TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w96 1/3 dib. 19-22
  • Ikala ne lulamatu ku mutshipu webe wa dibaka!

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ikala ne lulamatu ku mutshipu webe wa dibaka!
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Bualu bua kuelela meji
  • “Mutshipu uudi muditshipe, uwukumbaje”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2017
  • Nuikale ne disanka mu dibaka dienu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2008
  • Nkonko ya babadi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2002
  • Nuenu bena Kristo, enzayi bua dibaka dienu dikale dimpe
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2016
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
w96 1/3 dib. 19-22

Ikala ne lulamatu ku mutshipu webe wa dibaka!

DITUKU dia tshibilu tshia dibaka ndia disanka divule. Didi kabidi tshikondo tshia mushinga mutambe bukole. Mukaji musela ne mulume wende badi benza dilaya dikena bilele dìkalà ne buenzeji pa nsombelu wabu mujima. Aba badiku bu babikila dituku adi, mbantemu ba dilaya edi dikena bilele, kadi Yehowa Nzambi ke Ntemu munene.

Bible ki mmufile ngenzelu kampanda misunguluke idi ikengela kulonda peshi mushindu wa pa buawu wa tshibilu tshia dibaka. Kadi, mu dianyisha dia mbangilu wadi mushindamija kudi Nzambi, dibaka ditu pa tshibidilu disekelela ku butuangaji bua ditumika ne mutshipu wa dibaka muamba dîba dia tshibilu tshia ntendelelu. Kukadi bidimu bungi kampanda Bantemu ba Yehowa badi batumika ne mutshipu eu wa dibaka: “Meme —— ndi nkuangata wewe —— bua wikale muena dibaka nanyi (mukaji/mulume), wa kunanga ne kuengeleka (Mukaji musela: ne kuleja kanemu kuondoke) mu diumvuangana ne mikenji ya Nzambi mileja mu Mifundu Minsantu bua (bakaji/balume) bena nkristo, mu tshikondo tshionso tshituasomba pamue pa buloba bilondeshile dilongolola dia Nzambi mu malu a dibaka.”a

Bualu bua kuelela meji

Biwikala wipatshila dibaka, nebikale bia mushinga bua wewe kuela meji pa buondoke ne pa diumvuija bia mutshipu eu kumpala kua dituku dia tshibilu tshia dibaka. Solomo wakamba ne: ‘Mêyi kaalupuki mukana muebe lukasa; mutshima webe kawupatudi bualu kumpala kua Nzambi lubilu.’ (Muambi 5:2) Kadi netuambe tshinyi binuikala bamane kuselangana? Apu newikale mua kubabidila bipeta bimpe pa kueleela meji pa mushinga wa dilaya dikena bilele diuvua muenze ku mêsu kua Yehowa. Udi ne lulamatu kudidi anyi? Bena nkristo badi bangata malaya abu ne mushinga. Solomo udi utungunuka ne: ‘Ufute tshiwakalaya. Kubenga mua kuditshipa kudi kupita kudinga buakane. Kuitabuji bua mukana muebe kukulenduisha; kuambidi muanjelu ne: mvua mutupakane.’​—Muambi 5:4-6.

Kakuyi mpata dikonkonona dia mutshipu wa dibaka ku tshiambilu ku tshiambilu nedivudije ngumvuilu webe wa dilaya edi dikena bilele.

“Meme —— ndi nkuangata wewe”: Etshi mmêyi a mbangilu a mutshipu eu. Adi azangika se: udi udiambuila bujitu bua dipangadika diebe dia kusela.

Muinshi mua dilongolola dia Buena-nkristo, kamuena dîyi-dituma dia mu Mifundu bua kusela nansha. Yezu Kristo mene wakashala mujike ne wakafila mubelu bua aba “badi ne tshipedi tshia bujike.” (Matayo 19:10-12, NW) Ku luseke lukuabu, bavule ba ku bapostolo ba Yezu bavua balume basela. (Luka 4:38; 1 Kolinto 9:5) Mbiumvuike patoke se: dipangadika dia kusela mbualu bua muntu nkayende. Kakuena muntu udi mupeshibue bukokeshi bua mu Mifundu bua kusaka mukuende ku disela nansha.

Nenku, udi mudiambuile bujitu bua kusungula bua kusela. Imue misangu, ukadi musungule eu uwasela. Paudi wenza mutshipu wa dibaka, wamba ne: ‘Ndi nkuangata wewe ——,’ udi wangata anyi witaba muntu eu ne ngikadilu yende milenga yonso​—ne bilema biende kabidi.

Imue misangu panyima pa matuku neumone ngikadilu yuvua kuyi muelele meji ya bumuntu bua muena dibaka nebe. Nekuikale diedibua mâyi ku makasa misangu mikuabu. Bible udi wamba ne: “Buonso bakenza mpekatu ne kabena bafika ku butumbi bua Nzambi.” (Lomo 3:23, NW) Nenku udi pamu’apa ne bua kudiakaja bua kusankisha muena dibaka nebe. Ebi bidi mua kuikala bikole, ne imue misangu udi mua kusua bua kulekela. Kadi uvuluke ne: mutshipu wa dibaka mmuenza ku mêsu kua Yehowa. Yeye udi mua kukuambuluisha bua kulubuluka.

“Bua wikale muena dibaka nanyi (mukaji/​mulume)”: Pa bidi bitangila dibaka dia kumpala, pakasedibua Eva kudi Adama, Yehowa Nzambi wakamba ne: “nebikale mubidi umue.” (Genese 2:24; Matayo 19:4-6) Nenku tshisuikidi tshia dibaka mmalanda matambe bushême adi mua kuikala munkatshi mua bantu babidi. Dibaka didi dikubueja mu malela mapiamapia. Udi witabuja bua muntu kampanda kuluaye “mukajebe” peshi “bayebe.” Mbishilangane ne malanda makuabu wonso. Bienzedi bidi bikeba tulumbu tukese mu malanda makuabu, bidi mua kujula dibungama dikole munkatshi mua dibaka.

Angata, bu tshilejilu, mubelu wa mu Mifundu udi mu Efeso 4:26 (NW). Bible udi wambamu ne: “Nukuate tshiji, kadi kanuenji mpekatu; dîba kadibuedi nuenu batshikale ne tshiji tshienu.” Imue misangu kutu pa tshibidilu ujikija pa lukasa bilumbu pankatshi pebe ne bana benu peshi ne balunda. Kadi muena dibaka nebe ke webe wa pa muoyo bishilangane ne bana benu peshi balunda. Dipangila kujikija bilumbu pa lukasa ne muena dibaka nebe didi mua kunyanga malela a pa buawu adi pankatshi penu.

Udiku ulekelela dipanga kumvuangana didiunda pankatshi pebe ne muena dibaka nebe ne dilua mpokolo wa matandu adi atondesha ne abungamija anyi? Dipanga kumvuangana ne nsombelu mibungamiji bidi binenga matuku mavule anyi? Bua kulama lulamatu ku mutshipu webe, padi ntatu ijuka kulekedi dituku dijima dipita kuyi mukebe ditalala ne muena dibaka nebe. Mmumue ne: kulekelela ne kupua muoyo ne kabidi kutonda biebe bilema ne yebe mibi.​—Musambu wa 51:5; Luka 17:3, 4.

“Wa kunanga”: Mulume udi wenza mutshipu wa “kunanga ne kuengeleka” mukajende. Dinanga edi didi dikonga dinanga didi difikisha ku dishala pamue divua pamu’apa dibakoka umue kudi mukuabu. Kadi dinanga dia mushindu’eu didi dilomba kusakidilaku tshikuabu tshintu. Dinanga didi muena nkristo ulaya muena dibaka nende mu mutshipu ndiondoke ne ndialabale.

Efeso 5:25 (NW) udi wamba ne: “Balume, tungunukayi ne kunanga bakaji benu, amu bu mudi Kristo munange tshisumbu.” Dinanga dia Yezu bua tshisumbu kadiena bushuwa mua kufuanyikijibua ne edi didi difikisha balume ne bakaji ku dishala pamue. Miaku eyi: “kunanga” ne “munange” ya mu mufundu eu mmiangatshila pa muaku wa a·gaʹpe, eu udi umvuija dinanga diashila pa mêyi-maludiki. Apa Bible udi utumina balume dîyi bua kulejabu dinanga dilunguluke, dishindame, ne didi dinenga kudi bakaji babu.

Ki ng’amu dinanga dienzeja kudi lungenyi lua se: “ndi mukunange bualu udi munnange.” Mulume udi uteka diakalenga dia mukajende ku mutu kua diakalenga diende mene, ne mukaji mmunange bayende bia muomumue. (Filipoi 2:4) Biwadima dinanga diondoke bua muena dibaka nebe nebikuambuluishe bua kulama lulamatu ku mutshipu webe wa dibaka.

“Wa kuengeleka”: Bilondeshile nkonga-miaku kampanda, “kuengeleka” kudi kumvuija ‘kuangata ne mushinga, kumvua anyi kuleja dinanga.’ Udi ne bua kuleja dinanga diebe mu miaku ne mu bienzedi! Nangananga mukaji ke udi ujinga kudiumvua munangibue kudi bayende mu mushindu mulunguluke. Bayende udi mua kutabalela majinga ende a mubidi, kadi ebi ki mbikumbane. Kudi bakaji badi ne biakudia bivule ne basombe mu nzubu milenga kadi bapange disanka bualu mbabalengulule peshi mbapange kubatua mushinga kudi bena dibaka nabu.

Ku luseke lukuabu, mukaji udi mumanye se: mmunangibue ne mmuengelekibue udi ne kabingila konso ka kuikala ne disanka. Bushuwa, tudi mua kuamba bia muomumue bua mulume. Dinanga dilelela ndileja menemene mu miaku ya dinanga miamba ne bulelela buonso. Mu musambu wa Solomo, mulami muena dinanga udi ukema ne: “Dinanga diebe didi dinkuatshisha milowo, yaya wanyi, mubangila wanyi. Dinanga diebe ndipite dia mvinyo ku busheme. Dipembu dia manananshi ebe ndipite dia bilabu bionso bia mupuya musheme.”​—Musambo wa Salomone 4:10, MMM.

“Ne kuleja kanemu kuondoke”: Mu bule bua siekele mivule, kuvua bantu balume bavua bakengesha ne badiwula bakaji. Nansha lelu’eu, bilondeshile tshikandakanda tshia World Health, “tshinyangu tshiludikila bakaji tshidi mu ditunga dionso ne mu milongo yonso ya nsombelu wa bantu ne wa malu a bubanji. Bilondeshile nshidimukilu ya bisamba bivule, dituta bakaji mbukenji bua mulume yonso.” Bantu balume bavule badi mua kuikala kabayi babunde tshibawu tshia nunku. Kadi, mbimueneke ne: bantu balume ba bungi kabena batabalela ne muoyo umue malu adi atangila bakaji nansha. Tshipeta tshidi se: bakaji bavule mbadime mmuenenu mubi pa bantu balume. Bavua bumvue bamue bakaji bamba mêyi aa: “Ndi munange bayanyi, kadi tshiena mua kumunemeka nansha kakese!”

Kadi, Yehowa Nzambi udi wangata ne mushinga mukaji udi wenza madikolela bua kunemeka bayende​—nansha biapangila bayende ku musangu ne ku musangu bua kukumbaja majinga ende mene. Udi witabuja bua se: mulume mmutekibue ne mmupeshibue bujitu kudi Nzambi. (1 Kolinto 11:3; Efeso 5:23) Nenku, kanemu kuondoke kudi bayende ntshitupa tshia ntendelelu wende ne butumike buende kudi Yehowa. Nzambi kêna ulengulula butumike bua bakaji bena bulamatshi kudiye.​—Efeso 5:33; 1 Petelo 3:1-6; fuanyikija ne Ebelu 6:10.

Kanemu kadi ne bua kumueneka mu dibaka kudi mulume ne mukaji, muntu ne muntu udi ne bua kuenza madikolela bua bamulejaku pamutu pa kukatekemena peshi kukalomba. Tshilejilu, mêyi adi atapa peshi mapepeji kaena ne muaba mu dilongolola dia dibaka. Kuamba mêyi mabi pa bidi bitangila bayebe peshi mukajebe nkupanga dinanga ne kanemu. Kakuena bualu buimpe nansha bumue budi mua kupatukila ku dimanyisha patoke bilema bia muena dibaka nebe kudi bakuabu anyi paudi ubiamba munkatshi mua bantu. Nansha mu diela bilele muntu udi mua kuleja dipanga kanemu dinene pa bualu ebu. Mêyi a mu Efeso 4:29, 32 (NW) adi atangila mulume ne mukaji. Bible udi wambamu ne: ‘Dîyi dibole nansha dimue kadipatuki mukana muenu, kadi, amu dîyi dionso didi dimpe bua kuibaka padibi bikengedibua, . . . Nulejangane kalolo, nuikale ne mitshima ya luse.’

“Mu diumvuangana ne mikenji ya Nzambi mileja mu Mifundu Minsantu”: Nzambi mmusue bua tuikale ne budikadidi mu disungula ne mu bienzedi. Kêna utuomekela bujitu ne liste mupite bule wa mêyi-makaji a nsombelu wa mu dibaka nansha. Kadi, bua diakalengele dietu nkayetu, mmututekele ndambu wa mêyi-maludiki.

Lelu’eu kudi mikanda mishilashilangane mivule idi yakula pa bualu bua dibaka, ne bantu ba bungi badi ne yabu nkindi. Kadi wikale mudimuke! Pa tshiena-bualu tshia dibaka, mamanyisha mavule adiku kaena mu diumvuangana ne Bible nansha.

Umanye kabidi se: malu adi ashilangana bilondeshile bena dibaka. Mu ngumvuilu kampanda, bena mabaka badi bu tubulunge tua neje. Ku bule buonso badi mua kumueneka bafuanangane, kadi mu bulelela dibaka dionso ditu dia pa buadi ne dishilangane ne makuabu. Dituangajibua dia bumuntu buebe ne ebu bua muena dibaka nebe kadiena ditentuludibua nansha kakese kudi bena dibaka bakuabu mu bukua-bantu. Nenku, kuikadi ne lukasa lua kuitaba mmuenenu ya bantu bakuabu nansha. Kakuena ngenzelu kampanda mufuka kudi muntu udi muakanyine dibaka dionso nansha!

Bishilangane, mêyi-matuma a mu Bible wonso adi malelela ne makuatshishi. Mupostolo Paulo wakafunda ne: “Mufundu wonso mmufunda ku spiritu wa Nzambi ne udi ne mushinga bua kulongesha, bua kubela, bua kupingajilula malu mu bulongame.” (2 Timote 3:16, NW; Musambu wa 119:151) Biwabala Bible ne kuitabuja bua malongesha ende akuludike mu nsombelu webe wa matuku onso, newikale mukumbane mua kuikala ne lulamatu ku mutshipu webe wa dibaka.​—Musambu wa 119:105.

“Mu tshikondo tshionso tshituasomba pamue pa buloba”: Ebi bidi bifunkuna dienza malu pamue bua mutantshi mule. Nzambi wakatuma dîyi ne: ‘mulume neashiye tatuende ne mamuende, nealamate mukajende.’ (Genese 2:24) Yehowa mmusue bua nuikale pamue. Nusadile Nzambi pamue. Nulonge Dîyi diende pamue. Nulame tshikondo tshia kuendakana pamue, kusomba pamue, kudia pamue. Nusankidile nsombelu pamue!

Bamue bena mabaka badi benza madikolela bua kulama dituku dionso dîba dia kuyukila umue ne mukuabu. Nansha panyima pa bidimu bia bungi bia dibaka, dienza edi dia malu pamue didi ne mushinga bua disanka dia dibaka.

“Bilondeshile dilongolola dia Nzambi mu malu a dibaka”: Dibaka ndipa dia Nzambi, udi mushindike dilongolola dia diselangana. (Nsumuinu 19:14) Kupanga kulonda dilongolola diende nekuteke mu njiwu disanka diebe dia mu dibaka ne malanda ebe ne Mufuki. Ku luseke lukuabu, padi mulume ne mukaji badima malanda mimpe ne Yehowa, maleja ku butumike ku malongolola ende, nebikale ne malanda a ditalala ne bakuabu, nansha munkatshi muabu buobo mene umue ne mukuabu.​—Nsumuinu 16:7.

Kupu muoyo ne: Yehowa udi Ntemu munene wa mutshipu webe wa dibaka. Tungunuka ne kulama lulamatu ku mulayi eu ukena bilele, ne dibaka diebe nedikale mpokolo wa disamuna ne butumbi kudi Yehowa Nzambi!

[Mêyi adi kuinshi]

a Ku imue miaba kudi mua kuikala dijinga dia kuakaja mutshipu eu bua kunemeka mikenji ya ditunga. (Matayo 22:21) Kadi, mu matunga mavule bena mabaka bena nkristo badi batumika ne mutshipu muleja kuulu eku.

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 22]

Mu ngumvuilu kampanda, bena mabaka badi bu tubulunge tua neje. Ku bule buonso badi mua kumueneka bafuanangane, kadi mu bulelela dibaka dionso ditu dia pa buadi ne dishilangane ne makuabu

[Mêyi a dianyisha]

Snow Crystals/​Dover

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu