Mushindu wa kujikija bilumbu mu ditalala
TSHIKISU tshiakabanga anu ku ntuadijilu kua bukua-bantu. Bible udi uleja ne: tshikisu ntshibange kale mu tshikondo tshia Kayina muanabu ne Abele ne muanabute wa bena dibaka ba kumpala. Pavua Nzambi muanyishe mulambu wa Abele pamutu wa wende, Kayina “wakadi ne tshiji.” Mmunyi muakapitaye ne nsombelu au? ‘Kayina wakabika kumpala kua Abele muakunyende, wakamushipa.’ Panyima, wakadimona ne tshilumbu tshikole kudi Nzambi. (Genese 4:5, 8-12) Tshikisu katshiakajikija tshilumbu tshia Kayina tshia dikala muntu mubi ku mêsu kua Mufuki wende nansha.
Mmunyi mutudi mua kuepuka njila wa Kayina wa dikeba kujikija bilumbu ne makanda a mubidi?
Ulekela tshikisu, ulua muena lutulu
Mona muntu uvua usanka pakamonaye bashipa Stefane, muena nkristo wa kumpala wakafuila ditabuja. (Bienzedi 7:58; 8:1) Muntu au, Shaula wa ku Tarse, kavua witaba mmuenenu wa Stefane mu malu a Nzambi nansha, ne wakakankamija bua bashipe Stefane ne tshikisu bu mushindu mulenga wa kuimanyika midimu yende. Bushuwa, Shaula kavua mua kuikala muena tshikisu mu nsombelu wende mujima to. Kadi uvua mudiakaje bua kuitaba tshikisu bu mushindu wa kujikija bilumbu. Diakamue panyima pa lufu lua Stefane, Shaula “wakabanga kukengesha tshisumbu [tshia bena nkristo] ne tshikisu. Ubuela mu nzubu ne mu nzubu ne upulumuna balume ne bakaji, uvua ubelesha mu buloko.”—Bienzedi 8:3, NW.
Bilondeshile mushikuluji wa Bible Albert Barnes, muaku wa tshiena-Greke mukudimuna muaba eu ne: ‘kukengesha ne tshikisu’ udi umvuija kabutu kadi nyama ya luonji bu mudi ntambue ne mibuabua mua kuenza. Barnes udi umvuija ne: “Shaula wakumvuila ekleziya tshiji tshikole muenze bu nyama wa luonji—ngakuilu mukole udi umvuija lukunukunu ne luonji lukole bivuaye ukengeshangana nabi.” Pavua Shaula mutangile ku Damase bua kukuata ne kulua ne balondi bavule ba Kristo, ‘wakatshidi ufunyina bayidi ba Mukalenge [Kristo] bua kubashipaye.’ Mu njila, Yezu mubishibue wakamuakuila, ne bualu ebu buakafikisha Shaula ku ditaba Buena-nkristo.—Bienzedi 9:1-19.
Panyima pa dikudimuna adi dia mutshima, mushindu uvua Shaula wenzela bakuabu malu wakashintuluka. Muanda wakenzeka bidimu bitue ku 16 panyima wakaleja dishintuluka edi. Bantu bakalua mu tshisumbu tshia mu musoko wabu ku Antiokia ne kubelabu bena nkristo bavuamu bua kutumikila Mikenji ya Mozese. Kuakenzeka ‘dikokangana.’ Shaula, musangu eu mumanyike bimpe bu Paulo, wakaleja luseke luvuaye mulamate mu dielangana mpata edi. Bidi bimueneka ne: bavua belangane mpata mikole. Kadi Paulo kakaleja tshikisu nansha. Pamutu pa nanku, wakitaba dipangadika dia tshisumbu bua kuya ne tshilumbu atshi kudi bapostolo ne bakulu ba mu tshisumbu tshia mu Yeruzaleme.—Malu Menza 15:1, 2, Mukanda wa Mvidi Mukulu.
Mu Yeruzaleme, kuakenzeka kabidi ‘dielangana mpata musangu mule’ mu tshisangilu tshia bakulu. Paulo wakindila too ne pakashala ‘bonso bavua basangile bapuwe,’ ne pashishe kufilaye luapolo lua malu a dikema avua spiritu wa Nzambi muenze munkatshi mua bena kuitabuja bavua kabayi batengula. Panyima pa dikonkonona Mifundu, bapostolo ne bakulu ba mu Yeruzaleme bakafika ku “dîyi dimue” (NW) dia kubenga kuambika bena kuitabuja bavua kabayi batengula bujitu bua patupu, kadi bua kubabela bua ‘kabadi minyinyi mielela mpingu, nansha mashi, nansha minyinyi ya nyama mifiekela mu nshingu; badilame ku buendenda.’ (Malu Menza 15:3-29, MMM) Bushuwa, Paulo uvua mushintuluke. Wakalonga mua kujikija bilumbu kakuyi tshikisu.
Tutshimunayi meji a tshikisu
Paulo wakabela pashishe ne: ‘Mupika wa Mukalenge kêna ne bua [“kuluangana,” NW], kadi ikale biende ne kalolo kudi bantu bonso, ikale muakane mua kuyisha bantu, ikale ne lutulu; adimuije badi badimanyika bu baluishi ne mutshima wende mupuekele.’ (2 Timote 2:24, 25) Paulo wakabela nsonga Timote uvua mutangidi bua kulongolola nsombelu mikole mu lutulu. Paulo uvua wamba malu malelela. Uvua mumanye ne: tshiji tshivua mua kulunduka nansha munkatshi mua bena nkristo. (Bienzedi 15:37-41) Uvua ne kabingila kimpe bua kubela ne: ‘Nuikale ne tshiji kadi kanuenji bualu bubi; dîba kadibueledi tshiji tshienu.’ (Efeso 4:26) Kukanda tshiji ke mushindu muakanyine wa kupita natshi pamutu pa kutayika ne luonji. Kadi mmunyi mutudi mua kukumbaja muanda eu?
Lelu’eu, ki mbipepele bua kukanda tshiji nansha. Doktere Deborah Prothrow-Stith, muambuluishi ukadi ne matuku a bungi mu tshilongelu kampanda (Harvard School of Public Health), wakamba ne: “Kuikala ne budisui nkutangalake. Bushuwa, dimanya mua kusomba ne bantu—diumvuangana, dipetangana ku dîyi, diditeka pa muaba wa bakuabu, dibuikidilangana—pa tshibidilu mmalu atubu bamba ne: nga bantu batebelele.” Pabi, eyi nngikadilu ya buntu bulume, ne idi ne mushinga wa bungi bua kukanda meji a tshikisu adi mua kujuka munda muetu.
Pakaluaye muena nkristo, Paulo wakalonga mushindu mulenga wa kupita ne dishilangana dia mmuenenu. Mushindu au uvua mushindamene pa malongesha a mu Bible. Bu muvuaye mulonge bikole malu a Buena-Yuda, Paulo uvua mumanye Mifundu ya tshiena-Ebelu. Uvua ne tshia kuikala mumanye mifundu bu mudi: ‘Kuikadi ne muena tshimbambila [“tshikisu,” NW] mukawu, kulondi bualu nansha bumue budiye wenza.’ ‘Udi kayi ukuata tshiji lubilu udi upita muena bukitu buimpe, udi ukokesha muoyo wende udi upita munyengi wa musoko kutumba.’ ‘Muntu udi kayi mumanye mua kudikanda udi bu musoko wakashimbulabu, udi kauyi ne ngumbu.’ (Nsumuinu 3:31; 16:32; 25:28) Kadi kumpala kua Paulo kukudimunaye mutshima, dimanya adi kadivua dimukande bua kukengesha bena nkristo ne tshikisu nansha. (Galatia 1:13, 14) Kadi bu muena nkristo, ntshinyi tshiakambuluisha Paulo bua kujikija makokangana ku diambuluisha dia dielangana meji ne dimanya kutuisha pamutu pa tshikisu?
Paulo wakatupesha nsapi wa bualu abu pakambaye ne: ‘Nuikale bidikiji banyi, bu mundi meme kabidi muidikiji wa Kristo.’ (1 Kolinto 11:1) Uvua wanyisha bikole malu avua Yezu Kristo mumuenzele. (1 Timote 1:13, 14) Kristo wakalua tshilejilu tshiende tshia kulonda. Uvua mumanye muvua Yezu mukenge bua diakalenga dia bantu bena mpekatu. (Ebelu 2:18; 5:8-10) Paulo wakajadika ne: mulayi wa Yeshaya uvua wakula bua Masiya uvua mukumbanyine Yezu: ‘Bakamukengesha, kadi wakadipuekesha, ne kakabulula mukana muende; bu mukoko udibu baya nawu ku tshishipelu, bu mukaji wa mukoko udi mupuwe kumpala kua bakoshi ba miosa yawu, yeye kakabulula mukana muende.’ (Yeshaya 53:7) Mupostolo Petelo wakafunda ne: ‘Pakapendabu [Yezu], yeye kakabapenda kabidi; pakakengaye, yeye kakabakanyina, kadi wakadifila mu bianza bia udi ulumbulula biakane.’—1 Petelo 2:23, 24.
Dianyisha dia Paulo bua mushindu uvua Yezu Kristo mutantamene nsombelu eyi mikole diakamusaka bua kushintuluka. Wakabela bena kuitabuja nende ne: ‘Nulejangane lutulu, nulekelelangane mibi yenu, bikala muntu ne mukuabu tshilumbu; bu muakanubuikidila Mukalenge mibi yenu; nuenu nuenze muomumue kabidi.’ (Kolosai 3:13) Kujingulula patupu ne: kabiena bikengela kuikala muena tshikisu ki nkukumbane nansha. Dianyisha bua bidi Yehowa ne Yezu Kristo batuenzele didi diambuluisha bua kutusaka bua kutshimuna meji a tshikisu.
Bidi mua kuenzeka anyi?
Muntu mukuabu wa mu ditunga dia Japon uvua dijinga ne kabingila kakole ka nunku. Tatuende, uvua musalayi muena malu a tshikama, wakakokesha dîku diende ne tshikisu. Bu muvuaye ukenga bua tshikisu etshi ne umona mamuende ukenga bia muomumue, muntu eu wakapeta ngikadilu wa tshikisu. Uvua wenda ne miele ibidi ya bule bushilangane ya baluanganyi bena samurai ivuaye utudilangana bua kujikija bilumbu ne kutshingisha bantu.
Pakatuadija mukajende kulonga Bible, uvua ubuela mu dilonga edi kadi kayi udiangata ne mushinga to. Kadi pakabalaye kakanda ka Lumu luimpe elu lua Bukalenge,a wakashintuluka. Bua tshinyi? Udi umvuija ne: “Pangakabala malu avua muinshi mua tubiena-bualu etu: ‘Kristo-Yezu’ ne ‘butupandishi,’ ngakumvua bundu. Nansha mumvua ne nsombelu wa buntomboji, mvua anu musue kuleja bulenga kudi bantu bamvua nsomba nabu. Mvua mmona bimpe bua kusankisha balunda banyi, kadi anu pavuabi kabiyi mua kutatshisha nsombelu wanyi. Bushuwa, Yezu Muana wa Nzambi uvua mudiakaje bua kufila muoyo wende bua bukua-bantu, kabidi ne bantu bu meme. Ngakajimija lungenyi, bienze bu bavua bantute nyindu.”
Wakalekela disomba ne balunda bende ba kale. Ne katupa kîpi, wakadifundisha mu Kalasa ka Mudimu wa Teokrasi mu tshisumbu tshia Bantemu ba Yehowa. Kalasa aka kadi kambuluisha badi badifudishemu bua kumanyabu mua kulongesha bakuabu Bible. Malu avuabu balongesha akapesha kabidi muntu eu masanka a pa mutu. Udi uvuluka ne: “Pantshivua muana, mvua nkanyina bantu ne tshikisu bualu tshivua mua kumvuija bakuabu meji anyi nansha. Pangakalonga mua kumanyisha bakuabu ngenyi yanyi, ngakatuadija kuelangana nabu meji pamutu pa kunyemena ku tshikisu.”
Mmulonde njila wa Kristo bu muakenza Paulo anyi? Ditabuja diende divua ditetshibue pavua mulunda wende wa kale uvuabu benze nende mutshipu wa bulunda ukeba bua kumulekesha dilua muena nkristo. “Mulunda” wende eu wakamukuma ne kumupendelaye Nzambi wende Yehowa. Muntu eu uvua muena tshikisu kumpala wakadikanda ne kulombaye luse bua muvuaye kayi mua kulama mutshipu. Bu muakamuteketa mu mikolo, “muanabu” eu wakamulekela.
Pa kutshimuna meji ende a tshikisu, muntu eu uvua muena tshiji kumpala mmupete bana babu ba mu nyuma ba bungi, badi basangisha mu buobumue kudi dinanga dia Nzambi ne dia muntu nabu. (Kolosai 3:14) Bushuwa, bidimu bipite pa 20 panyima pa yeye mumane kulua muena nkristo mudilambule, mpindieu udi usadila bu mutangidi muena ngendu wa Bantemu ba Yehowa. Ndisanka kayipu didiye nadi bua mudiye mua kuleja ku diambuluisha dia Bible ne: bantu badi ne ngikadilu mifuane ya nyama badi mua kulonga mua kujikija bilumbu kakuyi tshikisu anu bu muakalongaye! Ne ndiakalenga kayipu didiye nadi bua mudiye mua kuakula bua dikumbana dinene dia mêyi a mulayi a se: ‘Kabiena bienzela bikuabu bintu bibi, kabiena bishipa bikuabu, mu mukuna wanyi wa tshijila wonso; bualu bua buloba nebuikale bûle tente ne kumanya kua Yehowa, bu mudi mâyi a mu mâyi manene abuikila miaba yawu yonso’!—Yeshaya 11:9.
Anu bu mupostolo Paulo ne muntu eu uvua muena tshikisu kumpala, wewe pebe udi mua kulonga mua kulongolola nsombelu idi ijula tshiji, kujikija bilumbu mu ditalala. Bantemu ba Yehowa ba mu musoko wenu nebikale ne disanka bua kukuambuluisha.
[Mêyi adi kuinshi]
a Kapatula kudi Société Watch Tower.
[Lungenyi lunene lua mu dibeji 5]
Paulo uvua wamba malu malelela. Uvua mumanye ne: tshiji tshivua mua kulunduka nansha munkatshi mua bena nkristo
[Tshimfuanyi mu dibeji 7]
Dianyisha bua bidi Nzambi muetuenzele didi dituambuluisha bua kuikala mu malanda a ditalala