TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w08 15/11 dib. 12-16
  • Tubambuluishe bua bapingane lukasa

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Tubambuluishe bua bapingane lukasa
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2008
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • ‘Malu a pa buloba’ ebu ke adi mabatekeshe anyi?
  • Mbabalenduishe kudi muntu kampanda anyi?
  • Uvua mutekete bua dilongesha kampanda anyi?
  • Uvua muenze bubi anyi?
  • Dipingana dia muana didi disankisha
  • “Dipingana dilenga muananyi!”
  • Tubakankamije bua bapingane lukasa
  • Tuambuluishe bantu badi bapambuke mu tshisumbu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2008
  • “Pinganayi kundi”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2020
  • Kanupu bakadi balekele kuyisha ne kubuela mu bisangilu muoyo
    Mudimu wetu wa Bukalenge—2007
  • Udi mua kukankamija muanetu udi mulekele bisangilu anyi kuyisha
    Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo—2017
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2008
w08 15/11 dib. 12-16

Tubambuluishe bua bapingane lukasa

‘Netuye kudi nganyi? Wewe udi ne mêyi a muoyo wa tshiendelele.’​—YONE 6:68.

1. Petelo wakamba tshinyi pavua bayidi ba bungi balekele kulonda Yezu?

DITUKU dikuabu bayidi ba bungi ba Yezu Kristo bakabenga dilongesha diende kampanda ne kulekela kumulonda. Ke Yezu kukonka bapostolo bende ne: “Nuenu kabidi, kanuena basue kuya anyi?” Petelo wakamuandamuna ne: ‘Mukalenge, netuye kudi nganyi? Wewe udi ne mêyi a muoyo wa tshiendelele.’ (Yone 6:51-69) Kabavua ne muaba mukuabu wa kuya to. Tshikondo atshi mu tshitendelelu tshia bena Yuda kamuvua mêyi a muoyo wa tshiendelele ne kaena kabidi mu Babulona munene anyi nsangilu wa bitendelelu bia dishima lelu eu to. Bua muntu yonso udi mupambuke mu tshisumbu tshia Nzambi ne ujinga kusankisha Yehowa ‘dîba diakumana kufika bua kubishibua ku tulu’ ne kupingana mu tshisumbu.​—Lomo 13:11.

2. Ntshinyi tshitudi katuyi mua kupua muoyo bua bilumbu bidi bantu bakuabu kabayi ne bua kumanya anyi bua bubi budi muntu muenze?

2 Yehowa wakaleja muvuaye uditatshisha bua mikoko mijimine ya Isalele. (Bala Yehezekele 34:15, 16.) Biamuomumue, bakulu bena Kristo badi ne dibanza dia kuambuluisha mikoko idi mipambuke ne mbasue kuyambuluisha. Badi mua kulomba mumanyishi kampanda bua alonge ne muntu udi mulekele kubuela mu bisangilu ne kuyisha kadi udi musue bua bamuambuluishe. Ntshinyi tshienza mumanyishi padi muntu udiye wambuluisha umuambila ne: uvua muenze bubi bunene? Pamutu pa kumubela bua tshilumbu tshidi bakulu ne bua kukosa anyi bua bualu budi bantu bakuabu kabayi ne bua kumanya, mbimpe amuambile bua aye kubuleja bakulu yeye nkayende. Yeye kayi muye, mumanyishi au udi ne bua kuambila bakulu bualu abu.​—Lew. 5:1; Gal. 6:1.

3. Ntshinyi tshiakenza muntu uvua ne mikoko 100 pakapetaye umue uvua mujimine?

3 Mu tshiena-bualu tshishale, bavua batele tshilejilu tshia Yezu tshia muntu uvua ne mikoko 100. Pavua umue mujimine, wakashiya 99 ne kuya wenda uukeba. Muntu au wakasanka bikole pakaupetaye. (Luka 15:4-7) Tudi petu tumvua disanka dia muomumue padi mukoko wa Nzambi uvua mujimine upingana mu tshisumbu. Dinanga divua mua kuikala disake bakulu ne bantu bakuabu ba mu tshisumbu bua kuya kutangila muntu ukavua mutekete mu ditabuja. Bobu pabu mbasue kumumona upingana mu tshisumbu bua Nzambi amuambuluishe, amulame ne amubeneshe. (Dut. 33:27; Mus. 91:14; Nsu. 10:22) Bobu bikale ne mushindu wa kuambuluisha muntu bua apingane mu tshisumbu, badi mua kuenza tshinyi?

4. Galatia 6:2, 5 udi mua kuambuluisha muntu bua kujingulula tshinyi?

4 Imue misangu badi mua kukankamija muntu bua apingane mu tshisumbu pa kumuambila ne: Yehowa mmunange mikoko yende ne udi uyilomba bua kuenza anu malu adiyi mua kukokesha bua kuenza. Tshilejilu idi ne bua kulonga Bible, kubuela mu bisangilu ne kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi. Bidi mua kuikala bimpe bua kubala nende Galatia 6:2, 5 ne kumuambila ne: bena Kristo badi mua kuambuishangana majitu, kadi ‘muntu ne muntu neadiambuile bujitu buende’ kumpala kua Yehowa bua mushindu udiye umutendelela. Kakuena muntu udi mua kulamata Nzambi pa muaba wetu to.

‘Malu a pa buloba’ ebu ke adi mabatekeshe anyi?

5, 6. (a) Bua tshinyi mbimpe kuteleja ne ntema padi bantu badi batekete mu ditabuja batuambila idi mibatonde? (b) Mmunyi muudi mua kubambuluisha bua bafike ku dimona ne: dibenga kudisangisha ne bena Kristo nabu ndibenzele bibi?

5 Bua bakulu ne bena Kristo bakuabu bashindame kumanyabu mushindu wa kuambuluisha muena Kristo udi mulekele kuyisha ne kubuela mu bisangilu, badi ne bua kumuteleja bimpe padiye ubakuatshila malu adi mamutonde. Anji diteka ne: udi mukulu udi muye kutangila mulume ne mukajende badi kabatshiyi balua mu bisangilu ne bayisha bua ntatu anyi ‘malu a pa buloba.’ (Luka 21:34) Ntatu ya makuta anyi majitu a mu dîku diabu adi mua kuikala mabafikishe ku dilekela midimu ya bena Kristo. Badi mua kumona ne: mbimpe banji kuikishaku, kadi udi mua kubaleja ne: kuditapulula kudi bana babu ki nkuimpe to. (Bala Nsumuinu 18:1.) Udi mua kubebeja ne budimu ne: “Katshia nualekela kubuela mu bisangilu nudiku ne disanka kupita panuvua nubuelamu anyi? Nsombelu wenu wa mu dîku mmulue muimpe bikole anyi? Disanka dia Yehowa ditshidi bukole buenu anyi?”​—Neh. 8:10.

6 Padi bantu abu belangana meji pa nkonko eyi, badi mua kufika ku dimona ne: malanda abu ne Yehowa ne disanka diabu mbikepele katshia balekela kudisangisha ne tshisumbu. (Mat. 5:3; Eb. 10:24, 25) Tudi mua kubambuluisha bua bamone ne: dibenga kuyisha lumu luimpe ndibafikishe ku dijimija disanka divuabu nadi. (Mat. 28:19, 20) Nunku ntshinyi tshidibu ne bua kuenza?

7. Ntshinyi tshitudi mua kukankamija bantu badi batekete mu ditabuja bua kuenza?

7 Yezu wakamba ne: ‘Nudilame bimpe, bua mitshima yenu kayinemi ne mudi ne dibuluka dia maluvu ne malu a pa buloba. Tabalayi misangu yonso, nutendelele Nzambi mua kuikala ne bukole bua kupanduka mu malu aa onso alua.’ (Luka 21:34-36) Tudi mua kuambuluisha bantu badi batekete mu ditabuja kadi basue kupetulula disanka divuabu nadi, bua kulomba Nzambi nyuma wende ne diambuluisha diende ne kuenza malu adi apetengana ne masambila abu.​—Luka 11:13.

Mbabalenduishe kudi muntu kampanda anyi?

8, 9. Mmunyi mudi mukulu mua kueleshisha muntu udi mupambuke meji?

8 Bu mutudi tuetu bonso bena mapanga, kudi mua kumueneka bilumbu bidi mua kulenduisha bakuabu. Bamue batu balenduke bualu muntu kampanda udibu banemeka mu tshisumbu uvua muenze bualu bubi. Bikala muntu uvua mulenduke bua bualu ebu, mukulu udi muye kumutangila udi mua kumuleja ne: Yehowa katu ulenduisha muntu nansha umue to. Nunku ki mbimpe tuetu kukosa malanda etu ne Nzambi ne Bantemu bende anu bua muntu umue to. Kadi tudi ne bua kutungunuka ne kumuenzela mudimu bashindike ne: bu mudiye “Mulumbuluishi wa buloba buonso” mmumanye tshivua tshienzeke ne neakose tshilumbu mu buakane. (Gen. 18:25; Kolos. 3:23-25) Patu muntu udikuma ku tshintu ne ukuluka, katu ushala anu mulale panshi kayi uteta mua kujuka to.

9 Mukulu au udi kabidi mua kumuambila ne: padi matuku apita, bamue badi mua kulua kumona ne: bualu buvua bubalenduishe kabutshiena ne mushinga to. Pamuapa bualu abu kabutshiena nansha koku to. Bikala muntu uvua mulenduke bualu bavua bamukandike bua kuenza malu kampanda mu tshisumbu bua bubi buvuaye muenze, disambila ne diela meji didi mua kumuambuluisha bua kumona ne: uvua mukumbanyine dinyoka adi ne kavua ne bua kulekela bualu abu bumutekesha to.​—Mus. 119:165; Eb. 12:5-13.

Uvua mutekete bua dilongesha kampanda anyi?

10, 11. Mmushindu kayi utudi mua kuambuluisha muntu uvua mulenduke bua dilongesha kampanda?

10 Bantu bakuabu bavua balekele tshisumbu tshia Nzambi bualu dilongesha kampanda kadivua dibasankishe to. Tshilejilu, bena Isalele bavua bapatuke mu bupika mu Ejipitu ‘bakapua bienzedi bia Nzambi muoyo’ ne ‘kabakindila dîyi diende.’ (Mus. 106:13) Bidi mua kuikala bimpe bua kuvuluija muntu udi mutekete ne: ‘mupika wa lulamatu ne wa budimu’ udi utulongesha malu mimpe a mu Bible. (Mat. 24:45) Ke bua tshinyi muntu au uvua mufike ku dilonga bulelela. Nunku bua tshinyi kenaku mua kudisuika bua kuendela kabidi mu bulelela?​—2 Yone 4.

11 Padi mukulu udienzeja bua kuambuluisha bantu badi bapambuke mu tshisumbu, udi mua kuakula bua bayidi bakalekela kulonda Yezu bualu bakabenga dilongesha diende kampanda. (Yone 6:53, 66) Pavuabu balekele kulonda Kristo ne bayidi bende ba lulamatu, bakajimija dianyisha divuabu nadi bua malu a Nzambi ne disanka diabu. Bantu badi balekele kudisangisha ne tshisumbu tshia bena Kristo mbapetaku muaba mukuabu udibu balongesha bimpe anyi? Tòo, bualu kawenaku to.

Uvua muenze bubi anyi?

12, 13. Bikala muntu udi mupambuke muitabe ne: uvua muenze bualu bubi, mmunyi mudibu mua kumuambuluisha?

12 Bakuabu bantu mbalekele kuyisha ne kubuela mu bisangilu bualu mbenze bualu bubi menemene. Badi mua kuikala bela meji ne: bobu batondele bakulu bubi buabu, nebabipate mu tshisumbu. Kadi pabu bobu balekele bualu abu ne banyingalale ne muoyo mujima, kabakubipata to. (2 Kol. 7:10, 11) Kadi bena mu tshisumbu nebabakidile bimpe ne bakulu nebabambuluishe.

13 Wewe muena Kristo mushindame udibu bambile bua kulonga ne muntu udi mutekete mu ditabuja, newenze tshinyi padiye ukuambila ne: uvua muenze bualu bubi? Anu mutukadi bamone kulu eku, pamutu pa kudikosela tshilumbu atshi nkayebe, umuambile bua akambile bakulu bualu abu. Yeye kayi musue kuya kudi bakulu, leja muudi uditatshisha bua dîna dia Yehowa ne bua lumu lua tshisumbu ne enza tshidi Nzambi utulomba bua kuenza mu tshilumbu tshia buena etshi. (Bala Lewitiki 5:1.) Bakulu mbamanye tshidibu mua kuenza bua kuambuluisha muntu udi musue kupingana ne kuenza disua dia Nzambi. Badi mua kumunyoka ne dinanga. (Eb. 12:7-11) Muntu yeye muitabe ne: mmuenzele Nzambi bibi, mulekele bubi abu ne munyingalale ne muoyo mujima, bakulu nebamuambuluishe ne Yehowa neamufuile luse.​—Yesh. 1:18; 55:7; Yak. 5:13-16.

Dipingana dia muana didi disankisha

14. Umvuija mu ebe mêyi tshilejilu tshia Yezu tshia muana mujimine.

14 Muanetu udibu bapeshe mudimu wa kuambuluisha muntu udi mupambuke udi mua kutela tshilejilu tshia Yezu tshidi mu Luka 15:11-24. Mu tshilejilu atshi, nsongalume kampanda wakatulakaja bumpianyi buende mu buenzavi. Ndekelu wa bionso, wakalua kukina nsombelu mubi uvuaye nende. Katshivua ne tshiakudia ne kuabu kukavua kumusamine muoyo, ke kuelaye meji a kupingana. Tatuende wakamumona anu patshivuaye pa bule, kutukaye lubilu ne kumuakidila ne disanka dia bungi. Kuela meji pa tshilejilu etshi kudi mua kufikisha muntu bua kupingana mu tshisumbu. Bu mukadi Nzambi pa kubutula malu mabi onso a pa buloba apa, muntu eu udi ne bua kupingana mu tshisumbu ne lukasa.

15. Bantu bakuabu mbapambuke mu tshisumbu bua tshinyi?

15 Bantu ba bungi badi bapambuke mu tshisumbu kabena anu bu muana mujimine eu menemene to. Bamue badi bapambuka ku kakese ku kakese anu bu mutu buatu bulelema pa mâyi kabuyi busuika ku tshintu buenda bupueka. Bakuabu badi baditatshisha bikole bua malu a pa buloba ne balengulula malanda abu ne Yehowa. Banga pabu badi balekela bena mu tshisumbu bakuabu babalenduisha anyi bapambuka bualu ki mbitabe dilongesha kampanda dia mu Bible to. Bakuabu pabu badi bapambuka bualu mbenze bualu bubi. Kadi mibelu itudi tufuma ku dilonga eyi idi mua kukukuatshisha paudi wambuluisha bantu badi bapambuke bua bumue bua ku malu aa anyi bukuabu bua bapingane patshidiku dîba apa.

“Dipingana dilenga muananyi!”

16-18. (a) Mmunyi muvua mukulu mukuabu muambuluishe muanetu ukavua mulekele kuyisha ne kubuela mu bisangilu bidimu bia bungi? (b) Bua tshinyi muanetu eu wakalekela kuyisha ne kubuela mu bisangilu, ne mmunyi muvua bena mu tshisumbu bamuambuluishe ne bamuakidile?

16 Mukulu mukuabu udi wamba ne: “Kasumbu ketu ka bakulu katu kaditatshisha bikole bua kuya kutangila bantu badi balekele kuyisha ne kubuela mu bisangilu. Ngakavuluka muanetu mukuabu umvua mulongeshe Bible ne muambuluishe bua kupeta dimanya dilelela. Kadi wakalekela kuyisha ne kubuela mu bisangilu munkatshi mua bidimu 25 ne uvua mu lutatu lukole. Ngakamuambila ne: kutumikila mikenji ya mu Bible kudi mua kumuambuluisha. Matuku makese mamane kupita, wakatuadija kulua mu bisangilu ne wakitaba bua bamulongeshe tshiakabidi Bible bua kukolesha dipangadika diende dia kupingana mu tshisumbu.”

17 Bua tshinyi muanetu eu uvua mulekele kuyisha ne kubuela mu bisangilu? Udi wamba ne: “Mvua mutuadije kuditatshisha bikole bua malu a pa buloba ebu kupita a Nzambi. Ke meme kulekela kudilongela, kulekela kuyisha ne kubuela mu bisangilu. Ngakadimona tshitshiyi kabidi munkatshi mua tshisumbu to. Kadi mukulu au wakangambuluisha bua kupingana bualu uvua uditatshisha bikole bua bualu buanyi.” Ntatu ivua nayi muanetu eu yakatuadija kukepa pakitabaye bua kulonga kabidi Bible. Udi wamba ne: “Ngakamona ne: mvua mupangile dinanga dia Yehowa ne buludiki buende ne bua bulongolodi buende.”

18 Bena mu tshisumbu bavua bakidile muanetu eu bishi? Udi wamba ne: “Ngakadiumvua anu bu muana mujimine wa mu tshilejilu tshia Yezu Kristo. Tshilejilu, muanetu mukuabu wa bakaji ukadi mukulakaje ukavua muenze bidimu bipite pa 30 mu tshisumbu ne utshidi anu ne ditabuja dikole wakangambila ne: ‘Dipingana dilenga muananyi!’ Mêyi aa akandenga bikole be! Mvua mupingane kuetu menemene. Ke bualu kayi ndi musue kuela mukulu uvua mungambuluishe ne tshisumbu tshijime tuasakidila bua dinanga diabu, dinsankidila diabu ne lutulu luabu ne diditatshisha bua bualu buanyi. Dinanga didibu banange Yehowa ne bantu nabu diakangambuluisha bua kupingana mu tshisumbu.”

Tubakankamije bua bapingane lukasa

19, 20. Mmunyi muudi mua kukankamija muntu udi mutekete mu ditabuja bua kupingana ne lukasa, ne mmunyi muudi mua kumuleja ne: Nzambi udi utulomba anu malu atudi mua kuenza?

19 Tudi mu matuku a ku nshikidilu ne malu a tshikondo etshi akadi pa kubutuka. Nunku tukankamije badi batekete mu ditabuja bua babuele mu bisangilu. Tubakankamije bua batuadije anu mpindieu. Tubavuluije ne: Satana mmusue kunyanga malanda abu ne Nzambi ne kubafikisha ku diela meji ne: bobu balekele kutendelela Nzambi, tunyinganyinga tua malu a pa buloba netukepele. Tubajadikile ne: nebapete dikisha anu padibu batungunuka ne kulonda Yezu ne lulamatu.​—Bala Matayo 11:28-30.

20 Tuvuluije bantu badi balekele kubuela mu bisangilu ne kuyisha ne: Nzambi udi utulomba bua kuenza anu malu atudi mua kukokesha bua kuenza. Pavuabu bamba Mariya muanabu ne Lazalo ne: mmuenze bibi bua muvuaye muele Yezu mafuta a mushinga mukole kumpala kua lufu luende, Yezu wakamba ne: ‘Numulekele. Mukaji eu wakuenza bu muakumanyaye mua kuenza.’ (Mâko 14:6-8) Yezu wakatumbisha mukaji mukamba uvua mufile tukuta tukese mu ntempelo. Mukaji eu pende uvua muenze muende muvuaye namu. (Luka 21:1-4) Ba bungi ba kutudi badi mua kubuela mu bisangilu ne kuyisha. Yehowa udi mua kuambuluisha bantu badi balekele kuyisha ne kubuela mu bisangilu bua kutuadijilula kuenza malu aa.

21, 22. Ntshinyi tshitudi mua kujadikila bantu badi bapingana kudi Yehowa?

21 Bikala muntu uvua mupambuke umvua bundu bua kumonangana ne bena Kristo nende, udi mua kumuvuluija muvua tatuende wa muana mujimine musanke pavua muana au mupingane kumbelu. Tudi tusanka petu padi bantu bavua bapambuke bapingana mu tshisumbu. Umukankamije bua akandamene Diabolo mpindieu ne ashale mulamate anu Nzambi.​—Yak. 4:7, 8.

22 Bantu bonso badi bapingana kudi Yehowa bamanye ne: tudi babindile ne disanka. (Muad. 3:40) Kakuyi mpata, malu avuabu benze mu mudimu wa Yehowa avua mabapeteshe disanka dia bungi. Masanka makuabu a bungi mmindile bantu badi bapingana mu tshisumbu ne lukasa.

Newandamune munyi?

• Mmunyi muudi mua kuambuluisha muena Kristo udi mulenduke ne mulekele kubuela mu bisangilu ne kuyisha?

• Mmunyi muudi mua kueleshisha muntu udi mupambuke mu tshisumbu tshia Nzambi bua dilongesha kampanda meji?

• Mmunyi muudi mua kuambuluisha muntu udi umvua bundu bua kupingana mu tshisumbu?

[Tshimfuanyi mu dibeji 13]

Mbimpe kuteleja ne ntema padi muanetu udi mutekete mu ditabuja wakula

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

Kuelela meji pa tshilejilu tshia Yezu tshia muana mujimine kudi mua kusaka bamue bantu bua kupingana mu tshisumbu

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu