Malu adibu baledile mu Mabeji a Tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo
LUMINGU LUA DIA 5-11/11
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YONE 20-21
“Udi munnange kupita ebi anyi?”
mamanyisha a mu nwtsty bua Yne 21:15, 17
Yezu wakambila Simona Petelo ne: Muyiki eu, Yezu ne Petelo mbawuyikile matuku makese panyima pa Petelo mumane kuvila Yezu misangu isatu. Yezu wakela Petelo nkonko isatu bua kumanya muvuaye umumona, nkonko ayi kufikishayi too ne ‘Petelo ku dibungama.’ (Yne 21:17) Mu muyuki udi Yone mulonde mu Yne 21:15-17 mudi miaku ibidi ya mu tshiena Greke: agapao, udibu bakudimune ne: dinanga, ne phileo, udibu bakudimune ne: kunanga bikole. Yezu wakebeja Petelo misangu ibidi ne: “Udi munnange anyi?” Petelo kumujadikila misangu yonso ayi ne muoyo mujima muvuaye ‘mumunange bikole.’ Ndekelu wa bionso Yezu kumuebeja ne: “Udi munnange bikole anyi?” Petelo kumujadikila kabidi ne: uvua mumunange bikole. Misangu yonso ivua Petelo ujadika muvuaye munange Yezu ayi, Yezu yeye uvua umuleja ne: dinanga adi divua ne bua kumusaka ku didisha bayidi bende mu nyuma ne ku dibalama; badi bababikila mu mvese eyi ne: bana bende ba mikoko, anyi ‘mikoko yende mikese.’ (Yne 21:16, 17; 1Pet 5:1-3) Yezu wakapesha Petelo mpunga wa kujadika misangu isatu muvuaye mumunange, pashishe kumupeshaye mudimu wa kulama mikoko ayi. Nunku Yezu wakaleja patoke ne: uvua mufuile Petelo luse bua muvuaye mumuvile misangu isatu.
udi munnange kupita ebi anyi?: Bilondeshile mikenji ya muakulu wa tshiena Greke, tshiambilu tshia ne: “kupita ebi” tshidi mua kumvuija malu a bungi. Bamue bamanyi ba malu a mu Bible badi bakudimuna tshiambilu etshi ne: “udi munnange kupita muudi munange bayidi bakuabu anyi?” anyi ne: “udi munnange kupita mudi bayidi bakuabu bannange anyi?” Kadi bidi bimueneka ne: tshiambilu etshi ntshia kukudimuna ne: “udi munnange kupita bintu ebi anyi?” mmumue ne: mishipa ivuabu bakuate anyi bintu bivuabu benza nabi mudimu wa diloba. Nanku bidi bimueneka ne: mu mvese eu Yezu udi usua kuamba ne: ‘Udi munnange kupita bintu peshi malu a ku mubidi anyi? Biobi nanku, udiishe mikoko yanyi mikese.’ Lukonko elu nduakanyine nsombelu uvua nende Petelo kumpala. Nansha muvua Petelo munkatshi mua bayidi ba Yezu ba kumpala, kakamulonda musangu umue bua kuikala nende matuku onso to. (Yne 1:35-42) Kadi wakapingana ku mudimu wende wa diloba. Ngondo ndambu pashishe, Yezu kuambilaye Petelo bua alekele mudimu wende wa bianza au, alue ‘mulobi wa bantu.’ (Mat 4:18-20; Luk 5:1-11) Kabidi, matuku makese panyima pa lufu lua Yezu, Petelo wakambila bapostolo bakuabu ne: uvua musue kuya kuloba, bobu kumulonda. (Yne 21:2, 3) Nanku bidi bimueneka ne: Yezu uvua uleja Petelo mushinga wa kusungula tshivuaye ne bua kuenza. Uvua ne bua kuteka mudimu wa diloba muaba wa kumpala mu nsombelu wende (mudimu uvua muleja kudi mishipa ivua miunguija kumpala kuabu ayi), anyi kuteka mudimu wa kudiisha bana ba mikoko ba Yezu, mmumue ne: bayidi bende, kumpala.—Yne 21:4-8.
musangu muisatu: Petelo wakavila Mukalenge wende misangu isatu; ke Yezu kumupesha mpunga wa kujadika misangu isatu ne: uvua mumunange. Bu muvua Petelo mumujadikile ne: uvua mumunange, Yezu wakamuambila bua kuteka mudimu wa tshijila kumpala kua bionso bua kuleja dinanga adi. Petelo pamue ne bena Kristo nende bakuabu bavua ne midimu mu tshisumbu bavua ne bua kudiisha bayidi ba lulamatu bavua mikoko ya Kristo, kubakolesha, ne kubalama. Bayidi abu bavua pabu bela manyi, kadi bitshivua anu bikengela kubadiisha mu nyuma.—Luk 22:32.
Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
dimanyisha dia mu nwtsty bua Yne 20:17
Lekela kunkuata: Muaku wa pa muanda wa mu tshiena Greke haptomai udi mua kumvuija kabidi “kulenga” anyi “kulamata.” Bamue bantu badi bakudimuna mêyi a Yezu aa ne: “Kundengi tshianza.” Kadi Yezu kavua ukandika Mariya wa ku Magadala bua kamulengi patupu to, bualu kavua mukandike bakaji bakuabu bavua bamumone dîba divuabu bamubishe ku lufu bua ‘kukuata ku makasa ende’ to. (Mat 28:9) Bidi bimueneka ne: tshivua Mariya wa ku Magadala utshina ntshia ne: Yezu kalu kubanda mu diulu. Bu muvuaye ne dijinga dikole dia kuikala anu pamue ne Mukalenge wende, wakakuata Yezu bikole, kayi umulekela uya. Bua Yezu kujadikila Mariya ne: kavua usua kuya, wakamuambila bua kubenga kumukuata, kumuambilaye kabidi bua aye kumanyisha bayidi bende bakuabu bualu bua dibishibua diende ku lufu.
dimanyisha dia mu nwtsty bua Yne 20:28
Mukalenge wanyi ne Nzambi wanyi!: Bamue bamanyi ba malu a mu Bible batu bamba ne: tshiambilu etshi mmushindu uvua Tomase ukema kumpala kua Yezu, kadi mu bulelela uvua wambila Nzambi, Tatuende wa Yezu. Bakuabu badi bamba ne: bilondeshile tshiena Greke tshia kale, mêyi aa Tomase uvua uambila anu Yezu. Nansha biobi nanku, anu mifundu mikuabu ya mu Bible ke idi mua kutuambuluisha bua kumvua lungenyi ludi mu tshiambilu tshia ne: “mukalenge wanyi ne Nzambi wanyi” etshi. Bu mudi muyiki umue umue eu uleja ne: Yezu ukavua mutumine bayidi bende mukenji ne: “Ndi mbanda kudi Tatu wanyi ne Tatu wenu, kudi Nzambi wanyi ne Nzambi wenu,” kakuena bualu nansha bumue budi buleja ne: Tomase uvua wela meji ne: Yezu ke Nzambi wa bukole buonso to. (Bala diumvuija dia mu nwtsty bua Yne 20:17.) Tomase ukavua mumvue Yezu usambila “Tatu wende” umubikila ne: “Nzambi umuepele mulelela.” (Yne 17:1-3) Nanku, Tomase uvua mua kuikala mubikile Yezu ne: “Nzambi wanyi” bua malu adi alonda aa: Uvua umona Yezu bu “nzambi” nansha muvuaye kayi Nzambi wa bukole buonso. (Bala diumvuija dia mu nwtsty bua Yne 1:1.) Anyi uvua mua kuikala mubikile Yezu nanku widikija mushindu uvua batendeledi ba Yehowa bakuabu babikile banjelu bavua babatuadile mukenji wa kudi Yehowa, anu mudi Mifundu ya tshiena Ebelu ileja. Tomase uvua ne bua kuikala mumanye bimpe miyuki ya mu Mifundu muvua bantu kampanda anyi nansha bafundi ba Bible bandamuna pavuabu bababikila kudi muanjelu uvua ubatuadila mukenji wa kudi Yehowa ne bayikila nende bienze anu bu ne: yeye muine ke Yehowa Nzambi. (Tangila kabidi Gen 16:7-11, 13; 18:1-5, 22-33; 32:24-30; Bal 6:11-15; 13:20-22.) Nanku Tomase uvua mua kuikala mubikile Yezu ne: “Nzambi wanyi” bua kuleja muvuaye witaba ne: Yezu uvua muleji mpala wa Nzambi mulelela ne mutuadi wende wa dîyi.
LUMINGU LUA DIA 12-18/11
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | BIENZEDI 1-3
“Badi bitshikijila tshisumbu tshia bena Kristo nyuma muimpe”
w86-F 1/12 29 §4, 5, 7
Difila bintu didi disankisha muoyo
Dituku dia kumpala diakaledibua tshisumbu tshia bena Kristo mu 33 P.Y. (Panyima pa Yezu), bantu 3000 bavua bafumina ku dibatijibua bavua ‘babanyinangana bintu, badia, ne basambila’ pamue. Bua tshinyi? Bavua basue ‘kutungunuka ne kudifila ku malongesha a bapostolo’ bua kukolesha ditabuja diabu ditshivua ditekete.—Bien. 2:41, 42.
Bena Yuda ne bantu bakuabu bavua bitabuje buena Yuda bavua baye ku Yelushalema ne meji a kushalaku anu bua tshikondo tshia tshibilu tshia Pentekoste. Kadi bantu bavua balue bena Kristo bakajinga kushalaku ndambu wa matuku bua kulonga malu makuabu avua mua kukolesha ditabuja diabu dipiadipia. Biakakebesha lutatu lua biakudia ne lua miaba ya kubateka. Bamue ba ku bantu abu bavua ne makuta a bungi, kadi bakuabu bavua nawu makese. Nanku bakasangisha bintu bua tshikondo kampanda ne kubiabanyina bavua babikengela.—Bien. 2:43-47.
Anu pavua muntu nkayende musue kupanyisha bintu biende bu mudi mpangu ne kubianyangana ne bakuabu ke pavuaye wenza nanku. Kabavua benzeja muntu bua kupana anyi kufila tshintu to; kabidi bualu abu kabuvua buvudija bupele nansha. Kabiena biumvuija muaba eu ne: bantu bavua babanji bavua bapana bintu biabu bionso, bienza bua balue bapele to. Kadi bua luse luvuabu bumvuila bena Kristo nabu bavua mu lutatu tshikondo atshi, bavua bapanyisha bintu biabu ne bafila makuta abi onso bua basumbe bivua bikengela bua kutungunuja malu a Bukalenge.—Tangila kabidi 2 Kolinto 8:12-15.
Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 25 §2
Yezu Kristo
“Mulombodi Munene udi ufikisha ku muoyo.” Kristo Yezu wakafila muoyo wende wa muntu mupuangane bua kuleja ngasa wa Tatu wende kudi bantu. Mulambu wa Yezu au mmuenze bua bayidi basungula ba Kristo bakokeshe nende mu diulu ne bua bantu bakuabu bapete muoyo pa buloba balombola kudi Bukalenge buende. (Mat 6:10; Yne 3:16; Ef 1:7; Eb 2:5; bala TSHIA KUPIKULANGANA NATSHI.) Bua bualu abu, wakalua “Mulombodi Munene udi ufikisha ku muoyo,” [“Mukelenge wa muoyo,” MNZ] bua bantu bonso. (Bz 3:15) Muaku wa mu tshiena Greke udibu batele muaba eu udi umvuija, “mukokeshi udi ulombola,” mbatele muaku udi mufuanangane nawu bakula bua Mose (Bz 7:27, 35), bamba muvuaye “mukokeshi” mu Isalele.
LUMINGU LUA DIA 19-25/11
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | BIENZEDI 4-5
“Bakatungunuka ne kuamba Dîyi dia Nzambi ne dikima”
w08-F 1/9 15, kazubu
Mêyi makula akalua Mifundu minsantu: Difunda dia Bible, ne bena Kristo ba kumpala
Bapostolo kabavua balonge mukanda anyi?
Pavua bakokeshi ba bantu ne bakulu ba mu Yelushalema ‘bamone muvua Petelo ne Yone bakula malu patoke, ne pakajingululabu ne: kabavua balonge ne bavua bantu tshianana, bakakema.’ (Bien. 4:13) Mu bulelela bapostolo abu kabavua bamanye mukanda, peshi balonge kalasa anyi? Mukanda mukuabu udi wamba bua tshilumbu etshi ne: “Imue misangu ki mbimpe kuangata mêyi au anu mudiwu amu bienze bu ne: Petelo [ne Yone] kabavua balonge kalasa, bamanye kubala ne kufunda to. Adi aleja patupu dishilangana dia milongo dinene divua pankatshi pa bapostolo ne bantu bavua babalumbuluisha abu.”—The New Interpreter’s Bible.
Malu manene a mu mukanda wa Bienzedi
4:13—Petelo ne Yone kabavua bamanye mukanda anyi?
it-1-F 141 §1
Mupostolo
Malu avuabu benza mu tshisumbu tshia bena Kristo. Pavua Nzambi muitshikijile bantu nyuma wende mu Pentekoste, biakakolesha bapostolo bikole. Nshapita itanu ya ntuadijilu ya mukanda wa Bienzedi bia Bapostolo idi ijadika muvua bapostolo kabayi ne buôwa, ne muvuabu ne dikima pavuabu bayisha lumu luimpe, ne pavuabu bakula bua dibishibua dia Yezu ku lufu, nansha muvuabu babela mu buloko, babakuma, ne babakanyina bua kubashipa kudi bakokeshi babu. Mu matuku makese a panyima pa Pentekoste au, buludiki buvua bapostolo bafila ku bukole bua nyuma muimpe buakambuluisha bua tshisumbu kutanta mu mushindu wa dikema. (Bz 2:41; 4:4) Bavua batamba kuenzela mudimu wabu mu Yelushalema, kuluabu kuwalabaja mu Samalea, ne ndekelu wa bionso mu maloba onso avua mamanyike tshikondo atshi.—Bz 5:42; 6:7; 8:5-17, 25; 1:8.
Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-1-F 591 §2
Dibue dia mu ditumba
Misambu 118:22 udi uleja ne: dibue divua bibaki bimanshe divua ne bua kulua “mutu wa ditumba” (rosh pinnah mu tshiena Eb.). Yezu wakatela mêyi a buprofete au wamba ne: avua amukumbanyina yeye bualu udi “dibue dinene dia mu ditumba.” (kephale gonias, mu tshiena Gr., mutu wa ditumba). (Mat 21:42; Mâk 12:10, 11; Luk 20:17) Anu mutu dibue didi kuulu kua nzubu ditamba kumueneka bikole, Yezu pende udi dibue dia kuulu dia tshisumbu tshia bena Kristo bela manyi, tshidibu bafuanyikija ne ntempelo wa mu nyuma. Petelo wakamba kabidi ne: Misambu 118:22 uvua utangila Kristo, kulejaye ne: yeye ke “dibue” divua bantu bimanshe, kadi divua Nzambi musungule bua dikale “mutu wa ditumba.”—Bz 4:8-12; tangila kabidi 1Pt 2:4-7.
LUMINGU LUA DIA 26/11–2/12
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | BIENZEDI 6-8
“Tshisumbu tshipiatshipia tshia bena Kristo tshidi tshitetshibua”
bt-F 41 §17
“Tudi ne bua kutumikila Nzambi bu mfumu”
17 Tshisumbu tshipiatshipia tshia bena Kristo tshivua mpindieu kumpala kua njiwu misokome ivua ifumina anu munda muatshi. Nnjiwu kayi ayi? Bayidi bapiabapia ba bungi bavua babatijibue bavua benyi mu Yelushalema, ne bavua basue kulonga malu a bungi kumpala kua bobu kupingana ku mabu. Bayidi bavua basombele mu Yelushalema bakafila makuta abu ku budisuile bua kusumbila bayidi bapiabapia abu biakudia ne bintu bikuabu. (Bien. 2:44-46; 4:34-37) Tshikondo atshi, bualu bukuabu bukole buakajuka. “Pavuabu babanya biakudia dituku dionso, bavua balengulula” bakaji bakamba bavua bakula tshiena Greke. (Bien. 6:1) Kadi kabavua balengulula bakaji bakamba bavua bakula tshiena Ebelu to. Bidi bimueneka ne: tshilumbu tshivua tshia kansungansunga. Kakuvua malu a bungi avua mua kukebesha matapuluka bu mudi ebu to.
bt-F 42 §18
“Tudi ne bua kutumikila Nzambi bu mfumu”
18 Bapostolo bavua benza kasumbu kaludiki ka tshisumbu tshivua tshienda tshitanta atshi bakamona ne: kabivua bimpe bua bobu “kulekela dîyi dia Nzambi bua kuabanya biakudia ku mêsa to.” (Bien. 6:2) Bua kujikija tshilumbu atshi, bakambila bayidi bua kusungula balume muanda mutekete “buwule tente ne nyuma ne meji” bua bapostolo babateke ku mutu kua “mudimu wa mushinga” au. (Bien. 6:3) Bivua bikengela balume bakumbane bualu kuvua mudimu wa diabanya biakudia, wa dilama makuta, disumba dia bintu, ne kufunda luapolo luimpe lua bintu abi. Bantu bonso bavuabu basungule abu bavua ne mêna a mu tshiena Greke, bualu abu buvua mua kuikala buenze bua bakaji bakamba bavuabu balengulule abu babitabe bipepele. Bapostolo bamane kusambila ne belele bualu abu meji, bakateka bantu muanda mutekete abu bua batangile “mudimu wa mushinga” au.
Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
bt-F 45 §2
Stefano: “muwule tente ne dianyishibua dia Nzambi ne bukole”
2 Kuvua bualu buvua buenze bua mpala wa Stefano ikala wa pa buende dituku adi. Balumbuluishi bavua bamutangile, kumonabu ne: mpala wende uvua anu “bu mpala wa muanjelu.” (Bien. 6:15) Banjelu bavua batuadila bantu mikenji ya kudi Yehowa Nzambi, ke bualu kayi kabavua ne buôwa to, bavua batukije. Ke muvuabi kabidi bua Stefano, nansha balumbuluishi bavua bamukine abu bavua pabu bamone nanku. Tshivua tshienze bua ikale mutukije nanku ntshinyi?
bt-F 58 §16
Dimanyisha “lumu luimpe lua bualu bua Yezu.”
16 Bena Kristo lelu badi ne diakalenga dia kuenza mudimu wa muomumue ne wa Filipo. Pa tshibidilu, batu bayisha bantu badibu batuilangana nabu mukenji wa Bukalenge padi mpunga umueneka, bu mudi padibu mu luendu. Misangu ya bungi, bidi bimueneka ne: batu batuilangana ne muntu udi mulongolole muoyo wende ku bulombodi bua banjelu. Misangu ya bungi, bidi bimueneka ne: batu batuilangana ne muntu udi mulongolole muoyo wende kabiyi ku mpukapuka to. Tudi bamanye ne: bidi bienzeka nanku bualu Bible udi uleja patoke ne: banjelu badi balombola mudimu wa diyisha bua mukenji ufike kudi “tshisamba tshionso, tshisa tshionso, muakulu wonso ne bantu bonso.” (Buak. 14:6) Dilombola mudimu wa buambi kudi banjelu didi dileja menemene tshivua Yezu muambe. Pavua Yezu mufile tshilejilu tshia blé ne lupela, uvua muambe ne: mu tshikondo tshia dinowa, mmumue ne: ku nshikidilu kua ndongoluela wa malu eu, “banowi mbanjelu.” Wakamba kabidi bua banjelu abu ne: bavua ne bua ‘kumbusha mu Bukalenge buende bintu bionso bidi bilenduishangana, ne bantu bonso badi bashipa mikenji.’ (Mat. 13:37-41) Mu tshikondo tshimue tshimue atshi, banjelu bavua ne bua kusangisha bantu bavua ne bua kulua bapianyi ba Bukalenge mu diulu, ne kulua kabidi kusangisha bantu badi benza “musumba munene” wa “mikoko mikuabu” badi Yehowa musue kubueja mu bulongolodi buende.—Buak. 7:9; Yone 6:44, 65; 10:16.