-
Dikina dia “malu muondoke a Satana”Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
-
-
15. (a) Ntshinyi tshivua Yezu muambile bena nkristo bavua kabayi badinyangishe kudi Yezabele? (b) Ntshinyi tshidi tshileja se: aba buonso bavua badiamba mudibo bena nkristo mu 1918 kabavua banyanga kudi bukua-buena-nkristo butontolodi?
15 Pashishe, Yezu udi wamba mêyi aa adi akolesha ku muoyo: “Kadi, nuenu bakuabo badi ku Tiatire, aba buonso badi kabayi ne dilongesha edi, nangananga aba badi kabayi balonge mua kumanya ‘malu muondoke a Satana,’ bu mudibo bamba, ndi nnuambila ne: Tshiena nnutekela bujitu bukuabo. Kadi binudi nabi, nubilame bikole too ne pangalua.” (Buakabuluibua 2:24, 25) Ku Tiatire, kudi anyima ya lulamatu idi kayiyi mipone ku buenzeji bua Yezabele. Mushindu wa muomumue, munkatshi mua bidimu 40 bia kumpala kua 1918 ne kutuadijila pine apo, munkatshi mua aba badi badiamba bena nkristo, buonso kabavua balengulule bienzedi bia buenzavi ne binyanguke bidi bitambe kumuangalaka mu bukua-buena-nkristo to. Kasumbu kakese ka Balongi ba Bible badi bamanyike lelu’eu mu dîna dia Bantemu ba Yehowa kakadienzeja bua kuambuluisha bena mu Ekleziya mishilangane bua kujingulula ntuadijilu wa malongesha mavule a bumpangano a mu bukua-buena-nkristo; kasumbu aka koko kine kakalekela mitabuja wonso ne bienzedi bia bena Babilone bipetela kudi bukua-buena-nkristo butontolodi. Ku mine aa kudi dilongesha didi dilengulula malu mabi dia “mukaji Yezabele.”
16. Nansha muvua Yezu ne kasumbu kaludiki ka mu siekele wa kumpala kabayi basakidila bujitu bukuabo, tudi ne bua kudilama ku tshinyi?
16 Bena mu kasumbu ka Yone bavua kabidi bakankamija bena mudimu nabo, musumba munene, bua kuepuka buenzeji bua masandi bufuanangane ne bua mu bulongolodi bubi bua manaya. Kabiena bikengela kumona peshi kujingulula ku bienzedi tshidi tshiumvuija dinyanguka, peshi kumanya bitudi ne bua kuepuka. Njila wa meji ng’wa kudilama kule ne “malu muondoke a Satana.” Anu mudi Yezu ubiamba ne: “Tshiena nnutekela bujitu bukuabo.” Abi bidi bituvuluija dipangadika didi dilonda edi dia kasumbu kaludiki ka bena nkristo ba mu siekele wa kumpala: “Spiritu munsantu ne tuetu bine tuamonyi ne: ki mbimpe bua kunutekela bukuabu bujitu anu bintu ebi bidi bikengedibua: kudilama ku bintu bishipela mpingu, ne ku mashi, ne ku nyama mifiekela mu nshingu pa kuyishipa, ne masandi. Binuadilama bimpe ku bintu ebi, nenulubuluke.” (Bienzedi 15:28, 29) Bua kulubuluka mu nyuma, wepuke ntendelelu wa dishima, ditumika dibi ne mashi (bu mudi diedibua mashi mu mubidi) ne tshiendenda tshia masandi! Nenku, nansha makanda ebe a mubidi neakubibue pawu.
17. (a) Satana udi uteta bantu lelu’eu ku diambuluisha dia “malu muondoke” kayi? (b) Tudi ne bua kuikala ne mmuenenu kayi pa “malu muondoke” a mu bulongolodi bukodiakane bua Satana?
17 Lelu’eu, Satana udi utumika ne makuabo “malu muondoke,” tshilejilu, ngenyi mikodiakane ne filozofi idi ilabidila lungenyi. Pa kumbusha ngelelu ya meji idi ilengulula ne ikankamija bubi, ku “malu” aa kudi kabidi dipaka dia manga ne dilongesha dia bintu-bidimenene. Mmunyi mudi Mufuki muwule tente ne meji wangata “malu aa muondoke”? Mupostolo Paulo udi utumanyisha mêyi aa a Nzambi: “Nembutule meji a bena meji.” Bishilangane, “malu muondoke a Nzambi” mmatekete, adi umvuika bimpe ne adi akolesha ku muoyo. Bena nkristo ba meji badi bepuka “malu muondoke” a mu bulongolodi ebu bukodiakane bua Satana. Katupu muoyo ne: “Bulongolodi ebu budi bupita ne nkuka yabu kabidi, kadi eu udi wenza disua dia Nzambi udi ushala ne muoyo tshiendelele.”—1 Kolinto 1:19; 2:10; 1 Yone 2:17.
18. Mmabenesha kayi adi Yezu mulaye bena nkristo bela manyi badi bashale ne lulamatu too ne ku nshikidilu, ne ndisanka kayi dikala nadi babiishibue aba ku Armagedon?
18 Mpindieu, Yezu udi utumina bena nkristo ba ku Tiatire mêyi a dikankamija. Adi kabidi mpokolo wa dikankamija bua bena nkristo bela manyi lelu’eu: “Ne kudi eu udi utshimuna ne udi ulama bienzedi bianyi too ne ku nshikidilu, nemmupeshe bukokeshi pa matunga, ne neakokeshe bantu ne dikombo dia tshiamu, nunku, nebabozeke bu ngesu ya dîma, anu bu mumvua panyi mubupete kudi Tatu wanyi.” (Buakabuluibua 2:26, 27) Bulelela, ndisanka dia dikema! Bukokeshi ebu budibo bapeshe batshimunyi bela manyi ku dibiishibua diabu ku lufu nkudisangisha kuabo, ku luseke lua Yezu, mu mudimu wa kubutula matunga a buntomboji ku Armagedon ku diambuluisha dia “dikombo dia tshiamu.” Bingoma bia bukole bia nikleere bia matunga aa nebiele tupata palua Kristo kubutula baluishi bende amu bu mudiye mua kuenza bua ngesu ya dîma.—Musambu 2:8, 9; Buakabuluibua 16:14, 16; 19:11-13, 15.
19. (a) “Mutoto wa mu dinda” nnganyi, ne mmu ngumvuilu kayi muawufilabo kudi batshimunyi? (b) Ndikankamija kayi didibo bapeshe musumba munene?
19 Yezu udi usakidila ne: “Ne nemmupeshe mutoto wa mu dinda.” (Buakabuluibua 2:28) Yezu yeye muine udi umvuija pashishe tshidi “mutoto” eu pa kuamba ne: “Ndi muji ne kankanunuina wa Davidi, mutoto wa nkesha wa mu dinda.” (Buakabuluibua 22:16) Eyowa, Yezu ke udi bushuwa ukumbaja mulayi udi ulonda eu uvua Yehowa muenzeje Balame ku bukole bua kuamba: “Bushuwa, mutoto neupatukile kudi Yakoba, ne kabiyi mpata, dikombo dia bukalenge nedijuke mu Izalele.” (Nomba 24:17) Mmu ngumvuilu kayi muafila Yezu “mutoto wa mu dinda” kudi batshimunyi? Kabiyi mpata, mpa kudifila yeye muine kudibo, pa kudia nabo malanda masheme, mapite bukole! (Yone 14:2, 3) Ndikankamijapu kayi bua kunanukila! Bia muomumue, bidi dikankamija bua musumba munene bua kumanya ne: “mutoto wa mu dinda” ukadi pa kutumika ne bukokeshi buende bua Bukalenge pa kuasulula Mparadizu apa pa buloba.
Tushale bena muoyo mutoke
20. Nnsombelu kayi udi mu bukua-buena-nkristo udi utuvuluija bufuba kampanda bua tshisumbu tshia Tiatire?
20 Mukenji eu uvua ne bua kuikala mupeshe bena nkristo ba ku Tiatire dikima dia bungi. Anjibi kuela meji: Muana wa Nzambi mutumbishibue mu diulu uvua muakule yeye nkayende ne bena nkristo ba ku Tiatire pa bidi bitangila imue ya ku ntatu yabo! Kabiyi mpata, bamue ba kudibo bavua bitabe buludiki buende bua dinanga. Mukenji eu, mule wa ku yonso muanda-mutekete, udi utuambuluisha kabidi bua kumanya tshisumbu tshilelela tshia bena nkristo mu tshikondo tshietu etshi. Mu 1918, pavua Yezu mulue mu ntempelo wa Yehowa bua dilumbuluisha, bitendelelu bivule bidi bibikidibua ne: mbia bena nkristo, bivua bidinyange pa kudifila ku ditendelela dia mpingu ne ku tshiendenda tshia masandi a mu nyuma. (Yakobo 4:4) Bamue bavua bashila mitabuja abu pa malongesha a bakaji ba lungenyi lukole ba mu siekele wa 19, bu mudi Ellen White muena Ekleziya adventiste du septième jour ne Mary Baker Eddy wa Ekleziya wa science chrétienne, ne matuku ashadi aa, bakaji bavule mbatuadije kulongesha kumpala kua bena kuitabuja. (Tangila dishilangana ne 1 Timote 2:11, 12.) Mu tusumbu tushilangane tua bena katolike, Mariya udi upeshibua kanemu ne lumu kupita Nzambi ne Kristo. Pabi, Yezu kakamupesha lumu ne kanemu bia mushindu’eu to. (Yone 2:4; 19:26) Malongolodi adi itaba buenzeji bua bakaji bua mushindu’eu bubengangane ne mikenji adi bushuwa mena nkristo anyi?
21. Mmalongesha kayi atudi mua kupetela ku mukenji wa Yezu mutumina tshisumbu tshia Tiatire?
21 Muena nkristo yonso pa nkayende, nansha yeye muena mu kasumbu ka Yone anyi ka mikoko mikuabo, neenze bimpe bua kukonkonona mukenji eu. (Yone 10:16) Bamue badi mua kutetshibua bua kulonda njila mupepele wa kudienzela mudibo basue, anu bu balongi aba ba Yezabele ba ku Tiatire. Bakuabo badi mua kutetshibua bua kudilekelela ne kuditua mu buenzavi. Tshilejilu, lelu’eu ntatu idi itamba kumueneka pa bidi bitangila biakudia bienza ne mashi ne diedibua dia mashi mu mubidi. Kudi bamue badi pamu’apa mua kuela meji se: kuikala ne mitalu mu mudimu anyi kuenza miyuki kudi kubapesha bukenji bua kudilekelela mu malu kampanda, tshilejilu, pa kutangila filme ya tshikisu anyi tshiendenda tshia masandi, nansha mu cinema peshi mu tusete tua video anyi kabidi pa kunua maluvu kupitshisha. Didimuija didi Yezu mupeshe bena nkristo ba ku Tiatire didi ditukandika bua kuangata madikadidi a mushindu’eu. Yehowa mmusue bua tuikale bakezuke, balamate menemene kudiye, katuyi badiabanye bu muvua bena nkristo bavule ba ku Tiatire.
22. Mmunyi mudi Yezu ushindika mushinga wa kuikala ne ditshi dia lumvu?
22 Ndekelu wa bionso, Yezu udi wamba ne: “Eu udi ne matshi umvue tshidi spiritu wambila bisumbu!” (Buakabuluibua 2:29) Bua musangu muinayi, Yezu udi wamba mêyi aa adi apingana ku musangu ne ku musangu bu dipunguluja ne akomesha mikenji yende isatu yalonda. Udiku ne ditshi dia lumvu anyi? Pikalabi nanku, tungunuka ne kuteleja ne ntema mibelu idi Nzambi ufila anu kufila ku diambuluisha dia spiritu wende ne ku butuangaji bua tshiamu tshiende tshia mudimu.
-
-
Dîna diebe didi mu mukanda wa muoyo anyi?Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
-
-
1. Nnsombelu kayi wa mu nyuma udi nende tshisumbu tshia ku Sarde, ne mmunyi mudi Yezu utuadija mukenji wende?
MUTANTSHI wa kilometre 48 ku sud wa tshimenga tshipiatshipia tshia matuku aa tshia Akhisar (Tiatire) kuvua tshisumbu tshia ku Sarde tshidi Yezu mutumbishibue utumina mukenji udi ulonda eu. Mu siekele muisambombo kumpala kua bikondo bietu ebi, tshimenga etshi tshivua tshimamuende wa bukalenge tshiena lutambishi tshia bukalenge bua Lydie ne bua mukalenge Crésus, uvua ne bubanji bua dikema. Mu tshikondo tshia Yone, Sarde uvua mujike lumu luende luonso, ne bulengele buende bua kale mu bukokeshi bua Crésus buvua bushadile ku Miyuki ya bantu. Bia muomumue, tshisumbu tshia bena nkristo tshia ku Sarde tshivua mu bupele bua mu nyuma. Bua musangu wa kumpala, Yezu kêna utuadija mukenji wende ne diela ka-lumbandi nansha. Kadi, udi wamba ne: “Ne kudi muanjelu wa tshisumbu tshidi ku Sarde, funda ne: Mona tshidi eu udi ne spiritu muanda-mutekete ya Nzambi ne mitoto muanda-mutekete wamba: ‘Ndi mumanye bienzedi biebe, ndi mumanye ne: udi muende lumu lua muudi ne muoyo, kadi udi mufue.’”—Buakabuluibua 3:1.
2. (a) Kuikala kua Yezu ne “spiritu muanda-mutekete,” kudi kumvuija tshinyi bua bena nkristo ba ku Sarde? (b) Ndumu kayi ludi nalu tshisumbu tshia ku Sarde, kadi nsombelu mulelela udi mushindu kayi?
2 Bua tshinyi Yezu udi udimanyisha bu eu “udi ne spiritu muanda-mutekete”? Bualu spiritu eyi idi ileja spiritu munsantu wa Yehowa udi utumika mu tshiuwidi tshiende tshionso. Pashishe, Yone udi uyifuanyikija kabidi ne “mêsu muanda-mutekete,” abi bidi bileja lumonu lukole lupesha Yezu kudi spiritu munsantu wa Nzambi. (Buakabuluibua 5:6) Nenku, udi ne bukole bua kusokolola ne bua kuakaja nsombelu nansha wa mushindu kayi. (Matayi 10:26; 1 Kolinto 4:5) Tshisumbu tshia ku Sarde ntshiende lumu lua muditshi ne muoyo, tshikumbaja mudimu muvule. Kadi, Yezu udi mua kumona se: ntshifue mu nyuma. Mbimueneke ne: benamu bavule mbapone mu dipungila difuanangane ne divuabo nadi kumpala kua kuluabo bena nkristo.—Fuanyikija ne Efeso 2:1-3; Ebelu 5:11-14.
3. (a) Bua tshinyi “muanjelu wa tshisumbu tshidi ku Sarde” uvua ne bua kuangata nangananga ne mushinga muanda wa se: Yezu udi ne “mitoto muanda-mutekete”? (b) Mmubelu kayi mukole udi Yezu upesha tshisumbu tshia ku Sarde?
3 Yezu udi kabidi uvuluija “muanjelu wa tshisumbu tshidi ku Sarde” ne: Yeye ke udi ne “mitoto muanda-mutekete.” Mmukuate bakulu aba ba tshisumbu mu tshianza tshiende tshia balume, mbuena kuamba ne: udi ne bukokeshi bua kubalombola mu mudimu wabo wa bulami. Bakulu aba badi ne bua kushindika mitshima yabo pa tshisumbu tshia mikoko bua ‘kumanya menemene luidi luayi.’ (Nsumuinu 27:23) Nenku, bavua ne bua kuteya ntema mikole ku mêyi a Yezu adi alonda aa: “Utabale ne ukoleshe bintu bidi bishale ne bikavua pabuipi ne kufua, bualu tshivua musangane bienzedi biebe bikumbane tshishiki kumpala kua Nzambi wanyi. Nenku, tungunuka ne kuvuluka mushindu uuvua mupete ne mumvue; tungunuka ne kubilama, ne unyingalale. Eyowa, biwapanga kubiika, nemvue bu muibi, ne kuakumanya nansha kakese dîba dingavua kuudi.”—Buakabuluibua 3:2, 3.
4. Mmunyi muvua mêyi a Petelo ne bua kuambuluisha tshisumbu tshia ku Sarde bua ‘kukolesha bintu bidi bishale?’
4 Bakulu ba ku Sarde bavua ne bua kuvuluka disanka divuabo nadi pa kulonga bulelela ne mabenesha avuabo bapete. Pabi, mpindieu, mbafue pa bidi bitangila mudimu wa mu nyuma. Muendu wa tshisumbu tshiabo udi ubuitshidila bua dipanga dia midimu ya ditabuja. Bidimu bivule kumpala, mupostolo Petelo uvua mufundile bisumbu bia ku Azi (pamue ne tshia ku Sarde mudibi bimueneka), bua kujula munda muabo dianyisha bua lumu luimpe lua butumbi luvua bena nkristo banyishe ne luvua lumanyishibue ne “spiritu munsantu mutuma biangatshile mu diulu”—muine eu muleja mpala kudi spiritu muanda-mutekete ya mu tshikena-kumona tshia Yone. Petelo uvua kabidi uvuluija bena nkristo abo ba ku Azi ne: bavua bena ‘tshisa tshisungula, bukalenge bua bakuidi, ditunga dinsantu, tshisamba tshidianjila kufunkuna bua kuikalatshi bumpianyi bua pa buabo, bua bobo kumanyisha ngikadilu milenga ya eu wakababikila ku mîdima bua kubabueja mu butoke buende bua dikema.’ (1 Petelo 1:12, 25; 2:9) Pa kueleela meji pa malelela aa a mu nyuma, tshisumbu tshia ku Sarde netshisakibue ku dinyingalala ne ku ‘dikolesha bintu bidi bishale.’—Fuanyikija ne 2 Petelo 3:9.
5. (a) Dianyisha dia bena nkristo ba ku Sarde dikavua mu tshitupa kayi? (b) Ntshinyi tshiabafikila biabengabo kuandamuna bimpe ku mubelu wa Yezu?
5 Bua mpindieu, dianyisha ne dinanga diabu bua bulelela mbifuanangane ne kapia kakadi pabuipi ne kujima. Anu makala makese ke atshidi akenka. Yezu udi ubakankamija bua kuela kapia mupuya, kukasonsola bua kateme, kunyingalala bua mpekatu ivua dilengulula diabo dibafikishe ku dienza ne kulua tshiakabidi tshisumbu tshia mu nyuma tshidi ne muoyo. (Fuanyikija ne 2 Timote 1:6, 7.) Patupu, palua Yezu kubajikila kabiyi bitekemena—“bu muibi”—bua kukumbaja dilumbuluisha, tshisumbu tshia ku Sarde katshiakuikala tshidilongolole nansha.—Matayi 24:43, 44.
-