TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • mwbr18 ngondo wa 12 dib. 1-6
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a Tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malu adibu baledile mu Mabeji a Tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2018
  • Tumitu tua bualu
  • LUMINGU LUA DIA 3-9/12
  • LUMINGU LUA DIA 10-16/12
  • LUMINGU LUA DIA 17-23/12
  • LUMINGU LUA DIA 24-30/12
  • LUMINGU LUA DIA 31/12–6/1
Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2018
mwbr18 ngondo wa 12 dib. 1-6

Malu adibu baledile mu Mabeji a Tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo

LUMINGU LUA DIA 3-9/12

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | BIENZEDI 9-11

“Mukengeshanganyi wa tshikisu udi ulua Ntemu wa tshisumi”

bt-F 60 §1, 2

Tshisumbu ‘tshiakabuela mu tshikondo tshia ditalala’

BENA luendu bavua ne tshiji tshikole bakavua pabuipi ne kufika ku Damaseke kuvuabu baya bua kuenza bualu kampanda bubi. Bu muvuabu bakine bayidi ba Yezu, bavua baya bua kubakuata ku nzubu yabu, kubasuika, kubakuma, ne kubapulumuna too ne ku Yelushalema, ku Tshilumbuluidi Tshinene kuvuabu babindile kudi balumbuluishi bavua ne tshiji tshikole.

2 Shaula uvua ulombola tshisumbu tshia bantu abu, ukavua ne dibanza dia mashi mu bianza biende. Matuku avua panshi apu, uvua muanyishile bantomboji nende bena Yuda bua bashipe Stefano, muyidi wa lulamatu wa Yezu, ne mabue. (Bien. 7:57–8:1) Shaula kakashikila anu pa dikengesha bayidi ba Yezu ba mu Yelushalema to, kadi uvua mudisuike bua kukengesha kabidi bayidi ba miaba mikuabu ya bungi. Uvua musue kubutula kasumbu kavuabu babikila ne: “Njila,” kukabutuilamu.—Bien. 9:1, 2.

bt-F 64 §15

Tshisumbu ‘tshiakabuela mu tshikondo tshia ditalala’

15 Elabi meji muvua musumba wa bantu uvua mu sunagoga mukatshile, munyingalale, ne mumvue tshiji pakatuadija Shaula kuyisha bualu bua Yezu. Bakadiebeja ne: “Muntu eu ki nguvua ukengesha bantu bavua babila dîna edi mu Yelushalema muikale ne tshikisu anyi?” (Bien. 9:21) Pavua Shaula ubumvuija muvuaye mukudimune muoyo wende bua bualu bua Yezu, ‘wakabajadikila malu malondangane bimpe ne: eu udi Kristo.’ (Bien. 9:22) Kadi dijadika malu malondangane bimpe kaditu anu disankisha bantu bonso to. Kabidi kaditu anu dishintulula meji a bantu badi ku bupika bua malu a bankambua, ne mioyo ya badi ne lutambishi to. Nansha nanku, Shaula kakalekela kubajadikilawu to.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

bt-F 60-61 §5, 6

Tshisumbu ‘tshiakabuela mu tshikondo tshia ditalala’

5 Pavua Yezu muimanyike Shaula mu njila wa ku Damaseke, kavua mumuebeje ne: “Bua tshinyi udi ukengesha bayidi banyi?” to. Anu mukadibi bileja, wakamuambila ne: “Bua tshinyi udi unkengesha?” (Bien. 9:4) Yezu uvua bushuwa uditeka pa muaba wa bayidi bende, umvua makenga abu.—Mat. 25:34-40, 45.

6 Bikalabu bakukengesha bualu udi muitabuje Kristo, ikala mushindike ne: Yehowa ne Yezu mbamanye nsombelu webe. (Mat. 10:22, 28-31) Lelu, Nzambi kena mua kutumbushila mateta to. Kadi vuluka ne: Yezu uvua mumone pavua Shaula wanyisha bua bashipe Stefano apu, uvua kabidi mumone pavua Shaula upulumuna bayidi ba lulamatu ku nzubu yabu mu Yelushalema. (Bien. 8:3) Kadi Yezu kavua muele dîyi mu bualu abu tshikondo atshi to. Nansha nanku, Yehowa wakapesha Stefano ne bayidi bakuabu bukole bua kushala ne lulamatu ku diambuluisha dia Yezu.

dimanyisha dia mu nwtsty bua Bz 10:6

Simona, muenji wa biseba: Muenji wa biseba uvua wenza mudimu ne biseba bia nyama, wangata mâyi a bimuma bia mpusu bua kumbusha nawu miosa, tumisunyi, ne bifutafuta bia ku biseba aku. Pashishe uvua wela maluvu makole ku biseba abi bua bilue bikumbane bua kuenzaye nabi bintu bishilashilangane. Bu muvua dienza mudimu wa biseba dituma mupuya mubi, bivua bikengela kubienza ne mâyi a bungi, ke tshivua mua kuikala tshisake Simona bua kusombela kumpenga kua mbuu, pamuapa ku muelelu kua tshimenga tshia Yopa. Bilondeshile mikenji ya Mose, muntu uvua ulenga nyama mifue uvua mukoya. (Lew 5:2; 11:39) Nunku, bena Yuda ba bungi bavua bapetula benji ba biseba, ne kabavua basue kulala nabu nzubu umue to. Mu bulelela, mukanda wa Talmud wakalua kufuanyikija mudimu wa dienza dia biseba wamba ne: uvua mushadile kupita too ne wa diangula dia tumvi tua nyama. Kadi Petelo kavua mulekele lungenyi lubi alu lumupangisha bua kusomba kua Simona to. Lungenyi luimpe luvua nalu Petelo alu ke luvua lumupepejile malu bua kulua kuenza mudimu uvua mumuindile kumpala, wa kubuela mu nzubu wa muntu wa bisamba bia bende. Bamue bamanyi ba malu a mu Bible badi bamba ne: muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “muenji wa biseba” (byrseus) uvua kabidi dîna dikuabu dia Simona.

LUMINGU LUA DIA 10-16/12

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | BIENZEDI 12-14

“Bânaba ne Paulo bakavuija bantu ba miaba ya kule bayidi”

bt-F 86 §4

‘Buwujibue ne disanka ne nyuma muimpe’

4 Kadi bua tshinyi nyuma muimpe uvua muambe bua bateke Bânaba ne Shaula ku luseke “bua mudimu”? (Bien. 13:2) Bible ki mmuandamune to. Tshitudi bamanye ntshia ne: nyuma muimpe ke wakalombola bua kusungulabu bantu abu. Kakuena bualu nansha bumue budi buleja ne: baprofete ne balongeshi ba mu Antiyokia bavua babenge dipangadika adi to. Kadi bavua bitabe disungula adi ne muoyo umue. Elabi meji muvua Bânaba ne Shaula badiumvue pavua bana babu ba mu nyuma, ‘bajile biakudia ne basambile, babatentekele bianza, ne babalekele, baya” benza nanku kabayi nansha babumvuila mukawu. (Bien. 13:3) Tuetu petu tudi ne bua kutua bantu badi bapete midimu mpanda, bu mudi balume badi batekibue bakulu mu tshisumbu. Pamutu pa kubumvuila mukawu, tudi ne bua “kubatua mushinga wa bungi menemene mu dinanga bua mudimu wabu.”—1 Tes. 5:13.

bt-F 95 §5

“Bakula ne dikima ku bukokeshi bua Yehowa”

5 Paulo ne Bânaba bakanji kuimana mu Ikonio, tshimenga tshinyunguluka kudi bimenga bikuabu tshivua ne bilele bia bena Greke, ne tshivua tshimue tshia ku bimenga binene bia mu provense wa bena Lomo wa Galatiya. Mu tshimenga amu muvua bena Yuda bavua ne dîyi pa bantu bakuabu, ne bantu ba bungi bavua bitabe buena Yuda. Paulo ne Bânaba bakabuela mu nsunagoga, kutuadijabu kuyisha bu muvua tshilele tshiabu. (Bien. 13:5, 14) ‘Bakakula mu mushindu wakafikisha musumba munene wa bena Yuda ne bena Greke ku dilua bena kuitabuja.’—Bien. 14:1.

mamanyisha a mu nwtsty bua Bz 13:9

Shaula, udibu babikila kabidi ne: Paulo: Kutuadijila anu muaba eu, bakabanga kubikila Shaula anu ne: Paulo. Mupostolo eu uvua muena Ebelu, kadi muledibue ne bukenji bua kuikala muena Lomo. (Bz 22:27, 28; Flp 3:5) Bidi bimueneka ne: katshia anu ku buana, bavua bamubikila mêna onso abidi aa: Shaula, mu tshiena Ebelu, ne Paulo mu tshiena Lomo. Tshikondo atshi bena Yuda bavua ne mêna abidi, nangananga bavua basombele pambelu pa Isalele. (Bz 12:12; 13:1) Tshilejilu, bamue balela ba Paulo bavua pabu ne mêna a mu tshiena Lomo ne a mu tshiena Greke masakidila pa abu a mu tshiena Ebelu. (Lom 16:7, 21) Bu muvua Paulo “mupostolo bua bisamba bikuabu,” bavua bamutume bua kuyisha bantu bavua kabayi bena Yuda lumu luimpe. (Lom 11:13) Bidi bimueneka ne: uvua musungule bua kubikidibua mu dîna dia tshiena Lomo bua bantu ba bungi bamuitabe. (Bz 9:15; Gal 2:7, 8) Bamue badi bamba ne: uvua mua kuikala musungule dîna dia mu tshiena Lomo adi bua kuvuluka wa kunemekibua Sêgio Paulo, kadi kabiena mua kuikala nanku to, bualu bakatungunuka ne kumubikila ne: Paulo nansha pakavuaye mumbuke mu Kupulio. Bakuabu badi bamba ne: Paulo kavua musue bua bamubikile mu dîna diende dia mu tshiena Ebelu to, bualu divua ne nshindumuinu wa muomumue ne wa dîna dikuabu dia mu tshiena Greke divua diumvuija muntu (anyi nyama) uvua wenda ne lutambishi.—Bala dimanyisha dia mu nwtsty bua Bz 7:58.

Paulo: Mu Mifundu ya mu tshiena Greke ya buena Kristo, dîna Paulos, didi difumina ku muakulu wa Laten, ne didi diumvuija “Mukese anyi mushadile.” Mbaditele misangu 157 bakula bua mupostolo Paulo, ne musangu umue bakula bua Sêgio Paulo nguvena wa mu Kupulio.—Bz 13:7.

LUMINGU LUA DIA 17-23/12

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | BIENZEDI 15-16

“Dipangadika ditaba kudi bantu bonso dimanyine mu Dîyi dia Nzambi”

bt-F 102 §8

“Kuakajuka ditapuluka dikole”

8 Luka wakatungunuka ne: “Kadi pakajuka ditapuluka ne dikokangana dikole pankatshi pabu bobu [“bantu bakuabu”] ne Paulo ne Bânaba, [bakulu] bakalongolola bua Paulo ne Bânaba ne bamue ba kudibu babande kudi bapostolo ne bakulu ku Yelushalema bua tshilumbu etshi.” (Bien. 15:2) “Ditapuluka ne dikokangana” adi divua dileja muvua bena nseke yonso ibidi bakuate anu ku tshiabu, nunku tshisumbu tshia mu Antiyokia katshivua mua kukosa tshilumbu atshi to. Bua kulama ditalala ne buobumue, tshisumbu tshiakangata dipangadika dia kuya ne tshilumbu atshi kudi ‘bapostolo ne bakulu bavua benza kasumbu kaludiki ku Yelushalema.’ Bualu buvua bakulu ba ku Antiyokia benze abu budi butulongesha tshinyi?

bt-F 123 §18

“Wenda ukolesha bisumbu”

18 Paulo ne Timote bakenza mudimu pamue munkatshi mua bidimu bia bungi. Bu muvuabu balongeshi bena ngendu, bakenza midimu mishilashilangane bu baleji mpala ba kasumbu kaludiki. Bible udi wamba ne: “Pavuabu mu luendu bapitshila mu bimenga, bavua babashila mêyi avua bapostolo ne bakulu bavua mu Yelushalema basuike bua baatumikile.” (Bien. 16:4) Kakuyi mpata, bisumbu bivua bilonda buludiki buvua bufumina kudi bapostolo ne bakulu bavua ku Yelushalema. Bu muvuabu balonde buludiki abu, “bisumbu biakatungunuka ne kukoleshibua mu ditabuja ne kuvulangana ku dituku ne ku dituku.”—Bien. 16:5.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

dimanyisha dia mu nwtsty bua Bz 16:37

petu bikale bena Lomo: Paulo uvua muena Lomo, pamuapa ne Sila pende. Mikenji ya bena Lomo ivua yamba ne: bavua anu ne bua kulumbuluisha muena Lomo ne dilumbuluisha diakane, ne kabavua ne bua kumunyoka pa bantu kabayi bamukosele tshibawu to. Kuikala muena lomo kuvua kupetesha muntu bukenji ne diakalenga dia kuenza amue malu muaba onso uvuaye mua kuya uvua bukalenge bua bena Lomo bukokesha. Muena Lomo yonso uvua muinshi mua mikenji ya bena Lomo, kadi kavua muinshi mua mikenji ya mu bimenga bia mu provense ivua ku bukokeshi bua Lomo to. Pavuabu bafunda muena Lomo, uvua mua kuitaba bua bamulumbuluishe bilondeshile mikenji ya muaba uvuaye musombele; uvua kabidi ne bukenji bua kulumbulula ku kabadi ka ku Lomo. Bobu bamukosele tshibawu tshia lufu, uvua ne bukenji bua kulomba bua kulumbulula kumpala kua mukokeshi munene. Mupostolo Paulo wakayisha bikole miaba yonso ivua bukalenge bua bena Lomo bukokesha. Bible mmuakule bua misangu isatu ivua Paulo muenze mudimu ne manême ende a buena Lomo. Musangu wa kumpala mmu mvese eu pavuaye mumanyishe banene ba mbulamatadi ba mu Filipoyi ne: bavua badiatakaje manême ende pavuabu bamukume.—Bua kumanya miaba mikuabu ibidi, bala mamanyisha a mu nwtsty bua Bz 22:25; 25:11.

LUMINGU LUA DIA 24-30/12

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | BIENZEDI 17-18

“Ikala uyisha ne ulongesha anu bu mupostolo Paulo”

mamanyisha a mu nwtsty bua Bz 17:2, 3

ubeleshisha meji: Paulo kavua anu mubambile lumu luimpe patupu to. Wakabumvuijalu, ufila bijadiki bia mu Mifundu, mmumue ne: Mifundu ya mu tshiena Ebelu mifundisha ku nyuma muimpe. Kavua anu ubala Mifundu ayi patupu to; uvua kabidi weleshisha bantu meji ne malu avuamu, ubeleshishawu bilondeshile tshivuabu. Mbumvuije muaku wa pa muanda dialegomai wa mu tshiena Greke ne: “kushintakaja mêyi; kuyukila.” Udi uleja kuyukila ne bantu. Mbatele kabidi muaku wa mu tshiena Greke eu mu Bz 17:17; 18:4, 19; 19:8, 9; 20:7, 9.

ufila bijadiki bia mu Mifundu: Tshiambilu tshia mu tshiena Greke etshi tshidi tshiumvuija ku muaku ku muaku “kuteka tshintu ku luseke lua tshikuabu.” Ebi bidi bileja ne: Paulo uvua ufuanyikija milayi ya mu Mifundu ya tshiena Ebelu ivua itangila Masiya ne malu a mu nsombelu wa Yezu, uleja muvua Yezu mukumbaje milayi ayi.

dimanyisha dia mu nwtsty bua Bz 17:17

muaba wa tshisalu: Muaba au uvua ku Nord lua ku Ouest kua Acropole, muaba wa tshisalu tshia mu Atena (agora mu tshiena Greke) uvua bunene bua ektare itanu anyi kupita apu. Muaba wa tshisalu au kauvua anu wa kusumbila bintu anyi kubipana to. Uvua nsangilu munene wa bena malu a mpetu, a tshididi, ne a mu nsombelu. Bena Atena bavua basue kuikala bapetelangana muaba au bua kuyukila malu mashilashilangane.

dimanyisha dia mu nwtsty bua Bz 17:22, 23

Kudi Nzambi udi kayi mumanyike: Miaku ya mu tshiena Greke Agnostoi theoi ivua mifunda pa tshioshelu kampanda tshia mu Atena. Bena Atena bavua baleja ditshina dia nzambi yabu pavuabu basa ntempelo ya bungi ne bioshelu, bavua kabidi benza bioshelu nansha bua nzambi ivua kayiyi imueneka, bu mudi nzambi wa Lumu, wa Bupuekele, wa Bukole, wa Ditabijija bantu, ne wa Luse. Pamuapa bu muvuabu batshina ne: kabikadi bapue nzambi mukuabu muoyo ne kalu kubabenga, bakibaka tshioshelu tshikuabu, bobu kufundapu ne: ‘kudi Nzambi udi kayi mumanyike.’ Ku diambuluisha dia tshioshelu atshi, bena Atena bavua baleja muvuabu bitaba dikalaku dia Nzambi kampanda uvuabu kabayi bamanye. Paulo wakabayisha bimpe menemene ku diambuluisha dia tshioshelu atshi, ubamanyisha Nzambi mulelela uvuabu bakayi banji kumanya too ne dîba adi.

dimanyisha dia mu nwtsty bua Bz 18:21

Biasua Yehowa: Tshiambilu etshi tshidi tshileja mudi muntu uteka disua dia Nzambi kumpala padiye usua kuenza bualu anyi kubulongolola. Mupostolo Paulo uvua anu ne dîyi dinene edi mu meji ende. (1Ko 4:19; 16:7; Eb 6:3) Muyidi Yakobo wakakankamija pende bantu bua bikale bamba ne: “Biasua Yehowa, netuikale ne muoyo, ne netuenze bualu kampanda anyi kansanga.” (Yak 4:15) Mêyi aa kaena anu biambilu bia mukana patupu to, kadi muntu yonso udi wamba ne muoyo mujima ne: “biasua Yehowa,” udi ne bua kuenza malu bilondeshile disua dia Yehowa. Muntu ki mmuenzejibue bua kuamba mêyi aa mukana misangu yonso to, kadi batu batamba kuamba munda munda.—Bala mamanyisha a mu nwtsty bua Bz 21:14; 1Ko 4:19; Yak 4:15 ne Tshis. C.

LUMINGU LUA DIA 31/12–6/1

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | BIENZEDI 19-20

“Nudilame nuenu bine ne tshisumbu tshionso tshia mikoko”

bt-F 172 §20

“Tshiena ne dibanza dia mashi a muntu nansha umue”

20 Nsombelu wa Paulo uvua mushilangane bikole ne wa bantu bakalua kukengesha mikoko ya Nzambi panyima pa bidimu. Uvua wenza mudimu bua kudiambuluisha ne bua kikadi bujitu kudi tshisumbu. Malu onso avuaye wenzela bena Kristo nende, kavua uenza anu bua kupeta bintu to. Paulo wakakankamija bakulu ba mu Efeso bua kuikala ne lungenyi lua kudipangisha malu. Wakabambila ne: ‘Nudi ne bua kuambuluisha badi batekete ne nudi ne bua kuvuluka mêyi a Mukalenge Yezu pavuaye yeye nkayende muambe ne: “Disanka dia kufila ndipite dia kuangata.”’—Bien. 20:35.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

bt-F 161 §11

Dîyi dia Nzambi diakatungunuka ne “kuya kumpala ne kuikala ne bukole bua bungi” nansha muvuaku buluishi

11 Paulo uvua mua kuikala wenza miyuki mu tshilongelu atshi dituku dionso kutuadija pa dîba dia 11:00 too ne pa dia 16:00. (Bien. 19:9, dim.) Mêba au avua pamuapa mêba atu ku matshi kutalale, kadi mikale ne luya lua bungi bualu bantu bavua bimanyika midimu yabu bua kudia ne kuikisha. Bu muvua Paulo ulongesha dituku dionso munkatshi mua bidimu bibidi, tudi mua kutshinka ne: uvua mua kuikala muenze mêba mapite pa 3000 anu mu dilongeshangana. Kudi bualu bukuabu buvua buenze bua dîyi dia Yehowa ditungunuke ne kuya kumpala ne kuikala ne bukole bua bungi: Paulo uvua uyisha bantu bikole, ubayisha bilondeshile nsombelu wabu. Wakakaja programe wende wa buambi bua apetangane ne wa bantu bavuaye uyisha. Biakapatula tshipeta kayi? ‘Bantu bonso bavua basombele mu provense wa Asia bakumvua dîyi dia Mukalenge, bena Yuda pamue ne bena Greke.’ (Bien. 19:10) Wakafila bumanyishi bua menemene!

bt-F 162 §15

Dîyi dia Nzambi diakatungunuka ne “kuya kumpala ne kuikala ne bukole bua bungi” nansha muvuaku buluishi

15 Dipuekeshibua milongo dia bana ba Sekua diakenza bua bantu ba bungi batshine Nzambi, bualu abu buakasaka bantu ba bungi bua kulua bena kuitabuja ne kulekela bienzedi biabu bia mîdima. Bena Efeso bavua badiine ne kasuki mu malu a manga. Majimbu, malu a mipongo ne bintu bia manga bia kuvuala bivua bitule bipuwe, muvua kabidi masambila a bena majimbu, avuabu batamba kufunda mu mikanda. Bena Efeso ba bungi bakadiumvua basakibue bua kulua ne mikanda yabu ya malu a manga bua kuyosha kumpala kua bantu, nansha muvuayi ne mushinga wa makumi a binunu bia ndola tuetu basue kufuanyikija lelu. Luka udi wamba ne: “Nunku mu mushindu uvua uleja bukole, dîyi dia Yehowa diakatungunuka ne kuya kumpala ne kuikala ne bukole bua bungi.” (Bien. 19:17-20) Bushuwa bulelela buvua butshimune mashimi ne malu a bademon! Bantu ba lulamatu abu mbatushile tshilejilu tshimpe matuku etu aa. Tudi petu mu ndongoluelu udi muwule tente ne malu a mîdima. Bituikala ne tshintu kampanda tshidi mu diumvuangana ne malu a mîdima, mbimpe tuenze petu anu bu bena Efeso, tutshiumbushe ne lukasa luonso! Tuepukile malu a muengu au ku bule nansha bia kumona lufu.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu