TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • re nshap. 16 dib. 89-99
  • Bena tubalu banayi mu lubilu lukole!

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Bena tubalu banayi mu lubilu lukole!
  • Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Kabalu katoke ne muenaku muende lumu
  • Udi upatuka bua kutshimuna
  • Monayi, kabalu ka diikala dia kapia!
  • Kabalu kafike kadi kasa lubilu
  • Kabalu katokoloke ne muenaku
  • Bendeshi ba tubalu banayi mbanganyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia bantu bonso)—2017
  • Mukebeshi mulelela wa mvita ne makenga
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2014
  • Malu adi mu mukanda wa Buakabuluibua
    Bible—Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia
  • Wewe ne bendeshi ba tubalu banayi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia bantu bonso)—2017
Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
re nshap. 16 dib. 89-99

Nshapita wa 16

Bena tubalu banayi mu lubilu lukole!

Tshikena-kumona 3​—Buakabuluibua 6:1-17

Tshiena-bualu: lubilu lua bena tubalu banayi, bantemu bavua bashipibue badi muinshi mua tshilambuilu, ne dituku dinene dia tshiji

Tshikondo tshia dikumbana: Biangatshile mu 1914 too ne ku dibutudibua dia bulongolodi ebu bua malu

1. Mmushindu kayi udi Yehowa usokoluela Yone bidi mu muvungu wa dikema udi Yezu uvungula?

MU TSHIKONDO etshi tshia ntatu mikole, katuenaku mua kudifila bikole bua kumanya “malu adi ne bua kuenzeka mu tshitupa tshîpi emu anyi?” Bushuwa, ntshitudi ne bua kuenza, bualu malu aa neatukuate tuetu bine! Nenku, tutue Yone mu nyima bu mukadi Yezu pa kuvungula muvungu wa malu a kukema. Tumanye ne: Yone kakuwubala nansha. Mbua kabingila kayi? Bualu nebamusokoluele bidi munda muawu “ku bimanyinu,” ku mulongolongo wa mianda idi ishintulukangana.​—Buakabuluibua 1:1, 10.

2. (a) Ntshinyi tshidi Yone umona ne umvua, ne tshimuenekelu tshia mukeluba udi wakula tshidi tshisaka ku diela meji kayi? (b) Dîyi-dituma kudi mukeluba wa kumpala nditangija kudi nganyi, ne bua tshinyi udi wandamuna nanku?

2 Tutelejayi Yone padi Yezu ulamuna tshikangilu tshia kumpala tshia muvungu: “Ne meme kumona pakalamuna Muan’a mukoko tshimue tshia ku bikangilu muanda-mutekete, ne meme kumvua tshimue tshia ku bifukibua bidi ne muoyo binayi tshiamba ne dîyi bu dia dikubakuba ne: ‘Vua kunu!’” (Buakabuluibua 6:1) Ndîyi dia mukeluba wa kumpala. Bu mudiye bu nyama wa ntambue, bidi bifikisha bushuwa Yone ku diela meji se: bulongolodi bua Yehowa bukadi pa kukumbaja malumbuluisha makane a Nzambi ne muoyo mukole. Ne nnganyi udibo batumine dîyi dia kulua? Kêna mua kuikala Yone, bualu bakadi bamane kumubikila bua kutangila mianda eyi ya buprofete. (Buakabuluibua 4:1) “Dîyi bu dia dikubakuba” edi badi baditumina bakuabo ba mu tshia kumpala tshia mulongolongo wa bifuanyikijilu binayi bia mianda ya dikema.

Kabalu katoke ne muenaku muende lumu

3. (a) Ntshinyi tshidi Yone umvuija mpindieu? (b) Bilondeshile tshifuanyikijilu tshia mu Bible, kabalu katoke kadi ne bua kuleja tshinyi?

3 Yone, ne kasumbu ka Yone pamue ne balunda babu bena mitalu ba lelu’eu badi ne disanka dia kumona dilondangana ne lukasa dia mianda ya dikema ya mu bimfuanyi. Udi wamba ne: “Ne meme kutangila, ne kumona kabalu katoke; ne uvua mukabande pa mutu uvua ne buta; kumupeshabo tshifulu tshia butumbi, yeye kupatuka bu mutshimunyi ne bua kujikija ditshimuna diende.” (Buakabuluibua 6:2) Eyowa, bu diandamuna ku dibikila dia “Vua kunu!” dia ne dîyi bu dia dikubakuba, kabalu katoke kadi kasa lubilu. Mu Bible, kabalu katu misangu mivule tshimfuanyi tshia mvita. (Musambu wa 20:7; Nsumuinu 21:31; Yeshayi 31:1) Kabalu aka, kabiyi mpata nkalume ka malengela, kabidi nkatoke zezeze. Buine butoke ebu budi buleja bunsantu kabuyi katoba. (Fuanyikija ne Buakabuluibua 1:14; 4:4; 7:9; 20:11.) Abi mbikumbanyine bulelela, bualu kadi kaleja mvita mikezuke ne miakane ku mêsu mansantu a Yehowa!​—Tangila kabidi Buakabuluibua 19:11, 14.

4. Muena kabalu katoke nnganyi? Umvuija.

4 Muena kabalu aka nnganyi? Udi mukuate buta, tshia lufu tshia kuelangana natshi mvita, kadi mmupete kabidi tshifulu tshia butumbi. Bakane badibo baleja ne bifulu bia butumbi pa mitu mu dituku dia Mukalenge badi’anu Yezu ne bena mu kasumbu kadibo baleje mu tshimfuanyi kudi bakulu 24. (Danyele 7:13, 14, 27; Luka 1:31-33; Buakabuluibua 4:4, 10; 14:14)a Kabiena mua kuenzeka bua muena mu kasumbu ka bakulu 24 kulejibuaye muvuadika tshifulu tshia butumbi ku makokeshi ende nkayende nansha. Nanku, muena kabalu wa pa buende eu udi’anu ne bua kuikala Yezu Kristo. Yone udi umumona mu diulu mu tshikondo tshidi mianda ya dikema yenzeka, mu 1914, padi Yehowa wamba ne: “Eyowa, meme ndi muteke mukalenge wanyi,” ne umuambila ne: neavue ‘kumupesha matunga bu bumpianyi buende.’ (Musambu 2:6-8)b Nenku, pa kulamuna tshikangilu tshia kumpala, Yezu udi usokolola ne: yeye muine udi upatuka bua kuditua mu mvita bu Mukalenge udi ufuma ku divuadikibua tshifulu tshia butumbi, mu tshikondo tshijadika kudi Nzambi.

5. Ndiumvuija kayi divuluiji ditudi tusangana mu Buakabuluibua 6:2 didi mufundi wa misambu ufila pa bidi bitangila Muena kabalu eu?

5 Muanda eu udi mu diumvuangana dimpe ne mêyi a Musambu wa 45:4-7, malamika mukalenge muteka kudi Yehowa: “Mu bulengele buebe, enda mutangile ku dilubuluka; uye lubilu pa kabalu bua kuluila bulelela, bupuekele ne buakane, ne tshianza tshiebe tshia balume netshikuyishe mu malu adi akuatshisha buowa. Miketa yebe idi mitue​—bantu badi bapona kumpala kuebe—​idi ibuela mu mitshima ya bena lukuna ba mukalenge. Nzambi udi nkuasa webe wa bumfumu bua bikondo bikena ndekelu, bua kashidi; dikombo dia bukalenge buebe ndikombo dia bululame. Udi munange buakane ne mukine dipetula dia mikenji. Ke bua tshinyi Nzambi, Nzambi webe, mmukuele manyi a disanka kupita bakuebe.” Bu mudiye mumanye bimpe diumvuija edi dia buprofete, Yone udi ujingulula bushuwa ne: didi ditangila mudimu wa Yezu bu Mukalenge.​—Fuanyikija ne Ebelu 1:1, 2, 8, 9.

Udi upatuka bua kutshimuna

6. (a) Bua tshinyi Muena kabalu udi ne bua kupatuka bua kutshimuna? (b) Mmunkatshi mua bidimu kayi mudi lubilu luende lua ditshimuna lutungunuka?

6 Kadi, bua tshinyi Mukalenge udibu bafume ku diasa tshifulu tshia butumbi udi ne bua kupatuka bua kuluangana mvita? Bualu bukokeshi buende budi buluishibua bikole kudi muluishi wa kumpala wa Yehowa, Satana Diabolo, ne kudi aba badi basadila malongolola a Satana pa buloba bua dipanga anyi ku budisuile. Diledibua dia Bukalenge dine didi padi diunzulula njila bua dibudika dia mvita minene mu diulu. Bu mudiye uluangana mvita ne dîna dia Mikaele (mbuena kuamba ne: “Nnganyi udi bu Nzambi?”), Yezu udi utshimuna Satana ne ba-demon bende ne ubimansha pa buloba. (Buakabuluibua 12:7-12) Lubilu lua butshimunyi pa kabalu kudi Yezu ludi lutungunuka munkatshi mua bidimu makumi bia ntuadijilu wa dituku dia Mukalenge, eku bantu badi bafuane mikoko benda basangishibua. Nansha mudi bulongolodi ebu bujima ku “bukokeshi bua mubi,” Yezu udi utungunuka ne dinanga dionso ne kudiisha bana babu bela manyi ne bena mudimu nabo, wambuluisha yonso wa kudibu bua kutshimunaye mvita ya ditabuja..​—1 Yone 5:19.

7. Mmatshimuna kayi akadi Yezu mukumbaje pa buloba munkatshi mua bidimu makumi bia kumpala bia dituku dia Mukalenge, ne tudi ne bua kuangata dipangadika dia kuenza tshinyi?

7 Mmatshimuna kayi makuabu akadi Yezu mukumbaje munkatshi mua bidimu bitue ku 90 bikadi dituku dia Mukalenge dinenge? Pa buloba bujima, basabidi ba Yehowa, muntu pa nkayende ne bu tshisumbu, mbapete ntatu, difimpakajibua ne makengeshibua bivule bifuanangane ne bivua mupostolo Paulo muambe bua kushindika tshikadilu tshiende tshia ministre. (2 Kolinto 11:23-28) Bantemu ba Yehowa bavua bakengela “bukole bupite bua pa tshibidilu,” nangananga miaba idi mvita ne tshikisu bipite bukole, bua kunanukila mu matetshibua. (2 Kolinto 4:7) Kadi, nansha mu makenga makole, Bantemu ba lulamatu bakamba bu Paulo ne: “Mukalenge wakimana pabuipi nanyi ne wakanguwuja ne bukole, bua dilongesha difidibue menemene miaba yonso ku butuangaji buanyi.” (2 Timote 4:17) Eyowa, Yezu wakatshimuna bua bualu buabu, ne neatungunuke ne kupatuka bu mutshimunyi buetu tuetu, bituangata dipangadika dia kujikija ditshimuna dietu dia ditabuja.​—1 Yone 5:4.

8, 9. (a) Mmatshimuna kayi adi tshisumbu tshia pa buloba bujima tshia Bantemu ba Yehowa tshipete? (b) Mpenyi padi Bantemu ba Yehowa bapete didiunda dia dikema?

8 Tshisumbu tshia pa buloba bujima tshia Bantemu ba Yehowa ntshitshimune misangu mivule ku bulombodi bua Mukalenge watshi mutshimunyi. Yeye wakakuba mu mushindu wa dikema Balongi aba ba Bible ku dibutudibua mu 1918, pavuabu ‘babatshimune’ bua tshitupa tshîpi kudi bulongolodi bua tshididi bua Satana. Kadi, mu 1919, wakabambuluisha pa kukosa nkanu yabo, pashishe e kubapesha bukole bua kumanyisha lumu luimpe “too ne ku bitupa bia kulekule bia buloba.”​—Buakabuluibua 13:7; Bienzedi 1:8.

9 Kumpala ne munkatshi mua mvita mibidi ya buloba bujima, mbulamatadi ya ba-tshikokesha-nkaya ba mu matunga a Axe (mbuena kuamba ne: Allemagne, Japon ne Italie) bakateta mua kubutula Bantemu ba Yehowa mu matunga mavule avua bamfumu ba bitendelelu, nangananga ba Ekleziya katolike wa ku Roma, batua ba-tshikokesha-nkaya nyama ku mikolo patoke peshi mu mifintshifintshi. Kadi, pankatshi pa ntuadijilu wa mvita mu 1939 ne ndekelu wayi mu 1945, bungi bua Bantemu bavua mu mudimu wa buambi buakumbuka ku 71 509 e kufika ku 141 606, nansha muvua ba kudibu bapite pa 10 000 bashale mu lukanu ne mu tumponya tua dienzejibua midimu mikole munkatshi mua bidimu bivule, ne muvua bantu batue ku 2 000 bashipibue. Bungi bua Bantemu bavua mu mudimu buakatungunuka ne kuvula ne mbupite pa miliyo isambombo lelu’eu. Didiunda dia dikema ndimueneke mu matunga a bena katolike ne mu aa muvua makengeshibua a tshikisu mapite bukole​—bu mudi Allemagne, Italie ne Japon, adi mpindieu ne bamanyishi bena disuminyina bonso basangisha bapite pa 600 000.​—Yeshayi 54:17; Yelemiya 1:17-19.

10. Mmatshimuna kayi avua Mukalenge mutshimunyi mupeteshe basadidi bende “mu diluila ne dijadikibua dia lumu luimpe ku mikanda ya mbulamatadi”?

10 Mukalenge wetu mutshimunyi uvua kabidi mubeneshe basadidi bende ba mitalu pa kubambuluisha bua kupeta matshimuna mavule “mu diluila ne dijadikibua dia lumu luimpe” ku tubadi ne kumpala kua bamfumu. (Filipoi 1:7; Matayi 10:18; 24:9) Bivua bienzeke nunku pa buloba bujima​—mu Australie, mu Argentine, mu Canada, mu Grèce, mu Inde, mu Suisse, mu Swaziland, mu Turquie ne mu matunga makuabu kabidi. Ku matshimuna 50 avua Bantemu ba Yehowa bapete ku Kabadi kakulu ka Etats-Unis, tudi mua kutela aa avua ajadika bukenji peshi dipeshibua bukokeshi bua kumanyisha lumu luimpe “patoke ne ku nzubu ne ku nzubu” ne dibenga kubuelakana mu mafesto a ditunga a ditendelela dia mpingu. (Bienzedi 5:42; 20:20; 1 Kolinto 10:14) Nenku, njila uvua munzulula bua kutungunuka ne kufila bumanyishi bualabale pa buloba bujima.

11. (a) Mmunyi mudi Muena kabalu udifila “bua kujikija ditshimuna diende”? (b) Mbuenzeji kayi buikala dilamuna tshikangilu tshibidi, tshisatu ne tshinayi kadiyi mua kupanga kuikala nabu kutudi?

11 Mmunyi muavua Yezu kuenza bua “kujikija ditshimuna diende”?c Anu mutuabimona, neanji kubutula bitendelelu bia dishima, pashishe, neakupe bitupa bionso bikala bishale bia bulongolodi bua Satana budi bumueneka mu “dijiba dia kapia” dia tshimfuanyi bua kubutudibuabi, nunku ke kubingishaye bumfumu bua Yehowa. Tudi bindile mpindieu ne muoyo umue dituku dikala, ku Armagedon, “Mukalenge wa bakalenge” mua kutshimuna bua kashidi bulongolodi bua tshididi bua Satana budi butatshishangana. (Buakabuluibua 16:16; 17:14; 19:2, 14-21; Yehezekele 25:17) Mu mutantshi eu, Tshilobo ukena-kutshimuna mubande pa kabalu katoke, neatungunuke ne lubilu luende, pinapo Yehowa utungunuka ne kusakidila bantu ba muoyo mulenga ku tshisamba Tshiende tshiakane pa buloba. (Yeshayi 26:2; 60:22) Utu pebe ufila diambuluisha ku luseke lua kasumbu ka Yone bua didiunda edi dia disanka dia bungi bua bakokeshibue ba Bukalenge anyi? Pikalabi nanku, malu alua mupostolo Yone kumona mu dilamuna bikangilu bikuabu bisatu kaakupanga kukusaka ku didifila bikole mu mudimu wa Yehowa bua tshikondo tshietu etshi to.

Monayi, kabalu ka diikala dia kapia!

12. Bilondeshile Yezu, ntshinyi tshivua ne bua kuleja dikalaku diende dikena dimueneka bu Mukalenge?

12 Pakavua Yezu pa kujikija mudimu wende pa buloba, balongi bende bakamuebeja pa nkayabu ne: “Tshimanyinu tshia dikalaku diebe ne tshia nshikidilu wa bulongolodi bua malu netshikale tshinyi?” Mu diandamuna diende, wakamanyisha makenga avua ne bua kuikala “ntuadijilu wa tunyinganyinga tukole.” Wakamba ne: “Ditunga nediluangane ne dikuabo, bukalenge nebuluangane ne bukuabo; bikumina binene nebienzeke, bipupu bia masama ne biyole bia nzala nebikale ku muaba ne ku mukuabo; nekuenzeke malu adi akuatshisha buowa ne bimanyinu binene nebienzeke bifuma mu diulu.” (Matayi 24:3, 7, 8; Luka 21:10, 11) Bintu bidi Yone umona mu dilamuna dia bikangilu bikuabu bia muvungu bidi mu diumvuangana dia dikema ne mulayi eu. Tutangilayi mpindieu bidi bipitakana padi Yezu ulamuna tshikangilu tshibidi.

13. Mmuanda kayi mushilangane ne ya kumpala ukadi pa kumuenekela Yone?

13 “Ne pakalamunaye tshikangilu tshibidi, meme kumvua tshifukibua tshibidi tshidi ne muoyo tshiamba ne: ‘Vua kunu!’” (Buakabuluibua 6:3) Mukeluba muibidi, udi ne tshimuenekelu bu ngombe-mulume ke udi utuma dîyi edi. Udi tshimfuanyi tshia bukole, kadi mbukole budibu batumika nabu mu mushindu muakane. Bishilangane ne kumpala, Yone ukadi pa kumona mpindieu ditumika patoke ne bukole bukuate buowa ne bubutudi.

14. Yone udi umona pashishe kabalu kayi ne mukabandi kayi, ne tshikena-kumona etshi ntshimfuanyi tshia tshinyi?

14 Ntshinyi tshidi tshienzeka bu diandamuna ku dibikila edi dibidi dia se: “Vua kunu!”? “Ne kakuabu kakapatuka, kabalu ka diikala dia kapia; ne bakapesha eu uvua mukabande pa nyima bukenji bua kumbusha ditalala pa buloba, bua bakosangane muminu bamue ne bakuabo; ne bakamupesha muele wa mvita munene.” (Buakabuluibua 6:4) Ntshikena-kumona tshikuate buowa bushuwa! Ne kakuena mpata nansha mikese bua tshiditshi tshileja: mvita! Ki mmvita miakane mitshimuna kudi Mukalenge tshilobo muteka kudi Yehowa nansha, kadi mmvita ya tshikisu, mikeba kudi bantu ne idi ikuata matunga wonso a pa buloba, mine eyi idi ikebesha dipongoloka dia mashi ne makenga bia patupu. Mbikumbanyine menemene bua muena kabalu eu kuikalaye mubande pa kabalu ka diikala dia kapia!

15. Bua tshinyi katuena ne bua kujinga kudifila petu mu lubilu lua muena kabalu muibidi?

15 Yone ki mmusue kubuelakana mu midimu ya muena kabalu eu peshi kudifila nende mu lubilu luende lua kashendende, bualu mulayi kampanda udi umanyisha bua basadidi ba Nzambi ne: “Kabakulonga mvita nansha.” (Yeshayi 2:4) Nansha mutshidibu “mu bulongolodi ebu,” Yone ne, mu ngumvuilu mualabale, kasumbu ka Yone ne musumba munene lelu’eu “kabena bena mu” bulongolodi ebu bunyanguke ne mashi nansha. Bia-mvita bietu mbia mu nyuma ne “mbia bukole ku buenzeji bua Nzambi” bua tuetu kumona mua kumanyisha bulelela ne mitalu, kadi, ki mbua kuluangana mvita miena-dîna nansha.​—Yone 17:11, 14; 2 Kolinto 10:3, 4.

16. Ndîba kayi ne mmushindu kayi wakapeta muena kabalu kakunze “muele munene wa mvita”?

16 Mvita ya bungi yakenzeka kumpala kua 1914, tshidimu tshiakavuadikabu Muena kabalu katoke tshifulu tshia butumbi. Kadi, muena kabalu kakunze udi upeta mpindieu “muele munene wa mvita.” Abi bidi bileja tshinyi? Bituadije ku mvita ya kumpala ya buloba bujima, mvita idi ibudika mu bantu mmipongoloje mashi mavule, mibutule bantu kupita bikondo bikuabu bionso. Mu dipongolola dia mashi edi diakatuadija mu 1914 too ne mu 1918, bakatumika ne matempu, muishi mupatshishi wa mueyelu ne tshipuidiji, ndeke, mazuwa a muinshi mua mâyi, bingoma binene ne bingoma bidi bidiashila nkayabi. Mu matunga matue ku 28, bantu buonso, ki ng’anu basalayi, bakaditua mu mvita mu mushindu kampanda peshi kansanga. Bungi bua bafue buvua bukuatshisha buowa. Basalayi bapite pa miliyo tshitema bakashipibua, ne bantu ba patupu bavua bashipa bungi kabuyi kubala. Nansha pakajika mvita eyi, buloba kabuakapeta kabidi ditalala dilelela to. Bidimu bipite pa 50 kunyima kua mvita eyi, Konrad Adenauer, muena mbulamatadi wa Allemagne, wakamba ne: “Dikubibua ne bupole biakajimina mu nsombelu wa bantu bituadije mu 1914.” Ke tshidi tshienzeke menemene bua muena kabalu ka diikala dia kapia, udi mupangadije bua kumbusha ditalala pa buloba!

17. Mmushindu kayi uvua muena kabalu muibidi mutungunuke ne kutumika ne “muele wa mvita munene” kunyima kua mvita ya kumpala ya buloba bujima?

17 Pashishe, ne nyota mikole ya mashi, muena kabalu ka diikala dia kapia wakaditua mu mvita mibidi ya buloba bujima. Baluanganyi ba mvita bakatumika ne bia-dibutulangana nabi bia bukole bupitshidile ne mvita eyi yakashipa bantu bungi bupite bavuabu bashipe mu mvita ya kumpala ya buloba bujima misangu inayi. Mu 1945, bombe atomike ibidi yakabudika mu ditunga dia Japon, yonso wa ku bombe eyi wakashipa​—anu bu mu mupodi wa dîsu—​bantu binunu makumi. Mu mvita mibidi ya buloba bujima, muena kabalu kakunze wakanowa bantu bavule batue ku miliyo 55, kadi abi kabivua bimusankishe to. Bilondeshile matshinkidila majalame, bantu bapite pa miliyo 20 mbafue ku “muele munene wa mvita” bituadije ku mvita mibidi ya buloba bujima.

18, 19. (a) Pamutu pa kuikala ditshimuna bua dienza dia bia-mvita bipiluke, dishipangana didi dienzeka kutuadija ku mvita mibidi ya buloba bujima didi dijadika tshinyi? (b) Bukua-bantu badi mu njiwu kayi, kadi ntshinyi tshienza Muena kabalu katoke bua kubepula ku njiwu eyi?

18 Tudi mua kuangata dibutula bantu edi bu ditshimuna dia ngenzelu mupiluke wa bia-mvita bia basalayi mu matanda anyi? Kabiena nanku to, kadi, ntshijadiki tshia se: kabalu kakunze kabule luse kadi mu lubilu lukole. Apo, lubilu luaku nelujike tshikondo kayi? Bilondeshile diabu dimona, bamue bashikuluji ba mianda ya science badi bamba mudi mvita ya bingoma bia nikleere mua kuenzeka mu mpukapuka imue misangu​—pa kumbusha mvita ya bingoma bia nikleere idibu mua kujula ku bukole! Kadi, diakalenga, Muena kabalu mutshimunyi udi musombe pa kabalu katoke udi ne malu makuabu mapangadija bua buloba.

19 Pikala bantu bashindamene anu pa diditambisha ne lukinu bua buena-ditunga, bukua-bantu nebutungunuke ne kuikala mu buowa bua mvita kampanda ya kabutu ya bingoma bia nikleere. Nansha matunga wowo mua kubutula bingoma bionso bia nikleere bidiku mpindieu, nealame mamanya a ngenzelu wa bine bingoma ebi, pashishe neabambuluishe bua kuenza bikuabu mu lupolo lukese lua dîba; kabidi, mvita yonso yaluanganabu ne bingoma bidi bianyishibue ku mumvuangana neyivue diakamue mvita minene ya nikleere. Lutambishi ne lukinu bidi biele miji mu matunga lelu’eu nebifikishe bukua-bantu ku didibutula buobu nkayabo, anu​—eyowa, anu biimanyikabu lubilu lua bupale lua muena kabalu ka diikala dia kapia kudi Muena katoke. Tuikalayi bashindike ne: Kristo, Mukalenge, neatungunuke ne lubilu luende bua kujikija ditshimuna diende pa bulongolodi bulombola kudi Satana ne, ku lukuabu luseke, bua kujadika pa buloba nsangilu mupiamupia wa bantu mushindamene pa dinanga​—dinanga dia Nzambi ne dia muntu netu—​didi dibueja ditalala mu bantu kupita bingoma bia nikleere bidibu bamba ne: mbia kukandika nabi mvita, biunguija mu tshikondo tshietu etshi tshia bupale.​—Musambu wa 37:9-11; Mako 12:29-31; Buakabuluibua 21:1-5.

Kabalu kafike kadi kasa lubilu

20. Ntshinyi tshidi tshitupetesha dishindika dia se: Muena kabalu katoke neashiikije nsombelu yonso mibi?

20 Mpindieu, Yezu udi ulamuna tshikangilu tshisatu. Yone, ntshinyi tshidi tshienzeka? “Ne pakalamunaye tshikangilu tshisatu, meme kumvua tshifukibua tshisatu tshidi ne muoyo tshiamba ne: ‘Vua kunu!’” (Buakabuluibua 6:5a) Diakalenga, mukeluba eu muisatu “udi ne mpala bu wa muntu,” udi tshimfuanyi tshia dinanga. Dinanga dishindamene pa mêyi-maludiki nedivulangane mu bulongolodi bupiabupia bulaya kudi nzambi, anu mudi ngikadilu eu mulenga usunguluja bena mu bulongolodi bua Yehowa buonso lelu’eu. (Buakabuluibua 4:7; 1 Yone 4:16) Tudi mua kushindika ne: Muena kabalu katoke ‘udi ne bua kukokesha too ne pikala Nzambi muteke baluishi buonso muinshi mua makasa ende,’ neashiikije ne dinanga dionso nsombelu mubi udibu ne bua kuleja Yone mpindieu.​—1 Kolinto 15:25.

21. (a) Kabalu kafike ne mukabandi badi tshimfuanyi tshia tshinyi? (b) Ntshinyi tshidi tshijadika se: kabalu kafike nkatungunuke ne lubilu luaku lua bupale?

21 Nenku, bu diandamuna ku dibikila disatu dia ne: “Vua kunu!” Yone udi umona tshinyi? “Ne meme kutangila, ne monayi! kabalu kafike; ne uvua mubande pa nyima uvua ne tshipiminu mu tshianza tshiende.” (Buakabuluibua 6:5b) Tshiyole tshia nzala mikole mitambe! Ke dimanyisha dia dibungama difila kudi muanda eu wa buprofete. Didi difunkuna nsombelu wakatuadija ku ntuadijilu wa dituku dia Mukalenge, udi usaka ku diabanya biakudia bikese-bikese bilondeshile ndiilu wa ku dituku dionso, ku dibipima ku tshipiminu. Bituadije ku 1914, nzala ndutatu ludi lukuate buloba bujima ludi kaluyi lujika. Mvita ya mu tshikondo etshi idi ibueja nzala mu kupita kuayi, biuma bivuabu batumika nabi pa tshibidilu bua kudiisha badi mu nzala bikadi biangatshibua misangu mivule bua kusumba bingoma. Badi bakankamija ba-bidime bua kukuna mamiinu makese, baatula madimi ne banangula buloba, ke tshidi tshifikisha ku dinowa biakudia bikese. Ke tshivua tshienzeke nangananga mu mvita ya kumpala ya buloba bujima: miliyo ya bantu bakakengakana ne nzala ne bakafua. Kabidi, muena kabalu kafike, kadi tshimfuanyi tshia nzala ki mmutekeshe lubilu luende kunyima kua mvita eyi nansha. Mu bidimu bia 1930, bantu miliyo itanu bakafua bua nzala ku ditunga dia Ukraine. Mvita mibidi ya buloba bujima yakatamba kabidi kuvudija biyole bia nzala. Patshivua kabalu kafike katungunuka ne lubilu luaku, munkatshi mua tshidimu tshia 1987, tshisumbu kampanda tshia mianda ya ndiilu pa buloba bujima (Conseil mondiale de l’alimentation) ntshimanyishe ne: bantu miliyo 512 kebena ne kudia kua nsongo ne dituku dionso bana 40 000 badi bafua bua ndiilu mubi.

22. (a) Dîyi kampanda didi diamba tshinyi, ne mbua kuleja dikengedibua kayi? (b) Mushinga wa litre umue wa blé ne litre isatu ya orge muleja apa udi usua kumvuija tshinyi?

22 Yone udi ne bualu bukuabu bua kutuambila: “Ne meme kumvua amu bu dîyi munkatshi mua bifukibua binayi bidi ne muoyo diamba ne: ‘litre umue wa blé ku ndenalio umue, ne litre isatu ya orge ku ndenalio umue; ne kunyangakaji manyi a olive ne mvinyo.’” (Buakabuluibua 6:6) Bakeluba banayi badi bakula diatshimue bua kuzangika dikengedibua dia kutumika ne biakudia ne dilobelela​—anu muvua bena Izalele ne bua “kudia diampa bilondeshile tshipiminu tshia bujitu kampanda mu ditshina” kumpala kua dibutudibua dia Yeruzaleme diakenzeka mu 607 K.B.B. (Yehezekele 4:16) Mu tshikondo tshia Yone, litre umue wa blé uvua mukumbanangane ne ndambu wa biakudia biabanyina disalayi ku dituku. Ndambu eu wa biakudia uvua upanyishibua ku mushinga kayi? Ndenalio umue, anyi difutu dia dituku dijima dia mudimu! (Matayi 20:2)d Kadi, ntshinyi tshivua muntu udi ne dîku dia kudiisha mua kuenza? Ee, pamutu pa blé, uvua mua kusumba litre isatu ya orge. Kadi, abi bivua biambuluisha bua kudiisha anu dîku didi ne bantu bakese. Ku lukuabu luseke, kabavua bangata orge bu tshiakudia tshineme mushindu wa muomumue ne blé to.

23. Dimanyisha edi: “kunyangakaji manyi a olive ne mvinyo” didi diumvuija tshinyi?

23 Miaku eyi: “Kunyangakaji manyi a olive ne mvinyo” idi yumvuija tshinyi? Bua bamue, idi yumvuija ne: ba bungi nebapangile biakudia ne nebafue mene ne nzala, eku babanji kabayi buobu bapangila bintu binene bia mushinga mukole. Pabi, ku Moyen-Orient, mafuta ne mvinyo ki mbintu bineme bia mushinga menemene to. Mu bikondo bitshivuabo bafunda Bible, diampa, mafuta ne mvinyo mbintu bivua bikengedibua kudi muntu yonso bua kuikala ne muoyo. (Fuanyikija ne Genese 14:18; Musambu wa 104:14, 15.) Bu muvua mâyi a kunua kaayi malenga misangu yonso, bavua batamba kutumika ne mvinyo bu tshiakunua, ne pamu’apa bu buanga bua luondapu. (1 Timote 5:23) Bua mafuta, mu tshikondo tshia Elie mukaji mukamba wa ku Zarefata, nansha muvuaye mupele, utshivuaku ne ndambu wa mafuta bua kulamba mikata ne bukula buvua bushale. (1 Bakalenge 17:12) Nenku, dîyi dia ‘kubenga kunyangakaja manyi a olive ne mvinyo’ ndimueneke bu didi dileja se: kabiena bikengela kudia biakudia ebi budiavi, kadi mbimpe kulobelela. Patupu, ‘nebabinyangakaje,’ mu ngumvuilu wa se: nebijike tshiyole katshiyi tshianji kujika.

24. Bua tshinyi lubilu lua kabalu kafike kaluakunenga mutantshi mule?

24 Ndiakalenga kayipu pa kumanya se: Muena kabalu katoke ukadi pa kuimanyika kabalu kafike aka kadi kaditue mu lubilu! Bua nanku, monayi tshitudi mua kubala pa bidi bitangila nsombelu Idiye mupangadije ne dinanga dionso bua kuakaja mu bulongolodi bupiabupia: “Mu matuku ende muntu muakane neatuadije kubanda, ditalala divule nedikaleku too ne muajimina ngondo. . . . Nekuikale divulangana dia ntete pa buloba; pa mutu pa mikuna nekuikale divulangana dikole.”​—Musambu wa 72:7, 16; tangila kabidi Yeshayi 25:6-8.

Kabalu katokoloke ne muenaku

25. Padi Yezu ulamuna tshikangilu tshinayi, ndîyi kayi didi Yone umvua, ne abi bidi bileja tshinyi?

25 Diyuki ki ndianji kujika menemene to. Yone udi utuambila tshidi tshienzeka padi Yezu ulamuna tshikangilu tshinayi ne: “Pakalamunaye tshikangilu tshinayi, meme kumvua dîyi dia tshifukibua tshinayi tshidi ne muoyo diamba ne: ‘Vua kunu!’” (Buakabuluibua 6:7) Dîyi edi ndia mukeluba udi bu nyunyu wa tshiminyi wenda upapalala. Tshimuenekelu tshiende tshidi tshivuluija meji, bujinguludi. Pabi, pa kumona bidi tshikena-kumona etshi tshileja, Yone, kasumbu ka Yone ne basadidi bakuabu buonso ba Nzambi ba pa buloba badi bushuwa dijinga ne kutshijoja ne kuenza tshidi tshikengedibua ne meji. Bituenza nunku, tudi mua kukubibua mu mushindu kampanda ku makenga adi avuila bantu ba mu tshikondo etshi, bena lutambishi ne bapange bukezuke badi beyemena meji a mu bulongolodi ebu.​—1 Kolinto 1:20, 21.

26. (a) Muena kabalu muinayi nnganyi, ne bua tshinyi diikala dia kabalu kende ndikumbanyine menemene? (b) Nnganyi udi ulonda muena kabalu muinayi mu nyima, ne ntshinyi tshidi tshifikila badiye ushipa?

26 Diandamuna dia muena kabalu muinayi ku dibikila didibu bamubikile didi diunzulula njila bua mianda mipiamipia mikuate buowa. Mmianda kayi ayi? Yone udi utuambila ne: “Ne meme kutangila, ne kumona kabalu katokoloke; uvua mubande pa nyima paku uvua ne dîna se: Lufu. Ne Hadès uvua umulonda mu nyima pabuipi.” (Buakabuluibua 6:8a) Muena ka ndekelu diende nLufu. Ku bena tubalu buonso banayi ba mu Apokalipse, anu yeye nkayende ke udi udimanyisha patoke. Mbikumbanyine bua Lufu kubandaye pa kabalu katokoloke, bualu muaku-tokoloke (mu tshiena-Greke khlôros) mmutumika nawu mu mfundilu wa tshiena-Greke bua kufunkuna mpala udi mulue mutokoloke, tshilejilu, bua disama. Mbikumbanyine kabidi bua kulondabu Lufu mu nyima kudi Hadès (lukita), mu mushindu kawuyi mumvuija, bualu udi wakidila ne umina munda muende tshitupa tshinene tshia bantu badi bafua ku kabutu kakebesha kudi muena kabalu muinayi. Diakalenga, bantu aba nebabiishibue ku lufu palua ‘lufu ne hadès kupingaja bafue badi munda muabo.’ (Buakabuluibua 20:13) Kadi, mmishindu kayi idi Lufu ulomba bantu aba badiye ushipa?

27. (a) Mmushindu kayi udi muena kabalu udi ne dîna dia Lufu ulomba bantu bende badiye ushipa? (b) “Tshia binayi tshia buloba” tshikokesha kudi Lufu tshidi tshileja tshinyi?

27 Tshikena-kumona tshidi tshitela imue ya kudiyo: “Ne bakabapesha bukokeshi pa tshia binayi tshia buloba bua bashipe ku muele wa mvita mule, ne ku dipangika dikole dia biakudia, ne ku tshipupu tshishipi, ne ku nyama ya luonji ya pa buloba.” (Buakabuluibua 6:8b) Lubilu lua muena kabalu muinayi kaluena lutangila anu tshia binayi tshiena dîna tshia bantu pa buloba nansha, kadi ludi lutangila tshitupa tshinene tshia buloba budi bantu bakese peshi bavule basombe. Muena kabalu eu udi unowa aba badi bashipibua ku muele wa mvita mule wa muena kabalu muibidi ne ku biyole bia nzala ne dipangika dikole dia biakudia bidi bifuma kudi muena kabalu muisatu. Udi unowa kabidi bantu badiye ushipa yeye muine, mbuena kuamba ne: aba badi bafua ku bipupu bia lufu ne ku bikumina bimanyisha mu Luka 21:10, 11.

28. (a) Mmunyi mudi mulayi udi utangila “tshipupu tshishipi” ukumbana mu tshikondo tshietu etshi? (b) Ntshinyi tshidi tshikuba basadidi ba Yehowa ku masama mavule lelu’eu?

28 Mu tshikondo tshietu etshi, “tshipupu tshishipi” ntshitambe kubutula bantu. Mu mulongo wa bibutudi biakafuma ku mvita ya kumpala ya buloba bujima, disama dia grippe espagnole diakabutula padi bantu bapite pa miliyo 20 mu ngondo mikese munkatshi mua tshidimu tshia 1918 ne 1919. Anu tshidiila tshikese tshia Sainte-Hélène ke tshivua tshipanduke ku tshipupu etshi. Mu miaba muvua bantu bafua mabumba-mabumba, bitalu bivua bioshibua pa nkunyi pamutu pa kubijiika. Lelu’eu, bantu bungi bukuate buowa badi bafua ku masama a mioyo ne ku kansere, atu afumina misangu mivule ku dinua mfuanka. Munkatshi mua tshikondo tshiakabikilabo ne: “bidimu dikumi bia mulawu,” bidimu biakatuadija mu 1980, nsombelu mubengangane ne mêyi-maludiki a mu Bible wakasakidila tshipupu tshia SIDA ku “tshipupu tshishipi.” Mu tshidimu tshia 2000, bakamba ne: munganga kampanda wa mu ditunga dia Etats-Unis wakabikila SIDA ne: udi “imue misangu tshipupu tshibi menemene tshitu bantu kabayi banji kumona.” Wakamba ne: bantu bapite pa miliyo 52 pa buloba badi ne tuishi tua disama dia SIDA ne disama edi dikadi dishipe bantu bapite pa miliyo 20. Ndisanka kayipu kudi basadidi ba Yehowa bu mudibu balonda mubelu wa meji wa mu Dîyi dia Nzambi udi ulomba bua kudikanda ku masandi ne ku ditumika ne mashi, bintu bidi biambulukija masama kabukabu lelu’eu!​—Bienzedi 15:28, 29; fuanyikija ne 1 Kolinto 6:9-11.

29, 30. (a) Mu tshikondo tshietu etshi, “bienzedi binayi bituadi bia lufu” bidibu bamba mu Yehezekele 14:21 bidi ne bua kuleja tshinyi? (b) “Nyama ya luonji” idibu bamba mu Buakabuluibua 6:8 idi ituelesha meji ku tshinyi? (c) Ndungenyi kayi lunene ludi luamba kumueneka mu muanda eu wa buprofete?

29 Bilondeshile tshikena-kumona tshia Yone, nyama ya luonji ntshiledi tshinayi tshia lufu lua tshikoso. Nunku, makenga anayi mafume ku dilamunyibua dia tshikangilu tshinayi​—mvita, biyole, masama ne nyama ya luonji—​avua angatshibua bu biledi binene bia lufu lua tshikoso mu bikondo bia kale. Nenku, mbimfuanyi bia biledi bionso bia lufu lua tshikoso mu tshikondo tshietu etshi bushuwa menemene. Ke tshidi tshiumvuija bua tshinyi Yehowa wakatumina Izalele didimuija edi ne: “Ke muenzekabi kabidi palua bienzedi bianyi binayi bituadi bia lufu bia bulumbuluishi​—muele wa mvita, biyole, nyama ya luonji mishipi ne disama dia tshiambu—​bingatumina Yeruzaleme bushuwa, bua kumbushamu muntu mupatula ku buloba ne bimuna.”​—Yehezekele 14:21.

30 Lufu lufume ku nyama ya luonji ntshimue tshiena-bualu tshinene tshitu tshipatuka ku mpukapuka mu bikandakanda, nansha mudi nyama eyi ishipa bantu ku musangu ne ku musangu mu matunga a luya. Imue misangu, neyitambe kushipa kabidi bantu mu matuku atshivuavua biasuyabu rejon mipiamipia kudi mvita peshi nzala biatekeshayi bantu bikole mu mushindu udibu mua kupanga bukole bua kudisungila ku nyama mifue ne nzala. Kabidi, anu bu nyama ikena lungenyi, bantu bavule badi ne bienzedi anu bu bia nyama lelu’eu, bidi bibengangane ne diumvuija didi mu Yeshayi 11:6-9. Bantu aba badi ne bujitu bunene bua divulangana pa buloba bujima dia mianda bu dibunda dia bibawu ku bukole, dikuata bakaji ku bukole, buivi ne dienzelangana bibi ne bingoma pamue ne ditumika ne bingoma bia bombe. (Fuanyikija ne Yehezekele 21:31; Lomo 1:28-31; 2 Petelo 2:12.) Muena kabalu muinayi udi unowa kabidi babutudibue bayo. Nunku, mbimueneke se: lungenyi lunene ludi tshifuanyikijilu etshi tshia buprofete tshimanyisha ndua se: muena kabalu katokoloke udi unowa buonso badi bafua lufu lua tshikoso bua mabingila kabukabu.

31. Nansha mudiku tshinyangu tshikole tshikeba kudi bena tubalu etu: kakunze, kafike ne katokoloke, bua tshinyi tudi’anu ne bua kulama ditekemena dietu?

31 Mamanyisha masokolola mu dilamuna dia tshikangilu tshinayi adi atukankamija, bualu adi atuleja ne: katuena ne bua kupanga ditekemena dietu bua mvita, biyole, masama peshi bua biledi bikuabu bia lufu lua tshikoso bidi bitambe kumuangalaka lelu to; katuena kabidi ne bua kujimija ditekemena pa kumona mudi balombodi ba pa buloba bapangila mua kujikija ntatu ya matuku aa. Bikala nsombelu ya pa buloba bujima ishindika ne: bena tubalu etu: kakunze, kafike ne katokoloke mbamane kutuadija lubilu luabo, katupu muoyo bua se: Muena kabalu katoke ke uvua mutuadije lubilu luende diambedi nansha. Yezu ukadi mulue Mukalenge, ne ukadi mutshimune musangu kampanda pa kuipata Satana mu diulu. Ku matshimuna ende makuabu, tutele disangishibua dia bana ba ndekelu ba Izalele wa mu nyuma ne dia bena mu musumba munene wa pa buloba bujima muenza ne miliyo ya bantu bapanduka ku dikenga dinene. (Buakabuluibua 7:4, 9, 14) Lubilu luende pa kabalu ludi ne bua kutungunuka too ne pajikijaye ditshimuna diende.

32. Ntshinyi tshidi tshienzeka padi tshionso tshia ku bikangilu binayi bia kumpala tshilamunyibua?

32 Dilamunyibua dia tshionso tshia ku bikangilu binayi bia kumpala divua dilonda kudi dibikila edi: “Vua kunu!” Musangu wonso, kabalu kampanda ne mukabandi bavua baditua mu lubilu. Biangatshile pa tshikangilu tshitanu, katuena tumvua kabidi dibikila edi to. Kadi, bena tubalu aba batshidi anu mu lubilu, kabidi nebatungunuke ne kunyema bikole mu tshikondo tshionso tshia nkomenu wa bulongolodi ebu bua malu. (Fuanyikija ne Matayi 28:20.) Mmianda kayi mikuabu ya mushinga idi Yezu usokolola padiye ulamuna bikangilu bisatu bia ndekelu? Imue kayena imueneka ku mêsu kua bantu. Mikuabu payi, nansha mudiyi imueneka, kadi itshidi bua matuku atshivuavua. Nansha nanku, dikumbana diayi ndijadika. Tukonkonone mine malu aa.

[Mêyi adi kuinshi]

a Kadi, mbiakane bua kumanya ne: “mukaji” udibo baleje mu Buakabuluibua 12:1 udi ne “tshifulu tshia butumbi tshia mitoto dikumi ne ibidi,” tshifulu tshia butumbi tshia mu tshimfuanyi.

b Bua bijadiki bisulakaja bidi bileja se: Yezu uvua mutekibue mu midimu yende ya bukalenge mu 1914, tangila mukanda wa Bible utu ulongesha tshinyi menemene? dibeji dia 215-218, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

c Nkudimuinu mivule idi itumika mu mvese eu ne miaku: “bua kutshimuna.” (Segond, Votre Bible, TOB) peshi “kutshimuna kabidi.” (Français courant, Jérusalem, Mukenji Mulenga) Kadi, mu tshiena-Greke tshia ku ntuadijilu, ditumika ne muaku wa pa muanda ku dîba dia kale ne pa kuwulamika muena bualu didi dileja ngikadilu wa kashidi wa muanda. Ke bualu kayi, mu tshibungu tshiende tshidi tshiumvuija Bible, (Word Pictures in the New Testament), Robertson udi ujadika ne: “Muaku wa pa muanda ku dîba dia kale mu tshiena-Greke udi ufila apa lungenyi lua ditshimuna dia kashidi.”

d Tangila New World Translation Reference Bible, note kuinshi kua dibeji.

[Kazubu mu dibeji 92]

Lubilu lua ditshimuna lua Mukalenge

Mu bidimu bia 1930 ne bia 1940, baluishi ba tshikisu ba Bantemu ba Yehowa bakakeba mua kuitabijija bantu ne: mudimu wabu kawuvua mumanyike mu mikanda ya mbulamatadi, kabidi ng’wa bena mbipishilu. (Musambu wa 94:20) Anu mu 1936, bakakuata Bantemu 1 149 mu Etats-Unis. Bantemu bakalumbuluishibua bikole, kufikishibuabo too ne ku Kabadi kakulu ka ditunga. Mona amue matshimuna a dikema akapetabu:

Mu dia 3 Lumungulu 1943, mu tshilumbu tshia Murdock ne Pennsylvanie, Kabadi kakulu kakangata dipangadika edi ne: Bantemu kabena ne bua kufuta tshitadi tshia bungenda-mushinga bua kufila mikanda ku dipa kampanda. Anu mu dine dituku adi, dipangadika diangata mu dikosa dia tshilumbu tshia Martin ne tshimenga tshia Struthers divua dijadika ne: kuela ngonga ya dikokola ku biibi mu mudimu wa diabanya mabeji a dibikila nawu bantu ne mikanda mikuabu ya mamanyisha ku nzubu ne ku nzubu kabivua bibengangane ne mikenji ya mbulamatadi to.

Mu dia 14 Kabalashipu 1943, mu tshilumbu tshia Taylor ne Mississipi, Kabadi kakulu kakamba ne: Bantemu kabavua bakankamija buntomboji ku mudimu wabo wa buambi nansha. Anu dine dituku adi, mu tshilumbu tshia Tshibambalu tshia tulasa tshia Virginie occidentale ne Barnette, anu kine kabadi aka kakela mukenji ne: tshibambalu tshia mianda ya ndongeshilu katshivua ne bukenji bua kuipata mu tulasa bana ba Bantemu ba Yehowa bavua kabayi basue kuela dibendela muoyo. Pakatshiabu, Kabadi kakulu ka ku ditunga dia Aus­tra­lie kakumusha mukandu wa dikandika nawu mudimu wa Bantemu ba Yehowa kudi mbulamatadi, kakamba muvua “mukandu eu kawuyi mushindamene pa mikenji, muikale ulonda ngikadilu wa didienzela ne wa tshinyangu.”

[Kazubu mu dibeji 94]

“Bakamupesha bukenji bua kumbusha ditalala pa buloba”

Teknoloji udi ufikisha kuepi? Mu nimero watshi wa mu dia 22 Tshiongo 1987, tshikandakanda tshia Globe and Mail, tshipatula ku Toronto mu Canada tshiakatela mêyi adi alonda aa a mu muyuki muenza kudi Ivan L. Head, mulombodi wa Centre wa makebulula pa buloba bujima:

“Matshinka masunguluke adi aleja se: tshia-binayi tshimue tshia bena science ne bena teknike badibo bateke mu midimu ya bukebuludi badi batumika amu bua kuenza bingoma. . . . Mu 1986, mfranga mitula ivua mipite pa muliyo mujima wa dolare ne tshitupa ku munute. . . . Bukebuludi bua dienza biamu bia mushindu’eu budi bukolesha dikubibua dietu anyi? Bingoma binene bia bombe bidi mu bilaminu bidi ne bukole bua ditayika bukumbanangane ne ebu bua bingoma bionso bivuabo batumike nabi mu mvita mibidi ya buloba bujima​—buvudija misangu 6 000. Ke mvita binunu bisambombo ya buena mvita mibidi ya buloba bujima! Biangatshile mu 1945, bukua-bantu mbusombe mbingu mishadile ku muanda-mutekete patupu kakuyi mvita. Kukadi kuenzeke mvita mipite pa 150 idi ne buenzeji pa ditunga kayi dionso dia pa buloba peshi ya pankatshi pa bena ditunga nkayabo, ne mmishipe bantu miliyo 19,3. Bavule ba kudibo bakafua bua dikolesha dia bia-mvita bipiabipia bipatula kudi teknoloji mu tshikondo etshi tshia Matunga Masanga.”

Mu tshidimu tshia 2005 mvita mmishipeshe bantu bapite pa miliyo 20.

[Kazubu mu mabeji 98, 99]

Plan wa mukanda wa Buakabuluibua

Mu tshitupa etshi tshia dikonkonona dietu dia mukanda wa Buakabuluibua, tuatuadiji kujingulula biakane dilondangana dia mianda idi mu mukanda eu. Kunyima kua mbangilu wende wa dikema (Buakabuluibua 1:1-9), Buakabuluibua budi mua kutapuludibua mu bikena-kumona 16, mushindu’eu:

TSHIKENA-KUMONA TSHIA 1 (1:10-3:22): Yone udi umona, ku buenzeji bua spiritu wa Nzambi, Yezu muambika butumbi, utumina bisumbu muanda-mutekete mikenji ya mibelu ya musangelu.

TSHIKENA-KUMONA 2 (4:1-5:14): Dimueneka dilengele dia nkuasa wa bumfumu wa mu diulu wa Yehowa Nzambi. Yeye Eu udi wolola tshianza bua kupesha Muan’a mukoko muvungu.

TSHIKENA-KUMONA 3 (6:1-17): Pa kulamuna bikangilu bisambombo bia kumpala bia muvungu eu, Muan’a mukoko udi usokolola ku kakese ku kakese tshikena-kumona tshia mianda mivule idi ne bua kukumbana mu dituku dia Mukalenge. Bena tubalu ba mu Buakabuluibua badi baditua mu lubilu; bapika ba Nzambi bavua bashipibue badi bapeta nkanzu mitoke; diumvuija dia malu enzeka mu dituku dinene dia tshiji.

TSHIKENA-KUMONA 4 (7:1-17): Banjelu badi bimanyika mpepele inayi mibutudi too ne patuibua bantu 144 000 bena Izalele wa mu nyuma bitampi. Musumba munene wa bantu bafume mu matunga wonso badi batumbisha Nzambi ne Kristo bua mudibo babapeteshe lupandu ne badi basangishibua bua kumona mua kupanduka ku dikenga dinene.

TSHIKENA-KUMONA 5 (8:1-9:21): Mu dilamunyibua dia tshikangilu tshia muanda-mutekete, mpungi muanda-mutekete idi idila; badi banji kuakula bua isambombo ya kumpala mu tshikena-kumona etshi. Diela dia mpungi eyi isambombo didi dimanyisha dilumbuluisha dia bukua-bantu kudi Yehowa. Mpungi muitanu ne muisambombo idi kabidi imanyisha diakabi dia kumpala ne dibidi.

TSHIKENA-KUMONA 6 (10:1-11:19): Muanjelo kampanda wa bukole udi upesha Yone muvungu mukese; badi bapima ntempelo ne tudi tumanya tshidi tshienzekela bantemu babidi. Muanda mutambe bunene wa mu tshikena-kumona etshi udi wenzeka padi mpungi wa muanda-mutekete wedibua, muine eu udi umanyisha dikenga disatu bua bena lukuna ba Nzambi: dijadikibua dia Bukalenge bua Yehowa ne bua Kristo wende.

TSHIKENA-KUMONA TSHIA 7 (12:1-17): Tshidi tshiumvuija mudi diledibua dia Bukalenge dienzeka, pashishe, Mikaele udi wela nyoka, Satana, pa buloba.

TSHIKENA-KUMONA TSHIA 8 (13:1-18): Nyama wa luonji wa bukole udi upatuka mu mbuu, ne nyama wa nsengu ibidi bu muan’a mukoko udi utumina bantu dîyi bua kumutendelela.

TSHIKENA-KUMONA TSHIA 9 (14:1-20): Tshimfuanyi tshilenga tshia buprofete tshidi tshileja bantu 144 000 bimane pa mukuna wa Siyona. Mikenji ya kudi banjelo idi imanyishibua pa buloba bujima, badi bapola tumuma tua mvinyo wa pa buloba, ne tshikaminu tshia tshiji tshia Yehowa tshidi tshidiatakajibua.

TSHIKENA-KUMONA TSHIA 10 (15:1-16:21): Tshimuenekelu tshikuabu tshia lubanza lua mu diulu, tshilonda kudi diitshikijibua dia bibakudi muanda-mutekete bia tshiji tshia Yehowa pa buloba. Muanda eu udi ushikila ne diumvuija dia buprofete dia nshikidilu wa bulongolodi bua malu bulombola kudi Satana.

TSHIKENA-KUMONA TSHIA 11 (17:1-18): Babilone Munene, ndumba munene, udi wenda mubande pa nyama wa luonji wa mubidi mukunzubile udi wedibua mu dijimba bua tshitupa tshîpi, ne pashishe upatukamu ne umubutula.

TSHIKENA-KUMONA TSHIA 12 (18:1-19:10): Dimanyisha dia dipona ne dia dibutudibua dia kashidi dia Babilone Munene. Kunyima kua dibutudibua diende, bamue badi baditua mu madilu, bakuabo batumbisha Yehowa; dimanyisha dia dibaka dia Muan’a mukoko.

TSHIKENA-KUMONA TSHIA 13 (19:11-21): Yezu udi ulombola biluilu bia mu diulu bua kukumbaja dilumbuluisha dia dipiila divua Nzambi mumanyishe bua kuvuiladi bulongolodi bua tshididi, biluilu ne bena dia Satana buonso, nyunyi idi yukuta ne bitalu biabo.

TSHIKENA-KUMONA TSHIA 14 (20:1-10): Satana Diabolo udi wedibua mu dijimba; Bukokeshi bua bidimu tshinunu bua Kristo ne bakalenge badi basangishibue kudiye; diteta dia ndekelu dia bukua-bantu ne dibutudibua dia Satana ne ba-demon bende.

TSHIKENA-KUMONA TSHIA 15 (20:11-21:8): Dibiishibua dia bafue; Dituku dinene dia Dilumbuluisha; diulu dipiadipia ne buloba bupiabupia bidi bimueneka ne bantu bakane badi bapeta mabenesha a kashidi.

TSHIKENA-KUMONA TSHIA 16 (21:9-22:5): Nkomenu wa Buakabuluibua ku tshikena-kumona tshia dikema tshia Yeruzaleme Mupiamupia, mukaji wa Muan’a mukoko. Ndongoluelu ya Nzambi mifundila dituadila bantu luondapu ne muoyo bidi bifuma kudi tshimenga etshi.

Buakabuluibua budi bukomeshibua ne mêyi ne mibelu ya musangelu idi ifuma kudi Yehowa, kudi Yezu, kudi muanjelu ne kudi Yone muine. Dibikila ditumina muntu yonso ndia se: “Vua kunu!”​—Buakabuluibua 22:8-21.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu