TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • Diakabi dia kumpala—Mpasu
    Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
    • 18. Mmudimu kayi uvua mpasu ne bua kuenza, ne ntshinyi tshiakenzeka bu diandamuna ku muadi wa mpungi muitanu?

      18 Mpasu ya mu tshikondo tshietu etshi ivua ne mudimu wa kukumbaja: kuamba kua lumu luimpe lua Bukalenge, kutandula mashimi ne kukeba mikoko mijimine. Pavuayi yenda ikumbaja mudimu eu, bantu bavua benzejibue bua kukema bua nkuatshilu wayi wa mudimu. Pa kutumikila miadi ya mpungi ya banjelu, kasumbu ka Yone kakatungunuka ne kutandula se: bukua-buena-nkristo mbukumbanyine malumbuluisha a dipiishibua a kudi Yehowa. Bu diandamuna ku mpungi muitanu, balongi ba Bible bakazangika tshitupa tshia pa buatshi tshia malumbuluisha aa ku mpuilu wakenzabu ku Londres mu dia 25-31 Lumungulu 1926. Bakangatamu dipangadika divua ne tshiena-bualu etshi: “Bumanyishi kudi balombodi ba bulongolodi ebu” ne ku nzubu wa manaya wa Royal Albert Hall, bakateleja muyuki wa patoke uvua ne tshiena-bualu tshia se: “Bua tshinyi makalenge a bulongolodi ebu adi atenkakana?​—Luondapu.” Makelela, tshikandakanda tshitumbe tshia bena Londres tshiakapatula dipangadika ne mêyi a muyuki wa patoke mu kabujima kabi. Pashishe, tshisumbu tshia mpasu tshiakabanya pa buloba bujima miliyo 50 ya trakte ivua ne dine dipangadika edi. Nkukengakana kayipu bua bamfumu ba bitendelelu! Bidimu bivule pashishe, batshivua bakula kabidi bua dimanyisha edi didi disuya mu ditunga dia Angleterre.

      19. Ntshiamu kayi tshikuabu tshivua mpasu ya mu tshimfuanyi mipete bua kutumika natshi bua mvita, ne uvua wamba tshinyi bua dipangadika dimanyisha ku Londres?

      19 Mu mpuilu eu, mpasu ya tshimfuanyi yakapeta tshiamu tshipiatshipia tshia kutumika natshi bua mvita, ke mukanda wa Deliverance (Dipikudibua). Uvua ukonkonona tshimanyinu tshia mu Bible tshidi tshijadika se: ‘muana wa balume’ mbulamatadi anyi Bukalenge bua mu diulu bua Kristo, wakaledibua mu 1914. (Matayi 24:3-14; Buakabuluibua 12:1-10) Mukanda eu uvua utela kabidi dipangadika dipatula ku Londres mu 1917 ne ditua biala kudi bamfumu muanda-mukulu ba bitendelelu baleja bu “badi munkatshi mua balongeshi banene ba pa buloba bujima” ne bavua baleji-mpala ba Ekleziya minene ya bena mishonyi: Baptiste, congrégationaliste, présbytérienne, épiscopale ne méthodiste. Dipangadika edi divua dimanyisha ne: “dikondakana dia mianda dia mpindieu didi dijadika ndekelu wa bikondo bia bantu ba bisamba bia bende,” kabidi ne: “tudi mua kuindila disokolodibua dia Mukalenge mu tshitupa tshîpi.” Bamfumu ba bitendelelu aba bavua bajingulule tshimanyinu tshia dikalaku dia Yezu, kadi bavuaku bajinga kuenza tshintu kampanda bua kudimanyisha anyi? Mukanda wa Deliverance udi utumanyisha ne: “Tshitupa tshia dikema tshia muanda tshidi se: bine bantu aba bavua bafunde mukanda bakawuvila pashishe ne kubenga tshimanyinu tshidi tshijadika se: tudi ku nshikidilu wa bulongolodi ebu ne mu dituku dia dikalaku dia tshiakabidi dia Mukalenge.”

      20. (a) Bamfumu ba bitendelelu bakenza disungula kayi pa bidi bitangila kasumbu ka mpasu ne Mukalenge wayi? (b) Bilondeshile Yone, nnganyi udi ku mutu kua tshisumbu tshia mpasu, ne dîna diende nnganyi?

      20 Pamutu pa kumanyisha Bukalenge bua Nzambi bukadi pabuipi, bamfumu ba bukua-buena-nkristo bakasungula bua kushala ku luseke lua bulongolodi bua Satana. Ki mbasue kuikala mu buobumue ne tshisumbu tshia mpasu peshi ne Mukalenge wayi, muena bualu budi Yone ujadika mpindieu ne: “Idi ne Mukalenge ku mutu kuayi, muanjelu wa dijimba. Dîna diende didi Abaddon [“Kabutu”] mu tshiena-Ebelu, kadi mu tshiena-Greke, udi ne dîna dia Apollyon [“Mubutudi”].” (Buakabuluibua 9:11) Bu mudiye “muanjelu wa dijimba” ne “Mubutudi,” Yezu mmutute bushuwa bukua-buena-nkristo ne dikenga. Kadi, ki nkujike to.

  • Diakabi dibidi—Biluilu bia bena tubalu
    Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
    • 1. Ntshinyi tshidi tshienzeka nansha mudi bamfumu ba bitendelelu benza madikolela bua kushipa mpasu yonso, ne dimanyisha dia malu a diakabi abidi a pa mutu didi diumvuija tshinyi?

      KATSHIA ku 1919, bamfumu ba bitendelelu mbatatshisha bikole kudi mpasu ya mu tshimfuanyi idi ijingila bukua-buena-nkristo. Badi bateta mua kuyishipa yonso, kadi idi ivula anu kuvula, mmivulangane kupita mene bikondo bikuabu. (Buakabuluibua 9:7) Ne ki nkujike to! Yone udi ufunda ne: “Diakabi dimuepele diapitshi. Monayi! Kudi kulua kabidi makuabu abidi kunyima kua malu aa.” (Buakabuluibua 9:12) Bipupu bikuabu nebitatshishe kabidi bukua-buena-nkristo.

      2. (a) Ntshinyi tshienzeka padi muanjelu muisambombo wela mpungi wende? (b) “Dîyi dimuepele didi difuma ku nsengu ya tshilambuilu tshia ngolo” didi dileja tshinyi? (c) Bua tshinyi mbatele banjelu banayi?

      2 Nnganyi udi mpokolo wa diakabi dibidi? Yone udi wandamuna ne: “Ne muanjelu muisambombo wakela mpungi wende. Ne meme kumvua dîyi dimuepele difuma ku nsengu ya tshilambuilu tshia ngolo tshidi kumpala kua Nzambi, diambila muanjelu muisambombo, eu uvua ne mpungi ne: ‘Sulula banjelu banayi badi basuika pabuipi ne musulu munene wa Efrate.’” (Buakabuluibua 9:13, 14) Bakasulula banjelu bua kuandamuna ku dîyi divua difuma ku nsengu ya tshilambuilu tshienza ne ngolo. Apa, badi bakula bua tshilambuilu tshienza ne ngolo tshia musenga wa kamonya. Pabi, misangu ibidi mijima, musenga wa kamonya udi mu bibakudi bia ngolo muangata pa tshilambuilu etshi ukadi mulejibue bu masambila a bansantu. (Buakabuluibua 5:8; 8:3, 4) Nanku, dîyi edi dimuepele didi dileja masambila adi bansantu benza tshiapamue pa buloba. Badi balomba bua kupikudibua bua kutungunukabo ne kusadila ne dikanda bu “batuadi ba mukenji” ba Yehowa, bilondeshile ngumvuilu wa kumpala wa muaku wa tshiena-Greke mukudimuna apa ne: “banjelu.” Bua tshinyi kudi banjelu banayi? Mbimueneke se: bungi ebu bua mu tshimfuanyi budi mua kuikala buleja ne: nebikale badilongolole bimpe bua kubumvuabo pa buloba bujima.​—Buakabuluibua 7:1; 20:8.

      3. Mmu ngumvuilu kayi muvua banjelu banayi “basuika pabuipi ne musulu munene wa Efrate”?

      3 Mmu ngumvuilu kayi muvua banjelu aba “basuika pabuipi ne musulu munene wa Efrate”? Ku kale, Efrate uvua wenza mikalu ya ditunga divua Yehowa mulaye Abrahama ku nord-est. (Genese 15:18; Dutelenome 11:24) Mbimueneke se: banjelu bavua balama ku mikalu ya ditunga, anyi budimi bua dienzela mudimu bua pa buloba, buvua Nzambi mubapeshe. Bavua bapumbishibue bua kudifila menemene mu mudimu uvua Yehowa mulongolole bua buobo kukumbaja. Efrate uvua kabidi musuikakaja bikole ku tshimenga tshia Babilone. Pabi, kunyima kua dibutudibua dia Yeruzaleme mu 607 K.B.B., bena Izalele ba ku mubidi bakashala ku bupika bidimu 70 ku Babilone, “basuika pabuipi ne musulu munene wa Efrate.” (Musambu wa 137:1) Mu 1919, bena Izalele wa mu nyuma bavua basuikibue pabo. Ne dibungama, bavua balomba bulombodi bua Yehowa.

      4. Mbukenji kayi budi nabo banjelu banayi, ne mmushindu kayi wakabukumbajabu?

      4 Diakalenga, monayi tshidi Yone mua kuamba mpindieu: “Ne bakasulula banjelu banayi, aba bavua balongolola bua dîba ne dituku ne ngondo ne tshidimu, bua kushipa tshia-bisatu tshia bantu.” (Buakabuluibua 9:15) Yehowa utu ukumbaja malu misangu yonso anu pa dîba menemene didiye mufunde. Mmudifundile kalandrié kadiye unemeka. Nanku, batuadi ba mukenji aba mbasulula pa dîba dijadika divuaye mufunde bua bakumbaje mudimu wabo. Anjibi kutshinka disanka diakumvuabo pakabasululabo mu 1919, badiakaje bua kudifila mu mudimu! Badi ne bukenji, ki ng’anu bua kukengesha, kadi bua “kushipa tshia-bisatu tshia bantu” kabidi. Bukenji ebu mbusuikakaja ku bipupu bimanyisha kudi miadi inayi ya kumpala ya mpungi, bipupu bivua biditute pa tshia-bisatu tshia buloba, tshia mbuu, tshia bifukibua bidi mu mbuu, tshia mpokolo ya mâyi ne tshia misulu minene, pamue ne tshia bikenkeshi bia mu diulu. (Buakabuluibua 8:7-12) Banjelu banayi badi benza kupitshisha apu. Badi ‘bashipa,’ mu ngumvuilu wa se: badi batandula menemene ngikadilu wa difua mu nyuma mudi bukua-buena-nkristo busanganyibua. Badi benza nunku ku diambuluisha dia mamanyisha mafuane miadi ya mpungi, mamanyisha menza kubangila ku 1922 ne adi matungunuke ne kumvuika too ne mu matuku etu aa.

      5. Pa bidi bitangila bukua-buena-nkristo, mmunyi muvua muadi wa mpungi muisambombo mumvuike mu 1927?

      5 Katupu muoyo se: muanjelu muisambombo udi ufuma ku diela mpungi mu diulu. Bu diandamuna, mpuilu muisambombo wa bukua-matunga madisange wa ku tshidimu ne ku tshidimu wa Balongi ba Bible wakenzeka ku Toronto, mu Ontario, ku Canada. Programme uvua musulakajamu mu dia lumingu dia 24 Kashipu 1927 uvua mumuangalaja kudi tudiomba 53, nkuatakajilu mupite bunene wa dimuangalaja ngumu ku tudiomba uvua kayi muanji kuenzeka mu tshikondo atshi. Mukenji eu mumanyisha mukana uvua pamu’apa mumvuike kudi miliyo ya bateleji. Diambedi, dipangadika dikole diakasokolodibua se: bukua-buena-nkristo mbufue mu nyuma, ne kumanyisha dibikila edi: “Mu tshikondo etshi tshia ngelakanyi, Mukalenge Yehowa udi ubikila bisamba bua kushiya, kulekela bua kashidi bulongolodi budi budiamba mudibo ‘bukua-buena-nkristo,’ peshi ‘buena-nkristo bulongolola’ bua kukoma nyima kudibo kashidi . . . ; kadi kukokela ne muoyo mujima Yehowa, Mukalenge wende ne bukalenge buende.” Pashishe, J. F. Rutherford wakenza muyuki wa patoke uvua ne tshiena-bualu tshia: “Dipikudibua dia bisamba.” Wakakula ne mukitshi wende wa pa tshibidilu, bikumbanangane ne “kapia,” “muîshi” ne “soufre” bidi Yone umona pashishe mu tshikena-kumona.

      6. Mmunyi mudi Yone umvuija tshimuenekelu tshia biluilu bia bena tubalu bidiye umona pashishe?

      6 “Ne bungi bua biluilu bia bena tubalu buvua bua mbombo ibidi ya mbombo: meme kumvua bungi buabu. Ne eu ke mushindu umvua mumone tubalu mu tshikena-kumona, ne aba bavua basombe pa mutu patu: bavua ne bibuikilu bia pa tshiadi bikunze bu kapia, ne bleu bu hyacinthe, ne manyimanyi bu soufre; ne mitu ya tubalu ivua bu mitu ya ntambue, ne mukana muatu muvua mupatuka kapia ne muîshi ne soufre. Tshia-bisatu tshia bantu tshiakashipibua ku bipupu ebi bisatu, ku kapia ne ku muîshi ne ku soufre bivua bipatuka mukana muatu.”​—Buakabuluibua 9:16-18.

      7, 8. (a) Nnganyi udi ulombola tshiluilu etshi tshia bena tubalu tshidi tshiditua mu mvita ne mutoyi wa dikubakuba? (b) Tela bimanyinu bia tshiluilu etshi tshia bena tubalu bidi bifuanangane ne mpasu ivua mipatuke kumpala kuatshi.

      7 Mbimueneke se: bena tubalu aba badi benda batangile kumpala ne mutoyi wa dikubakuba ku bulombodi bua banjelu banayi. Mmusumba kayipu mukuate buowa! Anjibi kutshinka tshiuvua mua kuenza bu wewe muena bualu udi tshiluilu etshi tshilua kubunda mvita! Kutshitangila patupu kuvua mua kukuenza buowa bukole. Kadi, udiku mutabalele bua se: tshiluilu etshi tshia bena tubalu tshidi ne bimue bimanyinu bifuanangane ne bia mpasu itukadi bamane kuakula bualu buayi anyi? Mpasu ivua mifuanangane ne tubalu, mu tshiluilu etshi, mudi tubalu. Ku lumue luseke ne ku lukuabu, bidi’anu mvita ya teokrasi. (Nsumuinu 21:31) Mpasu ivua ne mênu bu a ntambue; tubalu tua tshiluilu etshi tudi ne mitu bu ya ntambue. Kabidi, bubidi buabi, biluilu ebi mbisuikakaja ku ntambue wa dikima wa tshisa tshia Yuda, Yezu Kristo, udi Mulombodi wabi, Mubituminyi wa dîyi ne Tshilejilu tshiabi.​—Buakabuluibua 5:5; Nsumuinu 28:1.

      8 Mpasu ne biluilu bia bena tubalu mbidifile buonso buabi mu mudimu wa dilumbuluisha wa Yehowa. Mpasu mmipatukile mu muîshi uvua uleja dikenga ne kapia kabutudi bua bukua-buena-nkristo; mukana mua tubalu mudi muluka kapia, muîshi ne soufre. Mpasu ivua ne bibuikilu bia pa tshiadi bia tshiamu tshia fer, bidi bileja mudi mitshima yabo mikubibue kudi bulamatshi buabu bukole ku buakane; tshiluilu tshia bena tubalu ntshivuale tshiotshi bibuikilu bia pa tshiadi bikunze, bia bleu ne bia manyimanyi bidi bileja kapia, muîshi ne soufre, tshimfuanyi tshia mikenji ya difundila tshibawu tshia lufu idi ipatuka mukana mua tubalu. (Fuanyikija ne Genese 19:24, 28; Luka 17:29, 30.) Mpasu ivua ne mikila bu ya tuminyiminyi bua kukengesha, tubalu tudi ne mikila mifuane nyoka bua kushipa. Mbimueneke se: mudimu mutuadija kudi mpasu udi ne bua kutungunuka ne kukumbajibua ne bukole bupitshidile kabidi too ne ku nkomenu wawu kudi tshiluilu tshia bena tubalu.

      9. Tshiluilu tshia bena tubalu ntshimfuanyi tshia tshinyi?

      9 Tshiluilu etshi tshia bena tubalu ntshimfuanyi tshia tshinyi? Kasumbu ka Yone kela manyi a spiritu kavua katuadije kumanyisha, bu ku muadi wa mpungi, dilumbuluisha dia Nzambi, didisombuela diende kudi bukua-buena-nkristo ne bukokeshi bua ‘kusuma ne bua kuenzelangana bibi.’ Nunku, tudi mua kutekemena bua tshine tshisumbu tshia bantu abu badi mpindieu ne muoyo kutumikabo nabu bua ‘kushipa,’ mbuena-kuamba ne: pa kumanyisha se: bukua-buena-nkristo ne bamfumu babu mbafue menemene mu nyuma, mbabengibue kudi Yehowa ne mbindile bua kuedibue mu katupa kîpi emu mu “tshikutu tshia kapia,” kabutu ka kashidi. Kabiyi mpata, Babilone Munene, mu ka-bujima kende, udi ne bua kubutuka. (Buakabuluibua 9:5, 10; 18:2, 8; Matayi 13:41-43) Kadi diambedi, kasumbu ka Yone kadi katumika ne “muele wa mvita wa spiritu, mbuena-kuamba ne: dîyi dia Nzambi,” bua kutandula nsombelu wa lufu wa bukua-buena-nkristo. Banjelu banayi ne bena tubalu badi babande pa tubalu badi balombola kushipa eku kua mu tshimfuanyi kua “tshia-bisatu tshia bantu.” (Efeso 6:17; Buakabuluibua 9:15, 18) Abi bidi bileja se: padi musumba munenanenayi wa bamanyishi ba Bukalenge uditua mu mvita, mmulongolola bimpe ne udi upeta bulombodi bua bukokeshi bua Nzambi ku butangidi bua Mukalenge Yezu Kristo.

Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
Patuka
Buela
  • Tshiluba
  • Tumina bakuabu
  • Biudi musue
  • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Malu a kulonda
  • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
  • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
  • JW.ORG
  • Buela
Tumina bakuabu