TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w97 15/9 dib. 8-9
  • Mafesto a dinowa atu asankisha Nzambi anyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Mafesto a dinowa atu asankisha Nzambi anyi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Bisuikakaja ku malu a bampangano
  • Mmuenenu wa Nzambi udi tshinyi?
  • Nkonko ya babadi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2007
  • Bibilu bia mushinga mukole mu malu a kale a Izalele
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Tunanukilayi mu mudimu wa dinowa!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2001
  • Tuikalayi banowi ba disanka!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2001
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
w97 15/9 dib. 8-9

Mafesto a dinowa atu asankisha Nzambi anyi?

BIMUMA bishême, bisekiseki bidi bisankisha, ne bisumbu bia miepu ya ntete milenga biunguija mushiki bidi bileja tshimfuanyi tshituila muîsu. Mu tshikondo tshia dinowa bilejilu bu ebi bidi bilengeja bioshelu ne biakuidi bia ekleziya mivule mu Angleterre mujima. Ku Mputu, pamue ne miaba mikuabu, mafesto mapite bungi adi aleja ntuadijilu ne ndekelu wa muvu wa dinowa.

Aba badi ne nsombelu munemenene ku budimi badi nangananga ne dianyisha bua bidi buloba bumenesha. Bushuwa, Nzambi wakalomba tshisamba tshia Izalele wa kale bua kusekelela mafesto asatu a ku tshidimu ku tshidimu avua masuikakaja bikole ku dinowa. Ku ntuadijilu kua muvu wa printemps, mu Difesto dia Mampa kaayi mela luevene, bena Izalele bavua bapesha Nzambi mushiki wa mamuma a diambedi a dinowa dia orje. Mu Difesto dia Mbingu (anyi Pentekoste) ku ndekelu kua printemps, bavua bafila mampa menza ne mamuma a diambedi a dinowa dia blé. Muvu wa automne uvua wa Difesto dia Disangisha, divua dileja ndekelu wa tshidimu tshia didima tshia bena Izalele. (Ekesode 23:14-17) Mafesto aa avua “bisangilu bia tshijila” ne bikondo bia disanka.​—Bena Levi 23:2, MMM; Dutelonome 16:16.

Nenku tuambe tshinyi bua misekelelu ya dinowa ya mu matuku etu aa? Itu isankisha Nzambi anyi?

Bisuikakaja ku malu a bampangano

Bu muvuaye mulubakaja kudi muji wa mu bulongolodi ebu wa didia dia disanka mu tshikondo tshia dinowa dia kabukulu ne bukuatshiki bua maluvu mu musekelelu eu, mfumu kampanda wa ekleziya Anglikane mu Cornwall, ku Angleterre, wakangata dipangadika mu 1843 dia kujululula tshilele tshia dinowa tshia ku Moyen Âge. Wakangata imue ya ku ntete minowa diambedi ne kuenzaye nayi diampa bua musekelelu wa komonyo mu ekleziya wende. Mu dienza nenku, wakafila njila wa ditungunuka dia difesto dia Lammas​—musekelelu wa “bena nkristo” udi bamue bamba ne: wakafumina mu ntendelelu wa kale wa Lugh, nzambi wa ba-Celte.a Nenku, difesto dia buena-lelu dia dinowa dia Anglikane ndituadijile mu bampangano.

Mmunyi bua misekelelu mikuabu idi yenzeka ku ndekelu kua muvu wa dinowa? Bilondeshile tshibungu kampanda (The Encyclopædia Britannica), bivule bia ku bilele bidi mu mafesto aa mbifumine mu “ditabuja dia animisme mu spiritu wa mamiinu [ntete] anyi mamiinu maledi.” Mu bimue bitupa, babidime bavua bitabuja ne: spiritu kampanda uvua musombele mu tshisumbu tshia ndekelu tshia ntete ya kunowa. Bua kuipata spiritu eu, badi batuta ntete eyi panshi. Miaba mikuabu bavua bela mabeji a mitshi ya ntete ya bukula mu “tshitunga tshia mamiinu” tshivuabu bakuba bimpe bua “dikasa dimpe” too ne mu tshikondo tshia dikuna mamiinu mu tshidimu tshivua tshilonda. Pashishe bavua basekuna nkolakola ya ntete muinshi mua buloba mu ditekemena dia se: ebi bivua mua kubenesha dinowa dipiadipia.

Imue mianu idi isuikakaja tshikondo tshia dinowa ne ditendelela dia Tammuz, nzambi wa bena Babilone, bayende wa Ishtar, nzambi-mukaji wa lulelu. Dikosa bikolakola bibobe bia ntete divua difuanangane ne lufu lua tshikoso lua Tammuz. Mianu mikuabu idi mene isuikakaja tshikondo tshia dinowa ne mulambu wa bantu​—tshilele tshidi Yehowa ubenga.​—Lewitiki 20:2; Yelemiya 7:30, 31.

Mmuenenu wa Nzambi udi tshinyi?

Malu a Nzambi ne Izalele wa kale adi asokolola patoke ne: Yehowa, Mufuki ne Mpokolo wa muoyo, uvua ulomba batendeledi bende bulamate kabuyi buabanya. (Musambu 36:9; Nahuma 1:2) Mu matuku a muprofete Yehezekele, tshilele tshia kudila nzambi Tammuz tshivua ‘bualu bunene bua bundu’ ku mêsu kua Yehowa. Bualu ebu, pamue ne mikiya mikuabu ya bitendelelu, biakasaka Nzambi bua kujika matshi ende ku masambila a batendeledi aba ba dishima.​—Yehezekele 8:6, 13, 14, 18.

Sulakaja bualu ebu ne tshivua Yehowa Nzambi muambile Izalele bua kuenza biumvuangane ne dinowa. Mu Difesto dia Disangisha, bena Izalele bavua benza mpuilu munene wa malu a Nzambi, muvua bana ne bakulumpe, babanji ne bapele, basomba bua tshitupa tshîpi mu mitanda milengeja ne mabeji a mitshi mimpe ne a kukatshila. Etshi tshivua tshikondo tshia disanka dinene buabu buobu, kadi tshivua kabidi tshikondo tshia kuela meji pa bupikudi buvua Nzambi mupeshe bankambua babu mu tshikondo tshia Dipatuka mu Ejipitu.​—Lewitiki 23:40-43.

Mu mafesto a bena Izalele, bavua bafila milambu kudi Yehowa, Nzambi umuepele mulelela. (Dutelonome 8:10-20) Bua mitabuja atukadi batele, muaba nansha umue Bible kêna wakula bua mamuma, bu mudi miepu ya blé, bu bidi ne anyima.b Ne Mifundu idi ileja patoke ne: mpingu kayitu ne muoyo, kayena mua kuakula, kumona, kuteleja, kununkila, kumvua ne mubidi, anyi kufila diambuluisha nansha dimue kudi bayitendeledi.​—Musambu 115:5-8; Lomo 1:23-25.

Lelu’eu bena nkristo kabena muinshi mua tshiovo tshia Mikenji tshivua Nzambi mudie ne tshisamba tshia Izalele wa kale. Bushuwa, Nzambi ‘wakayishipa pa kuyipopela pa mutshi wa tshibawu’ wa Yezu. (Bena Kolose 2:13, 14, MMM) Basadidi ba Yehowa ba matuku etu aa badi ne nsombelu mumvuangane ne ‘mikenji ya Kristo’ ne badi bandamuna ne dianyisha ku bionso bidi Nzambi ufila.​—Galatia 6:2.

Mupostolo Paulo wakamba patoke ne: mafesto a bena Yuda avua “mundidimbi wa malu alualua,” kusakidilaye ne: ‘kadi mubidi wau udi wa Kristo.’ (Kolosai 2:16, 17) Bua nanku, bena nkristo balelela badi bitaba ngelelu wa meji wa mu Mifundu wa se: ‘Bintu bidi bantu ba bisamba bia bende bashipa bu mulambu badi babishipela ba-demon, kabena babishipela Nzambi . . . Kanuena mua kunua lupanza lua Mukalenge ne lupanza lua ba-demon popamue.’ (1 Kolinto 10:20, 21) Kabidi, bena nkristo badi bateleja dîyi-dilombodi dia kubenga ‘kulenga tshintu tshidi tshibipa.’ Pa nanku, mafesto a dinowa adi enzeka pabuipi nebe adi ne bimanyinu bia bampangano anyi? Bikalabi nanku, bena nkristo ba bushuwa badi mua kubenga dibungamija Yehowa pa kuepuka dibuelakana nansha dia mushindu kayi mu ntendelelu munyanguke.​—2 Kolinto 6:17.

Padi muana muena dianyisha upeta dipa kampanda dia kudi tatuende, nnganyi udiye wela tuasakidila? Mmuenyi udiye kayi mumanye anyi mmuledi wende? Ku diambuluisha dia masambila a muoyo mujima, batendeledi ba Nzambi batu basakidila Yehowa, Tatuabu wa mu diulu, ku dituku ne ku dituku bua kalolo kende kavule.​—2 Kolinto 6:18; 1 Tesalonike 5:17, 18.

[Mêyi adi kuinshi]

a Muaku “Lammas” mmufume ku muaku wa mu Anglais wa Kale udi umvuija “mulungu wa diampa.”

b Tshibungu tshia Étude perspicace des Écritures tshidi tshiamba ne: “Neʹphesh (anyima) ki mmutumika nende bua kufunkuna difukibua dia bukua-bisekiseki mu ‘dituku’ disatu dia bufuki nansha (Gn 1:11-13) anyi pashishe, bualu bikunyibua kabiena ne mashi.”​—Tshipatula kudi Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu