TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w19 ngondo wa 11 dib. 14-19
  • Udi mulame webe “ngabu munene wa ditabuja” bimpe anyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Udi mulame webe “ngabu munene wa ditabuja” bimpe anyi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2019
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • IKALA UKENKETA NGABU WEBE BIKOLE
  • DIMUKILA DITAMBA KUSAMISHA MUTU, MASHIMI, NE DITEKESHIBUA MU MIKOLO
  • DIMUKILA DINANGA DIA BINTU BIA KU MUBIDI
  • SHALA MUKUATE NGABU WEBE WA DITABUJA BIKOLE
  • ‘Luatayi bintu bionso bia mvita bia Nzambi’
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2004
  • Mmushindu kayi utu Yehowa ukukuba?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2021
  • “Utupeshe ditabuja dia bungi”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2015
  • Bansonga, kandamenayi Diabolo
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2018
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2019
w19 ngondo wa 11 dib. 14-19

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 46

Udi mulame webe “ngabu munene wa ditabuja” bimpe anyi?

“Nuambule ngabu munene wa ditabuja.”​—EF. 6:16.

MUSAMBU WA 119 Tuikale ne ditabuja

KADIOSHAa

1-2. a) Bilondeshile Efeso 6:16, bua tshinyi tudi dijinga ne “ngabu munene wa ditabuja”? b) Nnkonko kayi ituandamuna?

UTU ne “ngabu munene wa ditabuja” anyi? (Bala Efeso 6:16.) Eyowa utu nende. Anu mutu ngabu munene ukuba tshitupa tshinene tshia mubidi, ditabuja diebe didi dikukuba padi ku buenzavi, ku malu a tshikisu, ne ku malu makuabu a mu ndongoluelu mubi wa malu eu adi abengangana ne mikenji ya Nzambi.

2 Kadi bu mutudi mu “matuku a ku nshikidilu,” ditabuja dietu nedikale anu ditetshibua. (2 Tim. 3:1) Mmunyi muudi mua kukenketa ngabu webe wa ditabuja bua kujadika ne: utshidi muimpe? Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kushala mukuate ngabu webe bikole? Netuandamune nkonko eyi.

IKALA UKENKETA NGABU WEBE BIKOLE

Basalayi ba kale mu mvita ne ngabu yabu; musalayi ne mumuambuluishi balongolola ngabu

Panyima pa mvita, basalayi bavua balongolola ngabu yabu (Tangila tshikoso 3)

3. Basalayi bavua benza tshinyi ne ngabu yabu? Bua tshinyi?

3 Kale, basalayi bavua batamba kuya ku mvita ne ngabu milamika biseba. Bavua bayilaba mafuta bua kulama biseba ne kulama biamu bivuaku bua kabikuatshi dimoma to. Pavua musalayi umona ne: ngabu wende uvua munyanguke, uvua umulongolola anyi umulongoluesha bua ikale anu mudiakaje bua mvita yalua. Mmunyi mudi bualu ebu bupetangana ne ditabuja dietu?

4. Bua tshinyi udi ne bua kukenketa ngabu webe wa ditabuja? Mmunyi muudi mua kumukenketa?

4 Anu bu basalayi ba bikondo bia kale, ikala ukenketa ngabu webe wa ditabuja ne umulama bimpe bua wikale anu mudilongolole bua mvita. Bu mutudi bena Kristo, tudi tuluangana mvita ya mu nyuma ne baluishi betu. Mu baluishi abu mudi kabidi nyuma mibi. (Ef. 6:10-12) Muntu mukuabu kakukulongoluela ngabu webe wa ditabuja to. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kujadika ne: udi mudiakaje bua kutua mateta tshiadi? Tshia kumpala, udi ne bua kulomba Nzambi diambuluisha. Pashishe udi ne bua kuikala ubala Dîyi dia Nzambi bua udimone mudi Nzambi ukumona. (Eb. 4:12) Mukanda wa Nzambi udi wamba ne: “Eyemena Yehowa ne muoyo webe wonso, kueyemenyi dijingulula diebe dia malu.” (Nsu. 3:5, 6) Mpindieu anji vulukabi amue mapangadika auvua muangate matuku mashale aa. Tshilejilu, uvuaku mupete lutatu lukole lua makuta anyi? Uvuaku muvuluke mulayi wa Yehowa udi mu Ebelu 13:5 wa ne: “Tshiakukushiya nansha kakese, tshiakukulekela nansha kakese” anyi? Mulayi au uvuaku mukujadikile ne: Yehowa neakuambuluishe anyi? Wewe muandamune ne: eyowa, bidi bileja ne: utshidi mulame ngabu webe wa ditabuja bimpe.

5. Wewe ukonkonona ditabuja diebe, udi mua kulua kumona tshinyi?

5 Wewe ukonkonona ditabuja diebe bikole, malu audi mua kulua kumona adi mua kukukemesha. Neumone ne: udi ne matekete kampanda auvua kuyi mumone kukadi matuku. Tshilejilu, udi mua kumona ne: ditamba kusamisha mutu, mashimi, ne ditekeshibua mu mikolo bikadi bitekeshe ditabuja diebe. Bikala bualu ebu bukuenzekele, mmunyi muudi mua kukuba ditabuja diebe bua kaditeketshi kabidi?

DIMUKILA DITAMBA KUSAMISHA MUTU, MASHIMI, NE DITEKESHIBUA MU MIKOLO

6. Mmalu kayi adi aleja ne: disamisha mutu dionso kaditu dibi to?

6 Disamisha mutu dionso kaditu dibi to. Tshilejilu, patutu tuditatshisha bua kusankisha Yehowa ne Yezu katutu tuenza bibi to. (1 Kol. 7:32) Tuetu benze mpekatu munene, tudi tuditatshisha bua kulongolola malanda etu ne Nzambi. (Mis. 38:18) Tudi tuditatshisha kabidi bua kusankisha muena dibaka netu ne bua diakalenga dia bena mu mêku etu ne bena Kristo netu.​—1 Kol. 7:33; 2 Kol. 11:28.

7. Bilondeshile Nsumuinu 29:25, bua tshinyi ki mbimpe tutshine bantu?

7 Kadi ditamba kusamisha mutu didi mua kutunyangila ditabuja. Tshilejilu, tudi mua kushala tusamisha mutu bua kupeta tshiakudia ne tshilamba tshia kuela pambidi. (Mat. 6:31, 32) Bua bualu ebu, tudi mua kushala baditue mu dikeba bintu bia ku mubidi. Tudi mua kufika too ne ku dinanga makuta. Tuetu bakuluke mu buteyi ebu, ditabuja dietu kudi Yehowa neditekete ne netunyange malanda etu nende. (Mâko 4:19; 1 Tim. 6:10) Peshi tudi mua kukuluka mu buteyi bukuabu bua ditamba kusamisha mutu, mmumue ne: kutamba kuditatshisha bua bakuabu batuanyishe. Dîba adi tudi mua kubanga kutshina bua bantu kabikadi batuseka anyi kabatukengeshi kupita mutudi tutshina bua kubungamija Yehowa. Bua kudilama ku njiwu eyi, tudi ne bua kulomba Yehowa ditabuja ne muoyo mukole bua kutua lutatu elu tshiadi.​—Bala Nsumuinu 29:25; Luka 17:5.

Muanetu wa balume ukanga TV, bena mu dîku diende basombe ku luseke

(Tangila tshikoso 8)b

8. Bobu batuambila malu a mashimi, tuenze tshinyi?

8 Satana ‘ntatu wa dishima’; udi utuma bantu badi ku bukokeshi buende bua kumuangalajila Yehowa ne bena Kristo netu malu a dishima. (Yone 8:44) Tshilejilu, batontolodi batu bashiminyina bulongolodi bua Yehowa malu ku Enternete, ku tudiomba, ne mu bikandakanda anyi bakonyangaja malu etu. Mashimi aa adi pawu ‘mikete ya kapia’ ya Satana. (Ef. 6:16) Mutontolodi kampanda yeye utuambila mashimi a nunku, tuenze tshinyi? Katumuteleji to! Bua tshinyi? Bualu tudi tuitabuja Yehowa ne tueyemena bana betu. Mu bulelela, katutu tuyukila ne batontolodi nansha. Katuena tuitaba bua muntu anyi tshintu nansha luzuku bitufikishe ku dikokangana nabu to.

9. Ditekeshibua mu mikolo didi mua kutuenzela tshinyi?

9 Ditekeshibua mu mikolo didi mua kututekeshila ditabuja. Katuena mua kulengulula ntatu itudi nayi to. Mu bulelela, tuetu tuenza nanku, tudi tuenza malu bu bana batekete. Imue misangu tudi mua kudiumvua batekeshibue mu mikolo. Katulekedi ntatu itudi nayi itukuata ku bupika to. Yoyi mitukuate, tudi mua kubanga kulengulula malu mimpe menemene adi Yehowa mutulaye. (Buak. 21:3, 4) Dîba adi, ditekeshibua mu mikolo didi mua kutujikija bukole ne kututshiokesha. (Nsu. 24:10) Ki mbimpe bia nunku bitufikile to.

10. Mukanda uvua muanetu kampanda mutume udi utulongesha tshinyi?

10 Mona muvua muanetu kampanda wa mu États-Unis mulame ditabuja diende bimpe eku ubeja bayende uvua usama bikole menemene. Wakafundila Biro bietu bidi bilombola mudimu wa buloba bujima ne: “Disama dia bayanyi ditu ditusamisha mutu ne ditutekesha mu mikolo imue misangu, kadi ditekemena dietu diodi didi anu dikole. Mibelu ne dikankamija bitudi tupeta bidi bikolesha ditabuja dietu ne bitukankamija. Bitu binsankisha bikole be! Biobi ke bitudi nabi dijinga menemene. Bidi bituambuluisha bua kuya kumpala ne kunanukila mu ntatu idi Satana utukebela.” Malu adi muanetu eu muambe adi atulongesha ne: tudi mua kutantamena ditekeshibua mu mikolo! Mushindu kayi? Mona ntatu iudi nayi ayi bu diteta dia kudi Satana. Ikala mutuishibue ne: Yehowa udi Mpokolo wa busambi. Pashishe uleje dianyisha bua biakudia bia mu nyuma bidiye ufila.

Muanetu au udi ukolesha ditabuja dia bena mu dîku diende ne Bible mu ntendelelu wa mu dîku

Udi mulame webe “ngabu munene wa ditabuja” bimpe anyi? (Tangila tshikoso 11)c

11. Tuetu basue kumanya mudi ditabuja dietu, nnkonko kayi itudi ne bua kudiela?

11 Paudi ukenketa ngabu webe wa ditabuja, udiku umona miaba ya kulongolola anyi? Mu ngondo idi panshi eyi, uvuaku mukokeshe bua kubenga kutamba kusamisha mutu anyi? Uvuaku mukandamene dijinga dia kuteleja mashimi adi batontolodi bamuangalaja ne dia kukokangana nabu anyi? Uvuaku mukumbane bua kupita bimpe ne bualu buvua bukutekeshe mu mikolo anyi? Wewe muandamune ne: eyowa, ditabuja diebe ditshidi dimpe. Kadi tudi ne bua kushala badimuke bualu Satana udi ne bia mvita bikuabu bidiye ukeba kutuluisha nabi. Tumonayi tshimue tshia kudibi.

DIMUKILA DINANGA DIA BINTU BIA KU MUBIDI

12. Dinanga dia bintu bia ku mubidi didi mua kutuenzela tshinyi?

12 Dinanga dia bintu bia ku mubidi didi mua kutushiya mu ditanaji ne kutupangisha bua kuikala tukenketa ngabu wetu wa ditabuja. Mupostolo Paulo wakafunda ne: “Muntu udi wenza mudimu wa busalayi kena mua kuditua mu dienda dia mushinga panu, bua amone mua kusankisha muntu uvua mumuangate” ku busalayi. (2 Tim. 2:4) Kabavua bitabila basalayi bena Lomo bua kuenda mushinga to. Musalayi yeye kayi mutumikile mukenji au, tshivua mua kuenzeka ntshinyi?

13. Bua tshinyi ki mbimpe musalayi ende mushinga?

13 Tuangate tshilejilu. Basalayi kampanda badi badibidija ne miele yabu ya mvita mu dinda, kadi umue wa kudibu kenaku to. Udi yeye mu tshimenga musombe upanyisha bintu. Ku dilolo, basalayi abu badi bakenketa bia mvita biabu ne banona miele ya mvita. Kadi uvua muye kupanyisha bintu au udi yeye ulongolola bintu biapanyishaye dituku dialonda. Kadi padibu butshia, baluishi badi babapatukila mu tshimpitshimpi. Buebe wewe, mmusalayi kayi waluangana mvita mudibi bikengela ne wanyishabu kudi mfumuende? Mmusalayi kayi uwajinga bua ikale ku luseke luebe? Nguvua udilongolola bua mvita anyi nguvua mu ditanaji?

14. Bu mutudi basalayi ba Kristo, ntshinyi tshitudi tuangata ne mushinga?

14 Anu bu basalayi bimpe abu, tshipatshila tshietu tshinene ntshia kuanyishibua kudi Yehowa ne Yezu, bamfumu betu banene. Nanku katuena basue kubuela mu ditanaji, tupua tshipatshila etshi muoyo to. Buetu tuetu, tshidi ne mushinga wa bungi kupita tshintu kayi tshionso tshitudi mua kupeta mu bulongolodi bua Satana ebu. Tuditatshishe bua tuikale ne dîba ne makanda bidi bikengela bua kuenzela Yehowa mudimu ne kulama ngabu wetu wa ditabuja ne bia mvita bikuabu bia mu nyuma bimpe.

15. Mbualu kayi buvua Paulo mutudimuije? Bua tshinyi?

15 Tudi ne bua kuikala anu badimuke. Bua tshinyi? Bualu mupostolo Paulo wakatudimuija ne: ‘Bantu badi badisuike bua kuikala babanji nebasesuke kule ne ditabuja.’ (1 Tim. 6:9, 10) Tshiambilu tshia ne: ‘nebasesuke kule’ tshidi tshileja ne: tuetu tujinga kupeta bintu bidi kabiyi ne mushinga, tudi mua kubuela mu ditanaji. Dîba adi “majinga a bungi a bupote adi enzelangana bibi” adi mua kubuela mu muoyo wetu. Pamutu pa kulekela meji a nunku abuela mu muoyo wetu, tudi ne bua kuamona bu bia mvita bidi mua kutuenzela bibi, bualu ke mudiwu.

16. Bilondeshile bualu budi mu Mâko 10:17-22, nnkonko ya mushindu kayi idi mua kutueleshisha meji?

16 Tutekabi ne: udi ne makuta a kusumba nawu bintu bia bungi. Wewe musumbe bintu biudi musue kadi kuyi anu nabi dijinga menemene, udi muenze bibi anyi? Kuena anu muenze bibi to. Kadi elabi meji bua nkonko eyi: Nansha wewe ukumbana bua kusumba tshintu kampanda, udi ne dîba ne makanda a kuenza natshi mudimu ne kutshilama bimpe anyi? Bualu bukuabu, kuakulua kunanga bintu biudi nabi wamba kufua anyi? Dinanga bintu bia ku mubidi didi mua kulua kukusaka bua kuenza malu bu nsongalume uvua mubenge dibikila dia Yezu dia kuenzela Nzambi mudimu wa bungi anyi? (Bala Mâko 10:17-22.) Kuikala ne nsombelu wa kudipangishaku bimue bintu ne kuangata dîba dietu ne makanda etu bua kuenza disua dia Nzambi ke bualu buimpe menemene bua kuenza!

SHALA MUKUATE NGABU WEBE WA DITABUJA BIKOLE

17. Mbualu kayi butudi katuyi ne bua kupua muoyo?

17 Katupu muoyo ne: tudi mu mvita, kabidi ne: tudi ne bua kuikala badiakaje bua kuyiluangana dituku dionso to. (Buak. 12:17) Bena Kristo nebe kabakukuambuila ngabu webe wa ditabuja to. Muntu ne muntu udi ne bua kushala mudikuatshile wende ngabu bikole.

18. Bua tshinyi basalayi ba bikondo bia kale bavua bashala bakuate ngabu yabu ku bianza?

18 Kale, musalayi uvua upeta lumu bua bukitu buvuaye nabu mu mvita. Kadi yeye mufume mu mvita kayi ngabu, bivua bimuenza bundu. Muena Lomo kampanda mufundi wa malu a kale diende Tacitus wakafunda ne: “Kushiya ngabu [mu mvita] mbualu budi bupuekeshishangana milongo bikole.” Ebu mbumue bua ku malu adi aleja bua tshinyi basalayi bavua bashala bakuate ngabu yabu ku bianza.

Muanetu wa bakaji ubala Bible, wandamuna mu bisangilu, uyisha, ne mukuate ngabu munene kumpala kuende bua mikete ya Satana kayimulengi to

Muanetu wa bakaji ubala Dîyi dia Nzambi, muikale ne tshibidilu tshia kubuela mu bisangilu, ne uyisha bikole bua kuleja mudiye mushale mukuate ngabu wende munene wa ditabuja bikole (Tangila tshikoso 19)

19. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kushala bakuate ngabu wetu wa ditabuja bikole?

19 Tudi tushala bakuate ngabu wetu wa ditabuja patudi ne tshibidilu tshia kubuela mu bisangilu ne kuambila bakuabu bualu bua dîna dia Yehowa ne bua Bukalenge buende. (Eb. 10:23-25) Tudi kabidi ne bua kubala Dîyi dia Nzambi dituku dionso ne kumulomba bua atuambuluishe tutumikile mibelu idimu ne tulonde buludiki buende mu malu onso atudi tuenza. (2 Tim. 3:16, 17) Tuetu benze nanku, kakuena tshia mvita nansha tshimue tshidi Satana utuluisha natshi tshiatuenzela bibi bua kashidi to. (Yesh. 54:17) “Ngabu munene wa ditabuja” utudi nende neatukube. Netushale bashindame, tueleshangana diboko ne bena Kristo netu. Netutshimune kabidi mvita itudi tuluangana dituku dionso. Kadi tshidi tshipite bionso ntshia ne: netuikale kabidi ne diakalenga dia kuikala ku luseke lua Yezu patshimunaye Satana ne bena diende.​—Buak. 17:14; 20:10.

MMUNYI MUUDI MUA KUDIMUKILA . . .

  • ditamba kusamisha mutu?

  • mashimi ne ditekeshibua mu mikolo?

  • dinanga dia bintu bia ku mubidi?

MUSAMBU WA 118 ‘Tuvudijilaku ditabuja’

a Basalayi batu beyemena ngabu yabu bua ibakube. Ditabuja dietu ditu ditukuba anu bu ngabu. Anu mutubu balama ngabu bimpe, tudi petu ne bua kulama ditabuja dietu bimpe. Tshiena-bualu etshi netshileje tshitudi mua kuenza bua kujadika ne: tudi balame “ngabu [wetu] munene wa ditabuja” bimpe.

b DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Dîku kampanda dia bena Kristo dikanga TV diakamue padi dimanyisha kampanda dia batontolodi badi bamuangalajila Bantemu ba Yehowa malu a mashimi dibanga kupitaku.

c DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Pashishe mu ntendelelu wabu wa mu dîku, tatu udi ukolesha ditabuja dia bena mu dîku diende ne mvese wa mu Bible.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu