu ku dijinga dinekesha dia kupeta bintu bia ku mubidi. Bakankamijibue kudi bangenda-mushinga ba mu bulongolodi ebu, bantu bavule badi banekesha mu dipatshila bintu bipiabipia, bivualu bia buena-lelu, vwatire ya buena-lelu. Mbakuatshibue ku bupika kudi “dijinga dia mêsu.” (1 Yone 2:16) Bantu bavule badi bapima malubuluka a mu nsombelu ku bunene bua nzubu yabo ne ku bungi bua mfranga idibo nayi mu konte ku banke. Bena nkristo badi beyela kapepa ka mu nyuma kakezuke pa mukuna mutumbuke wa ntendelelu wa Yehowa mukezuke, badi bakandamena dijinga edi. Mbamanye se: dipatshila bintu bia ku mubidi ne tshisumi tshionso didi mua kufikisha ku kabutu. (1 Timote 6:9, 10) Yezu wakavuluija balongi bende ne: “bualu muntu, nansha yeye mu bintu bivule, muoyo wende kawena mulama kudi bilenga biende to.”​—Luka 12:15, Mukenji Mulenga.

13. Ng’imue mishindu kayi ya pa mutu idi imuenesha mmuenenu wa bulongolodi ebu?

13 Kudi mishindu mikuabo idi “kapepa” kanyangi ka dikanda [dia mu nyuma] ka bulongolodi ebu kamueneka kabidi. Umue wa kudiyi mmuenenu wa buntomboji. (2 Timote 3:1-3) Udiku mumone se: bantu bavule kabena beleshangana diboko ne bamfumu anyi? Udiku mujingulule ku mudimu wa ku mubidi, tshibidilu tshibi tshidi natshi bantu tshia kutumika anu padi muntu kampanda ubatentekela anyi? Bantu bungi munyi bawudi mumanye badi bashipa mikenji​—pamu’apa pa kubenga kumanyisha kudi mbulamatadi bungi bua mfranga ya makasa idibo bapete ku mudimu wabo, [kufuta bitadi] anyi biba bintu pa muaba wa mudimu wa ku mubidi? Biwikala utshidi uya mu kalasa, kuenaku muanji kutekeshibua mu maboko bua kuenza malu malenga anu bualu balongi nebe batu bapepeja aba badi bapeta bipeta bimpe pa kulonga anu mudibi bikengedibua anyi? Yonso eyi, mmishindu ya mmuenenu wa bulongolodi ebu idi imueneka patoke idi bena nkristo ne bua kukandamena.

Mushindu wa kukandamena mmuenenu wa bulongolodi ebu

14. Mmu nsombelu kayi mudi bena nkristo batapulukangane ne aba badi kabayi bena-nkristo?

14 Mmunyi mutudi mua kukandamena mmuenenu wa bulongolodi ebu, petu bikale mu bulongolodi ebu? Tuvulukayi se: nansha bituikala muaba kayi wonso ku mubidi, mu nyuma tudi batapulukangana ne bulongolodi ebu. (Yone 17:15, 16) Bipatshila bietu ki mbia mu bulongolodi ebu to. Mmuenenu wetu wa malu mmushilangane. Tudi bena ngikadilu ya mu nyuma, tuakula ne tuela lungenyi “kabiyi ne mêyi adi meji a bantu balongeshe, kadi ne mêyi adi spiritu ulongesha, tusangisha malu a mu nyuma ne mêyi a mu nyuma.”​—1 Kolinto 2:13.

15. Mmunyi mutudi mua kukandamena mmuenenu wa bulongolodi ebu?

15 Ntshinyi tshidi muntu mua kuenza biasanganyibuaye muaba udi munyanguke ne gaze wa mulùngu? Udi ne bua kuvuala maske wa kudikuba nende ku gaze musuikakaja ku tshilaminu tshia kapepa kakezuke, anyi udi ne bua kumbuka yeye muine muaba awu. Bua kuepuka kapepa ka Satana, bidi bikengela kutumika ne mishindu eyi ibidi. Tudi tuenza madikolela muetu muonso bua kuepuka tshintu tshionso tshidi mua kufikisha mmuenenu wa bulongolodi ebu ku dikala ne buenzeji pa lungenyi luetu. Nenku, tudi tuepuka malunda mabi, ne katuena tuetu nkayetu tudianyika ku dijikija kayi dionso dia lutetuku didi dizangika tshikisu, tshiendenda tshia masandi, ntendelelu wa ba-spiritu, buntomboji, anyi tshienzedi tshikuabo kayi tshia ku mubidi. (Galatia 5:19-21) Kadi, bu mutudi mu bulongolodi ebu, kakuena mushindu wa tuetu kudiepula bajima ku malu aa. Nenku, nebikale bia meji bituadisuikakaja ku mbungu wa kapepa ka mu nyuma katalale. Tudi tuwuja bisulusulu bietu bia mu nyuma, pa kukumbaja malu adi alonda aa: kubuela pa tshibidilu mu bisangilu, kulonga kua muntu pa nkayende, kudisanga mu mudimu wa bena nkristo, ne kusambila. Mu mushindu’eu, biabuela kapepa ka Satana nansha kakese mu bisulusulu bietu bia mu nyuma, spiritu wa Nzambi neatupeteshe bukole bua kukapatula.​—Musambu wa 17:1-3; Nsumuinu 9:9; 13:20; 19:20; 22:17.

16. Mmunyi mutudi tufila tshijadiki tshidi tshileja se: tudi ne spiritu wa Nzambi?

16 Spiritu wa Nzambi udi uvuija muena nkristo, muntu udi mutapulukangane ne bena mu bulongolodi ebu. (Lomo 12:1, 2) Paulo wakamba ne: “Mamuma a spiritu adi dinanga, disanka, ditalala, muoyo-mule, bulenga, buimpe, ditabuja, bupole-malu ne didikanda. Kakuena mukenji udi ukandika malu bu nunku.” (Galatia 5:22, 23) Spiritu wa Nzambi udi upetesha kabidi muena nkristo dijingulula dia malu diondoke. Paulo wakamba ne: “Muntu nansha umue ki mmumanye malu a Nzambi, pa kumbusha spiritu wa Nzambi.” (1 Kolinto 2:11) Mu ngumvuilu wa mu ka-bujima, mu “malu a Nzambi” mudi bulelela budi butangila, tshilejilu, mulambu wa tshia-bupikudi, Bukalenge bua Nzambi ku bukokeshi bua Yezu Kristo, ditekemena dia muoyo wa tshiendelele, ne disemena pabuipi dia kabutu ka bulongolodi ebu. Ku diambuluisha dia spiritu wa Nzambi, bena nkristo badi bangata malu aa bu bulelela, ne ebi bidi bisunguluja mmuenenu wabo wa mu nsombelu ku wa bena mu bulongolodi ebu. Badi basanka bua kupeta disanka diabo pa kusadila Yehowa bituadijile mpindieu, ne ditekemena dia kutungunuka ne kumusadila kashidi.

17. Nnganyi wakafila tshilejilu tshitambe bunene mu dikandamena mmuenenu wa bulongolodi ebu, ne mmunyi?

17 Yezu uvua tshilejilu tshitambe bunene tshia aba badi bakandamena mmuenenu wa bulongolodi ebu. Katupa kîpi, kunyima kua batismo wa Yezu, Satana wakateta kumusesula mu njila wa disadila Yehowa pa kumutekela kumpala kuende matetshibua asatu majima. (Matayi 4:1-11) Dia ndekelu dia kudiwu divua dilaya Yezu mushindu uvuaye mua kukokesha buloba bujima bu tshia-nshita ne tshienzedi kampanda tshia ditendelela Satana. Yezu uvua mua kuela meji nunku: ‘Mbimpe, nenkutendelele, ne apo, nenkokeshe buloba bujima, nenyingalale pashishe, ne nempingane bua kutendelela Yehowa. Bu mungikala mfumu wa bulongolodi ebu, nempete muanzu mukumbane wampetesha mushindu wa kuenza bivule bua kuambuluisha bukua-bantu kupita mudimu undi ngenza mpindieu wa bu mupandi wa mabaya wa mu Nazarete.’ Yezu kakela meji mu mushindu eu to. Disua diende divua dia kushala muindile too ne pamupesha Yehowa bukenji bua kukokesha buloba bujima. (Musambu 2:8) Mu tshikondo atshi, ne mu bikuabo bionso mu muoyo wende, wakakandamena buenzeji bua mulùngu bua kapepa ka Satana. Nenku, wakatshimuna bulongolodi ebu budi bunyanguke mu nyuma.​—Yone 16:33.

18. Mmunyi mudi dikandamena dietu dia mmuenenu wa bulongolodi ebu disamuna Nzambi?

18 Mupostolo Petelo wakamba se: tudi ne bua kulonda makasa a Yezu anu bu mudibi bikengedibua. (1 Petelo 2:21) Ntshilejilu kayi tshilenga tshitudi mua kuikala natshi? Mu matuku aa a ku ndekelu, ku buenzeji bua mmuenenu wa bulongolodi ebu, bantu badi amu benda badiina mu dinyanguka. Ntshintu kayipu tshia dikema, bualu, mu bulongolodi bua mushindu’eu, muaba mutumbuke wa ntendelelu wa Yehowa udi mushale amu mukezuke ne ukena-bukoya! (Mika 4:1, 2) Bushuwa, bukole bua spiritu wa Nzambi budi bumueneka mu bantu aba miliyo ne miliyo badi bunguila ku muaba wa Nzambi wa ntendelelu, bakandamena mmuenenu wa bulongolodi ebu, batumbisha ne basamuna Yehowa! (1 Petelo 2:11, 12) Tupangadijayi tuetu buonso bua kushala muaba eu mutumbuke too ne pabutula Mukalenge muela manyi a mu nyuma, bulongolodi ebu bubi ne kukupa Satana Diabolo ne ba-demon bende mu dijimba. (Buakabuluibua 19:19–20:3) Pashishe, mmuenenu wa bulongolodi ebu kakuikalaku kabidi. Ntshikondo kayipu atshi tshibenesha tshialua!

Udi mua kumvuija anyi?

◻ Mmuenenu wa bulongolodi ebu ntshinyi?

◻ Mbuenzeji kayi budi nabu mmuenenu wa bulongolodi ebu kudi bantu?

◻ Tela imue mishindu ya mmuenenu wa bulongolodi ebu, ne mmunyi mutudi mua kuyepuka?

◻ Mmunyi mutudi tuleja se: tudi ne spiritu wa Nzambi?

◻ Mmabenesha kayi adi afikila aba badi bakandamena mmuenenu wa bulongolodi ebu?

[Tshimfuanyi mu mabeji 16, 17]

Mmuenenu wa bulongolodi ebu mmufumine kudi Satana

Bua kuepuka mmuenenu wa bulongolodi ebu, nyemena ku muaba mutumbuke wa ntendelelu wa Yehowa

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu