Bibidilu bia muaba unudi ne mêyi-maludiki a bena nkristo—Bidi biumvuangana anyi?
STEPHEN, Ntemu wa ku Mputu wa ku Nord, uvua mutumibue bu misionere mu ditunga kampanda dia mu Afrike. Pavuabu benda bendakana mu tshimenga ne muanetu wa balume wa muaba au, uvua muzauke pavua muanetu eu mumukuate ku tshianza.
Kuenda mu njila mudi bantu ba bungi eku bakuatangane ku bianza ne muntu mukuabu kuvua kubi ku mêsu kua Stephen. Mu bibidilu bia kuabu tshilele etshi ntshia balume badi bangatangana ne balume nabu. (Lomo 1:27) Kadi bua muanetu eu muena mu Afrike, kukuatangana ku bianza kudi kuleja patupu bulunda. Dibenga kukuatangana ku tshianza divua mua kuleja dibenga bulunda.
Bua tshinyi tudi ne bua kuditatshisha bua dishilangana dia bibidilu bia bantu? Tshia kumpala, bualu Bantu ba Yehowa badi ne dijinga dikole dia kukumbaja mudimu wabu wa kudi Nzambi wa ‘kuenza bantu ba bisamba bionso bayidi.’ (Matayo 28:19, NW) Bua kukumbaja mudimu eu, bamue mbaye bua kusadila miaba idibu ne dijinga dinene dia ba-ministre. Bua kupatulabu bipeta bimpe mu muaba wabu mupiamupia, badi ne bua kujingulula ne kuibidilangana ne bibidilu bishilangane bidibu bapetangana nabi. Nenku nebikale ne mushindu wa kuenza mudimu mu diumvuangana ne bana babu bena kuitabuja, eku bikale kabidi batamba kupatula bipeta bimpe mu mudimu wa patoke.
Kabidi, mu bulongolodi ebu bua tshimvundu, bantu ba bungi mbanyeme mu matunga abu adi ne ndululu bua tubingila tua malu a tshididi anyi a mfranga ne mbatudile mu matunga makuabu. Nenku tudi mua kumona bushuwa ne: mu diyisha bakuetu aba bapiabapia, tudi tutuilangana ne bilele bipiabipia. (Matayo 22:39) Dituilangana ne bikadilu bishilangane bua musangu wa kumpala didi mua kutulubakaja.
Malu mumvuija patoke
Bibidilu ke bitu bienza nsangilu wa bantu. Pa nanku, mmunyipu muikalabi bualu bua patupu bua kulua “muakane munekeshe” ne kukonkonona too ne tshilele tshionso tshia mushinga mukese bua kupangadija bikalatshi tshiumvuangana ne mêyi-maludiki a mu Bible!—Muambi 7:16, NW.
Ku lukuabu luseke, bidi bikengela kusunguluja bilele bia muaba unudi bidi bushuwa bisambuka mêyi-maludiki a Nzambi. Kadi pa tshibidilu ki mbikole bua kuenza nanku to, bualu Dîyi dia Nzambi didiku bua “kupingajilula malu mu bulongame.” (2 Timote 3:16, NW) Tshilejilu, kusela bakaji ba bungi ntshibidilu tshia mu amue matunga, kadi bua bena nkristo balelela dîyi-dikulu dia mu Mifundu didi se: muntu mulume udi ne bua kuikala anu ne mukaji umue udi ne muoyo.—Genese 2:24; 1 Timote 3:2.
Bia muomumue, bimue bilele bia madilu bilongolola bua kuipata nyuma mibi, anyi bishindamene pa ditabuja dia dibenga kufua dia anyima, kabiakuikala bianyishibue bua muena nkristo mulelela nansha. Bamue bantu batu bafila musenga wa kamonya anyi benzela bafue masambila bua kuipata nyuma mibi. Bakuabu batu batshisha anyi mene benza madilu a musangu muibidi ne tshipatshila tshia kuambuluisha mufue bua adilongolole bua muoyo wa ‘ku bajangi.’ Kadi Bible udi ulongesha ne: padi muntu ufua, ‘kêna mumanye bualu [nansha] bumue,’ ne pa nanku kêna mua kuenzela muntu bualu buimpe anyi bubi to.—Muambi 9:5; Musambu 146:4.
Bushuwa, kudi bilele bia bungi bidi biumvuangana ne Dîyi dia Nzambi. Mmunyipu mudibi bikankamija patudi tufika ku dipetangana ne bibidilu bia muaba udi lungenyi lua diakidilangana lutshikale luenda ludiunda, muaba udi bilele bilomba bua se: nansha muenyi bamuele muoyo wa musangelu ne se: bamubueje mu nzubu, bikalabi bikengedibua! Buobu bakuenzele wewe buludiludi nunku’eu, kuakuikala musakibue bua kulonda tshilejilu etshi anyi? Biwatshilonda, bushuwa nebilengeje bumuntu buebe bua muena nkristo.—Ebelu 13:1, 2.
Nnganyi wa kutudi utu musue bua bamuindije? Mu amue matunga bualu ebu butu buenzeka mu mpukapuka bualu badi bangata difika pa dîba ne mushinga. Bible udi utuambila ne: Yehowa udi Nzambi wa bulongame. (1 Kolinto 14:33) Nenku mmuteke ‘dituku ne dîba’ bua kujikija bubi, ne udi utujadikila ne: bualu ebu ‘kabuakujanguluka nansha.’ (Matayo 24:36; Habakuka 2:3, NW) Bibidilu bidi bikankamija difika pa dîba bidi bituambuluisha bua kuikala balongame ne kuleja kanemu kakanyine bua bakuabu bantu ne dîba diabu, muanda udi bushuwa umvuangana ne mêyi-maludiki a mu Mifundu.—1 Kolinto 14:40; Filipoi 2:4.
Netuambe tshinyi bua bilele bidi kabiyi bibi?
Nansha mudi bimue bilele bikale bushuwa biumvuangana ne nsombelu wa bena nkristo, bikuabu kabiena nanku to. Kadi netuambe tshinyi bua bilele bitudi katuyi mua kumvuija buimpe anyi bubi buabi? Bilele bia bungi kabitu bibi to, ne mushindu utudi tubimona udi mua kuleja nkatshinkatshi wetu wa mu nyuma.
Tshilejilu, dielangana mioyo ditu mishindu ya bungi—muoyo wa ku tshianza, kuinyika mutu, kutuangana mishiku, anyi mene kuelangana mu tshitupa. Bia muomumue, bilele bidiku mishindu kabukabu bidi bileja mushindu wa kudia ku mesa. Mu amue matunga bantu batu badila mu dilongo dimue. Kubiola kutu bualu buanyishibue—butubu bajinga mene—bua kuleja dianyisha mu amue matunga, kadi mu makuabu kakutu kuanyishibue ne badi mua kukuangata bu ditamba kupanga malu.
Pamutu pa kupangadija bua kumanya bilele biudi wewe musue anyi biudi kuyi musue, imanyina pa dikala ne mmuenenu muimpe pa bilele ebi. Mubelu udi kauyi ndekelu wa mu Bible udi ulomba ne: ‘katuenji kalu nansha kamue ne muoyo wa difuilakana, nansha bua lumu lua patupu, kadi muntu yonso adipuekeshe, atangile bakuabu bu bamupite.’ (Bena Filipi 2:3, MMM) Bia muomumue, Eleanor Boykin, mu mukanda wende kampanda (This Way, Please—A Book of Manners), udi wamba ne: “Muoyo mulenga ke tshintu tshia kumpala tshiudi natshi dijinga.”
Dikonkonona edi dienza ne budipuekeshi nedituepule ku dipepeja bilele bia bakuabu. Netudiumvue basakibue bua kuela tshidia ne kulonga mutu nsombelu wa bakuabu bantu ne kuitaba bilele biabu, ne kulabula biakudia biabu pamutu pa kudilaminyina anyi kuikala ne dielakana bua tshintu tshionso tshidi tshimueneka tshishilangane. Mu dikala ne lungenyi lunzuluke ne kudiakaja bua kuteta mishindu mipiamipia, tudi tuangata ne bunême mutuakididi anyi binetu ba miaba mikuabu. Tudi tupeta kabidi masanka patudi ‘tualabaja’ mitshima ne mmuenenu yetu.—2 Kolinto 6:13, NW.
Bikala bilele bipangisha didiunda dia mu nyuma
Netuambe tshinyi bituapetangana ne bilele bidi kabiyi bibengangana ne mifundu, kadi kabiyi bikankamija didiunda dia mu nyuma? Tshilejilu, mu amue matunga bantu badi mua kuikala mene batamba kunengesha malu. Ngenzelu eu udi upepeja nsombelu udi mua kukepesha buenzeji budi busuyangana, kadi udi mua kutamba kufila lutatu bua tuetu kukumbaja mudimu wetu ‘tshishiki.’—2 Timote 4:5, NW.
Mmunyi mutudi mua kukankamija bakuabu bua kuepuka dinengesha malu adi ne mushinga bua kuenza “malaba”? Vuluka ne: “muoyo mulenga ke tshintu tshia kumpala tshiudi natshi dijinga.” Basonsola kudi dinanga, tudi mua kufila tshilejilu ne pashishe kumvuija bimpe masanka atudi tupeta pa kubenga kuindila too ne malaba bua kuenza malu atudi ne bua kuenza lelu. (Muambi 11:4) Kabidi, tudi ne bua kuikala badimuke bua kubenga kunyanga dieyemenangana dietu anu bualu tudi basue kupatula bipeta bimpe. Bikala bakuabu kabayi bitabe ngenyi yetu diakamue, katuena ne bua kubenzeja ku bukole anyi kubela malu atudi bapangile pambidi nansha. Misangu yonso dinanga didi ne bua kuikala ne mushinga kupita dipatula dia bipeta bimpe.—1 Petelo 4:8; 5:3.
Tukonkonone malu atu bantu ba muaba utudi basue
Tudi ne bua kuikala bajadike ne: lungenyi luonso lutudi tufila ke luimpe ne ki mmadikolela menza bua kubambidika bakuabu malu atudi tuetu basue to. Tshilejilu, mvuadilu itu ishilangana bikole. Mu miaba mivule mbimpe bua muntu mulume udi uyisha lumu luimpe avuale tshilavuanda, mu amue matunga a luya, badi mua kubimona bu mukiya mukole munekeshe. Kukonkonona malu atu bantu ba muaba uudi basue bu mudi mvuadilu muimpe bua muena mudimu udi umonangana ne bantu mu mudimu wende nekuikale misangu mivule bu buludiki budi buambuluisha. “Meji malenga” adi ne mushinga wa bungi patudi tukonkonona tshilumbu tshikole tshia mvuadilu.—1 Timote 2:9, 10, NW.
Netuenze tshinyi pikala tshilele kampanda katshiyi tshitusankisha? Tudi ne bua kutshibenga diakamue anyi? Kabiena nanku to. Tshilele tshia bantu balume bakuatangane ku bianza, tshitela ku ntuadijilu, ntshianyishibue bikole mu tshinsanga atshi tshisunguluke tshia mu Afrike. Pakamona misionere eu ne: bantu balume bakuabu bavua benda bakuatangane ku bianza, wakadiumvua bimpe.
Mupostolo Paulo, mu ngendu yende mivule ya bu-misionere, wakakumbula bisumbu bivua ne bantu ba mu nsombelu mishilangane. Bushuwa, misangu mivule bibidilu bivua bishilangana. Nenku Paulo wakibidilangana ne bilele bionso bivuaye umona biakanyine eku mulamate kashendende ku mêyi-maludiki a mu Bible. Wakamba ne: “Ndi mulue malu onso kudi bantu ba mishindu yonso, bua mmone mua kusungila bamue mu mishindu yonso.”—1 Kolinto 9:22, 23, NW; Bienzedi 16:3.
Nkonko mikese miakanyine idi mua kutuambuluisha bua kupangadija tshitudi ne bua kuenza bua bilele bipiabipia. Mu dilonda dietu dia tshilele kampanda—anyi mu ditshibenga—mmuenekelu kayi utuikala nende kudi aba badi batutangila? Nebakokibue ku mukenji wa Bukalenge bualu badi bamona se: tudi tukeba kulonda bilele biabu anyi? Ku lunga luseke, bitualonda tshilele kampanda tshia muaba utudi, ‘mudimu wetu neubandibue’ anyi?—2 Kolinto 6:3.
Bituajinga kuikala “malu onso kudi bantu ba mishindu yonso,” pamu’apa tudi ne bua kushintulula imue mmuenenu mijame bikole idi itangila tshidi tshiakanyine ne tshikena tshiakanyine. Misangu mivule mushindu “muakane” ne “mubi” wa kuenza bualu kampanda mmusuikila anu ku muaba utudi basombele. Nenku mu dimue ditunga dikuatangana ku tshianza munkatshi mua bantu balume ndileja dia bulunda, pabi mu matunga makuabu a bungi bualu ebu budi mua kupepejija mukenji wa Bukalenge.
Nansha nanku, kudi bilele bikuabu bidi bianyishibue mu miaba ya bungi ne bidi mua kuikala mene biakanyine bua bena nkristo; kadi tudi ne bua kuleja budimu.
Wadimuka bua disambuka mukalu!
Yezu Kristo wakamba ne: nansha muvuabu kabayi mua kumbusha bayidi bende mu buloba ebu, kabavua ne bua kushala ‘ba pa buloba’ nansha. (Yone 17:15, 16) Kadi imue misangu kabitu bualu bupepele bua kufila dishilangana pankatshi pa malu adi enza bulongolodi bua Satana ne bidi bikale bilele patupu to. Tshilejilu, mijiki ne maja mbitangalake mu nshidimukilu pabuipi ne yonso, nansha mudibi ne mushinga wa bungi mu amue matunga.
Tudi mua kuangata dipangadika bipepele—batambe kushindamena pa nsombelu wetu wa ku ntuadijilu pamutu pa kushindamena pa tubingila tuimpe tua mu Mifundu. Bakatuma Alex, muanetu wa balume wa mu Allemagne, bua kuambuluisha mu ditunga dia Espagne. Mu muaba uvuaye kale, maja kaavua matambe kutangalaka to, kadi mu Espagne maja avua bualu bua tshibidilu. Pakamonaye bua musangu wa kumpala muanetu wa balume ne muanetu wa bakaji baja maja makole a muaba au, lungenyi luende luakalubakana bikole. Maja aa avua mabi peshi pamu’apa avua a bena mu bulongolodi ebu anyi? Uvua mua kupuekesha mushinga wa mêyi-makulu a bena nkristo bu yeye muitabe tshilele etshi anyi? Alex wakajingulula ne: nansha muvua mijiki ne maja bishilangane, kakuvua kabingila ka kuambila ne: bana babu bena Espagne bavua bapuekesha mushinga wa mêyi-makulu a bena nkristo nansha. Dilubakana diende divua dikebesha kudi dishilangana dia bibidilu.
Kadi, Emilio, muanetu wa balume uvua munange maja a bena Espagne, udi witaba ne: kudi njiwu. Udi umvuija ne: “Ndi mumone se: mishindu mivule ya maja idi ilomba bua bantu babidi mulume ne mukaji bikale balamatangane bikole. Bu mundi mujike, ndi ngela meji ne: ebi bidi mua kuikala ne buenzeji pa meji nansha pa nyanji ya muntu umue wa ku bantu babidi aba. Imue misangu muntu udi mua kushiminyina ku maja bua kuleja dinanga kudi muntu kampanda udi umusankisha. Kushindika ne: mijiki mmimpe ne se: dilengangana ku mubidi ndikese menemene kudi mua kuambuluisha bu bukubi. Nansha nanku ndi ne bua kuitaba ne: padi bana betu bansongalume ne bansongakaji bajike baya bua kuja pamue mu tshisumbu, mbikole menemene bua kulonda tshidi teokrasi.”
Bushuwa, katuena ne bua kutumika ne nshidimukilu wetu bu kabingila bua kuditua mu bikadilu bia bena mu bulongolodi ebu nansha. Kuimba ne kuja bivua ne muaba mu nshidimukilu wa bena Izalele, ne pavuabu bapatuke mu bupika mu Ejipitu ne bafike ku Mbuu Mukunze, mu ditshionkomoka diabu muvua misambu ne maja. (Ekesode 15:1, 20) Kadi mijiki ne maja abu bisunguluke bivua bishilangane ne bia bampangano bavua babanyunguluke.
Bia dibungama, pavuabu bindile dipingana dia Mozese ku Mukuna wa Sinai, bena Izalele bakapanga lutulu, kuenzabu kana ka ngombe ka ngolo, ne panyima pa bamane kudia ne banue, “bakabika bua kunaya.” (Ekesode 32:1-6) Pavua Mozese ne Yoshua bumvue tshiona tshia misambu yabu, biakabatonda diakamue. (Ekesode 32:17, 18) Bena Izalele bavua basambuke “mukalu” au, ne musangu eu misambu ne maja abu bivua bifuanangane ne bia bampangano bavua babanyunguluke.
Bia muomumue lelu, pa tshibidilu badi mua kuikala banyishe mijiki ne maja mu tshitupa tshietu ne kabiena mua kutatshisha kuondo ka muoyo ka bakuabu to. Kadi biakepeshabu bukenke, basakidile miendu idi itema ijima, anyi bimba mijiki idi ne tshikuma tshishilangane, tshivuabu banyisha kumpala tshidi mpindieu mua kuleja lungenyi lua mu bulongolodi ebu. Tudi mua kuamba ne: “Eu nshidimukilu wetu.” Arona wakatumika ne kabingila ka muomumue pakitabaye mishindu ya dijikija lutetuku ne ntendelelu bia bampangano, ne ntupakanyi yonso ubiumvuija bu “disanka dia Yehowa.” Kabingila aka katekete kakavua katuisha nansha. Tshikadilu tshiabu tshiakangatshibua mene bu “bualu bua bundu munkatshi mua baluishi babu.”—Ekesode 32:5, 25, NW.
Bilele bitu ne muaba wabi
Bilele bidi bishilangane bikole bidi mua kutubungamija bua musangu wa kumpala, kadi bionso kabitu anu bibi to. Ne “makokeshi [etu] a tshiumvuilu mibidija,” tudi mua kujadika bilele bidi biumvuangana ne mêyi-maludiki a bena nkristo ne bidi kabiyi biumvuangana nawu. (Ebelu 5:14, NW) Patudi tuleja muoyo mulenga mûle ne dinanga bua muinetu, netuenze malu mu mushindu muakanyine patudi tupetangana ne bilele bidi kabiyi bibi to.
Bu mutudi tuyisha lumu luimpe lua Bukalenge kudi bantu ba mu tshitupa tshitudi anyi ba mikuabu miaba, mmuenenu wa nkatshinkatshi bua mishindu kabukabu ya bibidilu neatuambuluishe bua kulua ‘malu onso kudi bantu bonso.’ Ne kakuyi mpata netumone se: patudi tuitaba mishindu kabukabu ya bilele, nebituambuluishe bua kuikala ne nsombelu udi ne tshipatshila, udi usankisha ne mulenga.
[Tshimfuanyi mu dibeji 20]
Bena nkristo badi mua kuelangana muoyo bimpe mu mishindu mivule
[Tshimfuanyi mu dibeji 23]
Mmuenenu wa nkatshinkatshi bua bibidilu kabukabu udi mua kufikisha ku nsombelu udi ne tshipatshila ne udi usankisha