Bavua bakankamije balongi ba mu Gilada bua kuamba ‘malu a dikema a Nzambi’
MUSUMBA munene wa bantu 6 635 bafumine mu matunga 52 uvua mutuilangane dia matuku 13 a ngondo wa tshitema, 2003, muaba uvuabu bafila mapoloma a balongi ba kalasa ka 115 ka Gilada ka Tshilongelu tshia Bible tshia Watchtower.
Bakateleja mibelu mimpe ya mu Bible ivuabu bapesha balongi 48 ba kalasa aka bua kumonabu mua kuya kumanyisha “malu a dikema a [Nzambi]” kudi bantu ba mu matunga 17. (Bienzedi 2:11, MMM) Mu matunga au ke mudi balongi aba ne bua kutungunukila ne mudimu wabu wa bu-misionere.
Stephen Lett wa mu Kasumbu kaludiki ka Bantemu ba Yehowa (uvua mene mulombodi wa programe wa tshisangilu tshia difila dia mapoloma etshi) wakavuluija balongi mu mêyi ende a mbangilu ne: “Panudi numbuka apa batangile miaba yenu ya mudimu, nansha baye penyi anyi bapetangane ne malu kayi, bungi bua badi nenu mbupite bua banuluisha.” Muanetu Lett wakangata nshapita 6 wa mukanda wa Bakalenge muibidi bua kuvuluija balongi se: badi ne bua kueyemena Yehowa Nzambi ne misumba yende ya banjelo padibu baya kumanyisha “malu a dikema a [Nzambi].” (2 Bakalenge 6:15, 16) Bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala bakapetangana ne buluishi eku babenga kubateleja mu mudimu wabu wa diyisha ne dilongesha; ke mudi ba-misionere bena Kristo kabidi lelu bapetangana ne malu a muomumue aa. Kadi, badi mua kutekemena diambuluisha dia mu diulu, kabidi ne dia bulongolodi bua Yehowa bua pa buloba.—Musambu 34:7; Matayo 24:45.
Nuikale nuamba ‘malu a dikema a Nzambi’
Panyima pa mêyi a mbangilu a mulombodi wa tshisangilu etshi, Harold Corkern wa mu Komite wa filiale wa ditunga dia États-Unis wakakuila pa tshiena-bualu tshia ne: “Kujinga malu audi mua kukokesha nekukuambuluishe bua kuya ne mudimu webe kumpala ne disanka.” Muanetu Corkern uvua muleje ne: kutekemena malu adi kaayi akumbana kudi mua kutekesha muntu, anu mudi Nsumuinu 13:12 uleja. Kadi, muntu utu ufika misangu mivule ku diteketa padiye umona malu adiye kayi mua kukokesha avuaye utekemena kaayi akumbana. Balongi aba badi ne bua kuikala ne mmuenenu mulelela mukumbane pa mushindu udibu ne bua kudiangata bobo bine ne bantu bakuabu. Badi ne bua kumanya ne: nebenze pabu bimue bilema, kadi ki mbimpe bua bilema abi kubashiya ne dibungama dipitshidile mu mudimu wabu wa diambuluisha bantu bua kumanya “malu a dikema a [Nzambi]” to. Muanetu Corkern wakakankamija ba-misionere bapia-bapia aba bua kueyemena Yehowa, “mufutshi wa badi bamukeba.”—Ebelu 11:6.
Pashishe kuakulabu kudi Daniel Sydlik wa mu Kasumbu kaludiki mu tshiena-bualu tshia ne: “Ditekemena dia bena Kristo ntshinyi?” Wakamba ne: “Ditekemena ngikadilu muimpe wa buena-Kristo. Didi mukenji wa buakane udi ubueja muntu mu malanda mimpe ne Nzambi. Bua muntu udi kayi muena Kristo kuikala ne ditekemena bu mutudi tuetu nadi mbualu bukole butambe.” Muanetu Sydlik wakumvuija bibadi bishilashilangane bia ditekemena dia muena Kristo bidi bimuambuluisha bua kushala anu ne lungenyi luimpe lua ditekemena mu ntatu. “Ditekemena didi ditupa bukole bua kutantamena nsombelu wa dituku dionso ne makanda onso ne lungenyi lua ditshimuna.” Ditekemena dia muena Kristo didi dimuambuluisha bua kuangata Yehowa bu Nzambi mukumbaji wa malu adiye mulongolole ne kusanka bua kumuenzela mudimu.—Lomo 12:12.
Wallace Liverance (sekretere wa Tshilongelu tshia Gilada) uvua mukankamije balongi ne muyiki wa ne: “Tungunukayi ne kuenda mu nyuma.” (Galatia 5:16) Wakumvuija mushindu uvua Baluka uvua sekretere wa Yelemiya muselemuke wamba kulekela kuenda mu nyuma. Tshikondo kampanda, Baluka wakatuadija kumueneka muzengele e kubangaye kuipatshila malu manene. (Yelemiya 45:3, 5) Pashishe muanetu Liverance kuleja ne: bamue bakalekela kulonda Yezu e kubenga bulelela bua mu nyuma budi bupetesha lupandu. Bionso abi mbualu kabavua bumvua malu avuaye ulongesha to, kuteketabu mu mikolo pavuabu bamone malu abu a mubidi avuabu bindile kaayi makumbane dîba adi. (Yone 6:26, 27, 51, 66) Ntshinyi tshidi mianda eyi ne bua kulongesha ba-misionere badi ne mudimu wa kutuma ngenyi ya bantu kudi Mufuki ne ku malu adiye mulongolole? Dilongesha divua balongi bapete divua dia kubenga kuditatshisha bua kupeta mianzu minene, kudikebela butumbi kudi bantu, anyi kuangata mudimu wa Nzambi bu tshintu tshia kuendela mushinga.
Lukonko lua tshiena-bualu tshia Mark Noumair (mulongeshi wa kalasa ka Gilada) luvua ne: “Newikale mupeshanganyi anyi anu muangatshi wa bintu?” Wakimanyina pa Balumbuluishi 5:2, muaba udibu baleja bamue bena Isalele bavuabu batumbishe bua didifila diabu kabayi difutu bua kukuatshisha tshiluilu tshia Balaka. Bakela balongi ba ku Gilada kalumbandi bua lungenyi luabu luimpe lua mudibu bitabe lubila lua Balaka Munene Yezu Kristo lua kudifila bikole menemene mu mvita ya mu nyuma. Basalayi ba Kristo badi ne bua kudienzeja bua kulengelela muntu uvua mubabueje ku mudimu eu. Muanetu Noumair wakavuluija balongi ne: “Patukadi tubanga kukeba anu bua kudisankisha, tudi tulekela mvita yetu ne muluishi. . . . Mudimu wa bu-misionere kawena ukutangila wewe to. Udi utangila Yehowa, bumfumu buende bunene, ne dikumbana dia disua diende. Katuena tuenza bu-misionere bua Yehowa kutupa masanka nansha, kadi tudi tumusadila bua mutudi bamunange.”—2 Timote 2:4.
Pashishe Lawrence Bowen (mulongeshi wa kalasa ka Gilada) wakayikila ne balongi mu muyuki wende uvua wamba ne: “Ubajidile mu bulelela.” (Yone 17:17) Wakaleja ne: balongi ba kalasa ka 115 mbasadidi ba Nzambi badiye mudijidile. Pavuabu mu kalasa bavua baya kabidi mu mudimu wa buambi, benda bakeba bantu ba malu mimpe bavua banange bulelela. Anu bu Yezu ne bayidi bende ba kumpala, malu avua balongi aba bamba kabavua badiambidilawu ‘nkayabu’ to. (Yone 12:49, 50) Bakayisha ne tshisumi tshionso dîyi dia bulelela didi difila muoyo difundisha ku nyuma wa Nzambi. Manaya a diambulula malu muvuawu menzeke ne dilonda dia malu avua balongi bamone biakaleja bukole bua dikema buvua Bible nabu kudi bantu bavuabu bapetangana nabu.
Mibelu ne malu mamonamona bitu bikankamijangana
Anthony Pérez ne Anthony Griffin ba mu Tshibambalu tshia mudimu ku Betele wa ditunga dia États-Unis bakela bena Komite ya filiale ya matunga mashilangane makonka mu miyuki yabu. Balume aba bakakula bua ntatu itu ba-misionere bapia-bapia bapetangana nayi e kufilabu ne mibelu mikumbanyine bilondeshile malu akadibu bamonemone. Imue ntatu nya dishilangana dia bibidilu, miunya mipite bukole munda mua tshidimu tshijima, anyi malu a bitendelelu ne a bididi mashilangane ne a miaba ivua balongi aba bakolele. Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha ba-misionere bapia-bapia aba bua kutantamena malu apetabu miaba idibu baya? Anu dinanga diabu bua Yehowa ne bua bantu bakuabu, ne kubenga kupingaja lungenyi kuvuabu bafume anyi kuangata dipangadika lubilu lubilu. Muena mu komite wa filiale mukuabu kuambaye ne: “Bantu ba miaba itudi tuenzela mudimu bavua batudianjidile miaba ayi kukadi bidimu nkama ne nkama. Nanku tuakasomba petu miaba eyi e kuibidilapu. Dîba dionso dituvua tupetangana ne ntatu, tuvua tuyangata bu bintu bivua bishemeja ngikadilu yetu. Teka muoyo webe mu masambila ne kudi nyuma wa Yehowa, kadi umone bulelela budi mu mêyi a Yezu a se: ‘Ndi nenu.’”—Matayo 28:20.
Samuel Herd wa mu Kasumbu kaludiki wakela muyiki munene wa ndekelu uvua wamba ne: “Nutungunuke ne kuamba malu a dikema a Nzambi.” Dipueka dia nyuma muimpe dituku dia Pentekoste wa mu 33 bikondo bietu ebi diakapesha balongi ba Yezu bukole bua kumanyisha “malu a dikema a Nzambi.” Kadi ntshinyi tshidi mua kuambuluisha ba-misionere bapia-bapia lelu bua kumanyisha Bukalenge bua Nzambi ne lukunukunu? Anu nyuma muimpe umue umue au. Muanetu Herd wakakankamija balongi bua ‘bikale [bakenka ne nyuma],’ basanka bua miaba ya mudimu iyayabu, kabayi bapua malu avuabu babalongeshe muoyo. (Lomo 12:11) Muanetu Herd e kuamba ne: “Bible mbualu bua dikema bua kudi Nzambi. Kanupepeji mushinga udiye nawu nansha. Mukenji udimu ngua muoyo. Udi utubula ubuela too ne mu muoyo mene wa bualu. Nukuate nende mudimu bua kuolola nende malu a mu nsombelu wenu. Nuenze bua akudimune ngelelu wenu wa meji. Kubayi tshieledi tshienu tshia lungenyi pa kuikala kulonga Mifundu minsantu, kuyibala, ne kuyelela meji . . . Disuikayi nuditekele tshipatshila tshia kukuata mudimu bimpe ne malongesha anudi bapete mu Gilada bua kutungunuka ne kumanyisha ‘malu a dikema a Nzambi.’”
Panyima pa dimanyisha dia mioyo mituma kudi bana betu bashilashilangane ba ku ntengu yonso inayi ya buloba ne kunyima kua difila dia mapoloma, mulongi umue wakabala mukanda wa kudi kalasa kabu kajima wa dianyisha bua malongesha onso avuabu bapete. Ke muanetu Lett kutuisha tshisangilu tshia disanka atshi ku tshibungubungu ne 2 Kulondolola 32:7 ne Dutelonome 20:1, 4. Bua kulamakaja mêyi ende a ndekelu ku avuaye muambe ku mbangilu wakajikija ne: “Nunku nuenu balongi basuibue, panudi nuya ne panuaditua mu mvita ya mu nyuma mu miaba mipia-mipia ya mudimu wenu nuvuluke ne: Yehowa neikalamu nenu. Kanupu muoyo, kanupu muoyo bua se: bungi bua badi nenu mbupite bua badi banuluisha.”
[Kazubu mu dibeji 25]
MALU ADI ATANGILA BALONGI
Bungi bua matunga adibu bafumine: 7
Bungi bua matunga adibu babatume: 17
Bungi bua balongi: 48
Muayene wa bidimu: 33,7
Muayene wa bidimu bienza mu bulelela: 17,8
Muayene wa bidimu mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba: 13,5
[Tshimfuanyi mu dibeji 26]
Kalasa ka 115 ka Gilada, Tshilongelu tshia Bible tshia Watchtower
Mu liste udi kuinshi eku mbabale milongo batuadijile kumpala baya batangile panyima; mbafunde mêna babangile ku dia bakaji batangile ku dia balume mu mulongo wonso.
(1) Brown, T.; Goller, C.; Hoffman, A.; Bruzzese, J.; Trahan, S. (2) Smart, N.; Cashman, F.; Garcia, K.; Lojan, M.; Seyfert, S.; Gray, K. (3) Beckett, M.; Nichols, S.; Smith, K.; Gugliara, A.; Rappenecker, A. (4) Gray, S.; Vacek, K.; Fleming, M.; Bethel, L.; Hermansson, T.; Hermansson, P. (5) Rappenecker, G.; Lojan, D.; Dickey, S.; Kim, C.; Trahan, A.; Washington, A.; Smart, S. (6) Goller, L.; Burghoffer, T.; Gugliara, D.; Nichols, R.; Washington, S.; Kim, J. (7) Beckett, M.; Dickey, J.; Smith, R.; Garcia, R.; Hoffman, A.; Seyfert, R.; Brown, H. (8) Fleming, S.; Bruzzese, P.; Burghoffer, W.; Bethel, T.; Cashman, J.; Vacek, K.