TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w95 1/10 dib. 8-13
  • Nzambi udi pa muaba wa kumpala mu dîku diebe anyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Nzambi udi pa muaba wa kumpala mu dîku diebe anyi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Buteyi bua buluishi bua dîku
  • Diakama mufuno
  • Difutu dinene diudi mua kupeta
  • Dilongela kudi Yezu
  • Balume, bakaji​—Idikijayi Kristo!
  • Mushindu wa kuikala ne disanka mu dîku
    Bible utu ulongesha tshinyi menemene?
  • Balume, nutumikile bumfumu bua Kristo
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2007
  • Mibelu mimpe bua badi mu dibaka
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2005
  • Bakaji, nemekayi babayenu bikole
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2007
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
w95 1/10 dib. 8-13

Nzambi udi pa muaba wa kumpala mu dîku diebe anyi?

“Udi ne bua kunanga Yehowa, Nzambi webe, ne mutshima webe wonso.”​—MÂKO 12:29, 30, NW.

1. Bua tshinyi bidi bia mushinga bua tuetu kunanga Yehowa?

“MMUKENJI kayi udi mutambe yonso?” ke muakebejabu Yezu kudi muskribe kampanda. Pamutu pa kufila mmuenenu wende nkayende, Yezu wakandamuna lukonko luende pa kutela Dîyi dia Nzambi didi mu Dutelonome 6:4, 5. Wakandamuna ne: “Wa kumpala udi nunku: ‘Umvua, Ô Izalele, Yehowa Nzambi wetu, udi’amu Yehowa umu’epele, ne udi ne bua kunanga Yehowa, Nzambi webe, ne mutshima webe wonso, ne anyima webe wonso, ne tshieledi tshiebe tshionso tshia lungenyi, ne bukole buebe buonso.’”​—Mâko 12:28-30, NW.

2. (a) Mbuluishi kayi buvua Yezu ne bua kuakama? (b) Ntshinyi tshidi imue misangu mua kuvuija kusankisha Yehowa bualu bukole?

2 Bua kutumikila tshivua Yezu mubikile bu mukenji wa kumpala​—udi mutambe yonso mushinga—​bidi bikengela se: tuenze misangu yonso tshidi tshisankisha Yehowa. Ke tshiakenza Yezu, nansha muvua musangu kampanda mupostolo Petelo mutontolole ngenzelu eu wa Yezu, ne munga musangu balela bende bakenza pabu nunku. (Matayo 16:21-23; Mâko 3:21; Yone 8:29) Netuambe tshinyi biwikala mu nsombelu wa muomumue? Fuanyikija ne: balela bebe mbasue bua ulekele dilonga diebe dia Bible ne didisangisha diebe ne Bantemu ba Yehowa. Neuteke Nzambi pa muaba wa kumpala pa kuenza tshidi tshimusankisha anyi? Nzambi utu pa muaba wa kumpala, nansha padi bena mu dîku baluisha madikolela ebe bua kumusadila anyi?

Buteyi bua buluishi bua dîku

3. (a) Mbipeta kayi bidi malongesha a Yezu mua kupetesha dîku? (b) Mmunyi mudi bena mu dîku mua kuleja eu udibu batambe kunanga?

3 Yezu kakapepeja lutatu ludi mua kubudika padi bakuabu mu dîku baluisha mulela udi wanyisha malongesha ende. “Baluishi ba muntu nebikale bena mu diku diende bine,” ke muakamba Yezu. Kadi, pa kumbusha tshipeta atshi tshia dibungama, Yezu wakaleja eu udi ne bua kutekibua pa muaba wa kumpala pa kuamba ne: “Muntu munange tatuende nansha mamuende kumpala kuanyi meme, kena mungakanyine to. Muntu munange muanende wa balume nansha wa bakaji kumpala kuanyi meme, kena mungakanyine nansha.” (Matewuse 10:34-37, MMM) Tudi tuteka Yehowa pa muaba wa kumpala pa kulonda malongesha a Muanende, Yezu Kristo, udi “tshimuenekelu tshijalame tshia bumuntu [bua Nzambi] mene.”​—Ebelu 1:3, NW; Yone 14:9.

4. (a) Ntshinyi tshiakamba Yezu tshivua tshilombibue bua kuikala mulondi wende? (b) Mmu ngumvuilu kayi mudi bena nkristo ne bua kukina bena mu mêku abu?

4 Musangu mukuabu pavua Yezu wakula pa tshivua tshilombibue menemene bua kuikala mulondi wende mulelela, wakamba ne: “Muntu undonda kayi ubenga tatuende, mamuende, bana bende, bana babo ba balume ne ba bakaji, nansha [anyima, NW] wende muine, kena mua kuikala mulongi wanyi to.” (Lukase 14:26, MMM) Bushuwa Yezu kavua usua kumvuija ne: balondi bende bavua mu ngakuilu wa ku dîna ne bua kukina balela babu, bualu wakatumina bantu dîyi bua kunanga nansha baluishi babu. (Matayo 5:44) Bishilangane, Yezu apa uvua usua kumvuija ne: balondi bende badi ne bua kunanga Nzambi kupita mudibu banange bena mu mêku abu. (Fuanyikija ne Matayo 6:24.) Mu diumvuangana ne ngumvuilu au, Bible udi wamba ne: Yakoba ‘wakakina’ Léa ne kunanga Rashele, bivua biumvuija ne: kavua munange Léa mu mushindu uvuaye munange muanabu wa bakaji, Rashele. (Genese 29:30-32, NW) Nansha “anyima” wetu muine, anyi muoyo, ke muakamba Yezu, udi ne bua kukinyibua, peshi kunangibua bikese, bikese bishadile ku dinanga bua Yehowa!

5. Mmunyi mudi Satana ne budimu buonso utekenena ndongoluelu wa dîku?

5 Bu mudiye Mufuki ne Mufidi wa Muoyo, Yehowa mmuakanyine budiambiki bujima bua kudi basadidi bende buonso. (Buakabuluibua 4:11) “Bua muanda eu ndi ntua binu panshi ku mpala kua Tatu,” ke muakafunda mupostolo Paulo, “ngudi tshiota tshionso tshia mu diulu ne tshia pa buloba tshidika dîna diende.” (Efeso 3:14, 15) Yehowa wakenza ndongoluelu wa dîku mu mushindu wa mpatshi bua se: bena mu dîku bikale ne disuangana dia ku tshilelelu bua umue ne mukuabu. (1 Bakelenge 3:25, 26; 1 Tesalonike 2:7) Kadi, Satana Diabolo udi ne budimu buonso utekenena disuangana edi dia ku tshilelelu dia dîku, didi dikonga dijinga dia kusankisha banangibue. Udi uvudija buluishi bua dîku, ne bavule mbafike ku dimona se: ntshibambidiki bua kushimata ku bulelela bua mu Bible kumpala kuabu.​—Buakabuluibua 12:9, 12.

Diakama mufuno

6, 7. (a) Mmunyi mudi bena mu dîku mua kuambuluishibua bua kuanyisha mushinga wa dilonga dia Bible ne didisangisha ne bena nkristo? (b) Mmunyi mutudi mua kuleja se: tudi bulelela banange bena mu dîku dietu?

6 Newenze tshinyi biwikala mubambidika bua kuenza disungula pankatshi pa kusankisha Nzambi peshi kusankisha muena mu dîku kampanda? Neutshinke ne: Nzambi kêna utekemena bua tuetu kulonga Dîyi diende ne kutumikila mêyi-maludiki adimu bikala kuenza nunku kukebesha dibenga kumvuangana ne dîku anyi? Kadi eleelapu meji. Biwateketa mu mikolo ne kulekela dilonga diebe dia Bible anyi didisangisha diebe ne Bantemu ba Yehowa, mmunyi muafika banangibue bebe ku dijingulula se: dimanya dijalame dia Bible mbualu bua mushinga mutambe bukole?​—Yone 17:3; 2 Tesalonike 1:6-8.

7 Tudi mua kufuanyikija nsombelu eu mushindu’eu: Pamu’apa muena mu dîku kampanda udi munuavi wa mala. Dilengulula anyi dilekelela bunuavi buende nedikale ne dikuatshisha dilelela kudiye anyi? Nebikale bilenga bua kukuba ditalala pa kuteketa mu mikolo ne kubenga kuenza tshintu kampanda bua bualu ebu anyi? Tòo, udi pamu’apa wanyisha ne: mbimpe bua kuteta bua kumuambuluisha bua kutshimuna bunuavi buende, nansha muasonsolabi tshiji tshiende ne mikanu. (Nsumuinu 29:25) Bia muomumue, biwikala munange bulelela bena mu dîku diebe, kuakutekeshibua mu mikolo kudi madikolela abu bua kukukanda ku dilonga Bible. (Bienzedi 5:29) Anu pa kuangata dipangadika dikole ke pawamona mua kubambuluisha bua kuanyisha se: kuikala ne nsombelu udi mu diumvuangana ne malongesha a Yezu kudi ne mushinga bua muoyo wetu.

8. Mmunyi mutudi tubabidila ku dienza dia Yezu ne lulamatu luonso dia disua dia Nzambi?

8 Kuteka Nzambi pa muaba wa kumpala kudi mua kuikala kukole menemene imue misangu. Kadi uvuluke se: Satana wakakoleshila Yezu kuenza disua dia Nzambi. Nansha nanku Yezu kakateketa mu mikolo nansha kakese; wakakama too ne lufu pa mutshi wa tshinyongopelu buetu. “Yezu Kristo [udi] Mupandishi wetu,” ke mudi Bible wamba. “Wakatufuila.” (Tito 3:6, NW; 1 Tesalonike 5:10) Katuenaku ne dianyisha se: Yezu kakatekeshibua mu mikolo kudi buluishi anyi? Bu muakakamaye lufu bu mulambu, tudi ne ditekemena dia muoyo wa kashidi mu bulongolodi bupiabupia bua buakane ne ditalala pa kuenza midimu ya ditabuja mu mashi ende mapumununa.​—Yone 3:16, 36; Buakabuluibua 21:3, 4.

Difutu dinene diudi mua kupeta

9. (a) Mmunyi mudi bena nkristo mua kukumbaja tshitupa kampanda mu dipandisha bakuabu? (b) Mmunyi muvua nsombelu mu dîku dia Timote?

9 Udiku musunguluje ne: udi mua kukumbaja tshiebe tshitupa mu dipandisha bakuabu, pa kusangisha ne balela banangibue anyi? Mupostolo Paulo wakabela Timote ne: “Unanukile mu malu aa [auvua mulongeshibue], biwenza nunku, newudipandishe, wewe muine pamue ne aba badi bakuteleja.” (1 Timote 4:16, NW) Timote uvua musombele mu dîku ditapuluke, tatuende muena Greke kavua muena kuitabuja. (Bienzedi 16:1; 2 Timote 1:5; 3:14) Nansha mutudi katuyi bamanye tatuende wa Timote né wakalua muena kuitabuja, mpukapuka ya dilua muena kuitabuja ivua pamu’apa mivudija kudi nsombelu wa lulamatu wa mukajende, Enise, ne wa Timote.

10. Ntshinyi tshidi bena nkristo mua kuenza bua diakalenga dia bena dibaka nabu bakena bena kuitabuja?

10 Mifundu idi isokolola se: balume ne bakaji bàdì ne disuminyina dionso batua bulelela bua mu Bible nyama ku mikolo badi mua kukumbaja tshitupa kampanda mu dipandisha bena dibaka nabu bakena bena nkristo pa kubambuluisha bua kulua bena kuitabuja. Mupostolo Paulo wakafunda ne: ‘Pikala muanetu kampanda ne mukaji udi kayi muena Yezu, kadi mukaji awu muanyishe bua kusombabo nende, kamuipatshi to. Kabidi, pikala mukaji ne mulume udi kayi muena Yezu, mulume awu muanyishe bua kusombabo nende, mukaji kamubengi to. Wewe mukaji, kuena mumanye ne: udi mua kupandisha bayebe anyi? Ne wewe mulume, kuena mumanye ne: udi mua kupandisha mukajiebe anyi?’ (1 Bena Korente 7:12, 13, 16, MMM) Bushuwa, mupostolo Petelo wakumvuija mudi bakaji mua kupandisha ba-bayabu, pa kubela ne: “Nuenu bakaji, nukokele ba-bayenu, nunku, pikala bamue babenga kutumikila dîyi, babapetele kakuyi dîyi, ku nsombelu wa bakaji babo.”​—1 Petelo 3:1, NW.

11, 12. (a) Ndifutu kayi didi binunu bia bena nkristo bapete, ne ntshinyi tshiakenzabu bua kudipeta? (b) Londa bualu bumona bua muena mu dîku kampanda wakafutshibua bua dinanukila diende dia lulamatu.

11 Mu bidimu bidi panshi ebi, bantu binunu bivule mbalue Bantemu ba Yehowa kunyima kua ngondo ne nansha bidimu bia diluisha mudimu wa buena nkristo wa balela babu Bantemu. Mmushindu kayipu udibi dibenesha bua bena nkristo bavua basuminyine, ne ndibenesha kayipu bua aba bavua ku kale baluishi! Ne dîyi dileleka, mukulu kampanda muena nkristo wa bidimu 74 wakalonda ne: “Ntu pa tshibidilu ngela mukajanyi ne bana banyi tuasakidila bua dishimata diabu ku bulelela munkatshi mua bidimu bimvua mbaluisha.” Wakamba ne: munkatshi mua bidimu bisatu uvua ne tshitunu tshionso ubenga nansha bua kushiila mukajende mpunga bua kuakula nende pa bidi bitangila Bible. “Kadi wakasungula tshikondo tshimvua mua kutamba kuandamuna bilenga,” ke muakambaye, “ne wakatuadija kunnyisha pavuaye unkupula makasa. Mmushindu kayipu undi ne dianyisha bu muakabengaye kuteketa mu mikolo bua buluishi buanyi!”

12 Mulume mukuabu uvua uluisha dîku diende wakafunda ne: ‘Mvua muluishi mutambe bubi wa mukajanyi bualu kunyima kua kupetaye bulelela, mvua mmukanyina, ne tuvua tutandangana dituku dionso; mbuena kuamba ne: mvua pa tshibidilu ntuadija matandu. Kadi bionso abi biakaya mu mâyi; mukajanyi wakatungunuka ne kushimata ku Bible. Nunku bidimu 12 mbimane kupita katshia ngatuadija mvita yanyi ya tshikisu miluisha bulelela ne miluisha mukajanyi ne muananyi. Bua buonso buabu, mvua Satana muvuale mubidi wa muntu.’ Kunyima mulume eu wakatuadija kukonkonona nsombelu wende. ‘Ngakamona mumvua mutatshishanganyi,’ ke muakumvuijaye. ‘Ngakabala Bible, ne ku diambuluisha dia malongesha ende, ndi mpindieu Ntemu mutambule.’ Eyowa, anjibi kufuanyikija bunene bua difutu dia mukaji, udi mukumbaje tshiende tshitupa bua ‘kupandisha bayende’ pa kunanukila ne lulamatu buluishi munkatshi mua bidimu 12!

Dilongela kudi Yezu

13. (a) Ndilongesha kayi dinene didi balume ne bakaji ne bua kulongela ku nsombelu wa Yezu? (b) Mmunyi mudi bantu badi bamona se: mbikole bua kukokela disua dia Nzambi mua kubabidila tshilejilu tshia Yezu?

13 Dilongesha dinene didi balume ne bakaji ne bua kulongela ku nsombelu wa Yezu ndia butumike kudi Nzambi. “Matuku onso ntu ngenza malu adi amusankisha,” ke muakamba Yezu. “Tshiena nkeba kuenza bu mundi musue, ndi nkeba kuenza bu mudi wakuntuma musue.” (Yone 5:30; 8:29) Nansha pakamona Yezu umue musangu tshitupa kampanda tshia disua dia Nzambi bu tshikena tshipepele kukumbaja, uvu’anu ne butumike. “Biwasua ungumushile lu[p]anza elu,” ke muakasambilaye. Apo wakasakidila ne lukasa luonso ne: “Kadi bualu buenjibue bu mûdi musue, kabuenjibu bu mundi musue.” (Luka 22:42) Yezu kakalomba Nzambi bua kushintulula disua Diende; wakaleja ne: uvua bulelela munange Nzambi pa kukokela ne butumike buonso tshintu kayi tshionso tshivua disua dia Nzambi buende. (1 Yone 5:3) Kuteka misangu yonso disua dia Nzambi pa muaba wa kumpala, bu muakenza Yezu, kudi ne mushinga mukole bua dilubuluka ki ng’anu mu nsombelu wa bujike kadi kabidi ne mu wa babake ne mu nsombelu wa dîku. Ukonkonone bua tshinyi bidi nunku.

14. Nngelelu wa meji kayi mubi udi nende bamue bena nkristo?

14 Anu bu mutuabimonyi kumpala, padi bena kuitabuja bateka Nzambi pa muaba wa kumpala, badi bakeba bua kushala ne bena dibaka nabu bakena bena kuitabuja ne batu pa tshibidilu ne mushindu wa kubambuluisha bua kuakanyinabu lupandu. Nansha padi bena dibaka buonso babidi bikale bena kuitabuja, dibaka diabu didi padi kadiyi dipuangane. Bua dinyikibua ku mpekatu, balume ne bakaji kabatu misangu yonso ne ngenyi ya dinanga kudi umue ne mukuabu. (Lomo 7:19, 20; 1 Kolinto 7:28) Bakuabu batu bafika too ne ku dipatshila kupeta muena dibaka mukuabu, nansha buobu kabayi ne tubingila tuashila pa Mifundu bua dishipa dibaka. (Matayo 19:9; Ebelu 13:4) Badi bela meji ne: buabu buobu mbiakane, ne se: disua dia Nzambi bua balume ne bakaji kushalabu pamue nditambe bukole. (Malaki 2:16; Matayo 19:5, 6) Kakuyi mpata etshi ntshilejilu tshikuabu tshia ngelelu ya meji ya muntu pamutu pa ya Nzambi.

15. Bua tshinyi kuteka Nzambi pa muaba wa kumpala ndikubibua?

15 Mmushindu kayipu udi kuteka Nzambi pa muaba wa kumpala dikubibua! Bena mabaka bàdì benza nunku nebenze madikolela bua kushala pamue ne kujikija ntatu yabu pa kutumikila mibelu ya mu Dîyi dia Nzambi. Nunku badi bepuka mishindu yonso ya bisama bia mu mutshima bidi bifumina ku dilengulula dia disua diende. (Musambu wa 19:7-11) Ebi mbilejibue kudi tshilejilu tshia bena dibaka babidi bakapangadija bua kulonda mibelu ya mu Bible, dîba diakambabu kushipa dibaka diabu. Bidimu bivule kunyima pakeleela mukaji meji pa disanka divuaye nadi mu dibaka diende, wakamba ne: “Bushuwa ntu nsomba ne ndila pandi ntangila mumvua mua kuikala musombele kule ne bayanyi bidimu bionso ebi. Pashishe ntu nsambila Yehowa Nzambi ne mmuela tuasakidila bua mibelu ne buludiki biende biakatusangisha mu tshisuikidi tshia disanka tshia mushindu’eu.”

Balume, bakaji​—Idikijayi Kristo!

16. Ntshilejilu kayi tshiakafila Yezu bua balume ne bakaji?

16 Yezu, uvua misangu yonso uteka Nzambi pa muaba wa kumpala, wakafila tshilejilu tshia mpatshi bua balume ne bakaji, ne badi ne bua kuteyaku ntema. Balume mbabedibue bua kuidikija mushindu udi Yezu utumika ne bumfumu buengeleki ku mutu kua bena mu tshisumbu tshia bena nkristo. (Efeso 5:23) Ne bakaji bena nkristo badi mua kulongela ku tshilejilu tshikena kalema tshia Yezu tshia dikokela Nzambi.​—1 Kolinto 11:3.

17, 18. Mmu mishindu kayi muakafila Yezu tshilejilu tshilenga bua balume?

17 Bible udi utuma dîyi ne: “Balume, tungunukayi ne kunanga bakaji benu, amu bu muvua Kristo munange tshisumbu ne mudifile yeye muine bua bualu buatshi.” (Efeso 5:25, NW) Mushindu munene uvua Yezu muleje dinanga diende bua tshisumbu tshiende tshia bamulondi nkuikala mulunda wabu wa pa muoyo. “Ndi nnubikila balunda,” ke muakamba Yezu, “bualu bionso bindi mumvue kudi Tatu nkadi munuambilebio.” (Yowanese 15:15, MMM) Anjibi kuela meji ku dîba dionso divua Yezu upitshisha ne bayidi bende pa kuyukidilangana nabu​—miyuki mivulavulayi ivuaye usombelela nabu—​ne dieyemena diakatekaye kudibu! Atshi ki ntshilejilu tshia tshishiki bua balume anyi?

18 Yezu wakaleja ditabalela dilelela kudi bayidi bende ne wakabaleja dinanga dilelela. (Yone 13:1) Pavua malongesha ende mabakolele, uvua ne lutulu luonso usumba tshikondo tshia pa luseke bua kubatokeshela malu. (Matayo 13:36-43) Wewe mulume, makanda a mu nyuma a mukajebe adi ne mushinga wa muomumue kuudi anyi? Utu upitshisha dîba pamue nende, bua kujadika bikala malelela a Bible matokeshibue bimpe mu tshieledi tshia lungenyi ne mu mutshima wa yonso wa kunudi anyi? Yezu uvua upatuka ne bapostolo bende mu mudimu, pamu’apa ushidimuna yonso wa kudibu muntu pa nkayende. Utu upatuka ne mukajebe mu mudimu, pa kudifila mu makumbula a ku nzubu ne ku nzubu ne mu dilombola malonga a Bible anyi?

19. Mmunyi mudi mushindu wakapita Yezu ne dipinganuna dia mapanga a bapostolo bende ufila tshilejilu bua balume?

19 Nangananga pa bidi bitangila mapanga a bapostolo bende Yezu wakafila tshilejilu tshia mpatshi bua balume. Munkatshi mua didia diende dia ndekelu ne bapostolo bende, wakasunguluja dipinganuna dia mmuenenu wa ditembangana. Wakabatobolola ne dîsu dikole anyi? Tòo, bishilangane, ne budipuekeshi buonso wakuowesha makasa a yonso wa kudibu. (Mâko 9:33-37; 10:35-45; Yone 13:2-17) Utuku uleja mukajebe lutulu lua mushindu’eu anyi? Pamutu pa kudiabakena pa bidi bitangila dipinganuna dia butekete kampanda, utuku ne lutulu luonso uteta bua kumuambuluisha ne kulenga mutshima wende ku tshilejilu tshiebe anyi? Bakaji badi mua kuandamuna bilenga ku luse lua dinanga lua mushindu’eu, anu bu muakandamuna bapostolo kunyima.

20. Ntshinyi tshidi bakaji bena nkristo kabayi ne bua kuvulamina, ne nnganyi udi mufidibue bu tshilejilu buabu?

20 Bakaji badi pabu ne bua kulonda tshilejilu tshia Yezu, uvua kayi mupue muoyo se: “Mutu wa K[r]isto udi Nzambi.” Uvua misangu yonso ukokela Tatuende wa mu diulu. Bia muomumue, bakaji kabena ne bua kuvulamina ne: “Mutu wa muka[j]i udi mulume,” ee, ba-bayabu mmitu yabu. (1 Kolinto 11:3; Efeso 5:23) Mupostolo Petelo wakabela bakaji bena nkristo bua kulonda tshilejilu tshia “bakaji bansantu” ba bikondo bia kumpala, nangananga etshi tshia Sara, uvua “ne tshibidilu tshia kutumikila Abrahama, umubikila ‘mukalenge.’”​—1 Petelo 3:5, 6, NW.

21. Bua tshinyi dibaka dia Abrahama ne Sara diakalubuluka, kadi dia Lota ne mukajende kupanga kulubuluka?

21 Kakuyi mpata Sara wakashiya nzubu muimpe mu tshimenga tshibanji bua kuya kusomba mu ntenta mu ditunga dienyi. Mbua tshinyi? Mbualu uvua munange nsombelu wa mushindu au anyi? Ki mbimueneke nanku to. Mbualu bayende wakamulomba bua kuya anyi? Kakuyi mpata kavua kamue ka ku tubingila, bualu Sara uvua munange ne unemeka Abrahama bua ngikadilu yende ya buena Nzambi. (Genese 18:12) Kadi kabingila kanene kakenzelaye luendu pamue ne bayende kavua dinanga bua Yehowa ne dijinga diende dia mu mutshima bua kulonda buludiki bua Nzambi. (Genese 12:1) Uvua usankila mu ditumikila Nzambi. Ku lukuabu luseke, mukaji wa Lota, wakelakana bua kuenza disua dia Nzambi ne nunku kutangila kunyima ne mutshima wa zukuzuku ku bintu bishiya kunyima mu tshimenga tshimulela tshia Sodome. (Genese 19:15, 25, 26; Luka 17:32) Ndekelu mukuate buôwa kayipu bua dibaka adi​—bionso abi bua dipanga diende dia butumike kudi Nzambi!

22. (a) Ndidikonkonona kayi didi bena mu dîku ne bua kuenza ne meji wonso? (b) Netukonkonone tshinyi mu dilonga dietu didi dilonda?

22 Nunku bu mulume anyi mukaji, bidi bia mushinga bua udiebeje ne: ‘Nzambi udi pa muaba wa kumpala mu dîku dietu anyi? Ndiku ngenza menemene madikolela bua kukumbaja bujitu bua dîku budi Nzambi mumpeshe anyi? Ndiku ngenza madikolela malelela bua kunanga muena dibaka nanyi ne kumuambuluisha bua se: ashemeshe anyi alame malanda mashême ne Yehowa anyi?’ Mu mêku mavule mudi kabidi bana. Netukonkonone pashishe bujitu bua baledi ne mudibi bikengela bua bubidi buabu pamue ne bana babu bateke Nzambi pa muaba wa kumpala.

Udi muvuluke anyi?

◻ Mbipeta kayi bidi malongesha a Yezu mua kupetesha mêku mavule?

◻ Ndifutu kayi didi binunu bia bena nkristo bena disuminyina bapete?

◻ Ntshinyi tshiambuluisha bena dibaka bua kuepuka tshiendenda ne dishipa dibaka?

◻ Ntshinyi tshidi balume mua kulongela ku tshilejilu tshia Yezu?

◻ Mmunyi mudi bakaji mua kukumbaja tshitupa kampanda mu dienza dibaka dia disanka?

[Tshimfuanyi mu dibeji 10]

Mmunyi muakakumbaja Sara tshitupa kampanda mu dilubuluka dia dibaka diende?

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu