TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w13 15/11 dib. 21-25
  • Tumikila balami ba mikoko ba Yehowa

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Tumikila balami ba mikoko ba Yehowa
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2013
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • MULAMI MUIMPE UDI UTEKA BALAMI BINDONDI
  • MULAMI MUIMPE UDI UDISHA MIKOKO NE UYIKUBA
  • MMUNYI MUTUDI NE BUA KUMONA MAPANGA A BALAMI BINDONDI?
  • “TSHISUMBU TSHIMUE NE MULAMI UMUE”
  • Nuenu balami, idikijayi Mulami mutambe bunene
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2013
  • Diishayi mikoko ya mushinga mukole ya Yehowa ne kuengeleka
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • ‘Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidiye munupeshe bua kulama’
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2011
  • Tukokele balami badi batulombola
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2007
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2013
w13 15/11 dib. 21-25

Tumikila balami ba mikoko ba Yehowa

“Nutumikile bantu badi balombola munkatshi muenu, nubakokele, bualu badi batungunuka ne kutabalela mioyo yenu.”​—EB. 13:17.

NEWANDAMUNE MUNYI?

  • Mmunyi mudi bakulu mu tshisumbu balama mikoko ya Nzambi?

  • Bua tshinyi mikoko idi ne bua kuteleja balami bindondi?

  • Bua tshinyi mapanga a balami bindondi ki mbualu budi mua kutusaka bua kupepeja mibelu yabu miangatshila mu Mifundu?

1, 2. Bua tshinyi mbikumbane bua mudi Yehowa mudifuanyikije ne mulami wa mikoko?

YEHOWA udi udifuanyikija ne mulami wa mikoko. (Yeh. 34:11-14) Kuenza nunku nkuimpe bualu kudi kutuambuluisha bua kumvua tshidi Yehowa. Muntu utu ulama mikoko bimpe utu uditatshisha ne muoyo mujima bua mikoko yende yikale ne muoyo ne makanda a mubidi. Udi uyilombola ku mpata ne ku misulu ya mâyi (Mus. 23:1, 2); uyitangila munya ne butuku (Luka 2:8); uyikuba kudi nyama ya luonji (1 Sam. 17:34, 35); wambula tuana (Yesh. 40:11); ukeba idi mijimine ne utabalela idi isama.​—Yeh. 34:16.

2 Bu muvua bantu ba Yehowa ba kale bikale bamunyi ne ba bidime, bavua bumvue bimpe tshidi didifuanyikija dia Yehowa Nzambi ne mulami wa mikoko diumvuija. Bavua bamanye ne: bitu bikengela kutabalela mikoko bua kukolayi bimpe. Mu ngumvuilu wa mu nyuma, ke mudibi kabidi bua bantu. (Mâko 6:34) Bobu kabayi batabalela bantu bimpe mu nyuma ne babalombola, bantu nebakenge. Badi balua batekete ne bapambuka mu bikadilu anu mutu “mikoko idi kayiyi ne mulami” itangalaka. (1 Bak. 22:17) Kadi Yehowa utu musue kukumbaja majinga a bantu bende.

3. Ntshinyi tshituakonkonona mu tshiena-bualu etshi?

3 Mushindu udi Yehowa udifuanyikija ne mulami wa mikoko udi ne mushinga nansha matuku etu aa. Yehowa utshidi utungunuka ne kukumbajila bantu bende badi bu mikoko majinga abu. Tumonayi mudiye ulombola mikoko yende lelu ne uyikumbajila majinga ayi. Netumone kabidi tshidi mikoko ne bua kuenza padi Yehowa uyitabalela ne dinanga.

MULAMI MUIMPE UDI UTEKA BALAMI BINDONDI

4. Mmudimu kayi udi Yezu nawu mu dikumbajila mikoko ya Yehowa majinga ayi?

4 Yehowa mmuteke Yezu bua ikale Mutu wa tshisumbu tshia bena Kristo. (Ef. 1:22, 23) Bu mudi Yezu “mulami muimpe wa mikoko,” udi uleja diditatshisha, bipatshila ne ngikadilu bia buena bia Tatuende. Yezu ‘wakafila mene ne muoyo wende bua mikoko.’ (Yone 10:11, 15) Mulambu wa Kristo udi upikula ndibenesha dinene bua bantu. (Mat. 20:28) Disua dia Yehowa didi ne: ‘Muntu yonso udi uleja ditabuja kudi Yezu kafu, kadi ikale ne muoyo wa tshiendelele.’​—Yone 3:16.

5, 6. a) Mbanganyi badi Yezu muteke bua batangile mikoko yende? Mikoko idi ne bua kuenza tshinyi bua bualu ebu kubambuluisha? b) Mbualu kayi bunene budi ne bua kutusaka bua kutumikila bakulu mu tshisumbu?

5 Ntshinyi tshidi mikoko yenza bua malu adi Yezu Kristo, Mulami Muimpe wenza? Yezu wakamba ne: “Mikoko yanyi idi yumvua dîyi dianyi, ndi muyimanye, idi indonda.” (Yone 10:27) Kumvua dîyi dia Mulami Muimpe kudi kumvuija kulonda buludiki buende mu malu onso. Mu malu aa mudi kueleshangana diboko ne balami bindondi badiye muteke. Yezu wakaleja ne: bapostolo bende ne bayidi bende bavua ne bua kutungunuka ne kuenza mudimu ukavuaye mutuadije. Bavua ne bua ‘kulongesha’ ne ‘kudisha mikoko mikese ya Yezu.’ (Mat. 28:20; bala Yone 21:15-17.) Bu mudi lumu luimpe luenda lutangalaka ne bungi bua bayidi buenda buvula, Yezu mmulongolole bua bena Kristo bashindame mu ditabuja balame bisumbu.​—Ef. 4:11, 12.

6 Pavua mupostolo Paulo ufundila batangidi ba mu bidimu lukama bia kumpala ba mu tshisumbu tshia Efeso, wakaleja ne: nyuma muimpe uvua mubateke batangidi “bua kulama tshisumbu tshia Nzambi.” (Bien. 20:28) Ke mudibi kabidi bua batangidi bena Kristo lelu, bualu mbabateke pabu ku diambuluisha dia malu malomba a mu Mifundu mafundisha ku nyuma muimpe. Nunku, kutumikila batangidi bena Kristo kudi kuleja mutudi tunemeka Yehowa ne Yezu, balami banene babidi. (Luka 10:16) Bushuwa, ebu ke bualu bunene budi butusaka bua kukokela bakulu. Kadi kudi kabidi malu makuabu adi atusaka bua kukokela.

7. Mmunyi mudi bakulu bakuambuluisha bua kushala mu malanda mimpe ne Nzambi?

7 Padi bakulu balombola bena Kristo nabu, badi babakankamija ne babapesha mibelu mimanyine mu Mifundu peshi mu mêyi manene a mu Mifundu. Tshipatshila tshiabu padibu bafila mibelu eyi ki ntshia kuenzeja bena Kristo nabu malu adibu bobu basue to. (2 Kol. 1:24) Kadi, ntshia kupesha bena Kristo nabu buludiki bua mu Mifundu bua kubambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe ne kulama bulongame ne ditalala mu tshisumbu. (1 Kol. 14:33, 40) Bakulu badi ‘batabalela mioyo’ mu ngumvuilu wa ne: mbasue kuambuluisha muntu yonso mu tshisumbu bua ashale mu malanda mimpe ne Yehowa. Nunku nebafile diambuluisha ne lukasa bobu bamone ne: muanetu kampanda udi ukeba anyi ukadi “musesuke mu njila.” (Gal. 6:1, 2; Yuda 22) Aa ki mmalu makuabu adi ne bua kutusaka bua ‘kutumikila bantu badi balombola’ anyi?​—Bala Ebelu 13:17.

8. Mmunyi mudi bakulu bakuba tshisumbu tshia mikoko tshia Nzambi?

8 Mupostolo Paulo uvua pende mulami wakafundila bena Kristo nende ba mu Kolosayi ne: “Nudimuke bua muntu nansha umue kanukuatshi ku bupika ne nkindi ne mashimi a patupu bilondeshile bilele bia bantu, bilondeshile malu a ku ntuadijilu a pa buloba, kabiyi bilondeshile Kristo.” (Kolos. 2:8) Didimuija edi didi dituma ntema yetu ku bualu bukuabu buimpe budi butusaka bua kutumikila mibelu ya mu Bible idi bakulu batupesha. Badi bakuba tshisumbu padibu badimuija bena Kristo nabu bua kudimukila muntu yonso udi mua kuteta kunyanga ditabuja diabu. Mupostolo Petelo wakadimuija bua “baprofete ba dishima” ne bua “balongeshi ba dishima” bavua mua kuteta bua “bakoka bantu badi kabayi bashindame” bua kuenza malu mabi. (2 Pet. 2:1, 14) Bakulu ba lelu badi pabu ne bua kufila madimuija a muomumue padibi bikengela. Bu mudibu bena Kristo bashindame mu ditabuja, mbamanye malu a bungi a mu nsombelu. Kabidi, kumpala kua kubatekabu, bivua bimueneke muvuabu ne ngumvuilu muimpe wa mifundu ne muvuabu bakumbane bua kulongesha malu adi akolesha. (1 Tim. 3:2; Tito 1:9) Bu mudibu bashindame mu ditabuja, bikale ne nkatshinkatshi ne meji a mu Bible, bidi bibambuluisha bua kupesha tshisumbu buludiki buimpe.

Anu mutu mulami ulama tshisumbu tshia mikoko, bakulu badi balama mikoko idibu babapeshe (Tangila tshikoso tshia 8)

MULAMI MUIMPE UDI UDISHA MIKOKO NE UYIKUBA

9. Mmunyi mudi Yezu uludika ne udisha tshisumbu tshia bena Kristo lelu?

9 Yehowa udi upesha bena Kristo ba pa buloba bujima biakudia bia mu nyuma bia bungi ku diambuluisha dia bulongolodi buende. Mibelu ya bungi ya mu Bible idi ifidibua ku diambuluisha dia mikanda yetu. Kusakidila apu, bulongolodi butu imue misangu bupesha bakulu mu bisumbu buludiki buludiludi ku diambuluisha dia mikanda mibafundila peshi dia mêyi a kulonda adi batangidi bena ngendu bafila. Mu mishindu eyi, mikoko idi ipeta buludiki butoke.

10. Mmudimu kayi udi nawu balami bena Kristo bua aba badi bapambuke mu tshisumbu?

10 Mu ngumvuilu wa mu nyuma, batangidi badi ne mudimu wa kukuba, kuondopa ne kutabalela makanda a bena mu tshisumbu nangananga a aba badi batapike anyi badi basama mu nyuma. (Bala Yakobo 5:14, 15.) Bamue ba ku bantu aba badi mua kuikala bapambuke mu tshisumbu ne balekele kuenza midimu ya buena Kristo. Mu nsombelu wa nunku, mukulu udi utabalela mikoko kenaku mua kudienzeja bua kukeba mukoko wonso udi mujimine ne kuwukankamija bua kupingana mu tshisumbu tshia mikoko, mmumue ne: mu tshisumbu tshia bena Kristo anyi? Bushuwa ke tshidiye ne bua kuenza. Yezu wakamba ne: “Tatu wanyi udi mu diulu ki mmusue bua umue wa ku bana bakese aba ajimine to.”​—Mat. 18:12-14.

MMUNYI MUTUDI NE BUA KUMONA MAPANGA A BALAMI BINDONDI?

11. Bua tshinyi bidi mua kukolela bamue bua kulonda buludiki bua bakulu?

11 Yehowa ne Yezu mbalami ba mikoko bapuangane. Kadi balami bindondi badibu bapeshe mudimu wa kulama tshisumbu mbena bilema. Bualu ebu budi mua kupangisha bamue bua kulonda buludiki bua bakulu. Bantu ba nunku badi mua kuela meji ne: ‘Bakulu mbena mapanga bu tuetu. Bua tshinyi bidi bikengela bua tuetu kutumikila mibelu yabu?’ Bulelela bakulu mbena mapanga, kadi tudi ne bua kumona mapanga ne butekete buabu mu mushindu muimpe.

12, 13. a) Tudi mua kuamba tshinyi bua mapanga a bamue bantu bavua Yehowa mupeshe midimu ya kuenza? b) Bua tshinyi mbafunde mu Bible bilema bia bantu bavuabu bapeshe midimu kampanda?

12 Mifundu idi ileja patoke bilema bia bantu bavua Yehowa muenze nabu mudimu bua kulombola bantu bende ku kale. Tshilejilu, bavua basungule Davidi bua kuikala mukalenge ne mulombodi wa bena Isalele. Kadi wakakuluka mu buteyi kuendaye masandi ne mukaji wa bende ne kushipeshaye bayende. (2 Sam. 12:7-9) Tuangate kabidi tshilejilu tshia mupostolo Petelo. Nansha muvuabu bamupeshe mudimu munene mu tshisumbu tshia bena Kristo mu bidimu lukama bia kumpala, wakenza bilema binene. (Mat. 16:18, 19; Yone 13:38; 18:27; Gal. 2:11-14) Kutuadijila anu ku Adama ne Eva, kakuena muntu mupuangane pa kumbusha Yezu.

13 Bua tshinyi Yehowa uvua mufundishishe mu Bible bilema bia bantu bavuaye mupeshe midimu ya kuenza? Bumue bua ku malu avua masake Nzambi bua kuenza nunku budi ne: uvua musue kuleja ne: udi mua kuenza mudimu ne bantu bena mibi bua kulombola bantu bende. Ke tshitshidiye anu wenza. Nunku, katuena ne bua kuangata mapanga a bantu badi batulombola lelu bu kabingila kadi katusaka bua kunungana bua bualu buabu anyi kupepeja bukokeshi budibu nabu to. Yehowa mmusue bua tunemeke bana betu aba ne tubatumikile.​—Bala Ekesode 16:2, 8.

14, 15. Ntshinyi tshitudi tulongela ku mushindu uvua Yehowa muambile bantu bende ba kale malu?

14 Kutumikila bantu badi batulombola lelu kudi ne mushinga. Ela meji bua muvua Yehowa muyukile ne bantu bende ba kale pavuabu mu nsombelu mikole. Pavua bena Isalele bumbuke mu Ejipitu, Nzambi wakabambila tshia kuenza ku diambuluisha dia Mose ne Alona. Bua kupanduka ku tshipupu tshia dikumi, bena Isalele bavua ne bua kutumikila malu avuabu babambile bua kudia biakudia bia pa buabi ne kulaba ndambu wa mashi a muana wa mukoko uvuabu bakose mutu ku dibaya dia kuulu ne a ku nseke ya tshiibi. Dîyi kadivua difume mu diulu dibambila bua kuenza nunku to. Bavua ne bua kuteleja bakulu ba mu Isalele bavua bapetele malu masunguluke a kuenza kudi Mose. (Ekes. 12:1-7, 21-23, 29) Mu nsombelu ayi, Mose ne bakulu bakenza malu bu batuadi ba mikenji ya Yehowa kudi bantu bende. Bakulu bena Kristo badi pabu bakumbaja mudimu wa mushinga wa buena eu lelu.

15 Bia muomumue, udi mua kuvuluka misangu mikuabu ya bungi idi Bible uleja muvua Yehowa muambile bantu bende tshia kuenza bua kupandukabu ku butuangaji bua bantu anyi bua banjelu. Misangu yonso eyi, Nzambi uvua mumone ne: bivua bikumbane bua kutuma bantu. Batumibue ba Nzambi aba bavua bakula mu dîna diende ne bakambila bantu bende malu avuabu ne bua kuenza bua kupanduka ku njiwu. Katuenaku mua kuela meji ne: Yehowa udi mua kuenza bia muomumue ku Armagedone anyi? Bushuwa mukulu yonso udibu bapeshe mudimu wa kuikala muleji-mpala wa Yehowa anyi wa bulongolodi buende lelu udi ne bua kuikala ne budimu bua bungi bua kubenga kuenza mudimu bibi ne bukokeshi budibu bamupeshe.

“TSHISUMBU TSHIMUE NE MULAMI UMUE”

16. Tudi ne bua kuteya ntema ku ‘dîyi’ kayi?

16 Bantu ba Yehowa badi benza “tshisumbu tshimue” tshidi ku bukokeshi bua “mulami umue” Yezu Kristo. (Yone 10:16) Yezu wakamba ne: uvua ne bua kuikala ne bayidi bende “matuku onso too ne ku nshikidilu kua ndongoluelu wa malu eu.” (Mat. 28:20) Bu mudiye Mukalenge mu diulu, udi ulombola bimpe malu onso ikala ne bua kufikisha ku kabutu ka ndongoluelu wa Satana. Bua tuetu kushala mu buobumue ne mu bukubi mu tshisumbu tshia Nzambi, tudi ne bua kuteleja ‘dîyi didi difuma kunyima kuetu’ dituleja njila wa kulonda. Mu ‘dîyi’ emu mudi malu adi nyuma wa Nzambi wamba adi maleja ku diambuluisha dia Bible ne malu adi Yehowa ne Yezu bamba ku diambuluisha dia bantu badiye muteke bu balami bindondi.​—Bala Yeshaya 30:21; Buakabuluibua 3:22.

Bakulu badi benza bua kukuba mêku adi muledi umue udikoleshila bana kudi malunda mabi (Tangila tshikoso tshia 17 ne 18)

17, 18. a) Tshisumbu tshia mikoko tshidi mu njiwu kayi? Mbualu kayi butudi ne bua kuikala bajadike? b) Ntshinyi tshituakonkonona mu tshiena-bualu tshialonda?

17 Bible udi wamba mudi Satana wendakana “bu ntambue udi ukungula, ukeba bua kudia muntu.” (1 Pet. 5:8) Udi wenda ubembela tshisumbu tshia mikoko ukeba mpunga wa kubutshikila mikoko idi kayiyi midimuke anyi idi mijimine anu bu mutu nyama wa luonji wenza. Ke bualu kayi tudi ne bua kushala pabuipi menemene ne bena mu tshisumbu bakuabu ne pabuipi ne ‘mulami wa mikoko ne mutangidi wa anyima yetu.’ (1 Pet. 2:25) Buakabuluibua 7:17 udi wamba bua bantu bapanduka ku dikenga dinene ne: “[Yezu] Muana wa mukoko . . . neabalame, neabalombole ku mpokolo ya mâyi a muoyo. Nzambi neakupule tshinsonji tshionso ku mêsu kuabu.” Eu si mmulayi muimpe wa katshia!

18 Bu mutudi bakonkonone mudimu wa mushinga udi nawu bakulu bena Kristo bu balami bindondi, mbimpe tudiebeje ne: Mmunyi mudi bantu badibu bateke aba mua kujadika ne: badi benzela mikoko ya Yezu malu mu mushindu udi ukengela? Netuandamune lukonko elu mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu