Tudimukilayi diditambisha
LELU’EU ba bungi badi bamona diditambisha bu ngikadilu mulenga. Ditembangana makole a lungenyi, dimanya kuenza, ne bipeta bilenga mbilue tshilele. Bamue badi bela meji ne: diditambisha didi dikengedibua bua kufika ku dilubuluka. Bakuabo badi bamona ne: didi dibandisha mushinga wabo. Tshikandakanda tshia Time tshidi tshileja se: “Lungenyi lua budipope, nansha mudilu kabatshiyi batamba kutumika nalu kabidi, lukadi lumueneke mene lua kale.” Mufundi Jody Gaylin wakamba ne: “Diakabi, diditambisha dikena kujikija . . . ke tshilele tshipiatshipia. Diyukidilangana ne mulunda anyi mumanyangana nende ndisuikakaja ku tshintu tshipiatshipia: diditumbisha.”
Bantu badi bu bitembelu bakaadi bateke mêyi-maludiki. Imue misangu ukadiku mumvue miaku eyi ya tshilumbayi kampanda wa kale wa mu dinaya dia bokse: “Bingikala mulua muntu mutamba bunene mu miyuki ya bantu mu tshikondo etshi, ki mu mpukapuka nansha.” Mêyi a muena tshisumbu tshia mijiki tshia Beatles mmamanyike bimpe kabidi: “Tudi bamanyike bikole bipite Yezu Kristo lelu’eu.” Pavua bamue bamone mêyi awu bu akena bualu, bakuabo bakamona benawu bu bitembelu bia kuditambisha biakanyine kulonda.
Ditampakana dia diditambisha didi dijula lukonko elu: Kudileja bua mpetu yetu ne nzanzu yetu, mbimpe anyi? Bushuwa, mbia ku tshilelelu bua kudisua bua bipeta bilenga bipatula ne kubiambila balunda ba pa muoyo ne balela. Kadi netuambe tshinyi bua aba badi ne nsombelu wa diamba ne: “Paudi mubipete, bileje patoke”? Netuambe kabidi tshinyi bua aba badi eku kabayi baditambisha patoke, kadi mu mushindu mukole badienzeja bua se: bakuabo bafike ku dijingulula makole a lungenyi ne malubuluka biabu? Anu bu mudi bamue bamba, didiendeshila lumu dia mushindu’eu ndimpe ne kabidi didi dikengedibua anyi?
Buenzeji pa malanda
Konkonona buenzeji budi diditambisha dia bakuabo nadi kuudi. Tshilejilu, mmunyi muudi wandamuna ku mêyi adi alonda aa?
“Mikanda indi tshiyi mufunde mmipite idi bakuabo bafunde.”—Mufundi kampanda mumanyike bimpe.
“Bu meme muikalaku ku bufuki, mvua kuikala mufile ngenyi ya kutumika nayi bua bulongame buimpe bua bukua-bifukibua.”—Mukalenge [Alfonso wa ku Espagne] wa mu Moyen Age.
“Nzambi kêna mua kuikalaku to, bualu bu Nzambi muikaleku, tshivua mua kuitabuja ne: tshivua kuikala Yeye nansha.”—Muena nkindi wa mu siekele wa 19.
Udiku ukokibua kudi bantu aba bua mumvuija abo anyi? Udi wela meji ne: udi mua kushemeja nabo bulunda anyi? Mbimueneke ne: too. Pa tshibidilu, diditambisha—mu bululame anyi nansha mu mineku—didi difiikisha bakuabo munda, dibatatshisha, ne imue misangu dibajula lubaabu. Ke buenzeji buvuadi nadi kudi kangimba Azafa, wakatonda ne: “Nakadi mukuatshile bantu badi badisue mukau.” (Musambu wa 73:3) Bushuwa, nansha umue wa kutudi kêna musue kuikala tshifidi tshia didiumvua dia munda dibi kudi balunda ne banyanetu to! Kolinto wa kumudilu 13:4 [NW] udi wamba ne: “Dinanga . . . kadiena diditambisha.” Dinanga bua Nzambi ne kudiumvua kua munda kua bakuabo nebitusake bua kudikanda ku dileja bitudi ne meji, nzanzu ne mpetu bietu.
Padi muntu udikontolola ne wakula ne budipope, badi pabuipi nende badi badiumvua bimpe ne basangala. Ebu mbualu bupite mushinga. Pamu’apa muena mbulamatadi wa ditunga dia Grande Bretagne, Lord Chesterfield uvua nabu mu meji pakadimuishaye muanende wa balume ne: “Tamba bakuabo mu meji pikalaku mushindu; kadi kubambidibu to.”
Bantu kabena ne bipedi bia muomumue nansha. Tshidi tshiteketele umue katshiena anu tshitekete bua makole a munga nansha. Dinanga nedisake muntu bua kuditeka pa muaba wa eu udi kayi ne tshipedi mu muanda mudiye ne makokeshi. Pamu’apa, mukuabo muntu udi mua kuikala ne bipedi mu minga mianda. Mupostolo Paulo mmutuambile ne: “Bua ndi ngambila muntu yonso udi mukantshi muenu ku ngasa wakumpabo ne, Katambi kudielangana meshi mahite adiye ne bua kuela, kadi bua kuela meshi ne meshi adi malulame, bu mudi Nzambi muidikishile muntu yonso tshidikishilu tshia ditabusha.”—Lomo 12:3.
Diditambisha didi difumina ku butekete
Padi bamue mua kudilamuna kudi baditambishi, badiumvua bashadile kumpala kuabo, bakuabo badi badiumvua bishilangane. Badi bakomesha ne: baditambishi kabena badiumvua bimpe to. Mufundi Frank Trippett udi umvuija bua tshinyi muntu udi uditambisha udi mua kuikala, mu disendeka, upepeja mushinga wende ku mêsu kua bakuabo. “Muntu yonso mmumanye munda munda ne: pa tshibidilu, diditambisha ntshimanyinu tshia butekete kampanda bua muntu pa nkayende.” Bu mudi ba bungi bajingulula tshimuenekelu tshia muditambishi, kabienaku bia meji bua kudikanda ku didisamuna dia patupu anyi?
“Kadi ndi bushuwa ne tshipedi!”
Ke mudi bamue bateta kubingisha diditumbisha. Badi bumvua ne: bu mudibu bushuwa ne bipedi mu mianda kampanda, kubenga kubileja nkuikala bena lubombo.
Kadi, diditambisha diabu ndilelela anyi? Didipima mushinga didi dishindamena pa mmuenenu wetu ne didiumvua dietu nkayetu. Tshitudi tumona bu tshintu tshia pa buatshi tshidi mua kumueneka kudi bakuabo bu tshintu tshia pa tshibidilu. Padi muntu udiumvua musakibua bua kuleja bakuabo makole ende a lungenyi bidi mua kuelesha meji ne: kêna mukole menemene to—kayi mua kumueneka nkayende buobo kabayi bamumanyisha. Bible udi umanyisha lungenyi lua bantu ku dididinga padiyi wamba ne: “Nunku muntu udi wela meji ne, Ndi muimane, adimuke bua kahonyi biandi.”—1 Kolinto 10:12.
Nansha bikala muntu ne tshipedi tshia pa buatshi mu muanda kampanda, ke tshidi tshibingisha diditambisha anyi? Too, bualu diditambisha didi ditumbisha bantu, pabi bipedi kayi bionso bitudi nabi bidi bifume kudi Nzambi. Udi ne bua kupeta butumbi. Bua tshinyi kutumbishibua bua tshintu tshitulela natshi? (1 Kolinto 4:7) Kusakidila apu, anu bu mutudi ne makole, tudi kabidi ne matekete. Bululame butu butulomba bua kukoka ntema pa matekete ne bilema bietu anyi? Ke mutu baditambishi bakese bela meji. Mukalenge Hérode Agrippa I imue misangu uvua bushuwa ne tshipedi tshia bungamba-malu. Kadi dibula budipope diende diakamufikisha ku lufu lubi. Bualu bua muendi buakenzeka abu budi buleja se: budiambi bua muengu mbubi ki ng’anu kudi Nzambi, kadi kabidi kudi bantu bavule.—Bienzedi 12:21-23.
Pa tshibidilu, bipedi ne makole a lungenyi bitu bilua kumanyika kakuyi dibimanyisha dibi nansha. Padi bakuabo banjingulula ne bakula pa ngikadilu mimpe ne bipeta bietu bilenga bitudi tupatula, abi bidi ne buenzeji buimpe kutudi. Ne meji wonso, Nsumuinu 27:2 udi wamba ne: “Munga muntu akutumbishe, kadi mukana muebe kamukutumbishi nansha. Muntu wa bende akutumbishe, kadi mishiku yebe kayikutumbishi.”
Ndikengedibua bua kupatula bipeta bilenga anyi?
Bamue badi bumvua ne: didibandisha didi dikengedibua bua kulubuluka mu bena lelu badi mu ditembangana. Badi basuyakana ne: buobo kabayi baleja patoke mmuenenu yabo ne bamanyishe makole abo, nebaye kabayi bamanyibue ne kabayi banyishibue. Tshilumbu tshiabo ntshileja mu diumvuija didi mu tshikandakanda tshia Vogue: “Bavua batulongeshe ne: budipope nngikadilu mulenga, [kadi] mpindieu tudi tulonga ne: kububika malu etu nkayetu mbulema.”
Bua badi bajinga kulubuluka ku diambuluisha dia mêyi-maludiki a mu bulongolodi ebu, tshilumbu etshi tshidi mua kuikala tshia mushinga. Kadi nsombelu wa muena nkristo mmushilangane. Mmumanye ne: Nzambi udi utabalela ne ukeba bua kutumika ne nzanzu ya badipuekeshi, ki mbadi bela mitu yabo muulu nansha. Nunku, muena nkristo kêna dijinga ne kudiambuluisha ne ngenzelu ya tshitua to. Bushuwa, muntu udi udieyemena udi mua kupeta buneme bua tshitupa tshîpi pa kuleja mudiye mumanye kuenza malu ne muikale muzanzamuke. Kadi kunyima udi ulua kubuludibua ne kupuekeshibua, ne mene kufuishibua bundu. Bidi anu bu muvua Yezu Kristo muambe ne: “Wadibandisha nebamuhuekeshe, wadihuekesha nebamubandishe.”—Matayo 23:12; Nsumuinu 8:13; Luka 9:48.
Malengele a budipope
Ralph Waldo Emerson wakafunda ne: “Muntu yonso undi mpetangana nende mmumpite mu munga mushindu. Nanku ndi ndongela kudiye.” Diumvuija diende didi mu diumvuangana ne mubelu mupeta kudi Nzambi uvua mupostolo Paulo mufundila bena nkristo bua kabenji “muanda bua ditapuluka anyi bua kuditumbisha kua patuhu; kadi mu mitshima mihuekele muntu ne muntu abale mukuabo bu mumutambe yeye buimpe.” (Filipoi 2:3) Mmuenenu wa budipope eu udi ufikisha muntu ku dilongela malu kudi bakuabo.
Nunku wadimuka ne bukole buebe mu mushindu wa se: kabulu kulua butekete buebe nansha. Kupepeji nzanzu ne bipeta biebe bilenga biwudi upatula pa kuditambisha to. Sakidila budipope ku ngikadilu yebe milenga. Ke tshidi menemene tshibandisha mushinga wetu ku mêsu kua bakuabo. Nunku ebi bidi bituambuluisha bua kuikala ne malanda masheme ne bakuetu ne bidi bitupetesha dianyishibua kudi Nzambi.—Mika 6:8; 2 Kolinto 10:18.