TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • be dib. 27-dib. 32 tshik. 3
  • Kulonga kudi ne dikuatshisha

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Kulonga kudi ne dikuatshisha
  • Kalasa ka Mudimu wa Nzambi kadi kakuambuluisha
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Lungenyi lujalame
  • Mushindu wa kulonga
  • Malu a kulonga
  • ‘Wase nzubu webe’
  • Difutu
  • Lengeja mushindu uutu udilongela!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2019
  • Ikalayi nulonga Dîyi dia Nzambi mu dîku
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • Mêku: Samunayi Nzambi mu tshisumbu tshiende
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • Londa tshilejilu tshia Mukalenge
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2002
Tangila bikuabu
Kalasa ka Mudimu wa Nzambi kadi kakuambuluisha
be dib. 27-dib. 32 tshik. 3

Kulonga kudi ne dikuatshisha

UKADIKU mumone bantu basungula bimuma anyi? Ba bungi batu batangila mushindu udi tshimuma ne bunene buatshi bua kumanya ni ntshipie bimpe. Bamue batu mene nansha babinunkila. Bakuabu batu babilenga anyi babitua minu. Banga batu babiambula mu bianza, tshimue eku tshimue eku, bua kupima bujitu buabi. Bantu aba batu bela meji kayi? Batu basua kumanya tumue tuntu, bajinga kumanya dishilangana, bavuluka muakasungulabu bimuma mikuabu misangu, ne mpindieu bafuanyikija bidibu bamona ne bidibu bamanye. Bu mudibu babisungula ne lutulu luonso, badi bafika ku disungula bimuma bilenga.

Kadi malu malenga atudi tupeta patudi tubala Bible mmabipite wowu kule ne kule. Tuetu tuteka dilonga dia Bible muaba wa kumpala, ditabuja dietu ne dinanga dietu nebikole, netuyishe bantu bimpe, ne mapangadika atuangata nealeje patoke se: tudi bamanye mua kusunguluja malu ne kabidi tudi ne meji a Nzambi. Bible udi wakula bua malu atuapeta aa, wamba ne: ‘Kakuena tshintu tshiudi ujinga tshiudi mua kuelekeja nawu.’ (Nsu. 3:15) Utu pebe umona bipeta ebi anyi? Mushindu uudi ulonga ke mamuende wa bualu.​—Kolos. 1:9, 10.

Tshimfuanyi mu dibeji 30

Ikala welela malu aa meji

Kadi kulonga mene ntshinyi? Ki nkubala patupu to. Kudi kumvuija kuela meji, kubuela mu buondoke bua malu atudi tubala. Kudi kumvuija kukonkonona bitudi tubala, kubifuanyikija ne bitukadi babale, kumona tshidi tshijadika malu kampanda adibu bamba. Kulonga kudi kulomba kuela meji bikole pa bualu bupiabupia buonso buudi upeta. Ukebe mushindu uudi mua kutumikila bimpe menemene mibelu miangatshila mu Bible yudi ubala. Bu muudi Ntemu wa Yehowa, wele kabidi meji muudi mua kuambuluisha bantu bakuabu mu buambi. Bidi bikengela kabidi kuelangana meji bua bitudi tubala.

Lungenyi lujalame

Tshimfuanyi mu dibeji 30

Udi musue bua malu audi udilongela akuambuluishe menemene anyi? Longolola mutshima webe

Pautu udilongolola bua kulonga, utu ukeba anu Bible, mukanda wa kulonga, katshi kuume peshi mutshi wa mukanda, ne pamu’apa kaye ka kufundila amue malu, ki mmuomu anyi? Kadi utu ulongololaku kabidi mutshima webe anyi? Bible udi wamba ne: Ezela uvua ‘mujadike [anyi mulongolole] mutshima wende bua kukeba mikenji ya Yehowa ne bua kuyenza ne bua kuyishaye bena Isalele mikenji ne mêyi majalame.’ (Eze. 7:10) Kulongolola mutshima nkuenza tshinyi?

Kusambila kumpala kua kulonga Dîyi dia Nzambi nekutuambuluishe bua kuikala ne lungenyi luimpe. Tudi basue bua ne: mutshima wetu (anyi tshitudi munda-munda menemene) bifike ku ditaba mêyi a Nzambi. Ulombe Yehowa nyuma wende musangu wonso uudi ujinga kutuadija kulonga. (Luka 11:13) Umulombe bua akuambuluishe bua kumvua malu audi ulonga, kumona mushindu udiwu umvuangana ne tshidiye mulongolole bua kuenza, kumona mudiwu mua kukuambuluisha bua kumanya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi, kutumikila mikenji yende, ne kumona mushindu udi malu aa mua kukuambuluisha bua kuikala bimpe ne Nzambi. (Nsu. 9:10) Utungunuke ne ‘kulomba Nzambi’ meji dîba dionso diudi ulonga. (Yak. 1:5) Udikonkonone ne muoyo umue ku diambuluisha dia biudi ulonga paudi utungunuka ne kulomba Yehowa bua akuambuluishe bua kumbusha nkuka ne ngenyi yebe mibi. Ikala wela Yehowa ‘tuasakidila’ misangu yonso bua malu adiye ukulongesha. (Mus. 147:7) Kuenza masambila patudi tulonga kudi kutuvuija balunda ba Yehowa, bualu kudi kutuambuluisha bua kumutumikila padiye uyukila netu ne dikuatshisha dia Dîyi diende.​—Mus. 145:18.

Kumutumikila eku ke kudi kuenza ne: basadidi ba Yehowa bikale bashilangane ne balongi ba malu makuabu. Bantu badi kabayi balonda mikenji ya Nzambi batu ne tshilele tshia kuela bintu bidibu babala mpata. Kadi ki ntuetu to. Tudi tuetu tueyemena Yehowa. (Nsu. 3:5-7) Tuetu katuyi bumvue tshintu, ki mbimpe kuamba ne: ntshilema to. Tudi tuindila anu Yehowa, eku tuenda tukeba tukebulula bua kupeta mandamuna mumvuike. (Mika 7:7) Tudi tukeba bua kutumikila ne kulongesha bakuabu malu anu bu Ezela. Tuetu tuenza nunku, netupete masanka mu dilonga dia Dîyi dia Nzambi.

Mushindu wa kulonga

Pamutu pa kutuadija tshiena-bualu anyi nshapita diakamue ne tshikoso tshia kumpala too ne ku tshia ndekelu, mbimpe kuanji kukeba bua kumanya mu tshikoso malu adimu. Anji kumanya tshidi miaku ya mutu wa bualu yumvuija. Mpindieu tangila bimpe mudi tu-biena-bualu tumvuangana ne mutu wa tshiena-bualu. Konkonona tablo ne tuzubu ne bimfuanyi bionso bidi mu tshiena-bualu. Udiebeje mpindieu ne: ‘Mmalu kayi angalonga muaba eu? Neangambuluishe ku tshinyi?’ Kuenza nenku nekukupepejile mua kulonga.

Tshimfuanyi mu dibeji 30

Ikala ukeba mumvuija mu mikanda ne bia-mudimu bietu bikuabu

Tuangata tshilejilu: imue mikanda ne biena-bualu bia kulonga bia mu Tshibumba tshia Nsentedi bitu ne nkonko ya kuandamuna. Ela kalongo ku miaku idi ne diandamuna paudi ujikija kubala tshikoso. Nansha nkonko kayiyiku, udi anu mua kuela malu manene audi musue kuvuluka tulongo. Wewe mupete bualu bupiabupia, anji keba bua kubumvua bimpe, kupitshi lubilu lubilu to. Ikala ukeba bilejilu anyi ngenyi yakuambuluisha mu buambi anyi mu mudimu uwenza dimue dituku mu tshisangilu. Keba mu lungenyi luebe bantu kampanda badi malu audi ulonga mua kuambuluisha. Enza tumanyinu pa malu audi musue kuenza nawu mudimu, ne uatangilule paudi ujikija kulonga.

Ikala ubala mvese idibu bele mu tuboko. Ukebe mudi mvese yonso muikale umvuangana ne lungenyi ludi mu tshikoso.

Kadi udi mua kupeta amue malu audi kuyi umvua lukasa peshi audi musue kumanya bimpe menemene. Bua kujikija biudi ubala bimpe, wenze kamanyinu pa malu aa bua kuapingulukila. Tutu mene tulua kumvua malu a bungi a nunku patudi tutungunuka ne kubala tshiena-bualu tshijima. Wewe kuyi muumvue, tangila mu mikanda mikuabu. Adi mua kuikala malu a mushindu kayi? Tshidi mua kuikala mvese. Bumue kuena umumvua bimpe peshi umona tshidibu bamufidile to. Imue misangu, udi mua kuikala mumvue bualu kampanda kadi kuyi umona muudi mua kubumvuija muntu mukuabu to. Pamutu pa kulekela malu aa, mbimpe kubala mikuabu mikanda pawikala mumane kujikija kubala.

Tshimfuanyi mu dibeji 30

Bala mvese mu Bible

Tshilejilu, mu mukanda (udi ne malu mavule) uvua Paulo mufundile bena Kristo bena Ebelu, wakanji kuimana e kuamba ne: “Ebu mbualu butamba bunene.” (Eb. 8:1) Bitu pebe bikuvuila bua kuamba nanku anyi? Tangila tshivua Paulo muambidile mêyi aa. Mu nshapita mikuabu ya mukanda eu, Paulo ukavua muambe muvua Kristo (Muakuidi Mutambe bunene wa Nzambi) mumane kubuela mu diulu. (Eb. 4:14–5:10; 6:20) Kadi padiye ushindika bualu bunene ebu ku mbangilu kua nshapita wa 8, uvua wenza bua bavua babala mukanda wende bela meji bikole pa mushindu udi bualu ebu butangila nsombelu wabu. Wakamba ne: Kristo uvua muye kudileja kudi Nzambi mu dîna diabu, kubunzuluilaye njila wa kubuela mu diulu anyi “muaba wa tshijila” au. (Eb. 9:24; 10:19-22) Ditekemena diabu dishindame divua ne bua kuikala dibasake bua kutumikila malu makuabu adi mu mukanda eu: adi atangila ditabuja, dinanukila ne ngikadilu wa buena-Kristo. Tuetu petu patudi tulonga, mbimpe tukebe malu manene bua kumvua mudi tshiena-bualu tshiya ne kumvua bilenga tshitudi ne bua kutumikila mibelu idibu batupeshamu.

Malu audi ulonga neakusake bua kuatumikila anyi? Ebu ke bualu bunene. Udiele nkonko eyi paudi ulonga: ‘Mmunyi mudi bualu ebu butangila ngikadilu wanyi ne malu andi nkeba? Mmunyi mudibu mua kungambuluisha bua kuangata dipangadika, peshi kukumbaja bualu kampanda bundi mudifundile? Mmunyi mudibu mua kungambuluisha mu dîku, mu buambi ne mu tshisumbu?’ Usambile paudi udiela nkonko eyi; ukebe mu lungenyi luebe bikondo bilelela bidi bikumbane bua wewe kutumikila malu audi ulonga.

Wewe mumane kujikija nshapita anyi tshiena-bualu kampanda, wenze diambulula. Umonabi ni udi mua kuvuluka malu manene ne aa adi aajadika. Nebikuambuluishe bua kulama malu awakuata nawu mudimu dimue dituku.

Malu a kulonga

Tuetu basadidi ba Yehowa tudi ne bia kulonga tente. Kadi tubangishe ne tshinyi? Tubalayi dituku dionso mvese ne diumvuija mu kakanda ka Tukonkononayi Mifundu dituku dionso. Bu mutudi tubuela mu bisangilu lumingu luonso, mbimpe kudianjila kubilongolola bua biobi kutuambuluisha. Bamue batu mene kabidi balonga mikanda yetu ya bena Kristo ivuabu bapatule kumpala kua buobu kabayi banji kumanya bulelela. Patu bakuabu babala nshapita ya mu Bible mifila mu kalasa bua kubala ku lumingu luonso, batu babuela mu buondoke bua malu pa mvese ayi.

Kadi ntshinyi tshiudi mua kuenza biwikala kuyi ne dîba dia kulongolola bisangilu bionso bimpe? Kubala lubilu lubilu nkubi. Kadi kubenga kubala nansha kantu ke kubi kuoku menemene. Sungula bintu biudi mua kulonga, ubilonge bimpe. Enza nanku lumingu luonso. Mu bungi bua matuku, udi mua kubanga kulongolola bikuabu bisangilu kabidi.

‘Wase nzubu webe’

Yehowa mmumanye bimpe ne: badi balombola mêku badi ne bua kuenza mudimu mukole bua kudiisha bena dîku. Nsumuinu 24:27 udi wamba ne: ‘Longolola mudimu webe pambelu, udilongolueleu mu budimi.’ Kadi katuena ne bua kupua muoyo bua malu a mu nyuma adi dîku dietu nawu dijinga to. Ke bualu kayi Nsumuinu 24:27 udi kabidi wamba ne: ‘Pashishe wase nzubu webe.’ Kadi mmunyi mudi bamfumu ba mêku mua kuasa nzubu yabu? Nsumuinu 24:3 udi wandamuna ne: ‘Dijingulula dia mianda didi dijadika [nzubu].’

Kadi mmunyi mudi dijingulula dia mianda mua kuambuluisha bena dîku diebe? Bua kujingulula mianda bimpe, bidi bikengela kuya kule ne kubenga kuimanyina anu pa malu adi amueneka ne mêsu. Tumanye ne: bua kutuadija dilonga dia mu dîku, mbimpe kuanji kulonga dîku diebe dine. Bena dîku diebe badi bakola mu nyuma bimpe anyi? Wikale ubateleja bimpe panudi nuyikila nabu. Badi badilakana anyi balaminangana munda anyi? Mutshima wabu mmuteka anu ku makuta ne bintu anyi? Pautu uya ne bana bebe mu buambi, batu bumvua bundu bua kuambila bana nabu ne: tudi Bantemu ba Yehowa anyi? Batu basue panutu nubala ne nulonga Bible mu dîku anyi? Batu balonda menemene mikenji ya Yehowa anyi? Bu muudi mfumu wa dîku, wewe utangila bena dîku diebe bikole, neumone tshia kuenza bua buobu buonso kupetabu ngikadilu idi Bible utulomba.

Wikale ukeba mu Tshibumba tshia Nsentedi ne mu Réveillez-vous! biena-bualu bidi biakula malu masunguluke, pashishe udi mua kuambila bena dîku kumpala kua dîba malu anualonga bua buobu kudianjila kuelela meji. Dinanga dikale dimueneka panudi nulonga. Uleje bulenga bua malu aa ne mushindu unudi mua kuatumikila, kuyi ukanyina peshi ubungamija bena dîku. Enza bua muntu yonso akule; muntu yonso amone se: Dîyi dia Yehowa ‘ndiakane tshishiki,’ didi dituambuluisha anu bu mudibi.​—Mus. 19:7.

Difutu

Bantu bena lubatshi (badi kabayi ne bujinguludi mu malu a Nzambi) badi mua kulonga bintu bidi Nzambi mufuke, kulonga malu adi enzeka pa buloba, ne kudilonga mene buobu nkayabu, kadi kupanga kumvua bimpe diumvuija dilelela dia malu adibu bamona aa. Pabi, nyuma wa Nzambi udi wambuluisha bantu badi ne tshibidilu tshia kulonga Dîyi dia Nzambi bua kumona mudi bintu ebi bikale bienza kudi Nzambi, ubambuluisha bua kumona mudi milayi ya mu Bible ikumbana, ne bileja mudi Nzambi mulongolole bua kusankisha bantu bonso badi bamutumikila.​—Mâko 13:4-29; Lomo 1:20; Buak. 12:12.

Kadi nansha mutudi ne dimanya edi, katuena ne bua kuditambisha anyi kudiela mulu to. Kulonga Dîyi dia Nzambi dituku dionso kudi kutuambuluisha bua kuikala anu tudipuekesha. (Dut. 17:18-20) Dilonga dia Bible didi kabidi dipangisha ‘bubi mua kutudingabu.’ Bualu, padi Dîyi dia Nzambi disombe bimpe mu mutshima, muoyo wa kuenza mpekatu kawakutekesha menemene dipangadika dietu ditudi bangate dia kuepuka bubi to. (Eb. 2:1; 3:13; Kolos. 3:5-10) Nenku ‘netuende mu bienzedi bidi biakanangane ne Mukalenge ku dimusankisha dionso, ne bua tuetu tukuame mamuma mu mudimu wonso muimpe.’ (Kolos. 1:10) Ke tshitudi tuipatshila patudi tulonga Bible, ne patudi tuenda mu bienzedi bia nenku tudi tupeta difutu ditambe bunene.

BUA BIOBI KUTAMBA KUKUKUATSHISHA

  • Longolola mutshima webe

  • Anji ela dîsu mu malu a kulonga

  • Keba malu manene

  • Keba mudi mvese ishindika malu adibu bambe

  • Pinganyina kabidi malu manene

  • Ela meji mudi malu audi mulonge mua kukuambuluisha

  • Keba mushindu wa kuambuluisha bakuabu bantu ne malu aa

MUSHINDU WA KUDIANJILA KUELA DÎSU KU MALU A KULONGA

  • Konkonona miaku ya mutu wa bualu bilenga

  • Keba mushindu udi ka mutu ka bualu konso kumvuangana ne mutu wa bualu munene

  • Konkonona tshimfuanyi, tablo ne kazubu konso

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu