“Batuadi Ba Mukenji Wa Ditalala Dia Nzambi”—Mpuilu Wa Distrike Bua 1996
1 Kakuyi mpata, mpuilu wa distrike wa tshidimu etshi neatuambuluishe bua kulama ditalala dia Nzambi ne nealeje mudimu wetu pa bidi bitangila kuambuluisha bantu netu bua kupetabu ditalala dia mushindu eu. Anu muvuabi bileja mu Mudimu wetu wa Bukalenge wa Luishi 1996, mpuilu eu neikale ne tshiena-bualu: “Batuadi ba mukenji wa ditalala dia Nzambi.” Udiku mudiakaje bua kubenga kupangila tshintu anyi?
2 Mpuilu wa matuku asatu: Tudi batuishibue se: newanyishe bikole mpuilu wa tshidimu etshi ne newalukile ku nzubu kuebe muikale ne mitalu mivuija mipiamipia. (2 Kul. 7:10) Tshidimu etshi kabidi, mpuilu neanenge matuku asatu. Ukadiku mulongolole matuku a diikisha bua wikaleku mu matuku aa asatu anyi? Biwikala ne bana balongi bena kalasa, ukadiku mumanyishe balongeshi babu ne: nebapumbishe kalasa mu ditanu bua kubabidilabu tshikondo kampanda tshia mushinga mu dishidimunyibua diabu mu malu a ntendelelu anyi?
3 Mudimu wetu wa Bukalenge wa Luishi 1996 udi uleja matuku ne miaba yenzekela mpuilu yonso ya mu teritware wetu. Sekretere wa tshisumbu tshienu mmumane kunumanyisha mpuilu unuikala mua kubuela.
4 Dituku dionso, mpuilu neatuadije pa dîba 9:30, ne neajike pa dîba 16:00 mu dia lumingu. Biibi nebikangudibue pa dîba 8:00. Anu aba badi bapeshibue midimu misunguluke ya kukumbaja ke babuela kumpala kua dîba, kadi kabakukuatshila miaba kumpala kua biibi kunzuludibuabi nansha. Netulejeku bulenga buetu kudi bana betu bakulakaje ne balema pa kubashila miaba miakanyine ne milenga anyi? Kanupu muoyo ne: “dinanga kadiena dikeba diakalenga diadio.”—1 Kol. 13:4, 5; Fil. 2:4.
5 Netuikale basakishibue anyi? Tshimane kutela Nsumuinu 27:17 ne: “Tshiamu tshidi tshinonangana ne tshiamu tshikuabu,” Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 Tshimungu 1993, dibeji 8, pa ka-tshiena-bualu ka: “Mushindu udi bena nkristo ‘banonangana’ bamue ne bakuabu,” tshik. 1 tshivua tshiamba ne: “Tudi bu biamu bia mudimu bidi bikengela kunona pa tshibidilu. Bu mudi dinanga ditudi tuleja bua Yehowa ne mapangadika atudi tuangata mu diumvuangana ne ditabuja dietu bitulomba bua kuikala bashilangane ne bena bulongolodi ebu, bidi bikengela pa tshibidilu bua tuetu kushilangana mpunga ne bavule.” Mmunyi mutudi mua kukuata mudimu ne mubelu eu?
6 Tudi bashilangane ne bena mu bulongolodi ebu ne tudi ne bua kushala nanku. Tudi ne bua kutungunuka ne kuipatshila madikolela etu bituasua kuikala ne mitalu bua midimu mimpe. (Tito 2:14) Ke bua tshinyi tshiena-bualu tshia mu Tshibumba tshia Nsentedi tshitela ku mutu eku tshivua tshiamba ne: “Kadi patudi munkatshi mua bantu badi banange Yehowa, tudi tunonangana bamue ne bakuabu, tudi tusakangana ku dinanga ne ku midimu mimpe.” Mpuilu wa distrike ng’umue wa ku malongolola adi Yehowa muenze bua kutuambuluisha bua kunona bu-muntu buetu bua mu nyuma. Katuena mua kupumbisha tshitupa nansha tshimue nansha.
7 Tudileje bena meji pa kuteleja: Kuteleja nngikadilu mulenga udi ukengela kudimibua. Batu bamba ne: muntu wa lungenyi luakanyine utu ukuata anu tshia bibidi tshia malu adiye mumvue, nansha bielaye meji ne: mmuteye ntema mivule. Lelu’eu, dijikija lutetuku ke didi dishindumunyibue; Bidi mua kutukolela bua kushindamija lungenyi pa bualu bumue mutantshi mule. Tudiku mua kuteta kulengeja bukokeshi buetu bua kushindamija lungenyi pa bualu bumue, nangananga patudi basombe munkatshi mua bantu ba bungi bua kuteleja muntu kampanda udi wakula anyi? Biwalukila kumbelu ne kukuebejabu bua kumvuija mu tshikoso malu a dituku dionso dia mpuilu, newikale mua kuenza nanku anyi? Mmushindu kayi utudi bonso mua kulengeja ntelejilu wetu, bua kuteya ntema misumisha ku tshitupa tshionso tshia mpuilu?
8 Bidi bikengedibua kuleja dijinga diondoke dia kumanya bia bungi, bituapanga kuenza nunku netupangile kutumika ne dipa dia Nzambi edi didi tshipedi tshia divuluka malu. Tshilejilu, mu didifila ne mutshima mujima ku tshiena-bualu kampanda, bidi bitupepelela bua kuvuluka malu manene a mu muyuki peshi a mu tshitupa kampanda tshia programe. Kadi, bionso ebi mbilondeshile nangananga ntema ya pa buayi itudi tuteya ku malu atudi ne disanka dia kuteleja mu mpuilu ya distrike. Nsombelu wetu wa mu nyuma wa lelu ne ditekemena ditudi nadi bua matuku atshilualua bidi bilondesha dijinga dia pa buadi ne ntema itudi tuteya ku tshitupa tshionso tshia mpuilu. Mu mpuilu tudi tulongeshibua njila ya Yehowa, ne tudi tupeteshibua mikenji pa mushindu wa kukumbaja mudimu wa dipandishibua. (1 Tim. 4:16) Elabi meji wewe mua kuikala mazuwa pa mâyi manene makosolola kudi tshipepele tshikole. Malaya a Yehowa adi bu ndobo munene wa ditekemena ne mushindame wa diimanyika nende mazuwa. Biapanga muntu kuteya ntema mu bisangilu bia Buena-nkristo ne ulekelela lungenyi luende mu tshiendenda, neapitshishe imue misangu mibelu ne dilongesha didi ne ngenyi minene ìdì mua kumuepula ku didiina dia mu nyuma.—Eb. 2:1; 6:19.
9 Mu miaba mivule pa buloba, bana betu batu benza madikolela a mushinga a ku mubidi bua kubuela mu bisangilu. Bidi menemene bisankisha mutshima pa kumona ntema misumisha idibu baleja mu mpuilu. Kadi, mu miaba mikuabu, bamue badi bapumbisha ntema ya bateleji pa kutambakana mu muaba wa mpuilu dîba didi miyuki yenzeka. Bakuabu batu bafika panyima pa programe mumane kutuadija. Mu imue mpuilu, bivua bikole bua kuteleja programe mu minute ya ntuadijilu wa tshitupa bualu bantu bavule bavua batambakana mu tujila ne munyima mua bisombedi bia bantu. Kabitu amu bana betu bena budisuile mu mudimu batu benza nunku, peshi ba mamu badi bakuba bana babu bakese nansha. Misangu mivule, dilubakaja edi ditu dienza kudi bantu badi basombe bakula patupu. Tshidimu etshi, tshibambalu tshia bulongame netshitambe kutabalela muanda eu, ne tudi batekemene se: muntu yonso neasombe palomba muludiki wa programe bua bateleji kusombabu. Netuikale ne dianyisha kunudi bua dikuatshishangana dienu pa muanda eu.
10 Mmibelu kayi miakanyine yatuambuluisha bua kuteya ntema mu mpuilu ne kukuata ngenyi mikonkonona? Malu atuakamba bidimu bishala adi amu a mushinga: (a) Shindamija lungenyi luebe pa kabingila ka kumpalampala kaudi muluile mu musoko eu mudi mpuilu wenzekela. Ki mbua kujikija lutetuku, kadi mbua kuteleja ne kulonga. (Dut. 31:12) Enza madikolela bua kuikisha butuku mushindu mukumbane. Biwalua mu mpuilu mudianjile kutshioka, neupete lutatu bua kushindamija lungenyi luebe pa bualu bumue. (b) Ulue kumpala kua dîba bua kupeta mushindu wa kuimanyika mashinyi ebe ne kusomba kumpala kua programe kutuadijaye. Biwafuila kulua kusomba pakadi programe usua kutuadija, neupangile pamuapa bua kuteleja ntuadijilu. (c) Funda mu tshikoso malu manene. Biwafunda malu mavule, nebikupumbishe bua kuteleja ne ntema. Mu difunda, wajadika né kuena upitshisha ngenyi mikuabu bu mûdi mushindamija lungenyi luebe pa note iwudi wangata. (d) Padi tshitupa kampanda tshia mpuilu tshimanyishibua, ikala mudiakaje bua kutshiteleja ne dijinga divule. Diebeje ne: ‘Ntshinyi tshindi mua kulongela ku tshitupa etshi bua kudiundisha dianyisha dianyi ne dinanga kudi Yehowa? Mmunyi mudi malongesha aa mua kungambuluisha bua kutamba kuleja bumuntu bupiabupia? Mmunyi muangambuluishabi bua kulengeja ngenzelu wanyi wa mudimu?’
11 Ngikadilu udi ulengeja mudimu wetu: Paulo wakakankamija Tito bua kuikalaye ‘tshilejilu tshia midimu mimpe.’ Pa kuleja bushindame mu dilongesha diende, Tito neambuluishe bantu nende bua ‘kulengejabu dilongesha dia musungidi wetu mu malu onso.’ (Tito 2:7, 10) Tshidimu tshionso tutu tupeta mavuluija a dinanga adi atuleja bua tshinyi bidi ne mushinga kuikala ne ngikadilu udi mu diumvuangana ne disua dia Nzambi patudi mu njila batangile ku mpuilu, mu miaba mituteka ne mu miaba mine ya mpuilu.
12 Mutangidi wa nzubu kampanda wa tshilala benyi wakamba ne: “Bidi disanka dia kuikala ne Bantemu bualu badi ne lutulu, ne diumvuangana ne badi bakuba bikole bana babu balela.” Muakididi wa ku nzubu kampanda wa tshilala benyi wakamba ne: mudimu wende “mmupepeja padi Bantemu badifundisha mêna mu dibuela ne mu dipatuka mu nzubu wa tshilala benyi bualu batu amu ne kanemu, ne lutulu kabidi ne lumvu, nansha babalombe bua kuela mulongo.” Mu Nouvelle-Angleterre, ku États-Unis, Mukaji kampanda wakakemeshibua bikole pa kumona ngikadilu wa bansonga kansanga Bantemu bavua basombe pamue nende mu nzubu wa tshilala benyi; wakalombesha mikanda idi yakula bua bulongolodi buetu.
13 Bishilangane, tudi mua kudiakaja mu malu makuabu. Tudi tujinga kunumanyisha amue malu mamona ne matumina Société. Mutangidi kampanda muena-ngendu wakatumanyisha ne: bana ba Bantemu ba Yehowa badi ne bua kukubibua bikole. Badi banyemakana mu biendedi ne benza mitoyi ya bungi. Tudi ne bua kumvuija bana betu balela ne: ngikadilu wetu wa Buena-nkristo kêna wimanyina amu pa amue mêba a mu dituku nansha. Kêna ujika patudi tumbuka ku miaba ya mpuilu nansha. Tudi bena nkristo mu mêba 24 pa 24. Ngikadilu wetu ku nzubu yetu ne mu misesu udi ne bua kuikala munemekibue bia muomumue ne patudi basombe ne bana betu mu mpuilu, tulongeshibua kudi Yehowa.—Yesh. 54:13; 1 Pet. 2:12.
14 Nansha mukadi tshibambalu tshia biakudia tshiumbushibue mu mpuilu, mfranga mivule idi itudibua bua kufutshila miaba, kulongolola miaba ya dimanyikila mashinyi ne kukumbaja malu makuabu mavule. Mapa etu a budisuile adi ambuluisha bua kukumbaja ditula dia mfranga edi. Muanetu wa bakaji kampanda muena bana bakadi mipiankunde wakalua mu mpuilu amu ne mfranga mikese. Pabi, yeye ne bana bende bakafila diambuluisha diabu ku dipa dikese. Muntu nkayende udi upangadija tshidiye mua kuenza mu bualu ebu, kadi tudi bamanye bua se: nudi bumvue mavuluija aa.—Bienz. 20:35; 2 Kol. 9:7.
15 Basunguluja ku mvuadilu wetu: Mvuadilu wetu udi umvuija malu a bungi pa tuetu bine ne pa majinga etu kudi bantu netu. Mipiankunde mivule ne bakulumpe ba bungi badi bamonangana ne bantu bavule badi ne mvuadilu wa buvualavi wa tshikondo etshi. Ku tshidimu ne ku tshikuabu, mvuadilu udi uya ku dibengangana ne ngikadilu muakane, ne udi nansha utonda ku mutshima. Bituabenga kutabalela muand’eu, netupone mu buenzeji bua bena mu bulongolodi ebu badi batunyunguluke ne netulondeshe mvuadilu wabu. Mvuadilu mivule kayena miakanyine bua bisangilu bia ntendelelu nansha. Panyima pa umue wa ku mpuilu ya tshidimu tshishale, tuakapeta mêyi kampanda a dianyisha, kadi avua asakidila ne: “Kadi ndi ndiebeja bua tshinyi bansongakaji bavule bavua bavuale nkanzu mîpi, bilamba bidi bishiya makaya buashi ne jipe mipanda panyima bikole.” Kamuyi mpata, tudi tujinga bonso kuvuala mu mushindu mufuanyine ba-ministre bena nkristo, patudi mu mpuilu peshi patudi mu dijikija lutetuku. Mbimpe tuelangane meji tshikondo tshionso pa mubelu wa mupostolo Paulo wa kuikala ne “mvuadilu muakaja bimpe, badilengeje ne budipope ne mu mushindu muakanyine.”—1 Tim. 2:9, NW.
16 Nganyi udi ne bua kujadika mvuadilu udi “muakaja bimpe” ne wa budipope? Kuikala ne budipope nkuikala “ne mmuenenu mutshintshika, mutukijila ku buakanyine bua muntu nkayende.” Nkonga-miaku udi kabidi ufila diumvuija dia muntu wa budipope ne: “muena lubatshi.” Société peshi bakulu kabena ne bua kuteka mikenji pa bidi bitangila mvuadilu peshi nkoseshilu wa nsuki. Kadi, bena nkristo badi ne mvuadilu ukena wa budipope ne wa kanemu kabenaku mua kudiela nkonko anyi? (Tangila Filipoi 1:10.) Bilamba bietu ne nkoseshilu wetu wa nsuki kabiena ne bua kukoka ntema mipitshidile ya bantu. Mmuenekelu wetu udi ne bua kuikala mulenga, kadi kafuanyi wa mu bulongolodi ebu peshi katondeshi mitshima nansha. Mutudi ba-ministre ba lumu luimpe, netutumbishe Yehowa ne netuleje tshimfuanyi tshilelela tshia bulongolodi buende pa kuikala ne mvuadilu ne nkoseshilu wa nsuki biakanyine patudi mu musoko udi mpuilu wa distrike wenzekela. Nenku, baledi nebafile tshilejilu ne nebajadike ne: bana mbavuale biakane bilondeshile tshikondo. Bakulu nebasanke kufila tshilejilu tshilenga ne kuikala badiakaje bua kufila mibelu ya bulunda pikalabi bikengedibua.
17 Caméras, caméscopes ne magnétophones: (biamu bia dikuata nabi mêyi ne bindidimbi.) Kudi mushindu wa kutumika ne biamu ebi bu mudi kamera ne bikuabu bidi bikuata mêyi, anu biwabenga kusuya bateleji bakuabu. Biwajuka bua kukuata foto munkatshi mua programe, neupumbishe bakuabu badi badikanda bua kuteleja ne neupangile kabidi tshitupa tshia mpuilu. Tutu pa tshibidilu tubabidila malu mamba mu mpuilu pa kuteya ntema miondoke kudi ba-ngamba-malu ne pa kuangata note ya mu tshikoso. Imue misangu neusanke kukuatshila muanetu kampanda wa balume peshi wa bakaji mêyi a malu mamba mu mpuilu pikalaye musuikakane ne mapumbisha kuende; kadi, biwenza nanku buebe nkayebe, mu dialukila ku nzubu neumone kamuyi mpata ne: kuakupeta dîba dia kuteleja malu aa nansha. Tshiamu kayi tshionso tshia dikuata natshi mêyi katshiena ne bua kuashibua ku nzembu peshi ku biamu bia divumija nabi mêyi mu mpuilu, kabiena ne bua kutekibua mu biendedi anyi pa muaba udibi mua kujika bateleji bakuabu bua kumonabu.
18 Miaba ya disomba: Tutshiena batungunuke ne kumona mashintuluka pa bidi bitangila dilaminyina dia miaba. Tshidimu tshishale, bavule ba ku bateleji bakanemeka mukenji eu: UDI NE BUA KULAMINYINA MIABA ANU BUA BENA MU DÎKU DIEBE NE BUA ABA BAWENZA NABU LUENDU POPAMUE MU MASHINYI. Bu muakanemeka ba bungi mukenji eu, wakadiumvua musombe biakane. Bia mushinga mukole kabidi, diambuluishangana dienu diakasankisha Yehowa ne “mupika wa lulamatu,” udi ufila biakudia bia mu nyuma.—Mat. 24:45.
19 Bavule ba ku bana betu badi ne mabedi a mubidi adi akengela luondapu lua pa bualu. Bamue badi balua mu mpuilu babande pa makalu a balema ne bakengela kuambuluishibua kudi bena mu mêku abu. Bakuabu badi bondopibua masama makole, bu mudi masama a muoyo. Bidi bienza disanka dia kumona bana betu aba ba balume ne ba bakaji batudi banange bikaleku mu mpuilu, basumishe bua kubenga kupangila biakudia bia mu nyuma. Pabi, bitu bienzeka ne: muntu apetele kusama mu mpuilu ne kakuyi muena mu dîku diende peshi muena mu tshisumbu tshiende nansha umue bua kumuambuluisha. Mu bikondo bikuabu, bena mu bulongolodi bua malu mu mpuilu bakakengela kubikidisha tshibambalu tshia luondapu bua kufila pa lukasa muanetu kampanda wa balume peshi wa bakaji ku lupitadi. Bujitu bua kukuba aba badi ne masama makole mbuomekela bangabanga bena mu mêku abu ne balela babu ba pabuipi. Tshibambalu tshia luondapu tshia mpuilu katshiakukokesha dikuba dia bena masama makole nansha. Biakengela muena mu dîku diebe dikubibua dia pa buadi, sanka ujadike né ki mmudisombele pa nkayende bua kukubibuaye dîba diakengelaye diambuluisha. Kabidi, kakuakuikala miaba ya pa buayi mu mpuilu bua aba badi ne mibidi itolakana ibabengesha bua kusombabu pa miaba ya tshibidilu. Bakulu nebatabalele bena mu tshisumbu badi bakengela diondopibua dia pa buadi ne nebadianjile kuangata mapangadika makanyine bua kubambuluisha.
20 Biakudia: Bu mutuakalonga mu Mudimu wetu wa Bukalenge wa Tshisanga, kakuakufidibua biakudia mu mpuilu eu wa distrike, nansha mu mpuilu ya bijengu ne mu mpuilu ya dituku dimue yalonda nansha. Dipangadika edi dipiadipia ndijudije mumvuija mavule a bantu pa bulenga bua kudiluila ne biakudia. Muanetu kampanda wa balume wakafunda ne: “Ndi mumone mu dipangadika edi bualu buimpe pa bidi bitangila malu a mu nyuma. Dîba dionso edi ne bukole bidi mua kufidibua ku malu a mu nyuma. Tshiena mumvue muntu munyingalale bua bualu ebu nansha.” Muanetu kampanda wa bakaji wakamba ne: “pa kufila tshilejilu, bana betu ba balume, nudi nukankamija muena nkristo yonso bua kudikonkononaye ne kumonaye mushindu wa kupepeja nsombelu wende ne kudiundisha mudimu wa teokrasi.” Mutangidi kampanda muena-ngendu wakafunda pa bidi bitangila tshibambalu tshia kale tshia biakudia ne: “Dipangadika dia kale divua dipangisha bana betu bavule bua kulondabu mpuilu mujima.” Mukulu kampanda uvua wakula bua biakudia bivua bana betu ba balume basumbe wamba ne: “bavua ne bionso bivua bikengedibue kakuyi diela dia mulongo nansha.” Bua kukomesha, muanetu wa bakaji mukuabu wakafunda ne: “Panyima pa mpuilu, bionso bivua talalaa ne bidilekelele.” Nenku, muntu yonso uvua mua kutuala biakudia bikumbane bua kupetulula makanda mu mapingaja. Ba bungi bakaleja ne: bavua ne dîba dikumbane bua kumonangana ne balunda.
21 Mu mpuilu ya distrike ya tshidimu etshi, kakuakufidibua biakudia nansha. Udi mua kuangata minute mikese bua kutangilula mu tshisakidila tshia Mudimu wetu wa Bukalenge wa Tshisanga 1996, tshikoso 8 ne ku ndekelu kua tshiena-bualu kudi mibelu mifidibue bua bidi bitangila biakudia bidishi bia mubidi bidi biakanyine kutuala mu mpuilu. Wavuluka ne: kanuena ne bua kutuala biamu bia mashika binene bia mu nzubu peshi maluvu makole. Biwajinga kuambula tshiamu tshia mashika tshikese, utshisombeshe muinshi mua tshisombedi tshiebe. Kupu muoyo ne udi ne dîba dikumbane mu dikisha dia midi bua kudia ne kunua biuvua mulongolole. Bu mutubi mu bisangilu bia mu nzubu wa Bukalenge, katuena ne bua kudia munkatshi mua programe nansha. Nenku, netuleje dinemeka dietu dia mapangadika mangata bua ntendelelu ne bua biakudia bia mu nyuma bitudi tupeta.
22 Mpuilu ya distrike ya kumpala ya “Batuadi ba mukenji wa ditalala dia Nzambi” mmimane kutuadija mu amue matunga. Ukadiku muangate mapangadika makengedibue bua kubuela mu wenu mpuilu, ne ukadiku mudiakaje bua kubabidila matuku asatu aa popamue ne bakuabu mutuateleja malu mimpe pa bidi bitangila malu a mu nyuma anyi? Tudi tulomba Yehowa bua kubeneshaye madikolela ebe bua kubuela mu mpuilu wa tshidimu etshi.
Mpuilu wa distrike—Tshivuluiji
Batismo: Balumbidi ba batismo nebasombe ku miaba mibalongoluela kumpala kua programe wa mu Disambombo mu dinda kutuadijaye. Biakamueneka ne: bamue badi ne mvuadilu ukena wa bunême ne ubipisha bushindame bua batismo. Mulumbidi yonso nealue ne kaputula ka diowa naku mâyi ka bunême ne tshilamba tshia kudikupula natshi mâyi pambidi. Bakulu bikala mua kukonkonona malu a mu mukanda wa Mudimu wetu ne balumbidi ba batismo nebajadike né yonso wa kudibu mmumvue bimpe malu aa. Pajikija ngamba-malu muyuki wa batismo ne disambila, muludiki wa programe neafile mibelu ya mu tshikoso kudi balumbidi ba batismo, pashishe neimbishe musambu. Panyima pa kakoso ka ndekelu ka musambu, bena bulongame nebalombole balumbidi ba batismo muaba wa dinyibua mu mâyi. Bu mudi batismo muikale tshimanyinu tshia didilambula dia muntu nkayende kudi Yehowa, kabiena bilongolola bua kuenzeja “batismo wa bantu-tshisumbu” bua balumbidi babidi peshi bavule badi bambulangana mu maboko anyi bakuatangana ku bianza umue ne mukuabo dîba dia dinyibua nansha.
Tukanda tua tshimanyishilu: Suaku uvuale kakanda ka tshimanyishilu ka 1996 mu mpuilu ne mu ditambakana dienu dia kulua mu mpuilu ne kualukila. Ebi nebiambuluishe bua kufila bumanyishi bulenga. Neusumbe tukanda tua tshimanyishilu mu tshisumbu tshiebe, bualu katuakuikalaku mu mpuilu nansha. Kuindidi anu matuku a ndekelu kumpala kua mpuilu bua kukeba tumanyishilu buebe ne bua dîku diebe nansha. Kupu muoyo bua kuikala muambule karte kebe ka “Instructions médicales — Pas de sang.”
Tshibambalu tshia bena budisuile: Bu mudi mudimu wa biakudia kauyiku mpindieu, ba bungi bavua bena budisuile mu tshibambalu etshi nebajinge imue misangu kuambuluisha mu bibambalu bikuabu. Udiku mua kudisumbila tshikondo tshikese mu mpuilu bua kufila diambuluisha diebe mu bimue bia ku bibambalu anyi? Tudi mua kudivuija bantu ba mushinga ne kupeta disanka dinene bituasadila bana betu nansha bua mêba makese patupu. Biwajinga kufila diambuluisha diebe, suaku udileje ku tshibambalu tshia bena budisuile mu mpuilu. Bana ba mvula mishadile ku 16 badi kabidi mua kuenza tshiabu tshitupa mu mushindu mulenga pa kutumika mu bulombodi bua tatuabu, bua mamuabu peshi bua mukulumpe kampanda muomekela bujitu.
Didimuija: Tuikalayi badimuke bua kujingulula malu adi mua kutufikila bua kumona mua kuepuka ntatu ikena ya mushinga. Misangu mivule, aba bakena mu tshimenga tshiabu tshia pa tshibidilu batu babuelakana ne bivi ne bantu bakuabu bena tshibawu. Sanka ukange tshikondo tshionso biibi biebe bia mashinyi ne nsapi ne kulekeledi patoke tshintu kayi tshionso tshidi mua kuteka mutshima wa muntu mu ditetshibua. Bivi ne basomonyi ba bintu mu mpaya batu bakokibua kudi bisangilu binene bia bantu. Kabiena bia meji bua kushiya tshintu tshia mushinga pa nkuasa webe nansha. Kuena mua kujadika ne: bonso badi bakunyunguluke mbena nkristo nansha. Bua tshinyi kuteka muntu mu ditetshibua? Tuakapeta luapolo luleje muvua bantu bakena bamanya batete mua kukokela bana bakese pambelu. BANA KABANUJIMINYI KU MÊSU NANSHA.