TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • Dilumbuluishibua dia ndumba mutambe bubi
    Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
    • 22. (a) Ndumba munene mmusungule bua kubanda nyama wa mushindu kayi pa nyima? (b) Mmu miaku kayi mudi Yone umvuija tshimuenekelu tshia ndumba wa mu tshimfuanyi, Babilone Munene?

      22 Mupostolo Yone udi pa kujingulula mpindieu ne: ndumba munene mmusungule bua kubanda nyama mubi wa luonji pa nyima. Kadi, diambedi, ntema yende mmituma kudi muine Babilone Munene yeye muine. Mmuvuale bilamba bia mushinga mukole, kadi, mmushindu kayipu udiye mukuate muendi! “Ne mukaji uvua muvuale bilamba bikunzubile ne bikunze tetete, ne mulengeja ne bilenga bia ngolo, ne mabue a mushinga mukole ne busànga ne uvua ne lupanza lua ngolo mu tshianza luwule tente ne bintu bia bukoya ne bintu bipange bukezuke bia mu masandi ende. Ne pa mpala pende pavua pafunda dîna, bualu busokome: ‘Babilone Munene, mamuende wa bandumba ne wa bintu bia bukoya bia pa buloba.’ Ne meme kumona ne: mukaji uvua mukuatshike mashi a bansantu ne mashi a bantemu ba Yezu.”​—Buakabuluibua 17:4-6a.

      23. Dîna dijima dia Babilone Munene didi tshinyi, ne didi ne diumvuija kayi?

      23 Anu bu muvuabi tshilele mu Roma wa kale, ndumba eu mmumanyike ku dîna didiye nadi pa mpala.d Ndîna dile ditambe: “Babilone Munene, mamuende wa bandumba ne wa bintu bia bukoya bia pa buloba.” Dîna edi kabidi “mbualu busokome,” ntshintu tshidibo basokoke ngumvuilu watshi. Kadi, pa tshikondo tshijadika kudi Nzambi, bualu busokome budi ne bua kusokolodibua. Nunku, muanjelu udi upesha Yone mamanyisha mavule bua kumona mua kuambuluisha basadidi ba Nzambi lelu’eu bua kusunguluja diumvuija dijima dia dîna edi divuluiji. Tudi bajingulule ne: Babilone Munene nnsangilu wa bitendelelu bionso bia dishima. Udi “mamu wa bandumba,” bualu bitendelelu bionso bia dishima pa buloba bujima, kusangisha ne tusumbusumbu tuvule tua mu bukua-buena-nkristo, tudi bu bana bende ba bakaji, badi bamuidikija pa kudifila mu bundumba bua mu nyuma. Udi kabidi mamu “wa bintu bia bukoya” mu ngumvuilu wa se: mmupatuishe malu mapite bubi adi atondesha bu mudi ditendelela dia mpingu, ditendelela ba-demon, ditempesha mbuku bua kumanyisha malu masokome ne atshivuavua, dimanyina malu mu mitoto, dimanya malu pa kulonga mishonyi ya mu bianza, dishipa dia bantu bu milambu, bundumba bua mu ntempelo, bunuavi bua kutumbisha banzambi ba dishima ne bilele bikuabu bivule bia bundu.

      24. Bua tshinyi mbiakanyine bua Babilone Munene kulejibua muvuadika “bilamba bikunzubile ne bilamba bikunze tetete,” ne “mulengeja ne ngolo, mabue a mushinga mukole ne busànga”?

      24 Babilone Munene mmuvuale “bilamba bikunzubile ne bilamba bikunze tetete,” bia mekala a bumfumu, ne “mmulengeja ne bilenga bia ngolo, mabue a mushinga mukole ne busànga.” Mbikumbanyine bushuwa! Elabi meji ku nzubu milengele, ku mpingu, tabló mizola ne bimfuanyi bia mushinga mukole, ku tubaya tusonga tua mushinga mukole tua ntendelelu, ku bubanji ne makuta bidi bitendelelu bia mu bulongolodi ebu bidiunguijile. Nansha ku Vatican, ku Etats-Unis kudi ba-pastere ba bena mishonyi batu balongeshila ku TV, nansha mu nzubu ya badiambike bena katolike ne mu ntempelo ya kudi dîba dipatukila, Babilone Munene mmunguije​—ne pamu’apa mmujimije—​bubanji kabuyi kuamba.

      25. (a) “Lupanza lua ngolo luwule tente ne bintu bia bukoya” ntshimfuanyi tshia tshinyi? (b) Mmu ngumvuilu kayi mudi ndumba wa mu tshimfuanyi mukuatshike yeye muine?

      25 Monayi mpindieu tshidi ndumba natshi mu tshianza. Yone wakakatshila pa kumona tshintu etshi: lupanza lua ngolo “luwule tente ne bintu bia bukoya ne bintu bipange bukezuke bia mu masandi ende”! Ndupanza ludi ne “mvinyo wa tshiji tshia masandi ende,” uvuaye munuishe ne mukuatshishishe matunga wonso. (Buakabuluibua 14:8; 17:4) Ndumueneke ku mêsu lua bubanji, kadi, bidimu mbikuate muenge ne mbipange bukezuke. (Fuanyikija ne Matayi 23:25, 26.) Mudi bilele bibi bionso ne mashimi wonso makuate muenge bidi ndumba munene mutumike nabi bua kulenduisha matunga ne kuateka ku bukole muinshi mua buenzeji buende. Bidi bitamba kutondesha kabidi, bualu Yone udi umona ne: ndumba yeye muine mmukuatshike, mukuatshike mashi a basadidi ba Nzambi! Tudi tubala pashishe ne: “bakasangana muende mashi a baprofete ne a bansantu ne a aba buonso bakakoshibua muminu pa buloba.” (Buakabuluibua 18:24) Mbantu musumba bunene kayipu bavua bashipibue!

      26. Mmalu kayi adi aleja ne: Babilone Munene mmupongolole mashi?

      26 Munkatshi mua siekele mivule, nsangilu wa pa buloba bujima wa bitendelelu bia dishima wakapongolola mbuu wa mashi mavule. Tshilejilu, ku Japon wa kale, ntempelo ya ku Kyoto yakakudimunyibua miaba-mikolesha ya basalayi-badiambike bavua, pa kubila “dîna dinsantu dia Buddha,” baluangana bikole munkatshi muabu, too ne muakunza misesu ne mashi mapongolola. Mu siekele wa 20, bena mu kasumbu ka bamfumu ba bitendelelu bia mu bukua-buena-nkristo bakalonda biluilu bia abu matunga mu nyima, biluilu biakashipangana nkayabi ne kukeba lufu lua bantu bapite pa miliyo lukama. Mu Kasuamansense 1987, Richard Nixon, mfumu wa kale wa ditunga dia Etats-Unis, wakamba ne: “Siekele wa 20 eu ke udi mutambe kuelesha mashi panshi kupita mikuabu mu miyuki ya bantu. Mvita ya mu siekele eu mmishipeshe bantu kupita mvita yonso ivua mienzeke kumpala kua ntuadijilu wa siekele eu.” Bitendelelu bia mu bulongolodi ebu mbifundila tshibawu kudi Nzambi bua mudibi bidibueje mu dishipangana edi; Yehowa udi ukina “bianza bidi bimatshisha mashi a badi kabayi ne tshilumbu hanshi.” (Nsumuinu 6:16, 17, Mukanda wa Nzambi) Kumpala, Yone uvua mumvue lubila elu lufumina ku tshilambuilu: “Mfumu Munene munsantu ne mulelela, udi udikanda too ne dîba kayi, bua kulumbuluisha ne kusombuela mashi etu kudi aba badi basombe pa buloba?” (Buakabuluibua 6:10) Nangananga Babilone Munene, mamuende wa bandumba ne wa bintu bia bukoya bia pa buloba, neikale mu tshilumbu pakumbana dîba dia kufila diandamuna ku lukonko elu.

  • Bualu busokome bukuate buôwa budi busokolodibua
    Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
    • 1. (a) Yone udi wenza tshinyi padiye umona ndumba munene ne nyama mukuate buôwa udiye mubande? (b) Bena mu kasumbu ka Yone badi benza tshinyi lelu’eu padibo bamona mianda ya pa buloba ikumbaja tshikena-kumona tshia buprofete?

      YONE wakenza tshinyi pakamonaye ndumba munene ne nyama mukuate buôwa uvuaye mubande pa nyima? “Pabi, pangakamumona, ngakakema ne kukema kukole.” (Buakabuluibua 17:6b) Ne bukole buende nkayende bua diela meji, muntu nansha umue kêna mua kupeta lungenyi lua kufuanyikija tshimfuanyi tshia mushindu’eu to. Pabi​—kule mu tshipela—​ndumba wa bienzedi bia bukoya ny’awu mubande bushuwa pa nyama wa luonji mukuate buôwa wa dikala dikunze kunzuu! (Buakabuluibua 17:3) Lelu’eu, kasumbu ka Yone kadi paku kakema bikole bua dipitakana dia mianda idi ikumbaja tshikena-kumona tshia mulayi. Bu bantu buonso mua kumona tshikena-kumona etshi, bavua mua kukatshila ne: ‘Mbualu bua dikema!’ ne bamfumu pabo bavua kuela lubila ne: ‘Kabiena mua kuedibua meji to!’ Kadi, mbualu bulelela budi buenzeka mu matuku etu aa. Tshisamba tshia Nzambi tshikadi tshikumbaje amue malu mu mushindu wa dikema mu diumvuangana ne dikumbana dia tshikena-kumona, ke tshidi tshitshipetesha dishindika dia se: mulayi neutungunuke ne kukumbana too ne ku nkomenu wawu wa dikema.

      2. (a) Pa kumona kukema kua Yone, ntshinyi tshiakamuambila muanjelu? (b) Ntshinyi tshivuabu basokoluele kasumbu ka Yone? Mmu mushindu kayi?

      2 Muanjelu wamonyi kukema kua Yone. Yone udi utungunuka ne: “Pashishe, muanjelu wakangambila ne: ‘Udi ukema bua tshinyi? Nenkuambile bualu busokome bua mukaji ne bua nyama wa luonji udi mumuambule ne udi ne mitu muanda-mutekete ne nsengu dikumi.’” (Buakabuluibua 17:7) Ah, muanjelu neasokolole mpindieu bualu busokome! Udi umvuija Yone mutonone mêsu, bitupa bishilangane bia tshikena-kumona ne mianda ya dikema ikadi pa kuenzeka. Bia muomumue, bu mudibu basadila ku bulombodi bua banjelu lelu’eu, bena mu kasumbu ka Yone, badi bakenketa bikole, ke bakamona babasokoluela diumvuija dia mulayi. “Nzambi ki ng’udi ne bukokeshi bua kufila mumvuija anyi?” Amu bu Yozefe muena lulamatu, tudi ne dishindika edi. (Genese 40:8; fuanyikija ne Danyele 2:29, 30.) Mu ngumvuilu kampanda, basadidi ba Nzambi badi ne mudimu munene mu muanda eu bu mudi Yehowa ubapesha diumvuija dia tshikena-kumona ne buenzeji buatshi mu nsombelu yabu. (Musambu wa 25:14) Pakakumbana tshikondo tshivuaye musungule, wakunzulula lungenyi luabo bua kujingululabu bualu busokome bua mukaji ne bua nyama wa luonji.​—Musambu wa 32:8.

      3, 4. (a) Mmuyuki kayi wa patoke uvua N. H. Knorr muenze mu 1942, ne wakasokolola nyama wa luonji wa dikala dikunze bu tshinyi? (b) Mmiaku kayi ya muanjelu ivua Knorr mumvuije?

      3 Bituadije dia 18 too ne dia 20 Kabitende 1942, mu bukole bua mvita mibidi ya buloba bujima, Bantemu ba Yehowa ba ku Etats-Unis bakenza mpuilu wabu wa Bukalenge bua bulongolodi bupiabupia. Tshimenga tshia Cleveland, Ohio, Etats-Unis, kuvua mpuilu muenzekele, tshivua tshisuikakaja ku telefone ne bimenga bikuabu 50 ne bungi busanga bua bateleji buvua bua bantu 129 699. Mpuilu mikale ne programe wa muomumue yakenjibua pa buloba bujima mu miaba ivua nsombelu mukumbanyine bu muvuaku mvita. Tshikondo atshi, basadidi bavule ba Yehowa bavua batekemene ne: mvita neyikole menemene bua kushikilayi ne Armagedon, mvita ya Nzambi; pine apu tshiena-bualu tshia muyuki wa patoke, “Ditalala​—nedikale dia musangu mule anyi?” tshiakajudija dijinga dikole dia kumanya bia bungi dia bateleji. Mmunyi muvua N. H. Knorr, mulombodi mupiamupia wa Société Watch Tower, mua kuenza muyuki pa ditalala, pavua nsombelu mushilangane umueneka muindile matunga wonso?a Kabingila nka ne: bena mu kasumbu ka Yone ‘bavua bateya ntema kupita ya pa tshibidilu’ ku dîyi dia mulayi dia Nzambi.​—Ebelu 2:1; 2 Petelo 1:19.

      4 Muyuki eu “Ditalala​—nedikale dia musangu mule anyi?” wakafila butoke kayi pa mulayi? Mumane kuleja patoke ne: nyama wa luonji wa dikala dikunze wa mu Buakabuluibua 17:3 udi Nsangilu wa Matunga, N. H. Knorr wakakula pashishe bua mudimu mukodiakaja kudi bimvundu wa nyama eu pa kushindamena pa mêyi adi alonda aa avua muanjelu muambile Yone: “Nyama wa luonji uwamonyi awu uvuaku, kadi, katshienaku to, ne ukadi mene pa kupatuka mu dijimba, ne udi ne bua kuya ku kabutu.”​—Buakabuluibua 17:8a.

      5. (a) Mmu ngumvuilu kayi mutudi mua kuamba ne: “nyama wa luonji . . . uvuaku” ne pashishe “katshienaku”? (b) Mmunyi muvua Mulombodi Knorr muandamune ku lukonko elu: “Nsangilu wa Matunga neashale kashidi mu dijimba anyi?”

      5 “Nyama wa luonji . . . uvuaku.” Bushuwa, uvuaku, bituadije mu dia 10 Tshiongo 1920, bu Nsangilu wa Matunga, muenza ne matunga 63 mu tshikondo kampanda peshi kansanga. Kadi, ku dimue ku dimue, matunga aa: Japon, Allemagne ne Italie akadiumbukila, ne Union soviétique wa kale wakiipatshibua. Pashishe, mu Kabitende 1939, tshikokesha-nkaya muena Nazi wa ditunga dia Allemagne wakatuadija mvita mibidi ya buloba bujima.b Bu muakapangaye kukuba ditalala pa buloba, Nsangilu wa Matunga wakapona mu dijimba, kayi utumika kabidi. Mu 1942 bulongolodi ebu buakajimina. Kabiyi kumpala anyi kunyima​—anu mu tshikondo etshi tshia ndululu mikole—​ke muvua Yehowa mufile kudi tshisamba tshiende diumvuija dia tshikena-kumona mu buondoke buatshi buonso! Mu mpuilu wa teokrasi wa bulongolodi bupiabupia, mu diumvuangana ne mulayi, N. H. Knorr uvua mua kuamba ne: “Nyama wa luonji . . . katshienaku to.” Pashishe, wakela lukonko elu: “Nsangilu wa Matunga neashale tshiendelele mu dijimba anyi?” Pa kutela Buakabuluibua 17:8, wakandamuna ne: “Kudisangisha kua matunga a pa buloba nekumueneke tshiakabidi.” Ke tshiakenzeka menemene, bua kubingisha dîyi dia buprofete dia Yehowa.

      Udi upatuka mu dijimba

      6. (a) Ndîba kayi diakapatuka nyama wa luonji wa dikala dikunze mu dijimba, ne uvua ne dîna kayi dipiadipia? (b) Bua tshinyi O.N.U. udi’amu kuledibua tshiakabidi kua nyama wa luonji wa dikala dikunze?

      6 Bushuwa, nyama wa luonji wa dikala dikunze wakapatuka mu dijimba. Mu dia 26 Kabalashipu 1945 ku San Francisco, Etats-Unis, ne mitoyi mikole ya tshisumbu tshia mpungi, matunga 50 akela tutshi ne kuanyisha tshibungu tshia mêyi ne mapangadika tshia Bulongolodi bua Matanga masanga. Buvua ne tshipatshila tshia “kulama ditalala ne dikubibua mu matunga wonso.” Kuvua diumvuangana mu malu mavule pankatshi pa Nsangilu wa Matunga ne O.N.U. Tshibungu tshia The World Book Encyclopedia tshidi tshiamba ne: “Mu bimue bitupa, O.N.U. mmufuane Nsangilu wa Matunga uvuabu benze kunyima kua Mvita ya Kumpala ya buloba bujima. . . . Matunga mavule avua menze O.N.U. ke avua menze kabidi S.D.N. Amu bu S.D.N., O.N.U. wakenjibua bua kuambuluisha bua kukuba ditalala pankatshi pa matunga. Malongolodi manene a O.N.U. mmafuanangane bikole ne a S.D.N.” Nenku, O.N.U. udi bushuwa diledibua tshiakabidi dia nyama wa luonji wa dikala dikunze. Udi ne matunga bungi bupite pa 190 kupita a S.D.N., avu’anu ne 63 patupu; mbudifundile kabidi midimu mivule kupita S.D.N.

      7. (a) Mmu mushindu kayi muvua bantu badi basombe pa buloba bakeme ne bakatshile bua dipingajibua ku muoyo dia nyama wa luonji wa dikala dikunze? (b) Ntshipatshila kayi tshiakapangila O.N.U. kukumbaja, ne ntshinyi tshivua sekretere wende wa kumpala muambe pa bualu ebu?

      7 Ku ntuadijilu, bantu bavua bâse matekemena manene pa O.N.U. Ke tshivua tshikumbaja miaku ya muanjelu idi ilonda eyi: “Ne pamonabu mushindu uvua nyama wa luonji muikaleku, kadi, katshiyiku, ne neavue mene ku dikalaku, aba badi basombe pa buloba nebakeme ne dikatshila, kadi, mêna abu kaavua mafunda mu muvungu wa muoyo katshia ku ntuadijilu wa bukua-bantu nansha.” (Buakabuluibua 17:8b) Bantu badi basombe pa buloba bakanyisha bikole nsangilu eu mupiamupia munene ne wa bukole bupitshidile udi utumika biangatshile ku tshilombuelu tshiende tshinene, ku muelelu wa musulu wa East River, ku New York. Kadi, ditalala ne dikubibua bia bushuwa kabiakutekibua ku bukokeshi bua O.N.U. nansha. Mu tshitupa tshinene tshia siekele wa 20 kuvua ditalala divua dikubibua pa buloba amu bua “dibutulangana dijadika”​—didi ­difundibua mu tshikepeshilu ne: MAD mu muakulu wa anglais​—ne difuilakana mu dienza bingoma ­didi’amu diya ditangile kumpala ne lubilu lukole. Kunyima kua bidimu bitue ku 40 bia madikolela menza kudi Bulongolodi bua Matunga masanga, sekretere wabu munene wa mu tshikondo atshi, Javier Pérez de Cuéllar, wakadiabila mu 1985 ne: “Tudi mu tshikondo tshipiatshipia tshia didianyisha dinekesha, ne katuena bamanye mua kudijikija.”

      8, 9. (a) Bua tshinyi O.N.U. mmupange mua kujikija ntatu ya bukua-bantu buonso, ne, bilondeshile dipangadika dia Nzambi, ntshinyi tshiamufikila mu tshitupa tshîpi emu? (b) Bua tshinyi mêna a benji ne banyishi ba O.N.U. ki mmafunda mu “muvungu wa muoyo” wa Nzambi? (c) Ntshinyi tshiakumbaja Bukalenge bua Yehowa?

      8 O.N.U. ki mmumanye tshia kuenza to. Ne mbua tshinyi? Bualu Eu udi upesha bantu buonso muoyo ki ng’udi muenze bulongolodi ebu to. Kabuakunenga to, bualu, bilondeshile dipangadika dia Nzambi, budi ne “bua kubutudibua.” Mêna a benji ne banyishi ba O.N.U. kaavua mafundibue mu muvungu wa muoyo wa Nzambi. Mmushindu kayi wikala bantu bena mpekatu ne bena kufua, ne bavule ba kudibo bikale baseki ba dîna dia Nzambi, ku diambuluisha dia O.N.U., mua kuenza muanda ukadi Yehowa Nzambi pa kukumbaja, bilondeshile mêyi ende nkayende, kabiyi ku diambuluisha dia bantu, kadi ku butuangaji bua Bukalenge bua Kristo wende?​—Danyele 7:27; Buakabuluibua 11:15.

      9 O.N.U. udi bushuwa tshintu tshia dipenda natshi Nzambi tshitentula pa Bukalenge bua Masiya bua Nzambi bupesha Muana wa mukalenge wende wa ditalala, Yezu Kristo​—muena bukokeshi bua Muana wa mukalenge buikala kabuyi ndekelu. (Yeshayi 9:6, 7) Nansha biafika O.N.U. ku diteka ditalala dia tshitupa tshîpi, mvita kayakunenga bua kubudika kabidi to. Ng’umue muanda udi mulamate ku ngikadilu wa bantu bena mpekatu. “Mêna abu kaavua mafundibue mu muvungu wa muoyo katshia ku ntuadijilu wa [bukua-bantu].” Bukalenge bua Yehowa bulombola kudi Kristo kabuakuteka anu ditalala dia kashidi pa buloba, kadi, ku diambuluisha dia mulambu wa bupikudi wa Yezu, nebubiishe bafue, bantu bakane ne bapange buakane, badi Nzambi uvuluka mu lungenyi luende. (Yone 5:28, 29; Bienzedi 24:15) Munkatshi mua bantu aba mudi aba buonso bavua batantamene buluishi bua Satana ne bua dimiinu diende, ne bakuabu batshidi ne bua kuleja pabu butumike buabu. Kabiyi mpata, musangu nansha umue, mêna a bena kuitabuja bakena kululamija ba mu Babilone Munene nansha a aba badi batungunuka ne kutendelela nyama wa luonji kaakufundibua mu muvungu wa muoyo wa Nzambi to.​—Ekesode 32:33; Musambu wa 86:8-10; Yone 17:3; Buakabuluibua 16:2; 17:5.

Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
Patuka
Buela
  • Tshiluba
  • Tumina bakuabu
  • Biudi musue
  • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Malu a kulonda
  • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
  • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
  • JW.ORG
  • Buela
Tumina bakuabu