Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu
LUMINGU LUA DIA 6-12/9
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | DUTELONOME 33-34
“Nyemena mu ‘maboko a tshiendelele’ a Yehowa”
it-2-F 1200
Yeshuluna
Mmuanzu wa bunême bua Isalele. Mu Bible wa Septante, “Yeshuluna” mmuaku udi uleja dinanga; badi bawukudimuna ne: “munangibue.” Muanzu au uvua ne bua kuikala muvuluije bena Isalele muvuabu babangata bu bantu ba tshipungidi tshia Yehowa, ne ubavuluija kabidi muvuabu benzejibue bua kuikala anu ne bienzedi biakane. (Dut 33:5, 26; Yes 44:2) Mu Dutelonome 32:15 mbatele dîna Yeshuluna mu ngakuilu wa disekangana nende muinshi muinshi. Pamutu pa Isalele kuenza malu bilondeshile dîna diende dia Yeshuluna, wakalua kayi kuambila bualu, kuelaye Mufuki wende nyima ne kupepeja Mupandishi wende.
rr 120, kazubu
Mua kuimana kabidi ne makasa etu
Mbimpe tuvuluke ne: bidimu nkama ya bungi kumpala kua diledibua dia Yehezekele, muprofete Mose ukavua muambe ne: Yehowa udi ne bukole, kabidi ne dijinga dia kukolesha bantu bende. Wakafunda ne: “Nzambi udi tshinyemenu katshia ku bikondo bia kale, maboko ende a tshiendelele adi muinshi muebe.” (Dut. 33:27) Tuikalayi batuishibue ne: tuetu beyemene Yehowa mu tshikondo tshia ntatu, neele maboko ende muinshi muetu, utujula bimpe bimpe, ne utuambuluisha bua tuimane ne makasa etu.—Yeh. 37:10.
Tunyemayi lubilu ne ditantamana
16 Abalahama ne Mose bakafua kumpala kua malu avua Yehowa mubalaye kukumbanawu. Kumpala kua bena Isalele kubuelabu mu Buloba bulaya, Nzambi wakambila Mose ne: ‘Wewe neutangile buloba budi kumpala kuebe; kadi kuena ubuela mu buloba bundi mpa bena Isalele.’ Bu muvua Mose ne Alona babenge bua kutumikila Nzambi ku mâyi a Meliba, kabakabuela mu Buloba bulaya to. Bavua balekele bantu bena mutu mukole babafikisha munda, ke bualu kayi kabakatumbisha Nzambi. (Dut. 32:51, 52) Mose kakateketa mu mikolo bualu kavua mua kubuela mu Buloba bulaya to. Kakela meji ne: dipangadika divua Nzambi muangate divua dibi to. Tudi bamanye bualu ebu bualu wakalomba bua kubenesha bena Isalele. Mêyi a ndekelu avuaye muambile bena Isalele avua ne: ‘Bena Isalele, nuenu nudi ne disanka, mbanganyi badi bu nuenu basungidibue kudi Yehowa. Yeye udi bu ngabu wa dikuatshisha dienu; udi bu muele wa mvita unudi nutamba nawu bakuabu?’—Dut. 33:29.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 312 §4
Mose
Mose wakafua ne bidimu 120. Bible udi wamba bua bukole buende bua mubidi ne: “Mêsu ende kaavua malue bitayitayi ne bukole buende kabuvua bujike to.” Yehowa wakamujika muaba utu bantu katshia kabayi banji kumanya. (Dut 34:5-7) Imue misangu, kavua musue bua bena Isalele bangate lukita lua Mose bu muaba wa ntendelelu to, bavua mua kukuluka mu buteyi bua ntendelelu wa dishima. Bidi bimueneka ne: Diabolo uvua musue kuangata mubidi wa Mose bua kukumbaja kipatshila aku; bualu Yuda, muyidi muena Kristo, muanabu ne Yezu Kristo mmufunde ne: “Pavua Mikaele mfumu wa banjelu tshilumbu ne Diabolo, bakokangana nende bua mubidi wa Mose, kavua mutete bua kumulumbuluisha ne mêyi a bipendu nansha, kadi wakamba ne: ‘Yehowa akutandishe.’” (Yuda 9) Kumpala kua bena Isalele kubuela mu Kanâna ku bulombodi bua Yoshua, bakenza madilu a Mose matuku 30.—Dut 34:8.
LUMINGU LUA DIA 13-19/9
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YOSHUA 1-2
“Tshia kuenza bua malu ebe ende bimpe”
Ikala ne dikima, Yehowa udi nebe
7 Bua tuetu kupeta dikima bua kuenza disua dia Nzambi, tudi ne bua kulonga Dîyi diende ne kuditumikila. Ke tshivua Nzambi muambile Yoshua bua kuenza pakapinganaye Mose. Wakamuambila ne: ‘Ikala ne bukole ne mutshima wa dikima: udimuke bua kutumikila mikenji yonso yakakuambila muntu wanyi Mose. Mukanda eu wa mikenji yanyi kawumuki mukana muebe; kadi welangane meji a mukanda eu munya ne butuku, udimuke mua kuenza malu onso adi mafundamu; pashishe neutute dikasa dimpe, newikale ne diakalengele.’ (Yosh. 1:7, 8) Yoshua wakatumikila mubelu eu ne ‘wakatuta dikasa dimpe.’ Tuetu bamuidikije, netuikale ne dikima dia bungi ne kututa dikasa dimpe mu mudimu udi Nzambi mutupeshe.
Ikala ne dikima, Yehowa udi nebe
20 Bitu bikole bua kulonda njila wa Nzambi patudi kumpala kua ntatu ya mu bulongolodi ebu bubi ne bunyanguke. Kadi katuena nkayetu to. Nzambi udi netu. Nansha Muanende udi Mutu wa tshisumbu udi kabidi netu. Tudi kabidi ne Bantemu ba Yehowa netu bapite pa miliyo 7 pa buloba bujima. Bonso tshia pamue, tutungunukayi ne kuikala ne ditabuja ne kumanyisha lumu luimpe balame mu lungenyi luetu mvese wa tshidimu tshia 2013 eu: ‘Ikala ne bukole ne mutshima wa dikima; Yehowa Nzambi webe udi nebe.’—Yosh. 1:9.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Malu manene a mu mukanda wa Yoshua
2:4, 5: Bua tshinyi Lahaba udi udinga bantu ba mukalenge bavua balue kukeba batentekedi? Lahaba udi ukuba batentekedi, witaba nansha lufu bualu ukadi witabuja Yehowa. Nunku, kêna muenzejibue bua kuambila bantu badi bakeba kuenzela tshisamba tshia Yehowa bibi muaba udi batentekedi to. (Matayo 7:6; 21:23-27; Yone 7:3-10) Nunku, Lahaba ‘wakabingishibua ku kuenza kuende’; tshilejilu, wakashima batumibue ba mukalenge.—Yakobo 2:24-26.
LUMINGU LUA DIA 20-26/9
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YOSHUA 3-5
“Yehowa udi ubenesha bienzedi bia ditabuja”
it-2-F 63
Yadene
Tshitupa tshia Yadene tshia kuinshi kua Mbuu wa Galela tshitu ku musangu tshiangata metre kumbukila ku 1 too ne ku 3 mu buondoke, ne metre matue ku 27 too ne ku 30 mu butshiama. Kadi mu muvu wa luya musulu wa Yadene utu uwula bikole, pashishe ulua kudiunda ne kuondoka kabidi bikole. (Yos 3:15) Bu muvua mâyi uwula nanku, bivua mua kuikala njiwu bua tshisamba tshia Isalele tshivua tshienza ne balume, bakaji, ne bana bua kusabukabu Yadene, nangananga pabuipi ne Yeliko. Patu musulu au uwula nanku utu upueka ne lubilu lukole menemene, ne matuku mashale aa uvua mudie bantu bavua bowelamu. Kadi Yehowa wakenza tshishima, kuelaye mâyi a musulu wa Yadene nkila, bena Isalele kupetabu mushindu wa kusabuka ku makasa kuume. (Yos 3:14-17) Bidimu nkama pashishe, tshishima tshia muomumue tshiakenzekela Eliya ne Elisha umue musangu, ne musangu mukuabu kuenzekelatshi Elisha nkayende.—2Bk 2:7, 8, 13, 14.
Malu adi Yehowa utuvuluija asankishe muoyo webe
17 Mmu mushindu kayi mudi kuenza malu a ditabuja kutuambuluisha bua kukolesha dieyemena dietu kudi Yehowa? Tukonkonone muyuki wa dibuela dia bena Isalele mu Buloba bulaya udibu balonde mu Bible. Yehowa uvua muambile bakuidi bua kuambula mushete wa tshipungi ne kupitshila nawu mu musulu wa Yadene. Kadi pakafika bantu ku musulu, bakasangana musulu muwule bikole bua mvula ya bungi ivua miloke. Bena Isalele bavua mua kuenza tshinyi? Bavuaku mua kuasa tshitudilu ku muelelu wa musulu ne kuindila mbingu ya bungi anyi kupita apu bua mâyi apueke anyi? Tòo, bakeyemena Yehowa ne muoyo mujima ne kulondabu malu avuaye mubambile bua kuenza. Tshiakenzeka ntshinyi? Bible udi wamba ne: ‘Pakatua bakuidi bakadi batuala mushete makasa abu ku muelelu wa mâyi, mâyi akadi apueka ku mutu akimana. Bakuidi bakadi batuala mushete wa tshipungidi tshia mêyi a Yehowa bakimana balulame mu lusenga lume munkatshi mua Yadene; ne bena Isalele bonso bakasabuka.’ (Yosh. 3:12-17) Fuanyikija muvuabi mua kuikala bibakemeshe muvua mâyi avua apueka ne mavuala makole au mimane diakamue. Ditabuja divua nadi bena Isalele kudi Yehowa diakakoleshibua bualu bavua beyemene malu avuaye mubambile bua kuenza.
Malu adi Yehowa utuvuluija asankishe muoyo webe
18 Bulelela, Yehowa katu wenzela batendeledi bende bishima bia nunku lelu to, kadi utu ubenesha malu adibu benza ne ditabuja. Nyuma wa Nzambi udi ubapesha bukole bua kukumbaja mudimu wa diyisha lumu luimpe lua Bukalenge pa buloba bujima. Yezu Kristo udi Ntemu wa Yehowa munene ukadi mubishibue ku lufu wakajadikila bayidi bende ne: uvua ne bua kubambuluisha mu mudimu wa mushinga pakabambilaye ne: “Nunku, ndayi nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi . . . ndi nenu matuku onso too ne ku nshikidilu kua ndongoluelu wa malu eu.” (Mat. 28:19, 20) Bantemu ba bungi bavua mua kuikala ne bundu anyi ne lumamamama badi mua kumona mudi nyuma muimpe wa Nzambi mubapeteshe dikima dia kuakula ne bantu mu mudimu wa buambi.—Bala Musambu wa 119:46; 2 Kolinto 4:7.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Malu manene a mu mukanda wa Yoshua
5:14, 15: ‘Mukalenge wa musumba wa Yehowa’ nnganyi? Mukalenge udi ulua kukolesha Yoshua padiye utuadija dikuata Buloba Bulaya udi mua kuikala anu ‘Dîyi’ anyi Yezu Kristo kumpala kua kuluaye pa buloba. (Yone 1:1; Danyele 10:13) Mmunyipu mudibi bitukolesha mu mikolo patudi tumanya ne: Yezu Kristo udi ne basadidi ba Nzambi lelu padibu baluangana mvita ya mu nyuma!
LUMINGU LUA DIA 27/9–3/10
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YOSHUA 6-7
“Epuka malu a patupu”
Umbusha mêsu ebe ku malu a patupu
5 Bidimu bia bungi pashishe, mêsu a muena Isalele mukuabu diende Akana akamusaka bua kuiba bintu mu musoko wa Yeleko uvuabu bakuate. Nzambi uvua muambile bena Isalela bua kubutula bintu bionso bia mu tshimenga atshi pa kumusha bintu kampanda bivuabu ne bua kuela mu tshibutshilu tshiende. Bavua babadimuije bua ‘kupidia tshintu’ tshionso tshivuabu ne bua kubutula bua kabapetshi lukuka ne kuangata bimue bintu bia mu musoko au. Pavua Akana mubenge kutumikila mukenji eu, bakatshimuna bena Isalele kudi bena Ai ne kushipa ba bungi ba kudibu. Akana wakasokoka buivi buende too ne pakaluabu kumutandula. Wakamba ne: ‘Pangakatangila’ bintu ebi, ‘lukuka luakankuata, ngakabiangata.’ Lukuka lua mêsu luakamufikisha ku lufu, yeye ne ‘bionso biakadiye nabi.’ (Yosh. 6:18, 19; 7:1-26) Akana wakajinga malu avuabu bamukandike.
Bua tshinyi kumanyisha bualu budi bubi?
Kamue kabingila kadiku bua kumanyisha bualu budi bubi nka se: bidi biambuluisha bua kukuba bukezuke bua tshisumbu. Yehowa udi Nzambi mukezuke ne munsantu. Udi ulomba bua aba bonso badi bamutendelela bikale bakezuke mu nyuma ne mu nsombelu. Dîyi diende dienzeja ku spiritu didi didimuija ne: “Bu bana ba butumike, lekelayi kulonda majinga anuvua nawu kumpala mu dipanga dienu, kadi, mu buobumue ne Munsantu wakanubikila, nuenu penu vuayi bansantu mu nsombelu wenu mujima, bualu mbafunde ne: ‘Nudi ne bua kuikala bansantu, bualu ndi munsantu.’” (1 Petelo 1:14-16, NW) Bantu badi benza bualu bupange bukezuke anyi bualu bubi badi mua kukebela tshisumbu tshijima dinyanguka ne dibenga kuanyishibua kudi Yehowa, anu bienzabu bualu kampanda bua kubalongolola anyi kubumbusha.—Fuanyikija ne Yoshua, nshapita wa 7.
Umbusha mêsu ebe ku malu a patupu
8 Lukuka lua mêsu ne lua mubidi lutu lukuata too ne bena Kristo balelela. Ke bualu kayi Dîyi dia Nzambi didi ditukankamija bua kuikala ne didikanda mu malu atudi tutangila ne tujinga. (1 Kol. 9:25, 27; bala 1 Yone 2:15-17.) Yobo uvua umue wa ku bantu bavua bamanye diumvuangana dikole didi pankatshi pa malu atudi tumona ne majinga etu. Wakamba ne: ‘Ngakapunga tshipungidi ne mêsu anyi, nunku ngakadi kumanya mua kutangija mêsu anyi kudi mushikankunde utshidi kamama bishi?’ (Yobo 31:1) Yobo kavua anu mudisuike bua kubenga kulenga mukaji mu mushindu mubi to, kadi uvua mudisuike kabidi bua kubenga kuela meji ku malu a mushindu au. Yezu wakaleja ne: tudi ne bua kulama lungenyi luetu ku majinga mabi pakambaye ne: ‘Muntu yonso udi utangila mukaji ne lukuka lua masandi wakumana kuenda nende masandi mu mutshima wende.’—Mat. 5:28.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Nkonko ya babadi
Mu bikondo bia kale, bavua bamba ne: mbatshintshimike tshimenga pavua tshiluilu kampanda tshia basalayi tshinyunguluka bimanu biatshi bua kutshiela mvita. Pavuabu batshintshimika tshimenga matuku a bungi, bantu ba mu tshimenga atshi bavua badia biakudia bivuabu balame. Ndekelu wa bionso pavua basalayi bakuata tshimenga, bavua bangata bintu bionso bivua bibasankisha, too ne biakudia bia bena mu tshimenga bivua bishale. Ke bualu kayi bakebuludi aba bavua bapete biakudia bikese anyi kabavua mene babipete mu bikulu bia bimenga bia mu Palestine bivuabu bele mvita mu mushindu wa muomumue. Kadi bavua bapete biakudia mu bikulu bia Yeliko. Mukanda kampanda udi wamba ne: “Pa kumbusha bintu bia mabumba, bintu bia bungi bivuabu bapete pavuabu babutule tshimenga bivua ntete.” Mukanda eu udi usakidila ne: “Kupeta ntete ya bungi nunku kuvua bualu bua pa buabu.”—Biblical Archaeology Review.
Bible udi wamba ne: bena Isalele kabavua bangate tshiakudia nansha tshimue mu Yeliko to, bualu Yehowa uvua mubakandike. (Yoshua 6:17, 18) Bible udi wamba kabidi ne: bena Isalele bavua bakuate Yeliko mu tshikondo tshia disampila dia bintu panyima pa dinowa, tshikondo tshivuabu balame ntete ya bungi mu tshimenga. (Yoshua 3:15-17; 5:10) Bu muvuaku kushale ntete ya bungi mu tshimenga tshia Yeliko pavuabu batshikuate, bidi bileja ne: ditshintshimika edi divua dia matuku makese anu mudi Bible wamba.
LUMINGU LUA DIA 4-10/10
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YOSHUA 8-9
“Malongesha atudi tupetela mu bualu bua bena Gibeona”
it-1-F 1046 §7
Gibeona
Dipetangana diabu ne Yoshua. Tshikondo tshia Yoshua, bena Hiwi ke bavua basombele mu Gibeona; bavua tshimue tshia ku bisamba muanda mutekete bia bena Kanâna bivua ne bua kubutudibua. (Dut 7:1, 2; Yos 9:3-7) Bavua babikila kabidi bena Gibeona ne: bena Amola; bidi bimueneka ne: kuvua misangu ivuabu babikila bena Kanâna nanku mu tshibungi. (2Sm 21:2; tangila kabidi Gn 10:15-18; 15:16.) Bena Gibeona bavua bashilangane ne bena Kanâna, bualu bena Gibeona bobu bakajingulula ne: nansha muvuabu ne tshiluilu tshia bukole tshia basalayi ne bikale mu tshimenga tshinene kabavua mua kukandamana nansha kakese, bualu Yehowa ke uvua uluangena bena Isalele. Nunku panyima pa dibutuka dia Yeliko ne dia Ai, bantu balume bena Gibeona bakatuma bantu kudi Yoshua ku Gilgala kuvuaye bua kukeba ditalala. Bantu balume ba Gibeona abu bavua pamuapa baleji mpala ba bisa bikuabu bisatu bia Hiwi ebi: Kefila, Bêlota, ne Kîyata-yalima. (Yos 9:17) Bu muvua bena Gibeona bavuabu batume abu bavuale bilamba ne sandala bisunsuke, bambule milondo ya mvinyo misunsuke, bibombi bia kuelela biakudia bisunsuke, ne bisunsukile bia mampa mume, bakadileja bu bantu bafumina mu buloba bua kule, buvua kabuyi munkatshi mua maloba avua bena Isalele batshimune. Bakitaba ne: kale tshianza tshia Yehowa tshiakenza bua Ejipitu akuluke ne batshimune bakalenge bena Amola aba: Sihona ne Oga. Kadi bakaleja muvuabu ne meji pavuabu kabayi bakule bua tshivua tshienzekele Yeliko ne Ai, bualu lumu lua nunku kaluvua mua kuikala lufike ku “buloba bua kule menemene” kumpala kua kudituabu mu luendu alu to. Baleji mpala ba tshisamba tshia Isalele bakakonkonona malu onso avuabu babambila au, bobu kuitaba; pashishe kudiabu nabu tshipungidi tshia kubenga kubashipa.—Yos 9:3-15.
“Kueyemenyi dijingulula diebe dia mianda”
14 Bu mutudi bena mapanga, tuetu bonso nansha bakulu bakadi bamonemone malu, tudi ne bua kulomba Yehowa bua atulombole patudi tusua kuangata mapangadika. Tumone tshivua Yoshua uvua mupingane Mose ne bakulu ba mu Isalele benze pavua bena Gibeona bavua ne budimu bavuale bilamba bisunsuke ne balue kuambila Yoshua ne bantu bende ne: bavua bafumina ku musoko wa kule. Pamutu pa kukonka Yehowa tshia kuenza, Yoshua ne bena diende badi bumvuangana ne bena Gibeona ne badia nabu tshipungidi. Nansha muvua Yehowa mubalekele badia tshipungidi atshi, mmufundishe bualu ebu bua dibenga kulonda buludiki buende mu Bible bua diakalenga dietu.—Yosh. 9:3-6, 14, 15.
‘Wendakane mu buloba’
14 Baleji mpala abu bakamba ne: ‘Bapika bebe bakalua kule ku buloba bukuabu bualu bua dîna dia Yehowa, Nzambi webe.’ (Yoshua 9:3-9) Bilamba ne biakudia bivuabu nabi bivua bileja anu bu bafumine kule, pabi Gibeona muikale mutantshi wa kilometre mitue ku 30 ne Gilegala. [19] Bu muvua Yoshua ne bantu bavua ku mutu kua bena Isalele batuishibue nanku, bakenza tshipungidi tshia ditalala ne bena Gibeona ne misoko mikuabu ya ku mutumba ivua midisange nabu. Bena Gibeona bakenza mayele aa anu bua kuepuka lufu patupu anyi? Too, bualu ebu buakaleja dijinga diabu dia kuanyishibua kudi Nzambi wa bena Isalele. Yehowa wakanyisha bua bena Gibeona bikale ‘bapandi ba nkunyi ne basunyi ba mâyi ba bena Isalele ne ba tshioshelu tshia Yehowa,’ batuala nkunyi bua tshioshelu tshia milambu. (Yoshua 9:11-27) Bena Gibeona bakatungunuka ne kuleja dianyisha diabu dia kuenza midimu mipuekele mu mudimu wa Yehowa. Pamu’apa, bamue ba kudibu bavua munkatshi mua bena Netinima bakapatuka mu Babulona ne bakambuluisha mu diasulula dia ntempelo. (Ezela 2:1, 2, 43-54; 8:20) Tudi mua kuidikija lungenyi luabu patudi tudienzeja bua kulama ditalala ne Nzambi ne kuanyisha bua kuenza too ne midimu mipuekele mu mudimu wende.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 523 §3
Dikudika ku mutshi
Bilondeshile mukenji uvua Yehowa muelele bena Isalele, bavua ne bua kukudika bamue benzavi ku mutshi pavuabu babashipa, babangata bu bantu “bela mulawu kudi Nzambi;” babakudikila muaba wa bantu bonso bamona bua tshikale didimuija kudibu. Kumpala kua butuku kuila, bavua ne bua kutulula tshitalu bua kutshijika; kutshilekela ku mutshi butuku bujima kuvua kunyanga buloba buvua Yehowa mupeshe bena Isalele. (Dut 21:22, 23) Bena Isalele bavua batumikila mukenji au nansha pavua muntu uvuabu bashipe kayi muena Isalele.—Yos 8:29; 10:26, 27.
LUMINGU LUA DIA 11-17/10
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YOSHUA 10-11
“Yehowa udi uluangena bena Isalele mvita”
it-1-F 48
Adoni-sedeke
Uvua mukalenge wa Yelushalema tshikondo tshivua bena Isalele babuele mu Buloba bulaya. Adoni-sedeke ne makalenge makese a ku Ouest kua Yadene bakadisuika tshimuku bua kuluisha biluilu bia Yoshua bia butshimunyi. (Yos 9:1-3) Kadi bena Hiwi bavua basombele mu Gibeona bakakeba ditalala ne Yoshua. Bu muvua bualu abu bujule Adoni-sedeke luonji, wakangata tshiluilu tshiende, kutshisanga ne biluilu bia bakalenge bakuabu banayi ba bena Amola, yeye kutshintshimika bena Gibeona ne kubela mvita. Dijinga diende divua dia kupangisha bisa bikuabu bua kabiditu ku tshia muena lukuna wende. Yoshua wakasungila bena Gibeona mu mushindu wa dikema, kutshimuna ne biluilu bivua bidisange abi bibi menemene. Bakalenge batanu bakanyemena mu Makeda, bobu kubakuatshilamu basokome mu nyongolo. Yoshua wakashipa nkayende Adoni-sedeke ne bakalenge bakuabu banayi mu mêsu a biluilu biende, yeye kubakudika ku mitshi. Bakalua kuela mibidi yabu anu mu nyongolo ayi, yoyi ke ivua milue yabu nkita.—Yos 10:1-27.
it-1-F 1028 §5
Mvula wa mabue
Mulokesha kudi Yehowa. Mvula wa mabue eu ntshimue tshia ku bintu bia bukole bivua Yehowa wenza nabi mudimu bua kukumbaja dîyi diende ne kuleja muvuaye ne bukole bua bungi. (Mis 148:1, 8; Yes 30:30) Bualu bua kumpala bua nunku buakenzeka pavua tshipupu tshia muanda mutekete tshikuate Ejipitu wa kale. Tshivua tshipupu tshia mvula wa mabue tshiakanyangakaja bikunyibua, kusunsula mitshi, ne kushipa bantu ne nyama bivua mu mpata; kadi katshiakalenga bena Isalele mu Goshene to. (Eks 9:18-26; Mis 78:47, 48; 105:32, 33) Pashishe pakavua bena Isalele mu Buloba bulaya bikale ku bulombodi bua Yoshua, bakapandisha bena Gibeona bavuabu bafunyina kudi bakalenge batanu ba bena Amola. Yehowa wakalokesha mvula wa mabue mukole bua kuluisha bena Amola. Bantu bakafua ba bungi kupita bavua bafue mu mvita ne bena Isalele.—Yos 10:3-7, 11.
Malu manene a mu mukanda wa Yoshua
10:13: Mmunyi mudi bualu ebu mua kuenzeka? ‘Kudi tshintu tshidi mua kupita Yehowa bukole,’ yeye Mufuki wa diulu ne buloba anyi? (Genese 18:14) Bikala Yehowa musue, udi mua kushintulula mudi buloba bunyunguluka bua dîba ne ngondo bimueneke kabiyi binyunga ku mêsu kua muntu udi pa buloba. Anyi udi mua kulekela buloba ne ngondo binyunguluka bu pa tshibidilu kadi kutumaye nsese ya dîba ne ya ngondo mu mushindu wa se: butoke bua ku bintu bibidi ebi butungunuke ne kukenkesha. Nansha biobi bienzeke mushindu kayi, kakutu kuanji ‘kuikala dituku dikuabu bu dituku edi kumpala kuadi anyi kunyima kuadi.’—Yoshua 10:14.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Nkonko ya babadi
Ditela patupu dia imue mikanda mu Bible ne dikala diayi ne mushinga bua kuangatshilamu malu kampanda kadiena mua kutufikisha ku diamba ne: mikanda eyi ivua mifundisha ku nyuma wa Nzambi to. Kadi Yehowa wakalama bimpe mikanda yonso ivua ne ‘dîyi dia Nzambi wetu’ ne mikanda eyi idi ishala bua “tshiendelele.” (Yesh. 40:8) Kakuyi mpata, malu avua Yehowa muanyishe bua ikala mu mikanda 66 ya mu Bible itudi nayi lelu ke atudi nawu dijinga menemene bua kuikala ‘balongolola tshishiki bua midimu yonso mimpe.’—2 Tim. 3:16, 17.
LUMINGU LUA DIA 18-24/10
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YOSHUA 12-14
“Londa Yehowa ne muoyo webe wonso”
Malu manene a mu mukanda wa Yoshua
14:10-13. Nansha mukadi Kaleba ne bidimu 85, udi ulomba mudimu mukole wa kuipata bantu ba mu buloba bua Hebelone. Mu buloba amu mudi bena Anaka, bantu ba mpolondo. Musalayi wa kale eu udi ubatshimuna ne diambuluisha dia Yehowa, ne Hebelone udi ulua musoko wa kunyemena. (Yoshua 15:13-19; 21:11-13) Tshilejilu tshia Kaleba tshidi tshitukankamija bua kubenga kunyema midimu mikole mu malu a mu nyuma.
Dikima didi difuma ku ditabuja ne ku ditshina dia Nzambi
11 Ditabuja dia mushindu eu ditu dienda dikola. Ditu dienda dikola patudi tutumikila bulelela mu nsombelu wetu, ‘tulabula’ malu mimpe ne ‘tumvua’ anyi tumona mudi Yehowa wandamuna masambila etu ne tshitudi mua kuamba mu mushindu mukuabu ne: kujingulula mushindu udi Yehowa utuludika mu nsombelu wetu. (Musambu 34:8; 1 Yone 5:14, 15) Tumanyayi ne: ditabuja dia Yoshua ne dia Kaleba divua dikole pavuabu benda balabule buimpe bua Nzambi. (Yoshua 23:14) Tangila malu aa: Bavua bashale ne muoyo panyima pa bidimu 40 bia ditambakana mu tshipela, anu bu muvua Nzambi mubalaye. (Nomba 14:27-30; 32:11, 12) Bavua ne mudimu munene wa kuenza mu bidimu bisambombo bivuabu ne bua kunyenga buloba bua bena Kanana. Ndekelu wa bionso, bavua bashale ne makanda a mubidi ne muoyo bidimu bia bungi ne kupetabu bitupa bia maloba bu bumpianyi buabu. Yehowa wakabenesha bikole balume aba bavua bamuenzele mudimu ne ditabuja ne dikima.—Yoshua 14:6, 9-14; 19:49, 50; 24:29.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-1-F 1032
Gebala
Yehowa uvua mubueje “buloba bua Gebala” mu mulongo wa bitupa bia maloba bivua bena Isalele kabayi banji kutshimuna tshikondo tshia Yoshua. (Yos 13:1-5) Bena mpata badi bamba ne: kabiena biumvuika to, bualu tshimenga tshia Gebala tshivua kule lua ku Nord kua Isalele (mu ntanta wa kilometre mitue ku 100 ku Nord kua Dana) ne bidi bimueneka ne: katshiakashala ku bukokeshi bua Isalele to. Bilondeshile bamue bamanyi ba malu a mu Bible, mifundu ya mu tshiena Ebelu ya mu mvese eu idi mua kuikala mikonyangaja, ne buabu bobu, mêyi a mu mvese eu bavua baabala kale ne: “buloba budi pabuipi ne Lebanona,” anyi ‘buvua buya too ne ku mikalu ya bena Gebala.’ Kadi patudi tutangila kabidi bimpe, bua mulayi wa Yehowa udi mu Yoshua 13:2-7 kukumbanawu kuvua tshivua tshikengela kuenza. Nunku Isalele kakatshimuna tshimenga tshia Gebala to, pamuapa bua dipanga diende dia kutumikila.—Tangila kabidi Yos 23:12, 13.
LUMINGU LUA DIA 25-31/10
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YOSHUA 15-17
“Kuba bumpianyi buebe bua mushinga mukole bimpe”
it-1-F 1101 §2
Ebelone
Pavua bena Isalele bafike ku sud kua buloba bua Kanâna, bakabutula bena Ebelone pamue ne mukalenge wabu (pamuapa uvua mupingane Hohama mu nkuasa). (Yos 10:36, 37) Kadi nansha muvua bena Isalele bavua Yoshua ulombola babutule bukokeshi bua bena Kanâna, bidi bimueneka ne: kabakasa tumponyi tua masalayi bua kulama maloba avuabu batshimune to. Bena Anakima bakasombela mu tshimenga tshia Ebelone dîba divua bena Isalele pamuapa mu mvita muaba mukuabu. Ke bualu kayi mutantshi mukese pashishe, Kaleba (anyi bana ba Yuda bavua Kaleba ulombola) wakabanyenga tshimenga atshi. (Yos 11:21-23; 14:12-15; 15:13, 14; Bal 1:10) Tshimenga tshia Ebelone atshi bavua banji kutshipesha Kaleba wa mu tshisa tshia Yuda, pashishe kutshitekabu tshimenga tshia tshijila bua muvuatshi tshilue tshimenga tshia kunyemena. Tshivua kabidi tshilue tshimenga tshia bakuidi. Kadi “maloba a tshimenga atshi [Ebelone]” ne miaba yatshi mikuabu bivua bumpianyi bua Kaleba.—Yos 14:13, 14; 20:7; 21:9-13.
it-2-F 1097 §5-7
Midimu mikole mienzeja ku bukole
Bidi bimueneka ne: kale bavua batamba kuenzeja bantu “midimu mikole ku bukole” (Eb., mas), bualu bantu ba mu maloba avuabu batshimuna bavua babashiya bapika. (Dut 20:11; Yos 16:10; 17:13; Est 10:1; Yes 31:8; Mdi 1:1) Tshikondo tshivua bena Isalele bapika, babenzeja midimu mikole ku bukole, bakatuadija kuibaka miaba ya dilamina bintu eyi: Pitoma ne Lamesese. Pavuabu bayibaka apu bavua babatangila ne dîsu dikole kudi bamfumu bena Ejipitu bavua babenzela malu ne tshikisu. (Eks 1:11-14) Pashishe, bena Isalele bamane kubuela mu Buloba bulaya, pamutu pa kulondabu dîyi divua Yehowa mubatumine dia kuipata bena Kanâna ne kubabutula, bakabapesha bobu midimu mikole ya bapika, babenzejayi ku bukole. Biakafikisha bena Isalele ku ditendelela nzambi ya dishima; bualu bubi be! (Yos 16:10; Bal 1:28; 2:3, 11, 12) Mukalenge Solomo wakatungunuka ne kuangata ndelanganyi ya bena Kanâna abu bua kubenzeja midimu mikole ku bukole bu bapika, mmumue ne: ndelanganyi ya bena Amola, ya bena Hiti, ya bena, ya bena Pelizi, ya bena Hiwi, ne ya bena Yebuse.—1Bk 9:20, 21.
it-1-F 390 §4
Kanâna
Nansha muvua bena Kanâna ba bungi menemene bapanduke ku kabutu ne kabayi bafue bua midimu mikole ivuabu babenzeja, Bible uvua anu muambe ne: “Yehowa wakapesha Isalele buloba buonso buvuaye muditshipe bua kupesha bankambua babu,” kabidi ne: uvua mubapeshe “dikisha ku nseke yonso,” ne “bualu nansha bumue bua ku malu mimpe onso avua Yehowa mulaye nzubu wa Isalele kabuakapanga kukumbana; onso akakumbana.” (Yos 21:43-45) Bena lukuna bonso bavua banyunguluke bena Isalele bavua ne buôwa ne kabavua ne tshivuabu mua kuenza bua kupangisha bena Isalele bua kuikalabu mu bukubi to. Nzambi ukavua mudianjile kuamba ne: uvua ne bua kuipata bena Kanâna “ku kakese ku kakese” bua nyama ya luonji kayivudi mu buloba buvua bushale munda mutupu mu tshintuluntulu. (Eks 23:29, 30; Dut 7:22) Nansha muvua bena Kanâna bikale ne bia mvita bipite bunene, bu mudi matempu a mvita mikale ne miele mikobame, katuena mua kuamba ne: bu muvua bena Isalele kabayi bafike ku diangata maloba kampanda, mmumue ne: Yehowa uvua mupangile mua kukumbaja mulayi wende to. (Yos 17:16-18; Bal 4:13) Kadi malu adi mu Bible adi aleja ne: kuvua misangu ivuabu batshimuna bena Isalele bua dipanga diabu dia lulamatu.—Nom 14:44, 45; Yos 7:1-12.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
w15-F 15/7 32
Udi mumanye anyi?
Isalele wa kale uvua ne dîtu dinene mudi Bible usua kuleja anyi?
Bible udi uleja ne: kuvua mêtu ne mitshi “ya bungi” mu imue miaba ya mu Buloba bulaya. (1 Bak. 10:27; Yosh. 17:15, 18) Kadi bu mudi miaba ya bungi ya mu Buloba bulaya mishale kayiyi ne mêtu lelu, bena mpata badi mua kuamba ne: ke muvua buloba abu konso eku.
Bilondeshile mukanda wa Nsombelu wa mu Isalele wa tshikondo tshivuabu bafunda Bible (mu Anglais), “mêtu a mu Isalele wa kale avua malabale bikole kupita mudiwu lelu eu.” Muvua mitshi mile ya bungi idibu babikila ne: pins d’Alep (Pinus halepensis), mitshi mishilashilangane ya mu Palestine (Quercus calliprinos), ne bikunyibua bia mutshi wa térébinthes (Pistacia palaestina). Mu Shefela (tshitupa tshia buloba bua mikuna tshidi pankatshi pa mikuna ya bungi minene mile ya mu Yuda ne ku muelelu wa Mbuu wa Mediterane) mfigi ya sikomore (Ficus sycomorus) ivuamu kabidi bungi tshianana.
Mukanda wa Bikunyibua bia mu Bible udi wamba ne: lelu mu bimue bitupa bia maloba a mu Isalele kamutshiena mutshi nansha umue to. Ntshinyi tshidi tshifikishe ku tshioshi atshi? Bilondeshile mukanda au, mitshi mmijiminamu ku kakese ku kakese. Udi wamba ne: “Bantu bavua batungunuka ne kukosa bisonsa bibishi bivuamu, nangananga bua kualabaja maloba a kudima ne kudishila nyama. Kadi bivua kabidi bua kupeta bia kuibaka nabi ne bia kutemesha nabi mudilu.”