Mukuatshisha mu mateta makole
BU MUDIBI BILONDA KUDI ÉVA JOSEFSSON
Tuvua basangile kasumbu kakese mu distrike dia Újpest, tshimenga tshia Budapest, mu ditunga dia Hongrie, bua tshisangilu tshikese kumpala kua kupatuka mu mudimu wa bena nkristo. Bivua mu 1939, katupa kîpi kumpala kua dituadija dia Mvita Mibidi ya Buloba bujima, ne mudimu wa diyisha wa Bantemu ba Yehowa uvua mukandika mu Hongrie. Misangu mivule bavua bakuata aba bavua badifila mu dilongesha Bible patoke mu matuku au.
BU MUVUABI musangu wanyi wa kumpala wa kuenza mudimu eu, mvua ne bua kuikala mumueneke ne disumpakana ndambu ne muteketangane. Muanetu wa balume kampanda muena nkristo mukulumpe wakantangila e kuamba ne: “Éva, kutshinyi nansha. Kusadila Yehowa mbutumbi butambe bunene budi muntu mua kupeta.” Mêyi au a diangatangana ne mushinga ne adi akolesha akafika ku dinkuatshisha mu mateta makole a bungi.
Nsombelu wa kale wa buena-Yuda
Meme ke uvua mukulumpe ku bana bonso mu dîku dia bena Yuda divua ne bana batanu. Buena-Yuda kabuvua busankisha Mamu, ne wakatuadija kukonkonona bitendelelu bikuabu. Ke mushindu wakapetanganaye ne Erzsébet Slézinger, mukaji mukuabu muena Yuda uvua pende ukeba bulelela bua mu Bible. Erzsébet wakatuangaja Mamu ne Bantemu ba Yehowa, ne bu tshipeta, meme panyi ngakabanga kusankidila bikole malongesha a mu Bible. Katupa kîpi ngakatuadija kumanyisha bakuabu bimvua mulonge.
Pangakakumbaja bidimu 18 mu été wa 1941, ngakaleja didilambula dianyi kudi Yehowa Nzambi ku batismo mu Musulu wa Danube. Mamu wakatambula muine musangu au, kadi Tatu kavua witaba ditabuja dietu dipiadipia dia Buena-nkristo dituvua bapete. Katupa kîpi kunyima kua batismo wanyi, ngakadifundila tshipatshila tshia kuenza bumpanda-njila, mmumue ne: kuenza mudimu wa ku dîba ne ku dîba. Mvua ne dijinga dia kupeta dikalu, nenku ngakatuadija kuenza mudimu mu tshiapu tshia mu ditanda dinene dia bilamba.
Ntuadijilu wa mateta
Bena Nazi bavua bakuate Hongrie, ne ditanda mumvua ngenzela mudimu diakashala ku bulombodi bua bena Allemagne. Dimue dituku bakabikila bena mudimu bonso bua kuimanabu kumpala kua balombodi ne kuenza mutshipu wa lulamatu kudi bena Nazi. Bavua batuambile ne: dibenga kuenza nenku divua mua kuikala ne bipeta bibi. Munkatshi mua tshibilu atshi muvuabu batulombe bua kusekelela Hitler, ngakimana ne kanemu konso kadi tshiakakumbaja bualu bulomba. Anu dine dituku adi bakambikila ku biro, kumpeshabu difutu dianyi e kungipata ku mudimu. Bu muvua mudimu kauyi utamba kumueneka, mvua ndiebeja tshivua mua kufikila tshipatshila tshianyi tshia kuenza bumpanda-njila. Kadi, dituku diakalonda, ngakapeta mudimu mukuabu muikale mene ne difutu dibandile bikole.
Mpindieu dijinga dianyi dia kuenza bumpanda-njila divua mua kukumbana. Ngakapeta bampanda-njila nanyi ba bungi, ne wa ndekelu uvua Juliska Asztalos. Mu mudimu tuvua tutumika anu ne Bible wetu, katuvua ne mikanda ya kufila. Patuvua tupeta basankididi ba bulelela, tuvua tuenza makumbulula ne tubasombesha mikanda.
Misangu ne misangu, meme ne Juliska tuvua ne bua kushintulula teritware utuvua tuenzela mudimu. Tuvua tuenza nanku bualu pavua anu nsaserdose kampanda umvua ne: tuvua tuenda tukumbula ‘mikoko yende,’ uvua umanyisha mu ekleziya ne: biabakumbula Bantemu ba Yehowa, badi ne bua kubafunda kudiye anyi kudi bampulushi. Pavua bantu bena bulunda batuambila dimanyisha adi, tuvua tuya mu teritware mukuabu.
Dinga dituku, meme ne Juliska tuakakumbula nsongalume kampanda wakaleja disankidila. Tuakasuika nende dîba bua kualukila bua kumusombesha mukanda wa kubalaye. Kadi patuakalukila, bampulushi bavua muaba au, ne bakatukuata e kuyabu netu ku biro bia bampulushi mu musoko wa Dunavecse. Bavua batumike ne nsongalume au bu tshilobeshi bua kutukuatabu. Patuakafika ku biro bia bampulushi, tuakamonaku nsaserdose kampanda ne tuakamanya ne: yeye pende uvua mu tshilumbu atshi.
Diteta dianyi ditambe bubi
Ku biro bia bampulushi aku, bakankungula nsuki, ne mvua ne bua kuimana butaka kumpala kua bampulushi batue ku dikumi ne babidi. Bakangela nkonko, basua kumanya uvua mulombodi wetu mu Hongrie. Ngakumvuija ne: katuvua ne mulombodi mukuabu anu Yezu Kristo. Pashishe bakantuta ne tshikisu tshionso ne mfimbu yabu, kadi tshiakapangila bana betu bena nkristo nansha.
Pashishe, bakasuika makasa anyi pamue ne kukuatabu bianza bianyi bilamakajila ku mutu wanyi ne kubisuikilabu kabidi pamue. Pashishe, umue ku umue, bakangangata ku bukole, bonso pa kumbusha mpulushi umue. Bavua bansuike bikole menemene mu mushindu wa se: mvua mushale ne bibangu pa ntulanganyi anyi too ne panyima pa bidimu bisatu. Bakankengesha bikole mu mushindu wa se: bakandamina mu nzubu wa muinshi mua buloba munkatshi mua mbingu ibidi too ne pakenza mputa yanyi mitambe bunene bu idi miume.
Tshikondo tshia disulakana
Pashishe bakaya nanyi mu buloko mu tshimenga tshia Nagykanizsa, muaba uvua Bantemu ba Yehowa ba bungi. Bidimu bibidi bienze bu bia disanka biakalonda nansha mutuvua bela mu buloko. Tuvua tuenza bisangilu bietu bionso mu musokoko, ne tuvua tutumika anu bu tshisumbu. Tuvua kabidi ne mpunga ya bungi bua kuenza bumanyishi bua mu mpukapuka. Mu buloko emu ke mungakapetangana ne Olga Slézinger, muanabu ne Erzsébet Slézinger wa bakaji wa ku mubidi, mukaji uvua mufikishe bulelela bua mu Bible kudi Mamu ne kundi meme.
Mu 1944 bena Nazi mu Hongrie bavua bapangadije bua kushipa bena Yuda ba mu Hongrie, anu muvuabu bikale babashipa mu mushindu mulongolola mu bitupa bikuabu bivuabu bakuate. Dimue dituku bakatuluila meme ne Olga. Bakatukangila mu tshiambula nyama tshidi tshiendela pa njanja, ne panyima pa luendu lua lutatu lukole menemene pa kupitshila mu Tchécoslovaquie, tuakafika muaba utuvua tuya ku Sud kua ditunga dia Pologne—kamponya ka lufu ka mu Auschwitz.
Dipanduka mu Auschwitz
Mvua ndiumvua mukubibue patuvua ne Olga. Uvua wela bilele nansha mu nsombelu mikole. Patuakafika mu Auschwitz, tuakaya kumpala kua Dr. Mengele, muena lumu lubi uvua ne mudimu wa kutapulula bapiabapia bavua balua, bantu bavua kabayi bakumbanyine mudimu ku bantu ba dikanda. Bantu bavua kabayi ne dikanda bavua babatuma mu nzubu ya lubungibungi. Pakakumbana tshietu tshikondo, Mengele wakebeja Olga ne: “Udi ne bidimu binga?”
Ne dikima dionso, ututa mipodi ku mêsu ende kumueneka kua diela bilele, kuandamunaye ne: “20.” Mu bulelela uvua ne bidimu bipite ebi misangu ibidi. Kadi Mengele wakaseka e kumupitshisha ku dia balume ne nenku kushalaye ne muoyo.
Bena buloko bonso mu Auschwitz bavua babenza bimanyinu pa bivualu biabu bia bena buloko—bena Yuda bavua ne tshimanyinu tshia Mutoto wa Davidi, ne Bantemu ba Yehowa bavua ne kalamba kakunzubile ka matumba asatu. Pakasuabu bua kutelela Mutoto wa Davidi pa bilamba bietu, tuakumvuija ne: tuvua Bantemu ba Yehowa ne tuvua basue kalamba kakunzubile ka matumba asatu. Kabivua bua se: tuvua ne bundu bua dikala bena Yuda nansha, kadi tuvua mpindieu Bantemu ba Yehowa. Bakakeba bua kutuenzeja ku bukole bua tuetu kuitaba tshimanyinu tshia bena Yuda pa kututua miseba ne kutukuma. Kadi tuakashala bashindame too ne pakatuitababu bu Bantemu ba Yehowa.
Mu bungi bua matuku, ngakapetangana ne muakunyanyi wa bakaji Elvira, uvua mushadile kundi ku bidimu bisatu. Dîku dietu dijima dia bantu muanda-mutekete divua diya nadi mu Auschwitz. Anu meme ne Elvira ke bavuabu bitabe bu bantu bakanyine mudimu. Tatu, Mamu ne bana betu basatu bakafuila mu nzubu ya lubungibungi. Tshikondo atshi Elvira kavua Ntemu, ne katuvua basombele kaba kamue mu kamponya. Wakapanduka, kumuangalaye e kuya ku États-Unis, kuluaye Ntemu mu tshimenga tshia Pittsburgh, mu Pennsylvanie, ne pashishe wakafuilamu mu 1973.
Dipanduka mu tumponya tukuabu
Mu muvu wa hiver wa mu 1944/45, bena Allemagne bakapangadija bua kumbusha bantu bavua mu Auschwitz, bualu bena Russie bavua benda basemena pabuipi. Nenku bakatutuma ku Bergen-Belsen mu tshitupa tshia ku Nord kua Allemagne. Katupa kîpi kunyima kua difika dietu, bakatutuma meme ne Olga mu tshimenga tshia Braunschweig. Emu bavua balongolole bua tuetu kumbusha bukoya kunyima kua bombe mivule miela kudi biluilu Bidisangishe. Meme ne Olga tuakakonkonona muanda au. Bu mutuvua katuyi bashindike bikala dienza mudimu eu divua mua kunyanga ndubidilu wetu, bubidi buetu tuakapangadija bua kubenga kuwenza.
Dipangadika dietu diakakebesha tshimvundu tshikole. Bakatukuma ne mfimbu ya biseba ne pashishe kuyabu netu kumpala kua kasumbu ka basalayi badi basa bena tshibawu bingoma. Bakatupesha munute umue bua kuela meji pa muanda au, ne bavua batuambile ne: patuvua katuyi tushintulula ngenyi yetu, bavua ne bua kutuasa. Tuakamba ne: katuvua tukengela dîba bua kuela meji pa muanda au bualu tukavua bangate dipangadika dietu. Kadi, bu muvua mfumu wa kamponya kayipu ne muvuaye muntu umu’epele uvua ne bukokeshi bua kutuma dîyi dia kutushipa, bakaladikija ditushipa.
Mu dindila, bavua batuenzeje bua kuimana mu lubanza lua kamponya dituku dijima. Basalayi babidi bavuale bia-mvita, bavuabu bashintulula panyima pa mêba onso abidi, bavua batulame. Kabakatupesha tshiakudia, ne tuakakenga bikole bua mashika, bualu tuvua mu Luishi. Lumingu lujima lua dituenza nunku luakapita, kadi mfumu kakamueneka. Nenku bakatuela mu tshisasa tshia mashinyi tshijibakane, ne tshiakatukemesha ntshia se: tuakadimona tukadi kabidi mu Bergen-Belsen.
Pinapu meme ne Olga tuvua mu nsombelu mukole. Mvua mujimije tshitupa tshinene tshia nsuki yanyi ne mvua ne mubidi kapia mukole. Mvua mua kuenza mudimu ndambu anu ku madikolela a bungi. Nsupu wa shu muenze luayiyi pamue ne katupa kakese ka diampa dituku dionso kabivua bikumbane. Kadi bivua bikengela bua tuenze mudimu bualu aba bavua kabayi bakumbana bavua babashipa. Bana betu ba bakaji bena Allemagne bamvua ngenza nabu mudimu mu tshikuku bakangambuluisha bua kupeta ndambu wa diikisha. Pavua balami bavua benza kontololo balua, bana betu ba bakaji aba bavua bandimuija bua meme kuimana ku tshibasa tshia mudimu, kumueneka bu muntu udi ne tshisumi mu mudimu.
Dituku dikuabu Olga kavua ne bukole bua kuya ku muaba wende wa mudimu, ne pashishe katuakamumona kabidi. Ngakajimija mulunda ne muinanyi wa dikima, muntu uvua mungambuluishe bikole munkatshi mua ngondo ayi mikole mu tumponya. Bu muvuaye mulondi muela manyi wa Mfumu wetu Yezu Kristo, diakamue uvua ne bua kuikala mupete difutu diende dia mu diulu.—Buakabuluibua 14:13.
Dilekedibua ne nsombelu wakalonda
Pakajika mvita mu Lumungulu 1945 ne pashishe kutulekelabu, mvua muletele bikole mu mushindu wa se: tshivua mua kusanka bua muanda wa se: ndekelu wa bionso tshinyangu tshia bakengeshanganyi aba tshivua tshikale tshiumbusha; anyi tshivua mua kubuela mu kawulu kavua kangata bantu balekelela bua kuya nabu mu matunga avua masue kubakidila. Ngakashala mu lupitadi ngondo isatu bua kumona mua kupeta bukole. Pashishe bakaya nanyi mu Suède, ditunga diakalua muaba wanyi mupiamupia wa disombela. Diakamue, ngakapetangana ne bana betu bena nkristo balume ne bakaji ne mu bungi bua matuku ngakatuadija tshiuma tshia mushinga mukole tshia mudimu wa budimi.
Mu 1949, ngakasedibua kudi Lennart Josefsson, muntu uvua musadile munkatshi mua bidimu bivule bu mutangidi muena ngendu wa Bantemu ba Yehowa. Yeye pende uvua muedibue mu buloko mu Mvita Mibidi ya Buloba bujima bu tshipeta tshia dilama ditabuja diende. Tuakatuadija nsombelu wetu pamue bu bampanda-njila mu dia 1 Kabitende 1949, ne bakatutuma bua kuenza mudimu mu tshimenga tshia Borås. Mu bidimu bietu bia kumpala kuine aku, tuvua tulombola pa tshibidilu malonga a Bible dikumi ku lumingu ne basankididi ba bulelela. Tuvua ne disanka dia kumona tshisumbu tshimue tshia mu Borås tshilue bisumbu bisatu mu bidimu tshitema, ne mpindieu mudi bisumbu bitanu.
Tshivua ne mushindu wa kushala mpanda-njila mutantshi mule bualu mu 1950 tuakalela muana wa bakaji, ne bidimu bibidi pashishe, tuakalela muana wa balume. Nenku mvua ne disanka dia bungi dia kulongesha bana betu balela bulelela bua mushinga mukole buvua muanetu wa mu Hongrie mundongeshe pamvua ne bidimu 16 patupu, mbuena kuamba ne: “Kusadila Yehowa mbutumbi butambe bunene budi muntu mua kupeta.”
Pandi ntangila nsombelu wanyi wa kale, ndi njingulula ne: ndi mumone bulelela bua muanda wakafunda muyidi Yakobo padiye utuvuluija bua ditantamana dia Yobo ne: ‘[“Yehowa,” NW] mmûle tente ne luse ne dinanga.’ (Yakobo 5:11) Nansha mumvua mupete panyi mateta makole, ndi mubeneshibue bikole ne bana babidi, bena dibaka nabu, ne bankana basambombo—buonso buabu mbatendeledi ba Yehowa. Kusakidila apu, ndi ne bana ne bankana ba mu nyuma bungi tshianana, bamue ba kudibu badi basadila bu bampanda-njila ne ba-misionere. Mpindieu ditekemena dianyi dinene ndia kumonangana ne bananga badi balale mu lufu ne kubela mu tshitupa padibu bajuka mu nkita yabu ya tshivulukidi.—Yone 5:28, 29.
[Tshimfuanyi mu dibeji 31]
Mu mudimu mu Suède panyima pa Mvita Mibidi ya Buloba bujima
[Tshimfuanyi mu dibeji 31]
Ne bayanyi