TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • mwbr19 ngondo 3 dib. 1-4
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a Tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (03/2019)

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malu adibu baledile mu Mabeji a Tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (03/2019)
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2019
  • Tumitu tua bualu
  • LUMINGU LUA DIA 4-10/3
  • LUMINGU LUA DIA 11-17/3
  • LUMINGU LUA DIA 18-24/3
  • LUMINGU LUA DIA 25-31/3
Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2019
mwbr19 ngondo 3 dib. 1-4

Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu

LUMINGU LUA DIA 4-10/3

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | LOMO 12-14

“Tshidi kulejangana dinanga dia buena Kristo kumvuija”

it-1-F 52

Dinanga dikole

Dinanga dia buena muntu (Philadelphia mu tshiena Greke, ku muaku ku muaku “dinanga dikole didi pankatshi pa bana ba muntu”) didi ne bua kuikala munkatshi mua bena mu tshisumbu tshia bena Kristo bonso. (Lom 12:10; Eb 13:1; bala kabidi 1Pt 3:8.) Malanda adi pankatshi pa bena mu tshisumbu adi ne bua kuikala mashême ne makole anu bu mutu bena mu dîku dimue banangangane. Nansha bena mu tshisumbu bobu bikale bakadi balejangana dinanga dia buena muntu, mbalombibue kabidi bua balejangana dinanga adi bikole menemene.​—1Ts 4:9, 10.

Muaku wa mu tshiena Greke philostorgos udi umvuija “kunangangana bikole.” Badi batela dinanga edi padi muntu munangangane ne mukuabu bikole. Stergo ngumue wa ku miaku idi ifumina ku philostorgos, batu batamba kuwutela bua kuleja dinanga dikole dia ku tshilelelu, bu mudi ditu nadi bana ba muntu. Mupostolo Paulo wakakankamija bena Kristo bua kuikala ne ngikadilu eu. (Lom 12:10) Paulo wakaleja ne: mu matuku a ku nshikidilu, bantu bavua ne bua kuikala “kabayi banange bana babu” (astorgoi mu tshiena Greke), kulejaye kabidi ne: bantu ba mushindu au mbakanyine lufu.​—2Tm 3:3; Lom 1:31, 32.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

lvs 76-77 §5, 6

Mua kusungula mishindu ya dipitshisha kapepe

5 Bualu buonso butudi tuenza budi butangila malanda etu ne Yehowa. Paulo wakumvuija bualu ebu pakambaye ne: “Nufile mibidi yenu bu mulambu udi ne muoyo, wa tshijila ne udi muanyishibue kudi Nzambi.” (Lomo 12:1) Yezu wakamba ne: “Udi ne bua kunanga Yehowa Nzambi webe ne muoyo webe wonso ne anyima webe yonso ne lungenyi luebe luonso ne bukole buebe buonso.” (Mâko 12:30) Tudi basue kupesha Yehowa tshidi tshitambe buimpe misangu yonso. Mu Isalele wa kale, pavua bantu balambula Yehowa nyama, bavua babalomba bua kufila nyama muimpe. Mulambu au wowu muikale ne tshilema muaba kampanda, Nzambi kavua uwitaba to. (Lewitiki 22:18-20) Mu mushindu wa muomumue, bidi mua kuenzeka bua Yehowa abenge ntendelelu wetu. Mushindu kayi?

6 Yehowa udi utuambila ne: “Nudi ne bua kuikala ba tshijila, bualu meme ndi wa tshijila.” (1 Petelo 1:14-16; 2 Petelo 3:11) Yehowa neitabe ntendelelu wetu anu yeye wa tshijila anyi mukezuke. (Dutelonome 15:21) Ntendelelu wetu kena mua kuikala mukezuke patudi tuenza malu adi Yehowa mukine, bu mudi: malu a busenji, a tshikisu, anyi adi mu diumvuangana ne bademon to. (Lomo 6:12-14; 8:13) Kadi Yehowa udi mua kunyingalala tuetu tupitshisha kapepe ne malu a nunku. Kuenza nunku kudi mua kuvuija ntendelelu wetu mukoya, kayi muanyishibue kudi Yehowa to, ne kudi mua kunyanga malanda etu nende bikole.

LUMINGU LUA DIA 11-17/3

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | LOMO 15-16

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w89-F 1/12 24 §3

“Diteta bua kumona bulelela bua dinanga dienu”

Bantu ba bisamba bia bende bavua balue bena Kristo, bavua bushuwa ne bua kudiumvua basakibue bua kuambuluisha bena Kristo ba mu Yelushalema bavua mu ntatu. Bavua bena “dibanza” kudibu bualu lumu luimpe luvua lutuadijile mu Yelushalema, pashishe kutangalakalu kudi bena mu bisamba bikuabu. Paulo wakamba ne: ‘Bikala bisamba bikuabu biangate pabi bintu bia bena Kristo bena Yuda bia mu nyuma, biobi pabi bivua ne dibanza dia kubambuluisha ne bintu biabu bia ku mubidi.’​—Lomo 15:27.

it-2-F 647 §2

Kudianjila kumanya bualu, kudianjila kubulongolola

Masiya anyi Kristo ke uvua ne bua kuikala dimiinu divuabu balaye ne: nebabeneshe bantu bakane ba mu mêku onso a pa buloba ku diambuluisha diadi. (Gal 3:8, 14) Bakakula bua “dimiinu” adi bua musangu wa kumpala panyima pa buntomboji bua mu Edene, kadi kumpala kua diledibua dia Abele. (Gen 3:15) Bualu abu buakenza bidimu bitue ku binunu 4 kumpala kua kusokololabu patoke “bualu busokoka bua tshijila” buvua buleja “dimiinu” anyi Masiya. Nunku buvua bualu “buvuabu balame mu tshimuma munkatshi mua bikondo bile menemene.”​—Lom 16:25-27; Ef 1:8-10; 3:4-11.

LUMINGU LUA DIA 18-24/3

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 KOLINTO 1-3

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-2-F 854 §5

Meji

Bena meji ba pa buloba apa bakabenga mulambu uvua Nzambi mufile ku butuangaji bua Kristo, bawumona bu tshintu tshia patupu; bakokeshi babu, nansha muvuabu balombodi bakumbane bavua ne meji, bakafika too ne ku ‘dishipa Mukalenge wa butumbi.’ (1Ko 1:18; 2:7, 8) Ke bualu kayi Nzambi udi uleja lelu mudi meji a bena panu mikale bupote, ufuisha bena meji ba pa buloba bundu padiye wenza bua tshintu tshivuabu bamona bu “tshintu tshipote tshia Nzambi,” ne bantu bavuabu bamona bu bantu ‘bapote, batebelele, ne kabayi ne mushinga,’ bakumbaje disua diende didi muntu nansha umue kayi mua kukanda bua kukumbanadi. (1Ko 1:19-28) Paulo wakavuluija bena Kristo ba mu Kolinto ne: ‘meji a mu ndongoluelu wa malu eu ne a bakokeshi ba ndongoluelu wa malu eu’ avua ne bua kuvuijibua patupu; nunku, meji aa kaavua a mu mukenji wa Nzambi uvua bapostolo bamanyisha to. (1Ko 2:6, 13) Wakadimuija bena Kristo ba mu Kolosayi bua kabalekedi babashima ne malu a “nkindi [philosophias mu tshiena Greke, udi umvuija ku muaku ku muaku dinanga meji] ne mashimi a patupu bilondeshile bilele bia bantu to.”​—Kls 2:8; tangila kabidi mvese wa 20-23.

LUMINGU LUA DIA 25-31/3

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 KOLINTO 4-6

“Luevene lukese ludi lubandisha bukula buonso busopa”

it-2-F 130

Luevene

Mupostolo Paulo wakafuanyikija pende luevene pavuaye ulomba bena Kristo ba mu Kolinto bua kumbusha muntu uvua muendi wa masandi mu tshisumbu wamba ne: “Kanuena bamanye ne: luevene lukese ludi lubandisha bukula buonso busopa anyi? Umbushayi luevene lua kale bua nuikale bukula busopa bupiabupia, bu munudi kanuyi ne luevene. Bualu Kristo muana wa mukoko wetu wa Pasaka mmumane kufidibua bushuwa bu mulambu.” Wakalua kuleja bimpe tshivua “luevene” luvuaye mutele lumvuija wamba ne: “Nunku mpindieu, katuikadi tuenza tshibilu ne luevene lua kale anyi luevene lua malu mabi ne lua malu matambe bubi to, kadi tutshienze ne diampa dia muoyo mutoke ne bulelela didi kadiyi diela luevene.” (1Ko 5:6-8) Muaba eu Paulo uvua usua kufila diumvuija dia difesto dia mampa kaayi mela luevene dia bena Yuda divuabu benza diakamue panyima pa difesto dia Pasaka. Anu muvua luevene lukese lubandisha bukula buonso busopa mu mupodi wa dîsu, ke muvua tshisumbu patshi mua kulua tshikoya ku mêsu kua Yehowa pavuabu kabayi bumbushamu muena masandi uvua mua kunyanga bantu bakuabu au. Bavua ne bua kumbusha “luevene” alu munkatshi muabu, anu bu muvua bena Isalele kabayi ne bua kuikala ne luevene mu nzubu yabu tshikondo tshia difesto adi.

it-2-F 903-904

Satana

‘Kufila muntu kudi Satana bua dibutuka dia mubidi’ kudi kumvuija tshinyi?

Pavua mupostolo Paulo ulomba bena mu tshisumbu tshia Kolinto bua kumbusha muntu uvua muangate mukaji wa tatuende mu tshisumbu, wakabambila ne: “Nudi ne bua kufila muntu wa nunku kudi Satana bua dibutuka dia mubidi.” (1Ko 5:5) Tshivua mukenji uvua ulomba bua kuipata muntu au mu tshisumbu, kukosa nende malanda. (1Ko 5:13) Kumufila kudi Satana kuvua mua kumvuija kumuipata mu tshisumbu bua aye mu bulongolodi budi Satana muikale nzambi ne mukokeshi. Anu bu mudi “luevene lukese” mu “bukula buonso busopa,” muntu au uvua muntu wa ku “mubidi” munda mua tshisumbu; dimuipatamu divua dienza bua tshisumbu tshia bantu ba mu nyuma atshi tshiumbushe muntu wa ku “mubidi” au munkatshi muatshi. (1Ko 5:6, 7) Bia muomumue, Paulo wakafila Humenayo ne Alesandelo mu bianza bia Satana, bualu bavua banyange kondo kabu muoyo ne ditabuja diabu divua dinyanguke.​—1Tm 1:20.

lvs 241, mamanyisha a ku ndekelu

Dipatshibua mu tshisumbu

Padi muntu udi muenze mpekatu munene kayi unyingalala ne ubenga bua kulonda mikenji ya Yehowa, kena mua kushala mu tshisumbu to. Bidi bikengela kumuipata. Padibu bipata muntu, tudi ne bua kukosa nende malanda ne katuena ne bua kuyukila nende kabidi to. (1 Kolinto 5:11; 2 Yone 9-11) Dipata muntu mu tshisumbu didi dikuba dîna dia Yehowa ne tshisumbu. (1 Kolinto 5:6) Dipatshibua mu tshisumbu didi kabidi dinyoka didi mua kuambuluisha muntu bua kunyingalala bua amone mua kupingana kudi Yehowa.​—Luka 15:17.

▸ Nshapita 3, tshikoso tshia 19

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-2-F 150

Mikenji

Mikenji kudi banjelu. Banjelu mbapite bantu, kadi nansha nanku, badi ku mikenji ne mêyi matuma a Nzambi. (Eb 1:7, 14; Mis 104:4) Yehowa utu mene mutumine Satana muluishi wende dîyi, mumuelele ne mikalu. (Yob 1:12; 2:6) Mikaele muanjelu mutambe bakuabu uvua mumanye muaba wa Yehowa wa Mulumbuluishi Munene, ne uvua uwunemeka; pavuaye ukokangana ne Diabolo wakamba ne: “Yehowa akutandishe.” (Yuda 9; tangila kabidi Zek 3:2.) Yehowa Nzambi mmuteke banjelu bonso ku bukokeshi bua Yezu Kristo mutumbishibue. (Eb 1:6; 1Pt 3:22; Mat 13:41; 25:31; Flp 2:9-11) Ke bualu kayi, Yezu wakatumina muanjelu kampanda dîyi bua atuadile Yone mukenji. (Bua 1:1) Kadi mupostolo Paulo udi wamba mu 1 Kolinto 6:3 mudi bana babu ne Kristo ba mu nyuma basungula bua kulumbuluisha banjelu, bualu bobu ne Kristo nebalumbuluishe nyuma mibi.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu