-
Mutshi wa mfigi ne dilongesha dia ditabujaYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 105
Mutshi wa mfigi ne dilongesha dia ditabuja
MATAYI 21:19-27 MÂKO 11:19-33 LUKA 20:1-8
MUTSHI WA MFIGI MUUME—DILONGESHA BUA DITABUJA
BADI BELA BUKOKESHI BUA YEZU MPATA
Pavua Yezu mumbuke mu Yelushalema mu Dimue mu mapingaja, wakapingana mu Betania ku est kua Mukuna wa Olive. Uvua pamuapa mulale kua ba Lazalo, Mariya ne Mâta, balunda bende.
Mpindieu tudi mu dituku dia 11 ngondo wa Nisana mu dinda. Yezu ne bayidi bende badi kabidi mu njila batangile ku Yelushalema kuikalaye mua kubuela mu ntempelo bua musangu wa ndekelu. Dituku edi ndia ndekelu bua mudimu wende wa diyisha bantu mu tshibungi kumpala kua kusekelelabu Pasaka, ne kujadika Tshivulukilu tshia lufu luende, ne pashishe kutuilangana ne ntatu ne lufu.
Padibu mu njila bafumina ku Betania pa Mukuna wa Olive batangile mu Yelushalema, Petelo udi umona mutshi uvua Yezu muele mulawu dituku dishale mu dinda. Udi ukema wamba ne: “Labi, tangila! mutshi wa mfigi uuvua muele mulawu au mmufube.”—Mâko 11:21.
Kadi bua tshinyi Yezu uvua mufubishe mutshi au? Udi uleja kabingila mu diandamuna diende wamba ne: “Bulelela ndi nnuambila ne: nuenu bikale ne ditabuja, kanuyi ne dielakana, kanuakuenza anu tshimvua muenzele mutshi wa mfigi eu to, kadi nansha nuenu bambile mukuna eu ne: ‘Juka, diela mu mbuu,’ bualu ebu nebuenzeke. Nunku, bintu bionso binudi nulomba mu disambila ne ditabuja, nenubipete.” (Matayi 21:21, 22) Nunku udi wambulula bualu buvuaye muambe kumpala bua kuikala ne ditabuja dikumbane bua kujula mukuna.—Matayi 17:20.
Nunku pavua Yezu mufubishe mutshi au, uvua mufile dilongesha dia mudi kuikala ne ditabuja kudi Nzambi ne mushinga. Udi wamba ne: “Bintu bionso binudi nulomba mu disambila, ikalayi ne ditabuja ne: nukadi babipete, ne nenubipete.” (Mâko 11:24) Edi ndilongesha dia mushinga bua bayidi bonso ba Yezu! Bidi nangananga bimpe bualu bapostolo bavua ne bua kutuilangana ne ntatu mikole mu matuku makese. Kadi kudi bualu bukuabu budi bupetangana ne dilongesha dia mutshi wa mfigi muume ne ngikadilu wa ditabuja.
Anu bu mutshi wa mfigi eu, tshisamba tshia Isalele tshivua ne tshimuenekelu tshia dishima. Bena mu tshisamba etshi bavua badie tshipungidi tshia kuikala mu malanda mimpe ne Nzambi, ne bavua mua kuikala ne ngikadilu ivua ileja muvuabu batumikila Mikenji yende. Kadi bena tshisamba etshi mu kabujima bakaleja muvuabu bapangile ditabuja ne kabayi ne ngikadilu mimpe. Bakabenga too ne muana wa Nzambi. Ke bua tshinyi pavua Yezu muumishe mutshi wa mfigi uvua kawuyi ukuama, wakaleja tshivua ne bua kuikala nshikidilu bua tshisamba etshi tshivua katshiyi ne ngikadilu mimpe, ne tshivua tshipangile ditabuja.
Katupa kakese, Yezu ne bayidi bende badi babuela mu Yelushalema. Anu bu muvua tshilele tshiende, Yezu udi uya ku ntempelo ne utuadija kulongesha. Bamfumu ba bakuidi ne bakulu ba mu tshisamba, pamuapa batshivua bavuluka tshivua Yezu muenzele bashintudi ba makuta dituku dishale, pavuabu bamuela mpata bamba ne: “Mbukokeshi kayi buudi wenza nabu malu aa? Anyi nnganyi udi mukupeshe bukokeshi ebu bua kuenza nabu malu aa?”—Mâko 11:28.
Yezu wakabandamuna ne: “Nennuele lukonko lumue. Ngandamunayi, ne meme nennuambile bukokeshi bundi ngenza nabu malu aa. Dibatiza dia Yone divua difume mu diulu anyi kudi bantu? Ngandamunayi.” Mpindieu baluishi ke badi babuela mu tshibuejakaji. Bakuidi ne bakulu badi bakonkangana bua mushindu wa kuandamuna bamba ne: “Tuetu bambe ne: ‘Mmu diulu,’ neambe ne: ‘Kadi, bua tshinyi kanuvua bamuitabuje?’ Kadi tutete kuamba ne: ‘Kudi bantu’ anyi?” Bavua bela meji nunku bualu bavua batshina musumba wa bantu, “bualu bantu bonso aba bavua bangata Yone ne: uvua bushuwa muprofete.”—Mâko 11:29-32.
Baluishi ba Yezu aba kabakapeta diandamuna dimpe to. Ke bualu kayi bakandamuna ne: “Katuena bamanye to.” Yezu kubambila ne: “Meme panyi tshiena nnuambila bukokeshi bundi ngenza nabu malu aa to.”—Mâko 11:33.
-
-
Bilejilu bibidi bia madimi a tumuma tua mvinyoYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 106
Bilejilu bibidi bia madimi a tumuma tua mvinyo
MATAYI 21:28-46 MÂKO 12:1-12 LUKA 20:9-19
TSHILEJILU TSHIA BANA BA BALUME BABIDI
TSHILEJILU TSHIA BABIDIME BABIDI BA MADIMI A TUMUMA TUA MVINYO
Yezu udi ufuma ku difuisha bamfumu ba bakuidi ne bakulu bavua balombola bantu bundu ku ntempelo. Bantu aba bavua bamuele mpata bua bukokeshi buvuaye wenze nabu malu. Diandamuna dia Yezu diakabapuwisha. Ke yeye kufila tshilejilu tshivua tshileja tshivua bantu aba menemene.
Yezu udi wamba ne: “Muntu mukuabu uvua ne bana babidi. Wakaya kudi wa kumpala, kumuambilaye ne: ‘Muananyi, ndaku wenze mudimu lelu mu budimi bua tumuma tua mvinyo.’ Muana wakamuandamuna ne: ‘Tshiakuya to,’ kadi pashishe, wakumvua kanyinganyinga, kuyaye. Wakaya kudi muibidi, kumuambila bia muomumue. Yeye wakamuandamuna ne: ‘Nenye, tatu,’ kadi kakaya to. Nnganyi wa ku babidi aba uvua muenze disua dia tatuende?” (Matayi 21:28-31) Diandamuna nditoke: muana wa kumpala ke uvua muenze disua dia tatuende ndekelu wa bionso.
Nunku Yezu wakambila baluishi bende ne: “Bulelela ndi nnuambila ne: balambuishi ba bitadi ne bakaji ba ndumba badi banudianjidila mu Bukalenge bua Nzambi.” Balambuishi ba bitadi ne bakaji ba ndumba kumpala kabavua benzela Nzambi mudimu to. Kadi anu bu muana wa kumpala, bakalua kunyingalala bua mpekatu yabu ne mpindieu badi benzela Nzambi mudimu. Kadi bishilangane, bamfumu ba bitendelelu bobu mbafuanangane ne muana muibidi, bualu badi bamba mudibu benzela Nzambi mudimu, kadi mu bulelela kabayi bamuenzelawu to. Yezu udi uleja ne: “Yone [Mubatiji] wakalua kunudi mu njila wa buakane, kadi kanuvua bamuitabuje to. Kadi balambuishi ba bitadi ne bakaji ba ndumba bakamuitabuja, nansha panuvua bamone bualu ebu, kanuvua balue kunyingalala bua kumona mua kumuitabuja to.”—Matayi 21:31, 32.
Yezu udi usakidila tshilejilu tshikuabu. Musangu eu, Yezu udi uleja ne: dipanga dia bamfumu ba bitendelelu ndibi kupita too ne dilengulula bua kuenzela Nzambi mudimu. Bushuwa mbantu babi. Yezu udi wamba ne: “Muntu mukuabu uvua mudime budimi bua tumuma tua mvinyo, kubunyungululaye ne lupangu, kumbulamu tshina tshia kukamina mvinyo ne kuibaka tshibumba; pashishe, wakabushila babidime, kuyaye ku luendu ku babende. Pakakumbana tshikondo, wakatuma mupika kudi babidime bua kuangata ndambu wa tumuma tua mu budimi bua tumuma tua mvinyo kudibu. Kadi bakamukuata, kumukuma, kumupingajabu bianza bitupu. Kubatuminaye kabidi mupika mukuabu, au bakamukuma ku mutu, kumufuishabu bundu. Nunku wakatuma mupika mukuabu, au bakamushipa, kutumaye bakuabu ba bungi, kukumabu bamue ne kushipabu bakuabu.”—Mâko 12:1-5.
Bantu bavua bateleja Yezu bavuaku bumvue diumvuija dia tshilejilu etshi anyi? Eyowa, bavua mua kuikala bavuluke mêyi a Yeshaya a ne: “Budimi bua tumuma tua mvinyo bua Yehowa wa biluilu nnzubu wa Isalele; Bantu ba mu Yuda badi budimi buvuaye munange bikole. Uvua mutekemene kulumbuluisha kuakane, Kadi monayi! Kuvua anu dikosa dibi dia bilumbu.” (Yeshaya 5:7) Tshilejilu tshia Yezu tshidi tshipetangana ne mêyi a Yeshaya aa. Yehowa ke muena budimi, ne budimi bua tumuma tua mvinyo ntshisamba tshia Isalele tshivuabu bele mu lupangu anyi bakube kudi Mikenji ya Nzambi. Yehowa uvua mutume baprofete bua kulongesha bantu bende ne kubambuluisha bua bakuame mamuma mimpe.
Kadi “babidime” bakenzela “bapika” bavuabu babatumine bibi ne kubashipabu. Ke Yezu kumvuija ne: “[Muena budimi bua tumuma tua mvinyo] uvua kabidi ne umue, muana uvuaye munange bikole. Wakamutuma kudibu ku ndekelu, wamba ne: ‘Nebanemeke muananyi.’ Kadi babidime abu bakambilangana ne: ‘Mupianyi wa bintu nyeye eu. Luayi, tumushipe, ne bumpianyi nebuikale buetu.’ Nunku bakamukuata, kumushipabu.”—Mâko 12:6-8.
Mpindieu Yezu udi webeja ne: “Muena budimi bua tumuma tua mvinyo neenze tshinyi?” (Mâko 12:9) Bamfumu ba bitendelelu badi bandamuna ne: “Bu mudibu bantu babi, neabashipe bibi bitambe, neashile babidime bakuabu budimi bua tumuma tua mvinyo abu, bikala mua kumupesha tumuma padi tshikondo tshiatu tshikumbana.”—Matayi 21:41.
Nunku bamfumu aba mbadikosele tshibawu tshia dilumbuluishibua kabayi bamanye, bualu badi munkatshi mua “babidime” ba “budimi bua tumuma tua mvinyo” bua Yehowa, mmumue ne: tshisamba tshia Isalele. Yehowa uvua mutekemene bua ne: babidime aba bakuame mamuma, mmumue ne: bitabuje Muanende Masiya. Yezu wakatangila bamfumu ba bitendelelu buludiludi ne kuambaye ne: “Kanuvua banji kubala mufundu eu ne: ‘Dibue diakabenga bibaki, diodi edi ndilue dibue dinene dia mu ditumba. Bualu ebu mbufumine kudi Yehowa, ne budi bukemesha ku mêsu kuetu’ anyi?” (Mâko 12:10, 11) Pashishe Yezu wakumvuija malu patoke wamba ne: “Ke bualu kayi ndi nnuambila ne: nebanunyenge Bukalenge bua Nzambi, nebabupeshe tshisamba tshidi tshikuama mamuma abu.”—Matayi 21:43.
Bafalese ne bamfumu ba bakuidi badi bajingulula ne: “Uvua nabu mu lungenyi pavuaye mufile tshilejilu atshi.” (Luka 20:19) Musangu eu kupita kumpala, badi bajinga bua kushipa yeye udi “mupianyi wa bintu” mulelela. Kadi badi batshina misumba ya bantu bavua bangata Yezu bu muprofete, nunku kabena bateta bua kumushipa dîba adi to.
-
-
Mukalenge udi ubikila bantu mu tshibilu tshia dibakaYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 107
Mukalenge udi ubikila bantu mu tshibilu tshia dibaka
TSHILEJILU TSHIA TSHIBILU TSHIA DIBAKA
Pakavua mudimu wa Yezu wa kuyisha mutangile ku ndekelu, wakatungunuka ne kufila bilejilu bua kuela bafundi ne bamfumu ba bakuidi patoke. Kadi bavua bajinga anu bua kumushipa. (Luka 20:19) Kadi Yezu kavua mutshioke bua kubela patoke to. Wakafila tshilejilu tshikuabu wamba ne:
“Bukalenge bua mu diulu budi mua kufuanyikijibua ne mukalenge mukuabu uvua mulongolole tshibilu tshia dibaka dia muanende wa balume. Wakatuma bapika bende bua kubikila bantu bavuaye mubikile mu tshibilu tshia dibaka atshi, kadi kabavua basue kulua to.” (Matayi 22:2, 3) Yezu udi utuadija tshilejilu tshiende wakula bua “Bukalenge bua mu diulu.” Nunku bidi bimueneka patoke ne: “mukalenge” udi ne bua kuikala Yehowa Nzambi. Kadi muana wa mukalenge ne bantu badibu babikile mu tshibilu tshia dibaka mbanganyi? Musangu eu kabidi, ki mbikole bua kumanya muana wa mukalenge, mmumue ne: Muana wa Yehowa, uvua muimane muaba au ufila tshilejilu, ne bua kumvua ne: babikidibue mbantu bikala ne Muana mu Bukalenge bua mu diulu to.
Mbanganyi bavuabu babikile kumpala? Mbanganyi bavua Yezu ne bapostolo bayishe bua Bukalenge? Mbena Yuda. (Matayi 10:6, 7; 15:24) Tshisamba etshi tshivua tshitabe tshipungidi tshia Mikenji mu 1513 K.B.B., nanku tshivua mu mulongo wa kumpala bua kuenza “bukalenge bua bakuidi.” (Ekesode 19:5-8) Kadi ndîba kayi menemene divuabu ne bua kubikidibua mu “tshibilu tshia dibaka”? Bidi biumvuika ne: dibikila adi diakenzeka mu 29 B.B., pavua Yezu mutuadije kuyisha bua bukalenge bua mu diulu.
Kadi bena Isalele ba bungi bakenza tshinyi bua dibikila edi? Anu muvua Yezu muleje, “kabavua basue kulua to.” Bamfumu ba bitendelelu ba bungi ne bantu bakuabu kabakamuitaba bu Masiya ne bu Mukalenge uvua Nzambi musungule to.
Kadi Yezu wakaleja ne: bavua ne bua kupesha bena Yuda mpunga mukuabu, wamba ne: “[Mukalenge] wakatuma kabidi bapika bakuabu, wamba ne: ‘Ambilayi babikidibue abu ne: “Monayi! Ndi mulongolole biakudia bianyi, ndi mushipe ngombe yanyi ne nyama yanyi ya manyi, ne bintu bionso bikadi bilongolola. Luayi mu tshibilu tshia dibaka.”’ Kadi bakalengulula dibikila, bakaya mu malu abu: umue kuya ku budimi buende, mukuabu kuya ku mushinga; kadi bavua bashale bakakuata bapika bende, kubakengesha ne kubashipa.” (Matayi 22:4-6) Bualu ebu budi bupetangana ne tshivua ne bua kuenzeka diakamue pavuabu bajadika tshisumbu tshia bena Kristo. Mu tshikondo atshi, bena Yuda batshivua anu ne mpunga wa kubuela mu Bukalenge, kadi ba bungi bakabenga dibikila adi kufikabu too ne ku dikengesha ‘bapika ba mukalenge.’—Bienzedi 4:13-18; 7:54, 58.
Ntshinyi tshivua ne bua kufikila tshisamba etshi? Yezu udi wamba ne: “Mukalenge wakumvua tshiji tshikole, kutumaye biluilu biende bia basalayi, kushipabu bashipianganyi abu, kuosha ne tshimenga tshiabu.” (Matayi 22:7) Bualu ebu buakafikila bena Yuda mu 70 B.B., pavua bena Lomo babutule Yelushalema, “tshimenga tshiabu.”
Tuambe ne: bu muvuabu babenge dibikila, mukalenge kavua mua kubikila bantu bakuabu anyi? Bilondeshile tshilejilu tshia Yezu kabiena nanku to. Udi utungunuka wamba ne: “Pashishe [mukalenge] wakambila bapika bende ne: ‘Tshibilu tshia dibaka tshikadi tshilongolola, kadi babikidibue kabavua batshikumbanyine to. Nunku, ndayi mu njila idi miye pambelu pa tshimenga, nubikile muntu yonso unuapeta, alue mu tshibilu tshia dibaka.’ Nanku, bapika abu bakaya mu njila, kusangishabu bantu bonso bavuabu bapete, babi ne bimpe; nzubu wa tshibilu tshia dibaka uvua muwule tente ne bantu bavua badia.”—Matayi 22:8-10.
Bushuwa, mupostolo Petelo wakalua kutuadija kuambuluisha bantu ba bisamba bikuabu, mmumue ne: bantu bavua kabayi bena Yuda ku tshilelelu anyi kabayi bitabe buena Yuda bua kuluabu bena Kristo balelela. Mu 36 B.B., munene wa tshiluilu tshia bena Lomo Kônelio ne bena mu dîku diende bakapeta nyuma wa Nzambi, kubuelabu mu mulongo bua kupeta muaba mu Bukalenge bua mu diulu buvua Yezu muakuile.—Bienzedi 10:1, 34-48.
Yezu wakaleja ne: ki mbantu bonso bavua balue mu tshibilu bikale “mukalenge” ne bua kuitaba to. Udi wamba ne: “Pakabuela mukalenge bua kukonkonona babikidibue, wakamona muntu mukuabu uvua kayi muvuale tshilamba tshia dibaka. Ke yeye kumuebeja ne: ‘Mukuetu, udi mufike muaba eu bishi kuyi ne tshilamba tshia dibaka?’ Au wakashala mupuwe. Nunku, mukalenge wakambila bena mudimu bende ne: ‘Musuikayi bianza ne makasa, numuimanshe pambelu mu mîdima. Muomu amu ke muikala muadi wende ne disumakaja diende dia mênu.’ Bualu babikidibue mba bungi, kadi basungula mbakese.”—Matayi 22:11-14.
Bamfumu ba bitendelelu bavua bateleja Yezu kabavua mua kuikala bumvue diumvuija dia malu onso avua Yezu muambe to. Kadi bakanyingalala ne kudisuikabu kupita kumpala bua kumbusha Yezu uvua ubatatshisha mushindu eu.
-
-
Yezu udi wepuka bua kabamukuatshi ku mêyi toYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 108
Yezu udi wepuka bua kabamukuatshi ku mêyi to
MATAYI 22:15-40 MÂKO 12:13-34 LUKA 20:20-40
NUFUTE KAISA BINTU BIA KAISA
DIBAKA NEDIKALE BISHI PABISHABU BANTU KU LUFU?
MIKENJI MITAMBE BUNENE
Bantu bavua baluisha Yezu bakafiika munda. Uvua ufuma ku dibapesha bilejilu bivua biele malu abu mabi patoke. Bafalese badi mpindieu bela tshifufu bua kumukuata. Badi bajinga kumusaka bua ambe bualu kampanda budi mua kumukebela bilumbu ne nguvena wa bena Lomo, ne bakakosa bamue bayidi babu mishiku bua kumukuata.—Luka 6:7.
Bakamukonka ne: “Mulongeshi, tudi bamanye ne: udi wakula ne ulongesha malu anu mudiwu ne kuena ne kansungansunga to, kadi udi ulongesha njila wa Nzambi mu diumvuangana ne bulelela: Mbianyishibue bua tuetu kufuta Kaisa tshitadi anyi ki mbianyishibue?” (Luka 20:21, 22) Yezu ki mmukuluke mu buteyi buabu buvua ne lubombo ne dishima to. Yeye muambe ne: ‘Too, ki mbimpe kufuta tshitadi to,’ tudi mua kumufunda ne: udi usesuisha bantu bua kutombokela bena Lomo. Kadi yeye muambe ne: ‘Eyowa, futayi tshitadi etshi,’ bantu badi kabayi basua kuikala ku bukokeshi bua bena Lomo badi mua kupeta tshibuejakaji ne kumukudimukila. Kadi wakandamuna tshinyi?
Yezu udi wandamuna ne: “Nuenu bena lubombo, nudi nunteta bua tshinyi? Ndejayi dikuta dia tshinjanja dia tshitadi.” Bakamutuadila ndenaliyo. Wakabebeja ne: “Mpala ne mêyi adi mafundapu mbia nganyi?” Bakandamuna ne: “Mbia Kaisa.” Ke Yezu kubapesha buludiki bua meji wamba ne: “Nunku, nufute Kaisa bintu bia Kaisa, kadi nufute Nzambi bintu bia Nzambi.”—Matayi 22:18-21.
Mêyi a Yezu aa akakemesha bantu aba bikole. Bu muvuaye mubandamune ne meji onso bakapuwa ne kumbukabu. Kadi dituku kadivua dianji kujika to, nansha didienzeja diabu bua kumukuata. Bafalese bamane kupangila diteta diabu edi, tshisumbu tshikuabu tshia bamfumu ba bitendelelu tshiakaya kudi Yezu.
Basadoke bavua bamba ne: dibishibua dia bantu ku lufu kadienaku to, bakajula lukonko luvua lutangila dibishibua ku lufu ne disedibua dia mukaji kudi bana babu ne bayende. Bakamuebeja ne: “Mulongeshi, Mose wakamba ne: ‘Muntu yeye mufue kayi mulele bana, muanabu wa balume udi ne bua kusela mukajende ne kulelela muanabu bana.’ Mpindieu, kuvua bana ba muntu ba balume muanda mutekete munkatshi muetu. Wa kumpala wakasela, kufuaye, bu muvuaye kayi mulele bana, wakashila muanabu mukajende. Bualu bua muomumue buakenzekela muibidi ne muisatu, too ne ku wa muanda mutekete. Ndekelu wa bionso, mukaji au wakafua. Nunku ku dibishibua dia bantu ku lufu, mukaji au neikale wa nganyi ku buonso buabu muanda mutekete? Bualu uvua mukaji wabu bonso.”—Matayi 22:24-28.
Bu muvua Yezu mukuate mudimu ne Mifundu ya Mose ivua Basadoke bitaba, wakandamuna ne: “Kanuena batupakane bua bualu ebu anyi? Bualu kanuena bamanye Mifundu nansha bukole bua Nzambi to. Bualu padibu bajuka ku lufu, balume kabena basela anyi bakaji kabena basedibua, kadi badi bu banjelu mu diulu. Kadi bua dijudibua dia bafue, kanuena babale mu mukanda wa Mose, mu muyuki wa bualu bua kamutshi ka mêba, muvua Nzambi mumuambile ne: ‘Ndi Nzambi wa Abalahama, Nzambi wa Izaka ne Nzambi wa Yakoba’ anyi? Yeye kena Nzambi wa bafue, kadi ngua badi ne muoyo. Nudi batupakane bikole menemene.” (Mâko 12:24-27; Ekesode 3:1-6) Misumba ya bantu yakakema bikole menemene bua diandamuna adi.
Yezu uvua mupuwishe Bafalese ne Basadoke, nunku mpindieu bisumbu bia bitendelelu ebi biakadisangisha bua kumuteta kabidi. Mufundi kampanda udi umuebeja ne: “Mulongeshi, mmukenji kayi udi mutambe bunene mu Mikenji?”—Matayi 22:36.
Ke Yezu kumuandamuna ne: “Wa kumpala udi ne: ‘Teleja, wewe Isalele, Yehowa Nzambi wetu udi Yehowa umue, ne udi ne bua kunanga Yehowa Nzambi webe ne muoyo webe wonso ne anyima webe yonso ne lungenyi luebe luonso ne bukole buebe buonso.’ Muibidi nguowu eu: ‘Udi ne bua kunanga mukuebe bu muudi mudinange.’ Kakuena mukenji mukuabu udi munene kupita eyi.”—Mâko 12:29-31.
Pakumvua mufundi diandamuna edi wakandamuna ne: “Mulongeshi, udi muakule bimpe, mu diumvuangana ne bulelela: ‘Yeye udi Umue ne kakuena mukuabu pa kumumbusha Yeye’; kumunanga ne muoyo wonso ne meji onso ne bukole buonso ne kunanga mukuebe bu muudi mudinange nkupite milambu yonso ya kuosha mijima ne milambu mikuabu kule menemene.” Pakamona Yezu ne: mufundi eu uvua muandamune ne meji, wakamuambila ne: “Kuena kule ne Bukalenge bua Nzambi to.”—Mâko 12:32-34.
Munkatshi mua matuku asatu, mmumue ne: mu dia 9, 10, ne mu dia 11 ngondo wa Nisana, Yezu uvua ulongesha ku ntempelo. Bamue bantu bu mudi mufundi eu, bavua bamuteleje ne ntema yonso. Kadi bamfumu ba bitendelelu bavua bapangile mpindieu “dikima dia kumuela kabidi nkonko” kabakamuteleja to.
-
-
Yezu udi wela baluishi bende ba malu a ntendelelu patokeYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 109
Yezu udi wela baluishi bende ba malu a ntendelelu patoke
MATAYI 22:41–23:24 MÂKO 12:35-40 LUKA 20:41-47
KRISTO MMUANA WA NGANYI?
YEZU UDI WELA BALUISHI BENDE BENA LUBOMBO PATOKE
Baluishi ba Yezu ba malu a ntendelelu bakapangila bua kumupuekesha milongo anyi bua kumukuata ku mêyi, ne kuya nende kudi bena Lomo. (Luka 20:20) Nunku patshivua Yezu mu ntempelo mu dia 11 ngondo wa Nisana, wakenza malu mu mushindu mukuabu ne kuleja tshivuaye menemene. Wakangata dîyi ne kubebejaye ne: “Nudi nuela meji kayi bua Kristo? Mmuana wa nganyi?” (Matayi 22:42) Mbimanyike ne: Kristo anyi Masiya udi ne bua kuikala wa mu ndelanganyi ya Davidi. Ke diandamuna didibu bafila.—Matayi 9:27; 12:23; Yone 7:42.
Yezu wakabebeja ne: “Kadi, mmunyi mudi Davidi muenzeja ku nyuma muimpe umubikila ne: Mukalenge, wamba ne: ‘Yehowa wakambila Mukalenge wanyi ne: “Somba ku tshianza tshianyi tshia balume too ne pangateka bena lukuna bebe muinshi mua makasa ebe”’? Nunku, bikala Davidi umubikila ne: Mukalenge, mmunyi mudiye mua kuikala muanende?”—Matayi 22:43-45.
Bafalese bakashala bapuwe bualu bavua batekemene ne: muntu wa mu ndelanganyi ya Davidi ke uvua ne bua kubapikula ku bukokeshi bua bena Lomo. Kadi Yezu wakatela mêyi a Davidi adi mu Musambu wa 110:1, 2, bua kuleja ne: Masiya uvua ne bua kuikala mukokeshi udi mupite bantu betu badi bakokesha aba. Uvua mukalenge wa Davidi, ne pavuaye usomba ku tshianza tshia balume tshia Nzambi uvua ne bua kukokesha. Diandamuna dia Yezu diakapuwisha baluishi bende.
Bayidi ne bantu bakuabu ba bungi bavua bateleje bualu ebu. Mpindieu Yezu udi ukudimuka kudibu ne ubadimuija bua bafundi ne bua Bafalese. Bantu aba bavua ‘badisombele nkayabu mu nkuasa wa Mose’ bua kulongesha Mikenji ya Nzambi. Yezu wakambila bavua bamuteleja ne: “Nuenze ne nutumikile malu onso adibu banuambila, kadi kanuenji bu mudibu benza, bualu badi bamba, kadi kabena benza bidibu bamba to.”—Matayi 23:2, 3.
Pashishe Yezu wakafila bilejilu bua kuleja lubombo luabu wamba ne: “Badi badiundisha tushete tudi ne bitupa bia mifundu tudibu badisuika bu bia kudilama nabi.” Bamue bena Yuda bavua basuika tushete tukese tuvua ne bitupa bia mifundu ya mu Mikenji pa mpala pabu ne ku maboko. Bafalese bavua badiundishe tuabu tushete bua bantu bamone ne: bobu ke bavua batumikila Mikenji eyi ne tshisumi. Bavua kabidi “balepesha bizembe bia bilamba biabu.” Bena Isalele bavua ne bua kuela bizembe ku bilamba biabu, kadi bafalese bavua bobu benza bua biabu bizembe bikale bile ndambu. (Nomba 15:38-40) Bavua benza bionso ebi bua “bantu babamone.”—Matayi 23:5.
Nansha bayidi ba Yezu bavua pabu mua kupeta dijinga dia kuikala miaba mibandile, nunku Yezu wakababela wamba ne: “Kabanubikidi ne: Labi to, bualu Mulongeshi wenu udi anu umue, nuenu bonso nudi bana ba muntu. Kabidi, kanubikidi muntu nansha umue pa buloba ne: tatu to, bualu Tatu wenu udi anu umue, Yeye udi mu diulu. Anyi kabanubikidi ne: balombodi, bualu Mulombodi wenu udi anu umue, Kristo.” Nunku bayidi bavua ne bua kudimona ne kuenza malu mushindu kayi? Yezu wakabambila ne: “Udi mutambe bunene munkatshi muenu udi ne bua kuikala muena mudimu wenu. Muntu yonso udi udibandisha, nebamupuekeshe, ne muntu yonso udi udipuekesha, nebamubandishe.”—Matayi 23:8-12.
Pashishe Yezu wakakula bua milawu mishilashilangane ivua ne bua kukuata bafundi ne Bafalese bena lubombo abu, wamba ne: “Diakabi dienu, nuenu bafundi ne Bafalese, bena lubombo! bualu nudi nukangila bantu tshiibi tshia Bukalenge bua mu diulu; bualu nuenu bine kanuena nubuelamu, ne kanuena nuanyishila badi bayamu bua kubuelamu to.”—Matayi 23:13.
Yezu wakapisha Bafalese bavua kabayi banemeka malu avua ne mushinga ku mêsu kua Yehowa, bilondeshile malu avuabu basungule bua kuenza. Tshilejilu bavua bamba ne: “Muntu yeye muditshipe mu dîna dia ntempelo, kakuena bualu; kadi yeye muditshipe mu dîna dia or wa mu ntempelo, udi ne bua kukumbaja mutshipu wende.” Nunku bavua baleje muvuabu bampofu mu malu a bikadilu bualu bavua bangata or wa mu ntempelo ne mushinga wa bungi kupita muvuabu bangata muaba wa Yehowa wa kutendelela eu. Bavua “balengulule malu a mushinga mukole a mu Mikenji, mmumue ne: kulumbuluisha kuakane, luse ne lulamatu.”—Matayi 23:16, 23; Luka 11:42.
Yezu udi ubikila Bafalese abu ne: “Balombodi bampofu badi bataata kamue, kadi bamina kamelu!” (Matayi 23:24) Bavua bataata kamue ne bakumbusha mu mvinyo bualu kavua kakoya bilondeshile Mikenji. Kadi mushindu uvuabu balengulula malu a mushinga a mu Mikenji uvua muenze anu bu ne: bavua bamina kamelu kavua kanene bikole, kikale paku kakoya bilondeshile Mikenji.—Lewitiki 11:4, 21-24.
-
-
Dituku dia ndekelu dia Yezu ku ntempeloYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 110
Dituku dia ndekelu dia Yezu ku ntempelo
MATAYI 23:25–24:2 MÂKO 12:41–13:2 LUKA 21:1-6
YEZU UDI UBIPISHA KABIDI BAMFUMU BA BITENDELELU
NEBABUTULE NTEMPELO
MUKAJI MUKAMBA UDI WELA TUKUTA TUKESE TUA BINJANJA TUBIDI
Pavua Yezu mu ntempelo bua musangu wende wa ndekelu, wakatungunuka ne kuela lubombo lua bafundi ne Bafalese patoke, kubabikilaye patoke ne: bena lubombo. Wakenza mudimu ne ngakuilu wa mu tshimfuanyi wamba ne: “Nudi nusukula pambidi pa dikopo ne pa dilongo, kadi munda mbiuwule tente ne lukuka ne lumpukusu. Wewe Mufalese mpofu, anji sukula munda mua dikopo ne mua dilongo bua pambidi padi pamone mua kulua papu patoke.” (Matayi 23:25, 26) Bafalese bavua bimanyina ne makasa abidi tshilumbu tshia didikezula bilondeshile Mikenji ne tshimuenekelu tshiabu eku balengulula muntu wa munda ne bapangila bua kukezula muoyo wabu wa mu tshimfuanyi.
Lubombo luabu ludi lumuenekela kabidi mu dijinga diabu dia kuibaka ne kulengeja nkita ya baprofete. Kadi anu muvua Yezu muleje, ‘mbana ba bantu bavua bashipe baprofete.’ (Matayi 23:31) Bakaleja bualu ebu bua muvuabu benze muabu muonso bua kushipa Yezu.—Yone 5:18; 7:1, 25.
Pashishe Yezu wakaleja tshivua tshindile bamfumu ba bitendelelu aba bobu kabayi banyingalale wamba ne: “Nuenu nyoka, bana ba nyoka ya lulengu, mmunyi munuanyema dilumbuluisha dia Ngena?” (Matayi 23:33) Ngena udi umvuija “Tshibandabanda tshia Hinoma.” Mu Tshibandabanda etshi bavua buoshilamu bintu bia butshiafu, tshivua tshileja kabutu ka kashidi ka mu tshimfuanyi kavua kindile bafundi ne Bafalese bavua bantu babi.
Bayidi ba Yezu nebamuimanyine bu “baprofete ne bena meji ne balongeshi.” Mmunyi muabenzelabu malu? Yezu udi wambila bamfumu ba bitendelelu ne: ‘Bamue ba ku [bayidi banyi] nenubashipele ku mitshi, ne bakuabu nenubakume mfimbu mu nsunagoga yenu ne nenubakengeshe mu tshimenga ne mu tshimenga, bua mashi a bantu bakane bonso avua maye panshi ikale pambidi penu: kumbukila ku mashi a muntu muakane Abele too ne ku mashi a Zekâya . . . unuvua bashipe.’ Wakabadimuija ne: “Bulelela ndi nnuambila ne: malu onso aa nealue pa mutu pa tshipungu tshia bantu etshi.” (Matayi 23:34-36) Bualu ebu buakakumbana mu tshidimu tshia 70 B.B., pavua tshiluilu tshia bena Lomo tshibutule Yelushalema ne bena Yuda ba bungi bafue.
Pavua Yezu mumone nsombelu mubi eu wakanyingalala bikole. Ke yeye kuamba ne dibungama dionso ne: “Yelushalema, Yelushalema, mushipi wa baprofete ne muashi wa badibu bamutumina mabue, mmisangu bungi munyi imvua musue kusangisha bana bebe bu mudi nzolo usangisha bana bende mu mapuapua ende! Kadi nuenu kanuvua basue to. Monayi! Nzubu wenu mmunulekeela.” (Matayi 23:37, 38) Bantu bavua bateleje mêyi aa bavua mua kuikala badiebeja bua kumanya “nzubu” uvuaye wakuila. Uvuaku pamuapa wakula bua ntempelo muimpe wa mu Yelushalema, uvua Nzambi mua kuikala ukuba anyi?
Pashishe Yezu wakamba kabidi ne: “Ndi nnuambila ne: kutuadijila ku mpindieu, kanuakummona kabidi too ne panuamba ne: ‘Eu udi ulua mu dîna dia Yehowa mmubeneshibue!’” (Matayi 23:39) Uvua mutele mêyi a buprofete a mu Musambu wa 118:26 a ne: “Eu udi ulua mu dîna dia Yehowa mmubeneshibue; Tudi tukubenesha kumbukila ku nzubu wa Yehowa.” Bushuwa, padibu babutula ntempelo muena dîna eu, muntu nansha umue kakuluaku kabidi mu dîna dia Nzambi to.
Yezu udi uya mpindieu ku luseke lua ntempelo muaba uvua tushete tua diela makuta. Bantu bavua bela mapa abu mu tumasoso tuvua pa mutu pa kashete. Yezu uvua mumone muvua bena Yuda bashilashilangane bela makuta abu, babanji “bavua bela makuta a binjanja a bungi” bu mapa. Pashishe Yezu wakamona mukaji mukamba mupele mukuabu ‘wela tukuta tukese tua binjanja tubidi tua mushinga mukese menemene.’ (Mâko 12:41, 42) Kakuyi mpata, Yezu uvua mumanye muvua Nzambi musanke bua dipa diende edi.
Ke Yezu kubikila bayidi bende, kubambilaye ne: “Bulelela ndi nnuambila ne: mukaji mukamba mupele eu mmuele bia bungi kupita bakuabu bonso badi bele makuta mu tushete tua diela makuta.” Mmushindu kayi? Udi umvuija ne: “Bonso mbele biabu bia pa mutu, kadi yeye, nansha mudiye ukenga, mmuele bionso bivuaye nabi, biende bionso bivuaye nabi bua kudidisha.” (Mâko 12:43, 44) Uvua bushuwa mushilangane ne bamfumu ba bitendelelu mu ngelelu wende wa meji ne mu bienzedi!
Bu muvua dituku dia 11 ngondo wa Nisana dienda disemena, Yezu wakumbuka ku ntempelo bua musangu wende wa ndekelu. Umue wa ku bayidi bende wakakema wamba ne: “Mulongeshi, tangila! mabue ne nzubu bimpe bia dikema!” (Mâko 13:1) Bushuwa, amue mabue a ku bimanu bia ntempelo avua manene bikole, ambuluisha bua ikale mukole ne ashalaku matuku a bungi. Nunku bualu ebu buvua bumueneka bupiabupia, ke Yezu kuamba ne: “Udi mumone nzubu minene eyi anyi? Kabakushiya dibue pa mutu pa dikuabu muaba eu kabayi badibumbule nansha.”—Mâko 13:2.
Panyima pa Yezu mumane kuamba malu aa, yeye ne bapostolo bende bakakosoluela mu Tshibandabanda tshia Kidilona ne kubandabu ku lusongo lua Mukuna wa Olive. Uvua ne bapostolo bende banayi aba muaba umue: Petelo, Andele, Yakobo, ne Yone. Kumbukila ku lusongo alu bavua mua kutangila panshi ne kumona muvua ntempelo muimpe bikole.
-
-
Bapostolo badi balomba tshimanyinuYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 111
Bapostolo badi balomba tshimanyinu
MATAYI 24:3-51 MÂKO 13:3-37 LUKA 21:7-38
BAYIDI BANAYI BALOMBA TSHIMANYINU
DIKUMBANA DIATSHI MU BIDIMU LUKAMA BIA KUMPALA NE BIDI BILONDA
TUDI NE BUA KUSHALA BATABALE
Tudi mu dibidi mu mapingaja, ne dituku dia 11 ngondo wa Nisana didi dienda disemena ku ndekelu. Matuku a mudimu mukole wa Yezu wa pa buloba adi pawu ku ndekelu. Mu munya uvua ulongesha mu ntempelo ne butuku uvua uya kulala pambelu pa tshimenga. Kuvua dijinga dikole mu bantu “bavua balua kudiye mu dinda menemene mu ntempelo bua kumuteleja.” (Luka 21:37, 38) Mpindieu ukadi bionso ebi bipite, Yezu udi usomba pa mukuna wa Olive ne bayidi banayi aba: Petelo, Andele, Yakobo ne Yone.
Bayidi banayi aba mbalue kudiye mu musokoko. Bualu bua ntempelo mbubatonde bualu Yezu udi ufuma ku diamba ne: dibue nansha dimue kadiakushala pa mutu pa dikuabu to. Nunku badi ne malu a bungi mu mutu muabu. Yezu ukavua mubambile ne: “Nuikale badilongolole, bualu Muana wa muntu udi ulua pa dîba dinudi kanuyi nuelela meji.” (Luka 12:40) Uvua muakule kabidi bua ‘dituku divua Muana wa muntu usokolodibua.’ (Luka 17:30) Mêyi aa adiku apetangana ne tshivuaye ufuma ku diamba bua ntempelo mu mushindu kampanda anyi? Bapostolo mbasue kumanya malu a bungi. Badi bamba ne: “Tuambila, malu aa neenzeke dîba kayi? Ntshinyi tshikale tshimanyinu tshia dikalaku diebe ne tshia nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu?”—Matayi 24:3.
Badi pamuapa bela meji ne: nebabutule ntempelo uvuabu bamone bipepele. Badi bebeja kabidi bua dikalaku dia Muana wa muntu. Badi pamuapa bavuluka ne: Yezu uvua mufile tshilejilu tshia “muntu mukuabu wa mu dîku dia bantu banene” uvua ‘muenze luendu muye mu ditunga dia kule bua kuangata bukokeshi bua bukalenge, pashishe kupingana.’ (Luka 19:11, 12) Ndekelu wa bionso, badi badiebeja muikala “nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu.”
Mu diandamuna dia Yezu, wakabapesha tshimanyinu tshivua tshileja tshikondo tshikala ndongoluelu wa malu wa bena Yuda uvuaku tshikondo atshi ne ntempelo wende ne bua kubutuka. Kadi wakabumvuija malu a bungi. Tshimanyinu etshi tshivua ne bua kuambuluisha bena Kristo ba mu matuku atshivua alua bua kumanya tshikondo tshikalabu mu “dikalaku” diende ne kumanya ne: bakadi pabuipi ne nshikidilu wa ndongoluelu mujima wa malu wa pa buloba.
Pakapita bidimu, bapostolo bakamona muvua mêyi a buprofete a Yezu enda akumbana. Eyowa, malu a bungi avuaye mudianjile kulaya akatuadija kukumbana patshivuabu ne muoyo. Nunku bena Kristo bavua batabale bavua ne muoyo bidimu 37 pashishe, mmumue ne: mu 70 B.B., bavua badilongolole bua kabutu ka ndongoluelu wa malu wa bena Yuda ne ntempelo wende. Kadi, ki mmalu onso avua Yezu mudianjile kumanyisha akakumbana mu tshidimu tshia 70 B.B., ne mu tshikondo tshivua tshifikisha ku tshidimu etshi to. Kadi ntshinyi tshialeja kabidi dikalaku diende mu bukokeshi bua Bukalenge? Yezu wakapesha bapostolo bende diandamuna.
Yezu wakamanyisha ne: nekuikale “mvita ne ngumu ya mvita” ne “tshisamba netshiluishe tshisamba tshikuabu, bukalenge nebuluishe bukalenge bukuabu.” (Matayi 24:6, 7) Wakamba kabidi ne: “Buloba nebukanke bikole, ne biyole bia nzala ne bipupu bia masama nebienzeke ku muaba ne ku muaba.” (Luka 21:11) Ke Yezu kudimuija bayidi bende ne: “Bantu nebanukuate, nebanukengeshe.” (Luka 21:12) Baprofete ba dishima nebajuke ne nebapambuishe bantu ba bungi. Dishipa dia mikenji nedivulangane ne dinanga dia ba bungi nedikepele. Wakasakidila kabidi wamba ne: “Nebayishe lumu luimpe elu lua Bukalenge pa buloba bujima budi bantu basombele bua luikale bujadiki kudi bisamba bionso, ne pashishe, nshikidilu nealue.”—Matayi 24:14.
Nansha muvua mêyi a buprofete a Yezu makumbane bua amue malu avua ne bua kuenzeka kumpala kua bena Lomo kubutula Yelushalema ne pavuabu bamubutula, mêyi a Yezu aa avuaku mua kukumbana mu mushindu munene pashishe anyi? Udiku umona tshijadiki tshia ne: mêyi a buprofete a Yezu adi enda akumbana mu tshitupa tshiawu tshinene mu matuku etu aa anyi?
Bumue bualu buvua Yezu mutele mu tshimanyinu tshia dikalaku diende ndimueneka dia “tshintu tshia muendi tshidi tshikebesha kabutu.” (Matayi 24:15) Mu 66 B.B., tshintu tshia muendi etshi tshiakamueneka tshikale “biluilu bia basalayi” ba Lomo, ne mikenji yabu ya ditendelela mpingu anyi mabendele. Bena Lomo bakanyunguluka Yelushalema, kupulabu bimue bia ku bimanu biende. (Luka 21:20) Nunku, “tshintu tshia muendi” tshiakimana muaba uvuatshi katshiyi ne bua kuimana, muaba uvua bena Yuda bamona bu “muaba wa tshijila.”
Yezu wakalua kumanyisha kabidi ne: “Nekuikale dikenga dinene dia buena ditu kadiyi dianji kuenzeka katshia ku tshibangidilu tshia buloba too ne mpindieu, tòo, kadiakuenzeka kabidi to.” Mu 70 B.B., bena Lomo bakabutula Yelushalema. Dibutuka dia ‘tshimenga tshia tshijila’ tshia bena Yuda ne ntempelo watshi, tshivua dikenga dinene bualu bakashipa bantu binunu bia bungi. (Matayi 4:5; 24:21) Divua dibi bikole, bualu katshia bena Yuda kabatu banji kupeta dibutuka dia mushindu eu to, ne diakafikisha ndongoluelu wa malu a ntendelelu uvua bena Yuda balonda munkatshi mua bidimu bia bungi ku ndekelu. Bia muomumue, dikumbana dia mêyi a buprofete a Yezu aa mu mushindu munene didi bushuwa dikuatshisha buôwa.
DIKALA BATUISHIBUE MU MATUKU A KU NSHIKIDILU AA
Muyuki wa Yezu ne bapostolo bende uvua utangila tshimanyinu tshia dikalaku diende mu bukokeshi bua Bukalenge ne bua nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu ki mmujike to. Udi mpindieu ubadimuija bua kubenga kulonda “ba-Kristo ba dishima ne baprofete ba dishima.” Wakamba ne: nebatete “bua kupambuisha, kuoku mushindu, too ne basungula.” (Matayi 24:24) Kadi kabakupambuisha basungula aba to. Ba-Kristo ba dishima badi mua kumueneka anu ku mêsu. Kadi dikalaku dia Kristo kadia kumueneka to.
Yezu wakakula bua dikenga dinene divua ne bua kuenzeka mu tshimpitshimpi ku nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu wamba ne: “Dîba nedifiikuluke, ngondo kakufila butoke buende to, ne mitoto neyikuluke mu diulu, ne nebanyukule makole a mu diulu.” (Matayi 24:29) Bapostolo bavua bumvue mêyi adi akuatshisha buôwa aa kabavua bamanye menemene tshivua mua kuenzeka to, kadi tshivua bushuwa ne bua kuikala bualu buvua butonda.
Mmunyi muvua malu mabi aa mua kulenga bukua bantu? Yezu udi wamba ne: “Bantu nebafue bipuka bua buôwa ne dindila dia malu adi alua pa buloba budi bantu basombele, bualu nebanyukule makole a mu diulu.” (Luka 21:26) Bushuwa, Yezu uvua wakula bua tshikondo tshibi tshivua tshienza buôwa tshitu katshiyi tshianji kufikila bantu.
Diakalenga, Yezu udi utokeshila bapostolo bende ne: ki mbantu bonso bikala badila padi ‘Muana wa muntu ulua ne bukole ne butumbi bunene’ to. (Matayi 24:30) Yezu ukavua muleje ne: Nzambi neaditue ku tshia “basungula.” (Matayi 24:22) Kadi ntshinyi tshivua bayidi ba lulamatu aba ne bua kuenza bua malu mabi adi Yezu mutele aa? Yezu udi ukankamija bayidi ne: “Padi malu aa atuadija kulua, nuimane tendee, nujule mitu muulu, bualu dipikudibua dienu didi dienda disemena pabuipi.”—Luka 21:28.
Kadi mmunyi muvua bayidi ba Yezu badi ne muoyo mu matuku a ku nshikidilu aa mua kufika ku dimanya ne: nshikidilu ukadi musemene bikole menemene? Yezu wakafila tshilejilu tshia mutshi wa mfigi wamba ne: “Diakamue padi katamba kawu katekete kasasa kapatula tubeji tuaku, nudi numanya ne: muvu wa luya lukole udi pabuipi. Bia muomumue nuenu kabidi, panudi numona malu aa onso, numanye ne: udi pabuipi ku biibi. Bulelela ndi nnuambila ne: tshipungu tshia bantu etshi katshiakupita nansha kakese too ne padi malu aa onso enzeka.”—Matayi 24:32-34.
Nunku pavua bayidi bende bamona malu mashilashilangane a tshimanyinu enda akumbana, bavua ne bua kumanya ne: nshikidilu ukadi pabuipi. Yezu wakadimuija bayidi bende bavua ne bua kuikala ne muoyo mu tshikondo tshia mushinga mukole etshi wamba ne:
“Bua dituku adi ne dîba adi muntu nansha umue ki mmumanye, nansha banjelu ba mu diulu, nansha Muana, kadi anu Tatu. Bualu anu bu muvua matuku a Noa, ke muikala dikalaku dia Muana wa muntu. Bualu anu muvuabu mu matuku au kumpala kua Mvula wa kabutu, badia ne banua, balume basela ne bakaji basedibua, too ne dituku diakabuela Noa mu buatu, ne kabakateya ntema too ne pakalua Mvula wa kabutu kubakomba bonso, ke muikala dikalaku dia Muana wa muntu.” (Matayi 24:36-39) Yezu udi uvuluija bayidi bende bua Mvula wa kabutu wa katshia ne katshia uvua mulenge bantu bonso mu matuku a Noa. Nunku nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu nealenge pende bantu bonso.
Kakuyi mpata, bapostolo bavua bateleja Yezu pa Mukuna wa Olive bavua bajingulule muvuabi bikengela kushala batabale. Yezu wakamba ne: “Nudimuke bua mioyo yenu kayinemi bujitu ne budiavi ne bunuavi ne tunyinganyinga tua mu nsombelu, ne bua dituku adi kadilu diakamue kunudi mu tshimpitshimpi bu buteyi. Bualu nedilue kudi bantu bonso badi basombele pa mutu pa buloba bujima. Nunku, nushale batabale nusengelela Nzambi dîba dionso bua numanye mua kuepuka malu onso adi ne bua kulua aa, ne mua kuimana kumpala kua Muana wa muntu.”—Luka 21:34-36.
Yezu udi uleja kabidi ne: malu adiye udianjila kuamba neakumbane mu mushindu mualabale. Kavua wamba mêyi a buprofete avua ne bua kukumbana mu bidimu bikese ne avua ne bua kulenga anu tshimenga tshia Yelushalema anyi tshisamba tshia bena Yuda to. Kadi uvua muambe malu ikala ne bua ‘kulua kudi bantu bonso badi basombele pa mutu pa buloba bujima.’
Udi wamba ne: bayidi bende bavua ne bua kushala badimuke, batabale, ne badilongolole. Yezu wakashindika didimuija edi ne tshilejilu tshikuabu wamba ne: “Kadi numanye bualu ebu ne: bu muena nzubu mumanye dîba dia butuku divua muivi ulua, uvua mua kushala mutabale, kavua mua kuitaba bua batubule nzubu wende to. Bua bualu ebu, nuenu penu nuikale badilongolole, bualu Muana wa muntu udi ulua pa dîba dinudi kanuyi nuelela meji to.”—Matayi 24:43, 44.
Yezu udi utungunuka ne kuambuluisha bayidi bende bua kumona malu mu mushindu muimpe. Wakabajadikila ne: pavua mêyi ende a buprofete enda akumbana, kuvua ne bua kuikala “mupika” uvua mutabale ne wenza mudimu. Yezu wakakula bua bualu buvua bapostolo bende mua kumona bipepele mu lungenyi wamba ne: “Nnganyi menemene udi mupika wa lulamatu udi mudimuke uvua mfumuende muteke ku mutu kua bena mudimu bende, bua kubapesha biakudia biabu mu tshikondo tshiakanyine? Mupika au ngua diakalenga biamusangana mfumuende wenza nanku padiye ulua! Bulelela ndi nnuambila ne: yeye neamuteke ku mutu kua bintu biende bionso.” Kadi “mupika” eu yeye mupete meji mabi ne utuadija kuenzela bantu bakuabu malu mabi, mfumuende “neamupeshe dinyoka dikole menemene.”—Matayi 24:45-51; fuanyikija ne Luka 12:45, 46.
Kadi Yezu kena usua kuamba ne: tshisumbu kampanda tshia bayidi bende netshipete meji mabi to. Ndilongesha kayi divua Yezu ujinga bua bayidi bende bumvue bimpe? Uvua musue bua bashale batabale ne benze mudimu anu muvuaye mubatokeshele mu tshilejilu tshikuabu.
-
-
Dilongesha dia kushala batabale—Nsongakaji itshivua tumamaYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 112
Dilongesha dia kushala batabale—Nsongakaji itshivua tumama
YEZU UFILA TSHILEJILU TSHIA NSONGAKAJI DIKUMI ITSHIVUA TUMAMA
Yezu uvua wandamuna lukonko lua bapostolo bende luvua lutangila tshimanyinu tshia dikalaku diende ne nshikidilu wa ndongoluelu wa malu. Muikale ne bualu ebu mu lungenyi, udi ubapesha didimuija dimpe ku diambuluisha dia tshilejilu tshikuabu. Bantu bavua ne bua kuikala ne muoyo tshikondo tshia dikalaku diende bavua ne bua kumona dikumbana dia bualu ebu.
Udi utuadija tshilejilu wamba ne: “Bukalenge bua mu diulu budi mua kufuanyikijibua ne nsongakaji dikumi itshivua tumama ivua miangate miendu yayi, mipatuke bua kuakidila musedianganyi. Itanu ya kudiyi ivua mitshimbakane, ne itanu mikuabu ivua midimuke.”—Matayi 25:1, 2.
Yezu kavua usua kuamba ne: bamue bayidi bende bavua ne bua kupiana Bukalenge bua mu diulu mbatshimbakane, ne bakuabu mbadimuke to. Kadi uvua uleja ne: bua bidi bitangila Bukalenge, bayidi bende bonso badi ne bukokeshi bua kusungula bua kushala badimuke anyi kubuela mu ditanaji. Nunku kakuyi mpata, Yezu uvua mumanye ne: bayidi bende bonso bavua mua kushala ne lulamatu ne kupeta mabenesha a kudi Tatuende.
Mu tshilejilu etshi, nsongakaji yonso dikumi yakapatuka bua kuakidila musedianganyi ne kulonda basedianganyi. Pafikaye, nsongakaji itshivua tumama neyimukenkeshile mu njila ne miendu yayi, bua kumupesha bunême bua mudiye ubuela ne nsongakaji udiye usela mu nzubu uvuabu bamulongoluele. Kadi malu akenzeka mushindu kayi?
Yezu udi umvuija ne: “Mitshimbakane eyi yakangata miendu kadi kayivua miambule manyi to, kadi midimuke ivua miambule manyi mu tulondo tuayi pamue ne miendu yayi. Bu muvua musedianganyi unenga, yonso yakabanga kubungila, kulalayi tulu.” (Matayi 25:3-5) Musedianganyi ki mmulue mu dîba divuabu batekemene to. Bidi bimueneka ne: wakafika dîba dikadi dipite bikole, bualu nsongakaji itshivua tumama ikavua milale. Bapostolo bavua pamuapa bavuluke tshivua Yezu muambe bua muntu mukuabu wa mu dîku dia bantu banene uvua muenze luendu ne: ‘Ndekelu wa bionso, kupinganaye mumane kuangata bukokeshi bua bukalenge.’—Luka 19:11-15.
Mu tshilejilu tshia nsongakaji dikumi itshivua tumama, Yezu udi uleja tshivua tshienzeke pavua musedianganyi mufike wamba ne: “Mundankulu, bakela lubila ne: ‘Musedianganyi nyeye eu! Patukayi bua kumuakidila.’” (Matayi 25:6) Ntshinyi tshivua tshifikile nsongakaji itshivua tumama bua didilongolola ne dikala badimuke?
Yezu udi utungunuka wamba ne: “Nunku nsongakaji yonso itshivua tumama ayi yakajuka, kulongololayi miendu yayi. Mitshimbakane yakambila ivua midimuke ne: ‘Tupeshayiku ndambu wa manyi enu, bualu miendu yetu ikadi pa kujima.’ Midimuke yakandamuna, yamba ne: ‘Pamuapa kaakukumbana buetu ne buenu to. Kadi ndayi kudi basumbishi ba manyi, nusumbe enu.’”—Matayi 25:7-9.
Nunku nsongakaji itanu itshivua tumama ivua mitshimbakane bualu kayivua mishale midimuke ne midilongolole bua difika dia musedianganyi to. Kayivua ne mafuta makumbane bua miendu yayi to, ne ivua ne bua kukeba bua kupeta ndambu. Yezu udi wamba ne: “Patshivuabu baya bua kusumba manyi, musedianganyi wakalua. Nsongakaji itshivua tumama ivua midilongolole yakabuela nende mu tshibilu tshia dibaka, ne bakakanga tshiibi. Pashishe, nsongakaji itshivua tumama mikuabu ayi yakalua payi, yamba ne: ‘Mukalenge, mukalenge, tunzuluila!’ Yeye wakabandamuna ne: ‘Ndi nnuambila bulelela ne: tshiena munumanye to.’” (Matayi 25:10-12) Ndiakabi kayi nunku bua kupanga kushala badilongolole ne badimuke!
Bapostolo badi mua kumona ne: musedianganyi uvua Yezu wakuila, nyeye muine. Kumpala ukavua mudifuanyikije ne musedianganyi. (Luka 5:34, 35) Kadi netuambe tshinyi bua nsongakaji midimuke itshivua tumama? Pavua Yezu muakule bua “kasumbu kakese ka mikoko” kavuabu ne bua kupesha Bukalenge, wakamba ne: “Ikalayi bavuale tshilamba tshia mudimu ne badilongolole, ne miendu yenu yikale miteme.” (Luka 12:32, 35) Nunku mu tshilejilu etshi tshia nsongakaji itshivua tumama, bapostolo bavua mua kumvua bimpe ne: Yezu uvua wakula buabu bobu. Kadi mmukenji kayi uvua Yezu usua kufila mu tshilejilu etshi?
Yezu uvua mutokeshe bimpe bualu ebu. Udi ujikija tshilejilu tshiende wamba ne: “Nanku nushale batabale, bualu kanuena bamanye dituku ne dîba.”—Matayi 25:13.
Bushuwa, Yezu uvua udimuija bayidi bende ba lulamatu ne: bua bidi bitangila dikalaku diende, bavua ne bua ‘kushala batabale.’ Pikalaye mua kulua, nebilombe bua bikale badilongolole ne badimuke, anu bu muvua nsongakaji itanu itshivua tumama midimuke, bua kabajimiji ditekemena diabu dia mushinga ne kupangila difutu didi dibalongoluela.
-
-
Dilongesha dia kuikala ne tshisumi—NtalantaYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 113
Dilongesha dia kuikala ne tshisumi—Ntalanta
YEZU UDI UFILA TSHILEJILU TSHIA NTALANTA
Pavua Yezu ku Mukuna wa Olive ne bapostolo bende banayi, wakabapesha tshilejilu tshikuabu. Matuku makese kumpala, patshivuaye mu Yeliko, wakafila tshilejilu tshia mina bua kuleja ne: Bukalenge butshivua kule. Tshilejilu tshidiye ufila mpindieu tshidi ne malu a bungi a muomumue. Etshi ntshitupa tshia diandamuna dia lukonko luvua lutangila dikalaku diende ne nshikidilu wa ndongoluelu wa malu. Diandamuna edi didi dileja ne: bayidi bende bavua ne bua kuikala ne tshisumi mu mudimu uvuaye mubapeshe.
Yezu udi utungunuka wamba ne: “Bukalenge ebu budi anu bu muntu uvua ukeba kuya ku luendu ku babende, wakabikila bapika bende, kubashilaye bintu biende.” (Matayi 25:14) Bu mukavua Yezu mudifuanyikije ne muntu uvua muenze luendu muye ku babende “bua kuangata bukokeshi bua bukalenge,” bapostolo bavua mua kumvua bipepele ne: Yezu uvua wakula buende yeye.—Luka 19:12.
Kumpala kua muntu wa mu tshilejilu etshi kuenzaye luendu, wakapesha bapika bende bintu biende bia mushinga. Mu bidimu bisatu ne tshitupa bia mudimu wa Yezu wa kuyisha, wakadifila ne muende muonso bua kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi, ne wakalongesha bayidi bende bua kuenza mudimu eu. Bu mukavuaye umbuka, uvua mutuishibue ne: nebakumbaje mudimu uvuaye mubalongeshe bua kuenza eu.—Matayi 10:7; Luka 10:1, 8, 9; fuanyikija ne Yone 4:38; 14:12.
Mu tshilejilu etshi, mmunyi mudi muntu eu wabanya bintu biende? Yezu udi wamba ne: “Wakapesha umue ntalanta itanu, mukuabu ntalanta ibidi, ne munga ntalanta umue, muntu ne muntu bilondeshile tshivuaye mua kukokesha, ne kuyaye ku babende.” (Matayi 25:15) Ntshinyi tshienza bapika aba ne bintu bidibu babapeshe? Nebenzaku nabi mudimu ne tshisumi bua kupatuila mfumuabu makasa anyi? Yezu udi wambila bapostolo bende ne:
“Eu uvua mupete ntalanta itanu wakaya diakamue, wakenduluka nayi mushinga, kupetaye itanu mikuabu. Bia muomumue, eu uvua mupete ibidi, wakapeta ibidi mikuabu. Kadi mupika uvua mupete anu umue wakaya, kumbulaye tshina, kusokokaye makuta a mfumuende.” (Matayi 25:16-18) Ntshinyi tshienzeka papingana mfumuabu?
Yezu udi utungunuka wamba ne: “Matuku a bungi mamane kupita, mfumu wa bapika abu wakalua, kubadikaye nabu bintu.” (Matayi 25:19) Bapika babidi ba kumpala bakenza tshionso tshivuabu mua kuenza, “muntu ne muntu bilondeshile tshivuaye mua kukokesha.” Mupika yonso uvua ne tshisumi, muenji wa mudimu, ne mupatule makasa mu bintu bivuabu bamupeshe. Uvua mupete ntalanta itanu wakapatula dikumi, muena ibidi kupatulaye pende inayi. (Kadi tshikondo atshi, muenji wa mudimu uvua mua kuenza mudimu mu bidimu 19 bua kupeta ntalanta umue.) Mfumu wakela yonso wa kudibu kalumbandi wamba ne: “Udi muenze bimpe, mupika muimpe wa lulamatu! Wewe uvua ne lulamatu ku mutu kua bintu bikese. Nenkuteke ku mutu kua bintu bia bungi. Buela mu disanka dia mfumuebe.”—Matayi 25:21.
Kadi mbishilangane ne mupika uvua mupete ntalanta umue. Uvua muambe ne: “Mfumu, mvua mumanye ne: wewe udi muntu utu wenzejangana malu ku bukole, upuola muaba uuvua kuyi mukune ne usangisha muaba uuvua kuyi mupepule. Ke bualu kayi mvua mumvue buôwa, meme kuya, kusokoka ntalanta webe mu buloba. Tangila, angata tshidi bu tshiebe.” (Matayi 25:24, 25) Kavua nansha mutekeshe makuta aa kudi balami ba ku nzubu ya dilamisha makuta bua kupatuila mfumuende makasa nansha makese to. Bushuwa, kavua muenze mudimu bua kupatuila mfumuende makasa to.
Bulelela, mfumu wakamumona bu “mupika mubi muena lulengu.” Bakamunyenga too ne bivuaye nabi ne kubipeshabu mupika uvua musue kuenza mudimu ne tshisumi. Mfumuende wakamuambila ne: “Muntu yonso udi ne tshintu, nebamupeshe bikuabu ne neikale nabi bivule. Kadi muntu udi kayi ne tshintu, nebamunyenge too ne tshidiye natshi.”—Matayi 25:26, 29.
Bayidi ba Yezu bavua ne malu a bungi a kuelela meji, too ne avua apetangana ne tshilejilu etshi. Bavua mua kumona ne: tshivua Yezu mubapeshe, mmumue ne: diakalenga dinene dia kuvuija bantu bayidi tshivua bualu bua mushinga mukole. Uvua mutemene bua bikale ne tshisumi mu mudimu eu. Yezu kavua muele meji ne: bonso buabu bavua ne bua kuenza bia muomumue mu mudimu wa kuyisha uvuaye mubapeshe bua kuenza to. Anu mudibi bileja mu tshilejilu, muntu yonso udi ne bua kuenza tshionso tshidiye mua kuenza “bilondeshile tshivuaye mua kukokesha.” Ebi kabiena bisua kumvuija nansha kakese ne: Yezu neasanke muntu yeye ne “lulengu” ne kayi wenza muende muonso bua kuenza mudimu ne bintu bidi mfumu mumupeshe to.
Nunku bapostolo bavua ne bua kuikala basanke bua muvua Yezu mubashindikile ne: “Muntu yonso udi ne tshintu, nebamupeshe bikuabu”!
-
-
Kristo mu bukokeshi, ulumbuluisha mikoko ne mbujiYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 114
Kristo mu bukokeshi, ulumbuluisha mikoko ne mbuji
YEZU UDI UFILA TSHILEJILU TSHIA MIKOKO NE MBUJI
Pa Mukuna wa Olive, Yezu udi ufuma ku difila tshilejilu tshia nsongakaji itshivua tumama dikumi ne tshia ntalanta. Mmunyi mudiye ujikija diandamuna diende ku lukonko lua bapostolo bua tshimanyinu tshia dikalaku diende ne bua nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu? Udi wandamuna ne tshilejilu tshia ndekelu tshia mikoko ne mbuji.
Yezu udi utuadija ne uleja tshikala ne bua kuenzeka wamba ne: “Padi Muana wa muntu ulua mu butumbi buende, ne banjelu bonso bikale nende, nunku yeye neasombe mu nkuasa wende wa bukalenge wa butumbi.” (Matayi 25:31) Kakuyi mpata, Yezu wakaleja ne: yeye ke uvuabu batamba kuakuila mu tshilejilu etshi. Uvua misangu ya bungi udibikila ne: “Muana wa muntu.”—Matayi 8:20; 9:6; 20:18, 28.
Tshilejilu etshi netshikumbane dîba kayi? Netshikumbane palua Yezu “mu butumbi buende” muikale ne banjelu ne musombe mu “nkuasa wende wa bukalenge wa butumbi.” Ukavua mudianjile kuakula bua “Muana wa muntu ulua pa matutu a mu diulu ne bukole ne butumbi bunene” muikale ne banjelu bende. Ndîba kayi dienzeka bualu ebu? “Diakamue panyima pa dikenga.” (Matayi 24:29-31; Mâko 13:26, 27; Luka 21:27) Nunku tshilejilu etshi netshikumbane palua Yezu mu butumbi buende matuku adi kumpala. Dîba adi neenze tshinyi?
Yezu udi umvuija ne: “Padi Muana wa muntu ulua . . . , bisamba bionso nebisangishibue kumpala kuende, yeye neatapulule bantu anu bu mudi mulami wa mikoko utapulula mikoko ne mbuji. Nunku neateke mikoko ku tshianza tshiende tshia balume, kadi mbuji ku tshia bakaji.”—Matayi 25:31-33.
Yezu wakamba bua mikoko ivuabu bateke ku luseke luimpe ne: “Pashishe, Mukalenge neambile badi ku dia balume diende ne: ‘Luayi, nuenu badi Tatu wanyi mubeneshe, nupiane Bukalenge buvuabu banulongoluele katshia ku mbangilu wa ba pa buloba.’” (Matayi 25:34) Bua tshinyi mikoko yakapeta dianyisha dia Mukalenge?
Mukalenge udi umvuija ne: “Ngakumvua nzala, nuakampesha tshintu tshia kudia; mvua ne nyota, nuakampesha tshia kunua. Mvua muenyi, nuakangakidila bimpe; mvua butaka, nuakamvuadika. Mvua musame, nuakambeja. Mvua mu buloko, nuakalua kuntangila.” Padi mikoko eyi, mmumue ne: “bantu bakane” bebeja mushindu uvuabu benze malu mimpe aa, Yezu udi wandamuna ne: “Mu mushindu unuvua babienzele umue wa ku badi batambe bukese ba ku bana betu aba, nuvua babingenzele meme.” (Matayi 25:35, 36, 40, 46) Kabavua benze malu mimpe aa mu diulu to, bualu mu diulu bantu kabatu basama anyi bumvua nzala to. Malu aa avua ne bua kuikala avuabu benzele bana babu ne Kristo pa buloba.
Kadi ntshinyi tshiafikila mbuji idibu bateke ku dia bakaji? Yezu udi wamba ne: “Pashishe [Mukalenge] neambile badi ku dia bakaji diende ne: ‘Umbukayi kundi, nuenu badi bedibue mulawu, ndayi mu kapia ka tshiendelele kadibu balongoluele Diabolo ne banjelu bende. Bualu ngakumvua nzala, kadi kanuakampesha tshiakudia; mvua ne nyota, kadi kanuakampesha tshia kunua. Mvua muenyi, kadi kanuakangakidila bimpe; mvua butaka, kadi kanuakamvuadika; mvua musame ne mubuele mu buloko, kadi kanuakantangila.’” (Matayi 25:41-43) Mbuji mmikumbanyine dilumbuluisha edi bualu kayivua mienzele bana babu ne Kristo malu ne bulenga pa buloba bu muvuayi ne bua kuikala mienze to.
Bapostolo bakajingulula ne: tshikondo tshia dilumbuluisha tshitshivua tshilua tshivua ne bipeta bivua ne bua kushala kashidi. Yezu udi ubambila ne: “Nanku [Mukalenge] yeye neabandamune ne: ‘Bulelela ndi nnuambila ne: mu mushindu unuvua kanuyi babienzele umue wa ku badi batambe bukese aba, kanuvua babingenzele meme to.’ Bantu aba nebaye mu kabutu ka tshiendelele, kadi bantu bakane nebaye mu muoyo wa tshiendelele.”—Matayi 25:45, 46.
Diandamuna didiye upesha bapostolo didi dipesha bayidi bende malu a bungi a kuelela meji ne dibambuluisha bua kukonkonona lungenyi luabu ne bienzedi biabu.
-