TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • be dilonga 53 dib. 268-dib. 271 tshik. 2
  • Dikankamija ne dikolesha bantu ku muoyo

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Dikankamija ne dikolesha bantu ku muoyo
  • Kalasa ka Mudimu wa Nzambi kadi kakuambuluisha
  • Bintu bia muomumue
  • “Tungunukayi ne kukankamijangana dituku dionso”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2016
  • Idikija Yehowa, Nzambi utu ukankamijangana
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2018
  • Yehowa neakupeshe bukole
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2021
  • Tungunukayi ne “kukoleshangana”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2022
Tangila bikuabu
Kalasa ka Mudimu wa Nzambi kadi kakuambuluisha
be dilonga 53 dib. 268-dib. 271 tshik. 2

DILONGA DIA 53

Dikankamija ne dikolesha bantu ku muoyo

Tshia kuenza

Upeshe bantu badi bakuteleja ditekemena anyi muoyo mukole. Ubapeshilule makanda, ubakoleshe mu mikolo.

Mushinga

Mu buloba emu bantu badi ne ntatu mikole ya dikema. Ba bungi mbatekete mu mikolo. Tshidi ngamba-malu wamba anyi mushindu udiye utshiamba tshidi ne mushinga mukole kudi bantu.

NANSHA buobu bikale mu ntatu mikole ya bishi, basadidi ba Nzambi batu bakoleshibua ku muoyo munda mua tshisumbu tshia bena Kristo. Ke bualu kayi nangananga bakulu badi ne bua kuenza ne: miyuki ne mibelu yabu bikale bikankamija bantu, bibakolesha ku muoyo. Bakulu badi ne bua kuikala ‘bu tshisokomenu ku tshipepele, ne tshinyemenu tshia ku tshipupu, bu misulu ya mâyi mu muaba mûme, bu dileji dia dibue dinene mu buloba budi butondesha bantu.’​—Yesh. 32:2.

Mukulu wetu, miyuki iwutu wenza itu ikolesha bantu mu mikolo? Idi ipeshilula bantu badi baditatshisha bua kuenzela Yehowa mudimu ne lulamatu makanda anyi? Idi ipesha bateleji bukole bua kutungunuka ne kuenza disua dia Nzambi nansha bantu buobu kabayi bitaba mukenji wetu peshi mene batuluisha anyi? Kadi newenze bishi pikala bamue ba ku bantu badi bakuteleja bikale ne kanyinganyinga kakole, bikale bapele ba menemene, anyi ne masama adibu kabayi mua kuondapa kudi ba-minganga? Udi mua ‘kukolesha mitshima ya bana benu ne mêyi a mukana muebe.’​—Yobo 16:5.

Bu muudi wenza muyuki, enza bua bana benu bapetele ditekemena ne makanda kudi Yehowa ne malu adiye mulongolole.​—Lomo 15:13; Ef. 6:10.

Ubavuluije malu adi Yehowa muenze. Mushindu muimpe wa kukankamija bantu nkubaleja muvua Yehowa muambuluishe basadidi bende ba kale pavuabu mu ntatu.​—Lomo 15:4.

Yehowa wakambila Mose bua “kukankamija” ne “kukolesha [Yoshua] ku muoyo” kumpala kua bena Isalele kubuelabu mu Buloba Bulaya (bena lukuna babu batshivua mu buloba abu). Mmunyi muakakankamija Mose Yoshua? Mose wakavuluija tshisamba tshijima (Yoshua muikaleku pende) malu avua Yehowa mubenzele katshia bapatuka mu Ejipitu. (Dut. 3:28; 7:18) Mose wakabalondela kabidi muvua Yehowa mubambuluishe bua kutshimuna bena Amola. Ke Mose kuambila Yoshua ne: “Wikale ne bukole ne mutshima wa dikima.” (Dut. 31:1-8) Pautu ukeba kukankamija bana benu, utu ubambuluisha bua bapete bukole pa kubavuluija malu akadi Yehowa mubenzele anyi?

Imue misangu bua bungi bua ntatu, bantu badi mua kudikonka bikalabu mua kupeta masanka atuala Bukalenge bua Nzambi. Ubavuluije mudi malu adi Yehowa ulaya kaayi mua kupanga kukumbana.​—Yosh. 23:14.

Mu amue matunga, mikenji ya mbulamatadi idi ikandika mudimu wetu. Mu matunga aa, bakulu badi mua kukankamija bana babu ne miyuki ya malu avua bapostolo ba Yezu Kristo bapete. (Bien. 4:1–5:42) Tshilejilu, bana betu nebakole ku muoyo biabalejabu muvua Nzambi muenzeje malu adi mu mukanda wa Esetê.

Imue misangu kutu bantu batu babuela mu bisangilu kadi kabayi balua kukola mu nyuma to. Badi mua kuikala bela meji ne: Nzambi kêna mua kubafuila luse bua malu mabi abu a bungi avuabu benze kale. Nanku udi mua kubalondela muvua Yehowa muenzele Mukalenge Manase malu. (2 Kul. 33:1-16) Anyi udi mua kubambila bua bena mu Kolinto bakashintulula bienzedi biabu, kuluabu bena Kristo, Nzambi e kubangata bu bantu bakane.​—1 Kol. 6:9-11.

Bamue badi bela meji ne: malu adi mabakuate adi aleja mudi Nzambi kayi ubanyisha kabidi anyi? Udi mua kubavuluija malu avua Yobo mupete, ne muvuaye mulue kupeta mabenesha bua muakashalaye mulamate Yehowa. (Yobo 1:1-22; 10:1; 42:12, 13; Mus. 34:19) Basambi ba mafi ba Yobo bavua buobu bamba ne: Yobo uvua muenze malu kampanda mabi. (Yobo 4:7, 8; 8:5, 6) Kadi pavua Paulo ne Bânaba bakolesha bana babu ku muoyo ‘babasengelela ne: Nushale mu ditabuja dienu,’ bakamba ne: ‘Bua tuetu kubuela mu bukalenge bua Nzambi, anu patuapitshila mu makenga a bungi.’ (Bien. 14:21, 22) Bia muomumue kabidi lelu’eu, udi mua kukankamija bantu badi mu mateta pa kubaleja ne: kutantamena ntatu ke bualu budi bena Kristo bonso ne bua kuenza ne kudi ne mushinga wa bungi ku mêsu kua Nzambi.​—Nsu. 27:11; Mat. 24:13; Lomo 5:3, 4; 2 Tim. 3:12.

Lomba bateleji bua kuela meji ne kumona mudi Yehowa mubenzele buobu malu adiye mulaye. Wewe muanji mubavuluije kakese, badi mua kujingulula malu akadi Yehowa mubenzele anu bu muvuaye mulaye. Tudi tubala mu Musambu wa 32:8 ne: ‘Nenkuyishe lungenyi, nenkuleje njila uudi ne bua kuendela, nenkupe meji patshidi dîsu dianyi kuudi.’ Paudi wambuluisha bateleji bua kuvuluka mudi Yehowa mubalombole anyi mubakankamije, nebalue kujingulula bimpe menemene ne: Yehowa udi ubatabalela ne neabambuluishe bushuwa nansha mu mateta a mushindu kayi wonso adi abakuata mpindieu.​—Yesh. 41:10, 13; 1 Pet. 5:7.

Leja muudi ne disanka bua tshidi Nzambi wenza mpindieu. Paudi ukeba kukankamija bana benu, ubaleje tshidi Yehowa wenda wenza matuku etu aa. Paudi wakula bua malu au bileja ne: adi akusankisha, bantu nebumvue pabu disanka mu mitshima yabu.

Akula bua mudi Yehowa utuambuluisha bua kupita ne ntatu. Udi utuleja mushindu mutambe bulenga wa kuenza malu. (Yesh. 30:21) Udi utumvuija bua tshinyi kudi dishipangana, dikengeshangana, bupele, masama, ne lufu; ne udi utuambila mualuaye kujikija malu mabi aa. Mmutupeshe bana betu badi batunange. Mmutupeshe diakalenga dia kusambila. Mmutupeshe diakalenge dia kuikala Bantemu bende. Mmutabeje mêsu etu bua tuetu kumona mua kujingulula ne: Yezu ukadi mudie bumfumu mu diulu ne matuku a nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu akadi atua ku tshibungubungu.​—Buak. 12:1-12.

Tudi mua kusakidilaku kabidi bisangilu, mpuilu, ne mpungilu. Paudi wakula bua bintu ebi bileja muudi ne dianyisha dikole, dipangadika dia bateleji dia kuikala kudisangisha ne bana babu nedikole.​—Eb. 10:23-25.

Malu adi aleja mudi Yehowa muikale ubenesha mudimu wetu wa buambi adi kabidi akolesha bateleji ku muoyo bikole. Pavua Paulo ne Bânaba mu njila batangile ku Yelushalema (mu bidimu lukama bia kumpala), ‘bakatamba kusankisha mitshima ya bana babu ba mu Kristo bonso’ bualu bavua babalondela muvua bantu ba bisamba bia bende bakudimune mitshima. (Bien. 15:3) Wewe pebe udi mua kujula disanka dia bana benu paudi ubalondela miyuki idi isankisha bena Kristo.

Bantu nebumvue bimpe kabidi biwabaleje mushinga wa malu adibu benza. Ubele kalumbandi bua mudimu wa bena Kristo udibu benza. Ela bawetu aba badi bayisha kakese bua bukulakaje anyi bua masama kadi bikale bananukila anu kunanukila ne lulamatu kalumbandi. Ubavuluije ne: Yehowa kêna upua muoyo dinanga didibu nadi bua dîna diende to. (Eb. 6:10) Ditabuja ditudi tuleja mu mateta ntshintu tshia mushinga mukole be! (1 Pet. 1:6, 7) Mbimpe kuvuluija bana betu bualu ebu.

Akula ne disanka bua malu atudi batekemene kumpala eku. Bantu bonso badi banange Nzambi batu basanka, mu maboko mubakola padibu bumvua bakula bua malu adiye mulaye. Imue misangu ba bungi ba ku badi bakuteleja bakadi bamanye malu aa. Kadi mushindu uudi uleja dianyisha bua malu aa paudi wakula udi mua kuashintulula, kupesha bantu dishindika dia ne: neakumbane anu kukumbana, ne kufikisha mioyo yabu ku dikala ne dianyisha dia bungi. Kutumikila malu audi mulonge mu Kalasa ka Mudimu wa Nzambi kudi mua kukuambuluisha bua kulenga mitshima ya bantu mushindu eu.

Yehowa yeye ke Mukankamiji ne Mukoleshi Munene wa bantu bende ku muoyo. Kadi udi mua kueleshangana nende diboko mu muanda eu mu dikankamija ne dikoleshangana pebe ku muoyo. Paudi wakula kumpala kua tshisumbu, kankamija ne kolesha bantu mu mikolo bimpe.

MUSHINDU WA KUENZA

  • Paudi ulongolola muyuki, uvuluke ntatu idi nayi bena mu tshisumbu. Ukebe bimpe mushindu wa kubakankamija ne kubakolesha ku muoyo.

  • Ukuate mudimu bimpe ne Dîyi dia Nzambi. Uleje mudi tshididi diamba tshitangila ntatu idibu nayi.

  • Akula ne muoyo webe wonso.

MUDIMU WA KUENZA: Paudi ubala Bible anyi mikanda yetu mikuabu lumingu elu, usungule tshintu tshiudi umona ne: tshidi mua kukankamija bakuebe. Utshiambile muntu wa mu tshisumbu.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu