-
Yezu udi ulongesha budipuekeshi mu Pasaka wende wa ndekeluYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 116
Yezu udi ulongesha budipuekeshi mu Pasaka wende wa ndekelu
MATAYI 26:20 MÂKO 14:17 LUKA 22:14-18 YONE 13:1-17
YEZU UDI UDIA PASAKA WENDE WA NDEKELU NE BAPOSTOLO BENDE
UDI WOWESHA BAPOSTOLO MÂYI KU MAKASA BUA KUFILA DILONGESHA
Petelo ne Yone bakadi bamane kufika mu Yulushalema bua kulongolola Pasaka anu muvua Yezu mubambile. Pashishe Yezu ne bapostolo bende bakuabu dikumi badi basa luendu batangile pabu ku Yelushalema. Tudi mu mapingaja ne dîba didi dienda dibuela ku ouest padi Yezu ne bayidi bende bapueka pa Mukuna wa Olive. Eu mmusangu wa ndekelu udi Yezu umona tshimenga etshi mu munya, neatshimone kabidi anu panyima pa dibishibua diende.
Diakamue Yezu ne bayidi bende badi bafika mu tshimenga ne baya batangile ku nzubu kuikalabu ne bua kudiila Pasaka. Badi babanda pa bibandilu bia nzubu ne baya mu nzubu munene wa kuulu. Padibu babuela badi basangana bintu bionso bimana kulongolola bua didia diabu dia pa nkayabu edi. Yezu uvua muindile ne muoyo kuulu kuulu tshikondo etshi, bualu wakamba ne: “Mvua mujinge bikole bua kudia nenu Pasaka eu kumpala kua meme kukenga.”—Luka 22:15.
Bidimu bia bungi kumpala, bakavua bajadike tshilele tshia kupitshisha ndambu wa makopo a mvinyo kudi muntu yonso uvua mu tshibilu. Mpindieu, Yezu mumane kuangata pende dikopo dimue wakasadikila Nzambi ne kuambaye ne: “Angatayi dikopo edi, nudiendeshe munkatshi muenu kudi muntu ne muntu, bualu ndi nnuambila ne: kutuadijila ku mpindieu, tshiakunua kabidi bintu bia ku muonji wa tumuma tua mvinyo too ne padi Bukalenge bua Nzambi bulua.” (Luka 22:17, 18) Bivua bimueneke patoke ne: lufu luende lukavua pabuipi.
Mu mushindu kampanda kudi bualu budi buenzeka mu didia dia Pasaka eu butu kabuyi buenzeka pa tshibidilu to. Yezu udi wimana kuulu, umbusha tshilamba tshiende tshia pa mutu, ne wangata tshilamba tshia kukupula natshi mâyi. Pashishe udi wela mâyi mu dilongo didi pabuipi nende. Pa tshibidilu, muntu uvua wakidila benyi ke uvua ne bua kuenza bua boweshe benyi mâyi ku makasa pamuapa kudi muena mudimu. (Luka 7:44) Kadi mu tshibilu etshi kamuvua muntu uvua wakidilangana to, ke bua tshinyi Yezu wakenza nkayende mudimu eu. Mupostolo yonso uvua ne mpunga wa kuenza mudimu eu, kadi nansha umue wa kudibu kavua muenze nanku to. Kabavua benze nanku bualu kutshivua makokangana munkatshi muabu anyi? Nansha biobi nanku anyi kabiyi nanku, bivua bibatonde bua muvua Yezu muboweshe mâyi ku makasa.
Padi Yezu ufika padi Petelo, Petelo udi ubenga wamba ne: “Bushuwa wewe kuakungowesha mâyi ku makasa nansha kakese.” Yezu kumuandamuna ne: “Meme tshiyi mukuoweshe mâyi, kuena ku luseke luanyi to.” Petelo wakamuambila ne: “Mukalenge, kungoweshi anu ku makasa nkayaku to, kadi ngowesha kabidi ku bianza ne mu mutu.” Nunku Petelo wakakema bikole bua muvua Yezu mumuandamune ne: “Muntu yonso ukadi muowe mâyi kena dijinga ne tshintu tshikuabu to, anu kuowa mâyi ku makasa patupu, kadi yeye mujima mmukezuke. Nuenu nudi bakezuke, kadi ki nnuenu bonso to.”—Yone 13:8-10.
Yezu wakuowesha makasa a bapostolo bende bonso 12 mâyi, kusangisha ne a Yudasa Isakaliote. Yezu mumane kuvuala bilamba biende bia pa mutu ne mudiadije kabidi ku mêsa, wakabebeja ne: “Nudi bumvue tshindi munuenzele anyi? Nudi numbikila ne: ‘Mulongeshi’ ne ‘Mukalenge,’ nudi nuambilamu, bualu ke tshindi. Nunku bingikala meme, Mukalenge ne Mulongeshi, munoweshe mâyi ku makasa, nuenu penu nudi ne bua kuoweshangana mâyi ku makasa. Bualu ndi munushile tshilejilu, bua nuenu nuenze penu anu bu mundi munuenzele. Bulelela, bulelela, ndi nnuambila ne: mupika ki mmunene kupita mfumuende anyi muntu udibu batume ki mmunene kupita uvua mumutume to. Nuenu bamanye malu aa, nudi ba diakalenga binuaenza.”—Yone 13:12-17.
Edi divua dilongesha dimpe dia kuenza mudimu mupuekele! Bayidi ba Yezu kabavua ne bua kukeba miaba ya kumpala, bela meji ne: badi ne mushinga wa bungi ne badi ne bua kubenzela bobu mudimu to. Kadi badi ne bua kulonda tshilejilu tshia Yezu, kabiyi bua kulonda mikiya ya dioweshangana mâyi ku makasa to, kadi badi ne bua kuikala pabuipi bua kuenzelangana mudimu ne budipuekeshi kabayi ne kansungansunga.
-
-
Didia dia MukalengeYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 117
Didia dia Mukalenge
MATAYI 26:21-29 MÂKO 14:18-25 LUKA 22:19-23 YONE 13:18-30
BADI BATANDULA YUDASA BU MUTUNGIDIANGANYI
YEZU UDI UBANJIJA DIDIA DIA TSHIVULUKILU
Ku dilolo adi, Yezu uvua mupeshe bayidi bende dilongesha dia budipuekeshi pa kubowesha mâyi ku makasa. Mpindieu bidi bimueneka ne: panyima pa didia dia Pasaka eu, Yezu wakatela mêyi a buprofete a Davidi a ne: “Muntu uvua nanyi mu ditalala, muntu umvua ngeyemena, uvua udia diampa dianyi, mmunjudile tshikankanyi tshiende.” Pashishe wakumvuija ne: “Umue wa kunudi neantungile tshitungu.”—Misambu 41:9; Yone 13:18, 21.
Bapostolo bakatangilangana, ne yonso wa kudibu wakamukonka ne: “Mukalenge, ki mmeme to, ki mmuomu?” Nansha Yudasa Isakaliote pende wakenza nanku. Ke Petelo kusakaye Yone uvua ku luseke lua Yezu ku mêsa, bua amuebeje muntu uvuaye wakuila. Nunku Yone wakasemena pabuipi ne Yezu ne kumukonkaye ne: “Mukalenge, nnganyi au?”—Matayi 26:22; Yone 13:25.
Yezu wakandamuna ne: “Mmuntu ungapesha tshipese tshia diampa tshindi ntua mu dilongo.” Yezu udi utua diampa mu dilongo divua pa mêsa, ne udipesha Yudasa wamba ne: “Muana wa muntu udi uya anu mudibu bafunde bua bualu buende, kadi diakabi didi kudi muntu udi utungila Muana wa muntu! Bivua mua kuikala bitambe buimpe bua muntu au bu yeye kayi muledibue.” (Yone 13:26; Matayi 26:24) Dîba adi Satana kubuelaye munda mua Yudasa. Muntu ukavua munyanguke eu, udi mpindieu udifila nkayende bua kuenza disua dia Diabolo ne kuluaye “muana wa dibutuka.”—Yone 6:64, 70; 12:4; 17:12.
Yezu wakambila Yudasa ne: “Tshiudi wenza, utshienze ne lukasa luonso.” Bapostolo bakuabu bakela meji ne: bu muvua Yudasa ulama kashete ka makuta, Yezu uvua mumuambile ne: “‘Sumba bintu bitudi nabi dijinga bua tshibilu,’ peshi ne: uvua ne bua kupesha bapele tshintu kampanda.” (Yone 13:27-30) Ke Yudasa kupatuka bua kuya kutungila Yezu.
Mu dilolo dimue dimue edi dia didia dia Pasaka, Yezu wakabanjija didia dikuabu dipiadipia. Wakangata diampa, kuenzaye disambila usakidila Nzambi, kuditshibulaye, ne kudipeshaye bapostolo bende bua kudia wamba ne: “Etshi tshidi tshiumvuija mubidi wanyi wafidibua bua bualu buenu. Tungunukayi ne kuenza nunku bua kumvuluka.” (Luka 22:19) Bapostolo bakapitshisha tshipese tshia diampa munkatshi muabu ne kutshidiabu.
Yezu wakangata kabidi dikopo dia mvinyo, kuenzaye disambila usakidila Nzambi ne kubapeshadi. Yonso wa kudibu wakanua dikopo dia mvinyo, divua Yezu muambe ne: “Dikopo edi didi diumvuija tshipungidi tshipiatshipia tshijadika ne mashi anyi adi ne bua kuedibua panshi bua bualu buenu.”—Luka 22:20.
Nunku Yezu wakalongolola tshivulukilu tshia lufu luende tshidi bayidi bende ne bua kuenza tshidimu tshionso mu dituku dia 14 ngondo wa Nisana. Tshidi ne bua kubavuluija tshivua Yezu ne Tatuende benze bua kuambuluisha bantu bena lulamatu bua kumbuka mu tshibawu tshia mpekatu ne lufu. Ntshipite kule ne kule Pasaka uvua bena Yuda benza bualu tshidi tshileja dipikudibua dilelela bua bantu bonso badi ne ditabuja.
Yezu wakamba ne: mashi ende avua ne bua “kuedibua panshi bua bantu ba bungi bua dibuikidibua dia mpekatu.” Munkatshi mua bantu ba bungi badi bapeta dibuikidibua edi kudi bapostolo bende bena lulamatu ne bantu bakuabu badi bu bobu. Bobu ke bantu bikala nende mu Bukalenge bua Tatuende.—Matayi 26:28, 29.
-
-
Makokianganyi bua udi munene kupita bakuabuYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 118
Makokianganyi bua udi munene kupita bakuabu
MATAYI 26:31-35 MÂKO 14:27-31 LUKA 22:24-38 YONE 13:31-38
YEZU UDI UFILA MIBELU BUA MIANZU
DIDIANJILA KUMANYISHA MUIKALA PETELO MUA KUVILA YEZU
DINANGA NTSHIMANYINU TSHIA BAYIDI BA YEZU
Mu dilolo dia ndekelu dia Yezu ne bapostolo bende, wakabapesha dilongesha dimpe dia kuenza mudimu mupuekele pa kubowesha mâyi ku makasa. Bua tshinyi bivua bikumbane? Bualu bavua baleje butekete kampanda. Bavua balamate Nzambi bikole, kadi batshivua baditatshisha bua kumanya muntu uvua munene munkatshi muabu. (Mâko 9:33, 34; 10:35-37) Butekete abu buakamueneka kabidi dilolo adi.
Bapostolo bakadibueja mu “makokianganyi makole munkatshi muabu bua kumanya muntu wa kudibu uvuabu bangata bu mutambe bunene.” (Luka 22:24) Yezu uvua mua kuikala mumvue bibi bua muvuaye mubamone bakokangana kabidi. Wakenza tshinyi?
Pamutu pa Yezu kutandisha bapostolo bende bua lungenyi luabu ne mushindu uvuabu benze malu, wakabeleshisha meji ne lutulu luonso, ubambila ne: “Bakalenge ba bisamba badi babikokesha ne bumfumu buonso, ne badi ne bukokeshi ku mutu kuabi mbabikidibue ne: Benzedianganyi ba malu mimpe. Kadi nuenu kanuikadi nanku to. . . . Bualu nnganyi udi munene, mmuntu udi udia anyi mmuntu udi uteka biakudia?” Pashishe Yezu wakabavuluija tshilejilu tshivuaye ubapesha misangu yonso wamba ne: “Kadi meme ndi munkatshi muenu bu muntu udi unukuatshila mudimu.”—Luka 22:25-27.
Nansha muvua bapostolo bapange bupuangane, bakashala balamate Yezu mu nsombelu mikole ya bungi. Ke yeye kubambila ne: “Ndi ndia nenu tshipungidi, anu bu mudi Tatu wanyi mudie nanyi tshipungidi, bua bukalenge.” (Luka 22:29) Bantu balume aba mbayidi ba Yezu ba lulamatu. Wakabajadikila ne: ku diambuluisha dia tshipungidi tshivuabu badie nende, nebikale mu Bukalenge ne nebakokeshe nende mu bukokeshi buende.
Nansha muvua bapostolo ne mpunga muimpe eu, batshivua anu benza malu a mubidi wetu wa buntu eu ne batshivua anu bapange bupuangane. Yezu wakabambila ne: “Satana mmunulombe buonso buenu bua kunusenga bu ntete ya blé,” ivua mitangalake pavuabu bayisenga. (Luka 22:31) Wakabadimuija kabidi ne: “Buonso buenu nenulenduke bua bualu buanyi butuku ebu, bualu mbafunde ne: ‘Nenkume mulami wa mikoko ne mikoko ya mu tshisumbu neyitangalake.’”—Matayi 26:31; Zekâya 13:7.
Petelo wakabenga ne dishindika dionso wamba ne: “Nansha bakuabu bonso balenduke bua bualu buebe, meme tshiakulenduka nansha kakese.” (Matayi 26:33) Yezu wakambila Petelo ne: kumpala kua tshitala kusama misangu ibidi butuku abu, Petelo neamuvile. Yezu wakasakidila ne: “Ndi musengelele Nzambi bua bualu buebe, bua ditabuja diebe kaditeketshi; nunku wewe, diakamue paudi upingana, kolesha bana benu.” (Luka 22:32) Kadi Petelo udi ujadika ne dikima dionso ne: “Nansha bikalabi bua kufua nebe, tshiakukuvila nansha kakese.” (Matayi 26:35) Bapostolo bakuabu bakamba pabu bia muomumue.
Yezu wakambila bayidi bende ne: “Bana bakese, ndi nenu bua tshitupa tshîpi kabidi. Nenunkebe; anu bu mumvua muambile bena Yuda ne: ‘Kanuena mua kulua muaba undi nya,’ mpindieu ndi nnuambilabu penu.” Pashishe wakasakidila ne: “Ndi nnupesha mukenji mupiamupia ne: nunangangane; anu bu mundi mununange, nuenu penu nunangangane. Bua bualu ebu bantu bonso nebamanye ne: nudi bayidi banyi, binuikala ne dinanga munkatshi muenu.”—Yone 13:33-35.
Pavua Petelo mumvue Yezu wamba ne: neikale nabu anu bua tshitupa tshîpi, Petelo wakamuebeja ne: “Mukalenge, udi uya penyi?” Yezu wakamuandamuna ne: “Kuena mua kundonda mpindieu muaba undi nya to, kadi neulonde pashishe.” Biakatonda Petelo, ke yeye kuamba ne: “Mukalenge, bua tshinyi tshiena mua kukulonda mpindieu? Nemfile muoyo wanyi bua bualu buebe.”—Yone 13:36, 37.
Yezu udi mpindieu wakula bua tshikondo tshivuaye mutume bapostolo bua kuyisha mu Galela kabayi ne tubuta tua makuta anyi tshibombi tshia biakudia. (Matayi 10:5, 9, 10) Ke kubebejaye ne: “Nuvua bapangile tshintu anyi?” Bakandamuna ne: “Tòo!” Kadi tshivuabu ne bua kuenza mu matuku avua alonda ntshinyi? Yezu wakabatumina dîyi wamba ne: “muntu udi ne kabuta ka makuta akambule, bia muomumue udi ne tshibombi tshia biakudia atshiambule, ne muntu udi kayi ne muele wa mvita apane tshilamba tshiende tshia pa mutu, awusumbe. Bualu ndi nnuambila ne: tshidibu bafunde tshidi ne bua kukumbana mu meme, tshia ne: ‘Wakabadibua pamue ne bashipi ba mikenji.’ Bualu, bualu ebu budi buenda bukumbana bua bualu buanyi.”—Luka 22:35-37.
Yezu udi wakula bua tshikondo tshikalabu mua kumupopela ku mutshi pamue ne bantu babi anyi bashipi ba mikenji. Pashishe bayidi bende bavua ne bua kupeta buluishi bukole. Bakamona ne: bakavua pabuipi, ke kuambabu ne: “Mukalenge, tangila! Miele ibidi nyoyi eyi.” Ke yeye kuandamuna ne: “Mbikumbane.” (Luka 22:38) Mutantshi mukese pashishe, Yezu udi ubapesha dilongesha dikuabu dia mushinga padi umue wa ku bapostolo utapangana ne umue wa ku miele eyi.
-
-
Yezu udi njila ne bulelela ne muoyoYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 119
Yezu udi njila ne bulelela ne muoyo
YEZU UDI UYA BUA KULONGOLOLA MUABA
UDI ULAYA BAYIDI BENDE MUAMBULUISHI
TATU MMUNENE KUPITA YEZU
Yezu ne bapostolo bende batshivua mu nzubu wa kuulu panyima pa biakudia bia tshivulukilu, wakabakankamija ne: “Mioyo yenu kayipampakanyi to. Lejayi ditabuja kudi Nzambi; lejayi kabidi ditabuja kundi.”—Yone 13:36; 14:1.
Yezu udi wambila bapostolo bende ba lulamatu bua tshinyi kabavua ne bua kupampakana bua diumbuka diende wamba ne: “Mu nzubu wa Tatu wanyi mudi miaba ya bungi ya kusombela. . . . Meme muye, munulongoluele muaba, nempingane kabidi ne nennuakidile kuanyi, bua muaba undi, nuenu penu nuikalapu.” Kadi bapostolo kabavua bumvue ne: uvua wakula bua diya mu diulu to. Tomase wakamuebeja ne: “Mukalenge, katuena bamanye kuudi uya to. Mmunyi mutudi mua kumanya njila?”—Yone 14:2-5.
Yezu wakamuandamuna ne: “Meme ndi njila ne bulelela ne muoyo.” Bua muntu kuya mu nzubu wa Tatuende wa mu diulu udi ne bua kumuitaba, kuitaba malongesha ende ne kuidikija nsombelu wende. Yezu wakamba ne: “Muntu kena mua kulua kudi Tatu kayi mupitshile kundi to.”—Yone 14:6.
Filipo uvua uteleja ne ntema yonso, wakalomba ne: “Mukalenge, utuleje Tatu, mbikumbane buetu tuetu.” Pamuapa Filipo uvua ujinga kumona bimue bimanyinu kampanda bia kudi Nzambi anu muvua Mose, Eliya ne Yeshaya bamone mu bikena kumona. Kadi bapostolo bavua ne tshintu kampanda tshimpe kupita bikena kumona abi. Yezu wakela kashonyi pa bualu ebu wamba ne: “Nansha mundi nenu kukadi matuku bungi nunku, Filipo, kuena mufike ku dimmanya anyi? Muntu yonso udi mummone mmumone kabidi Tatu.” Yezu uvua tshimfuanyi tshipuangane tshia bumuntu bua Tatuende; nunku kuikala ne Yezu ne kumumona bivua anu bu kumona Tatu. Bushuwa, Tatu mmupite Muana, bualu Yezu wakamba ne: “Malu andi nnuambila, tshiena ndiambidilawu bilondeshile meme nkayanyi to.” (Yone 14:8-10) Bapostolo bavua mua kumona ne: Yezu uvua upesha Tatuende butumbi buonso mu malongesha ende.
Bapostolo ba Yezu bavua bamone pavuaye wenza malu a kukema ne bamumvue uyisha mukenji wa Bukalenge bua Nzambi. Mpindieu udi ubambila ne: “Muntu yonso udi uleja ditabuja kundi, yeye pende neenze malu andi ngenza; neenze malu manene kupita aa.” (Yone 14:12) Yezu kena wamba ne: nebenze bishima binene kumupita to. Kadi nebenze mudimu wa kuyisha munkatshi mua tshikondo tshile menemene, miaba ya bungi menemene, ne kudi bantu ba bungi menemene.
Pavua Yezu uya, kavua ubashiya nkayabu to, bualu wakabalaya ne: “Nuenu balombe tshintu tshionso mu dîna dianyi, nennuenzelatshi.” Wakasakidila ne: “Nendombe Tatu, yeye neanupeshe muambuluishi mukuabu bua ikale nenu kashidi, nyuma wa bulelela.” (Yone 14:14, 16, 17) Uvua mubajadikile ne: nebapete nyuma muimpe anyi muambuluishi mukuabu. Bualu ebu buakenzeka mu dituku dia Pentekoste.
Yezu wakamba ne: “Ba pa buloba kabakummona kabidi to, kadi nuenu nenummone, bualu ndi ne muoyo ne nuenu nenuikale ne muoyo.” (Yone 14:19) Yezu kakubamuenekela anu mu mubidi wa mashi ne mâyi panyima pa dibishibua diende to, kadi uvua ne bua kubamuenekela kabidi panyima pa matuku pabajulaye ku lufu bua bikale nende mu diulu bu bifukibua bia mu nyuma.
Mpindieu Yezu udi wamba bualu bulelela bupepele ebu: “Muntu yonso udi ne mikenji yanyi, uyitumikila, yeye ke udi munnange. Kadi, muntu yonso udi munnange nebamunange kudi Tatu wanyi, meme nemmunange, ne nendileje patoke kudiye.” Bua bualu ebu mupostolo Yudasa udibu babikila kabidi ne: Tadayo udi umuebeja ne: “Mukalenge, ntshinyi tshidi tshienzeke bua wewe kujinga kudileja patoke kutudi, kuyi udileja kudi ba pa buloba?” Ke Yezu kumuandamuna ne: “Muntu yeye munnange, neatumikile dîyi dianyi, ne Tatu wanyi neamunange . . . Muntu yonso udi kayi munnange kena utumikila mêyi anyi to.” (Yone 14:21-24) Bishilangane ne bayidi bende, ba pa buloba kabavua bajingulule ne: Yezu uvua njila ne bulelela ne muoyo to.
Kadi bu mudi Yezu umbuka, mmunyi muikala bayidi bende mua kuvuluka malu onso avuaye mubalongeshe? Yezu udi umvuija ne: “Muambuluishi, nyuma muimpe, watuma Tatu mu dîna dianyi, yeye au neanulongeshe malu onso ne neanuvuluije malu onso amvua munuambile.” Bapostolo bavua bamone bukole bua nyuma muimpe, nunku dishindika edi divua ne bua kubakolesha. Yezu udi wamba kabidi ne: “Ndi nnushila ditalala; ndi nnupesha ditalala dianyi. . . . Mioyo yenu kayipampakanyi peshi kayiteketshi bua buôwa.” (Yone 14:26, 27) Nunku bayidi kabavua ne tshia kupampakena to, bualu bavua ne bua kupeta buludiki, ne bukubi bia kudi Tatuende wa Yezu.
Bavua ne bua kumona tshijadiki tshia bukubi bua Nzambi mu katupa kîpi. Yezu udi wamba ne: “Mukokeshi wa buloba ebu udi ulua, yeye kena ne bukokeshi ku mutu kuanyi.” (Yone 14:30) Diabolo wakabuela munda mua Yudasa ne kumuenzeja malu mu mushindu kampanda. Kadi kakuvua butekete bua mpekatu nansha bumue munda mua Yezu buvua Satana mua kubuelela bua kusaka Yezu ku dibenga Nzambi to. Diabolo kavua nansha mua kupangisha Yezu bua kufua to. Bua tshinyi? Bualu Yezu udi wamba ne: “Ndi ngenza anu mudi Tatu mungambile bua kuenza.” Uvua mutuishibue ne: Tatuende neamubishe.—Yone 14:31.
-
-
Dikala matamba adi akuama mamuma pamue ne dikala balunda ba YezuYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 120
Dikala matamba adi akuama mamuma pamue ne dikala balunda ba Yezu
MUONJI MULELELA WA TUMUMA NE MATAMBA AWU
MUA KUSHALA MU DINANGA DIA YEZU
Yezu uvua ukankamija bapostolo bende ba lulamatu ne muoyo mujima. Dîba dikadi diye, pamuapa mundakulu. Yezu udi ufila tshilejilu tshidi tshilenga ku muoyo.
Udi utuadija wamba ne: “Ndi muonji mulelela wa tumuma tua mvinyo, ne Tatu wanyi ke tshidime.” (Yone 15:1) Tshilejilu tshiende tshidi tshipetangana ne tshikavuabu bambe bidimu nkama ya bungi kumpala bua tshisamba tshia Isalele tshivuabu babikila ne: muonji wa tumuma tua mvinyo wa Yehowa. (Yelemiya 2:21; Hoshea 10:1, 2) Kadi Yehowa ukavua wenda ubenga tshisamba atshi. (Matayi 23:37, 38) Nunku Yezu wakafila lungenyi lupialupia. Yeye udi muonji wa tumuma tua mvinyo udi Tatuende mukune katshia wamuela manyi ku diambuluisha dia nyuma muimpe mu 29 B.B. Kadi Yezu wakaleja ne: muonji wa tumuma tua mvinyo kawuvua umuleja anu yeye to, uvua kabidi uleja malu makuabu a bungi. Udi wamba ne:
“[Tatu wanyi] udi umbusha ditamba dionso didi munda muanyi didi kadiyi dikuama tumuma, ne udi ulengeja dionso didi dikuama tumuma, bua dikuame tumuma tua bungi. . . . Anu bu mudi ditamba kadiyi mua kudikuamina tumuma diodi pa nkayadi, anu diodi dishale ku muonji wa mvinyo, nansha nuenu penu kanuena mua kukuama mamuma anu nuenu bashale mu buobumue nanyi. Meme ndi muonji wa tumuma tua mvinyo; nuenu nudi matamba.”—Yone 15:2-5.
Yezu uvua mulaye bayidi bende ba lulamatu ne: yeye mumane kuya, neabatumine muambuluishi anyi nyuma muimpe. Matuku 51 pashishe, pavua bapostolo ne bantu bakuabu bapete nyuma au, bakalua matamba a muonji wa tumuma tua mvinyo. “Matamba” onso avua ne bua kushala mu buobumue ne Yezu. Bua kukumbaja tshinyi?
Wakumvuija ne: “Muntu yonso udi ushala mu buobumue nanyi, ne meme mu buobumue nende, yeye au udi ukuama mamuma a bungi; bualu nuenu kanuyi nanyi kanuena ne tshinudi mua kuenza to.” “Matamba” aa anyi bayidi bende ba lulamatu nebakuame mamuma a bungi; bidikija ngikadilu ya Yezu, bambila bantu bakuabu malu a Bukalenge bua Nzambi ne tshisumi, ne bavuija bantu ba bungi bayidi. Ntshinyi tshidi mua kuenzeka muntu yeye kayi mushale mu buobumue ne Yezu ne kayi mukuame mamuma? Yezu udi umvuija ne: “Muntu yeye kayi ushala mu buobumue nanyi, badi bamuimansha.” Ku lukuabu luseke, Yezu udi wamba ne: “Nuenu bashale mu buobumue nanyi ne mêyi anyi mashale munda muenu, nulombe tshionso tshinudi basue, netshienzeke buenu nuenu.”—Yone 15:5-7.
Mpindieu Yezu udi upingana ku tshivuaye muambe misangu ibidi tshia kulama mikenji yende. (Yone 14:15, 21) Udi uleja mushindu munene udi bayidi bende mua kuleja ne: badi balama mikenji yende wamba ne: “Nuenu nutumikila mikenji yanyi, nenushale mu dinanga dianyi, anu bu mundi mutumikile mikenji ya Tatu ne mushale mu dinanga diende.” Kadi bidi bikengela kuenza malu a bungi kupita anu kunanga Yehowa Nzambi ne Muanende. Yezu udi wamba ne: “Eu mmukenji wanyi: bua nunangangane anu bu mundi mununange. Kakuena muntu udi ne dinanga dinene kupita edi: bua muntu afile muoyo wende bua balunda bende. Nudi balunda banyi nuenu nuenza tshindi nnuambila.”—Yone 15:10-14.
Mu mêba makese, Yezu uvua ne bua kuleja dinanga diende pa kufila muoyo wende bua bantu bonso bavua baleje ditabuja. Tshilejilu tshiende tshidi ne bua kusaka bayidi bende bua kuikala ne lungenyi lua muomumue lua kunanga bakuabu pa kudifila bua bualu buabu. Dinanga edi divua ne bua kuikala tshimanyinu tshiabu, anu mukavua Yezu muambe kumpala ne: “Bua bualu ebu bantu bonso nebamanye ne: nudi bayidi banyi, binuikala ne dinanga munkatshi muenu.”—Yone 13:35.
Bapostolo bavua ne bua kuikala bamone muvua Yezu ubabikila ne: “balunda.” Udi umvuija bua tshinyi mbalunda bende wamba ne: “Ndi munubikile balunda, bualu ndi munumanyishe malu onso andi mumvue kudi Tatu wanyi.” Kuikala balunda ba Yezu ba pa muoyo ne kumanya tshivua tatuende mumuambile tshivua diakalenga dia pa buadi! Bua bobu kuikala balunda bende bavua ne bua “kutungunuka ne kukuama mamuma.” Bobu benze nanku, Yezu uvua mubambile ne: ‘Tshionso tshinualomba Tatu mu dîna dianyi neanupeshatshi.’—Yone 15:15, 16.
Dinanga munkatshi mua “matamba,” aa anyi bayidi bende, nedibambuluishe bua kunanukila mu ntatu ivua ne bua kulua kubakuata. Wakabadimuija ne: ba pa buloba nebabakine, kadi wakabakolesha ne bualu ebu wamba ne: “Ba pa buloba bobu banukine, nudi bamanye ne: bavua bankine meme kumpala kua kunukinabu. Bu nuenu bikale ba pa buloba, ba pa buloba bavua mua kuikala banange babu bikole. Mpindieu bu munudi kanuyi ba pa buloba, . . . bua bualu ebu ba pa buloba mbanukine.”—Yone 15:18, 19.
Yezu udi umvuija kabidi bua tshinyi ba pa buloba bavua ne bua kubakina, wamba ne: “Nebanuenzele malu onso aa bua dîna dianyi, bualu ki mbamanye Yeye uvua muntume.” Yezu wakamba ne: bishima biende bia kukema bivua ne bua kujadikila bantu bavua bamukine wamba ne: “Bu meme tshiyi muenze munkatshi muabu midimu ivua muntu mukuabu kayi muenze, kabavua mua kuikala ne mpekatu to; kadi mpindieu mbammone ne mbankine meme ne Tatu wanyi kabidi.” Bushuwa, lukinu luabu luakakumbaja mêyi a buprofete.—Yone 15:21, 24, 25; Misambu 35:19; 69:4.
Yezu wakabalaya kabidi bua kubatumina muambuluishi anyi nyuma muimpe. Bayidi bende bonso bavua mua kupeta bukole buenzeji ebu ne buvua ne bua kubambuluisha bua kukuama mamuma, tuambe ne: “kujadika” anyi kufila bumanyishi.—Yone 15:27.
-
-
“Koleshayi muoyo! Ndi mutshimune ba pa buloba”Yezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 121
“Koleshayi muoyo! Ndi mutshimune ba pa buloba”
MU KATUPA KÎPI, BAPOSTOLO KABAKUMONA KABIDI YEZU TO
DIBUNGAMA DIA BAPOSTOLO NEDILUE DISANKA
Yezu ne bapostolo bende badi badiakaja bua kumbuka mu nzubu wa kuulu muvuabu badiile Pasaka. Yezu mumane kubadimuija ne malu a mushinga, wakamba kabidi ne: “Ndi munuambile malu aa bua kanulenduki to.” Bua tshinyi didimuija edi divua dikumbane? Udi ubambila ne: “Bantu nebanuipate mu nsunagoga. Mu bulelela, dîba didi dilua dikala muntu yonso udi unushipa wela meji ne: mmuenzele Nzambi mudimu wa tshijila.”—Yone 16:1, 2.
Bualu ebu buvua mua kuikala butatshishe bapostolo mu lungenyi. Nansha muvua Yezu muambe kumpala ne: ba pa buloba bavua ne bua kubakina, kavua mubambile buludiludi ne: nebabashipe to. Bua tshinyi? Bualu udi wamba ne: “Tshivua munuambile malu aa kumpala bualu mvua nenu.” (Yone 16:4) Mpindieu udi ubadimuija kumpala kua yeye kuya. Bualu ebu nebubambuluishe bua kabalenduki pashishe.
Yezu udi utungunuka wamba ne: “Ndi nya kudi Yeye uvua muntume; kadi kakuena muntu nansha umue wa kunudi udi ungebeja ne: ‘Udi uya penyi?’” Dilolo adi bakavua bamuebeje kuvuaye uya. (Yone 13:36; 14:5; 16:5) Kadi mpindieu, bu muvuabi bibatonde bua muvuaye muakule bua buluishi, badi ne dibungama dikole. Nunku bavua bapangile bua kuebeja malu makuabu avua atangila butumbi buvua bumuindile anyi bua tshivua kuikala batendeledi balelela tshiumvuija. Yezu wakamba ne: “Kanyinganyinga nkuwule mu mioyo yenu bualu ndi munuambile malu aa.”—Yone 16:6.
Pashishe Yezu wakumvuija ne: “Nansha nanku, ndi nnuambila bulelela ne: ndi nya bua diakalenga dienu. Bualu meme tshiyi muye, muambuluishi kakulua kunudi to; kadi meme muye, nennutuminaye.” (Yone 16:7) Bayidi ba Yezu bavua ne bua kupeta nyuma muimpe uvuaye utuma bu muambuluishi wa bantu bende badi pa buloba anu pavuaye ufua ne uya mu diulu.
Nyuma muimpe “neapeshe ba pa buloba bijadiki bidi bibatuisha bua mpekatu, bua buakane ne bua dilumbuluisha.” (Yone 16:8) Eyowa, nebele ba pa buloba patoke bua muvuabu babenge kuleja ditabuja mu Muana wa Nzambi. Dibanda dia Yezu mu diulu nedikale tshijadiki tshinene tshia buakane buende ne nedileje bua tshinyi Satana, “mukokeshi wa buloba ebu” mmukumbanyine dilumbuluisha dikole.—Yone 16:11.
Yezu udi utungunuka wamba ne: “Ntshidi ne malu a bungi a kunuambila, kadi kanuena nukumbana bua kuambula mpindieu to.” Pavuaye ubitshikijila nyuma muimpe, uvua ne bua kubalombola bua kumvua “bulelela buonso,” ne bavua ne bua kubutumikila.—Yone 16:12, 13.
Bapostolo badi balubakana mu lungenyi padi Yezu wamba bualu bukuabu ebu: “Mu katupa kîpi emu kanuakummona kabidi to, ne kabidi, mu katupa kîpi emu nenummone.” Badi bebejangana tshivuaye usua kuamba. Ke Yezu kujingulula ne: mbasue kumuela lukonko bua bualu ebu, nunku udi umvuija ne: “Bulelela, bulelela, ndi nnuambila ne: nenudile ne nenuele kabobo ka muadi, kadi ba pa buloba nebasanke; nenuikale ne kanyinganyinga, kadi kanyinganyinga kenu nekalue disanka.” (Yone 16:16, 20) Pavuabu ne bua kushipa Yezu mu mapingaja a dituku divua dilonda, bamfumu ba bitendelelu bavua basanka, kadi bayidi bavua bobu babungama. Pashishe dibungama diabu divua dilua disanka pavuabu babisha Yezu ku lufu! Disanka diabu diakatungunuka too ne pavuaye mubitshikijile nyuma muimpe wa Nzambi.
Pavua Yezu mufuanyikije nsombelu wa bapostolo ne wa mukaji udi ne didinyenga dia pa kulela, wakamba ne: “Padi mamu ulela, udi ne kanyinganyinga bualu dîba diende ndikumbane, kadi pakadiye mulele muana, kena uvuluka kabidi dikenga bua disanka dia mudi muntu muledibue pa buloba.” Yezu wakakankamija bapostolo bende wamba ne: “Nuenu penu, mpindieu nudi ne kanyinganyinga; kadi meme nennumone kabidi, ne mioyo yenu neyisanke, ne kakuena muntu wanunyenga disanka dienu to.”—Yone 16:21, 22.
Too ne ku tshikondo atshi, bapostolo kabavua banji kuenza dilomba mu dîna dia Yezu to. Ke yeye kuamba ne: “Dituku adi, nenulombe Tatu mu dîna dianyi.” Nunku bavua ne bua kuenza tshinyi? Ki mbualu Tatu kavua musue kubandamuna to. Kadi Yezu wakamba ne: “Tatu muine mmununange bikole, bualu nudi bannange bikole . . . bu muleji mpala wa Nzambi.”—Yone 16:26, 27.
Mêyi avua Yezu mukankamije nawu bapostolo aa avua mua kuikala mabapeshe dikima, ke kuambabu ne: “Bua bualu ebu, tudi tuitabuja ne: uvua mufume kudi Nzambi.” Dituishibua diabu edi divua ne bua kutetshibua mu katupa kîpi. Kadi Yezu wakumvuija malu avua mabindile kumpala wamba ne: “Monayi! Dîba didi dilua, mu bulelela, ndikumbane, dianutangalajabu yonso wa kunudi kuende ku nzubu, nenunshiye nkayanyi.” Wakabashindikila kabidi ne: “Ndi munuambile malu aa bua nuikale ne ditalala ku butuangaji buanyi. Pa buloba nenuikale ne dikenga, kadi koleshayi muoyo! Ndi mutshimune ba pa buloba.” (Yone 16:30-33) Eyowa, Yezu kavua mua kubalekela to. Uvua mutuishibue ne: bobu pabu bavua mua kutshimuna ba pa buloba anu muvuaye mubatshimune, pavuabu benza disua dia Nzambi ne lulamatu luonso nansha muvua Satana ne bulongolodi buende mua kuenza bua kutekesha lulamatu luabu.
-
-
Disambila dia Yezu dia ndekelu mu nzubu wa kuuluYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 122
Disambila dia Yezu dia ndekelu mu nzubu wa kuulu
TSHIPETA TSHIA KUFIKA KU DIMANYA NZAMBI NE MUANENDE
YEHOWA NE YEZU NE BAYIDI BADI MU BUOBUMUE
Bu muvua Yezu munange bapostolo bende bikole, uvua mubalongolole bu mukavuaye pa kuya. Udi mpindieu ubandisha mêsu mu diulu ne usambila Tatuende wamba ne: “Tumbisha muanebe, bua muana akutumbishe, anu bu muudi mumupeshe bukokeshi pa bantu bonso, bua apeshe bantu bonso baudi mumupeshe muoyo wa tshiendelele.”—Yone 17:1, 2.
Bushuwa, Yezu uvua mumanye ne: kupesha Nzambi butumbi ke bualu bua mushinga wa bungi. Kadi muoyo wa tshiendelele uvua Yezu mutele, mbualu budi bukolesha ku muoyo! Bu muvua Yezu mupete “bukokeshi pa bantu bonso,” uvua mua kupetesha bukua bantu bonso masanka a mulambu wende wa kupikulangana nawu. Kadi anu bantu bakese ke bapeta masanka aa. Bua tshinyi anu bantu bakese? Bualu Yezu neafile masanka a mulambu wende anu kudi bantu badi benza malu mu diumvuangana ne tshivuaye mulue kuamba pashishe etshi: “Bualu ebu budi bumvuija muoyo wa tshiendelele: bende bakumanya wewe, Nzambi umuepele mulelela, ne yeye uuvua mutume, Yezu Kristo.”—Yone 17:3.
Muntu udi ne bua kuanji kumanya Tatu ne Muana bimpe menemene ne kudia nabu malanda mashême. Udi ne bua kuenza malu anu mudibu benza. Udi kabidi ne bua kudienzeja bua kuidikija ngikadilu yabu mitambe buimpe mu dienzela bantu bakuabu malu. Udi ne bua kumona muoyo wa tshiendelele udi bantu ne bua kupeta bu bualu budi bulua pa muaba muibidi mu butumbi bua Nzambi. Yezu udi mpindieu upingana ku tshiena-bualu etshi:
“Ndi mukutumbishe pa buloba, mujikije mudimu uuvua mumpeshe bua kuenza. Nanku mpindieu, Tatu, untumbishe ku luseke luebe ne butumbi bumvua nabu ku luseke luebe kumpala kua buloba kuikalaku.” (Yone 17:4, 5) Eyowa, Yezu udi ulomba bua bamupingaje mu butumbi bua mu diulu ku diambuluisha dia dibishibua ku lufu.
Kadi Yezu ki mmupue muoyo malu avuaye muenze mu mudimu wende wa kuyisha to. Udi usambila ne: “Ndi muleje bantu ba mu ba pa buloba bauvua mumpeshe dîna diebe. Bavua bebe, wakabampesha, ne mbatumikile dîyi diebe.” (Yone 17:6) Yezu uvua muenze malu a bungi kupita kuakula bua dîna dia Yehowa mu mudimu wende wa kuyisha. Wakambuluisha bapostolo bende bua kufika ku dimanya tshivua dîna edi dileja, mmumue ne: ngikadilu ya Nzambi ne mushindu udiye wenzela bantu malu.
Bapostolo bavua ne bua kufika ku dimanya Yehowa, mudimu wa Muanende, ne malu avua Yezu mulongeshe. Yezu wakamba ne budipuekeshi buonso ne: “bualu ndi mubapeshe mêyi auvua mumpeshe, mbaitabe ne mbafike bushuwa ku dimanya ne: mvua mulue bu muleji mpala webe ne mbitabuje ne: wewe uvua muntume.”—Yone 17:8.
Yezu uvua mumanye dishilangana divua pankatshi pa bayidi bende ne bukua bantu mu kabujima wamba ne: “Ndi ndomba bua bualu buabu; tshiena ndomba bua ba pa buloba to, kadi ndi ndomba bua bantu bauvua mumpeshe, bualu mbebe . . . Tatu wa tshijila, ubalame bua dîna diebe wewe diuvua mumpeshe, bua bikale tshintu tshimue anu bu mutudi nebe tshintu tshimue. . . . Ndi mubalame, kakuena umue wa kudibu udi mubutuke pa kumbusha anu muana wa dibutuka,” mmumue ne: Yudasa Isakaliote, uvua ne bua kutungila Yezu.—Yone 17:9-12.
Yezu udi utungunuka ne kusambila wamba ne: “Ba pa buloba mbabakine, tshiena ndomba bua ubumbushe pa buloba, kadi bua ubalame bua bualu bua mubi. Kabena ba pa buloba, anu bu mundi meme tshiyi wa pa buloba.” (Yone 17:14-16) Bapostolo ne bayidi bakuabu badi pa buloba budibu balombola kudi Satana, kadi badi ne bua kuditapulula ne ba pa buloba ebu ne kuepuka malu abu mabi. Mmushindu kayi?
Badi ne bua kudilama ba tshijila, baditapulule bua kuenzela Nzambi mudimu, batumikila bulelela budi mu Mifundu ya tshiena Ebelu ne bulelela buvua Yezu nkayende mulongeshe. Yezu wakasambila ne: “Ubajidile ku diambuluisha dia bulelela; dîyi diebe mbulelela.” (Yone 17:17) Mu kupita kua matuku, bamue ba ku bapostolo bavua ne bua kufunda mikanda ku diambuluisha dia nyuma wa Nzambi ivua ne bua kulua payi bitupa bia “bulelela” budi mua kuvuija muntu wa tshijila.
Kadi mu matuku atshivua alua kuvua ne bua kuikala bantu bakuabu bavua ne bua kuitaba “bulelela” ebu. Ke bua tshinyi Yezu uvua musambile ne: “Tshiena ndomba anu bua aba [badi muaba eu] nkayabu to, kadi ndi ndomba kabidi bua bantu badi bangitabuja ku diambuluisha dia dîyi diabu.” Ntshinyi tshivua Yezu mubalombele? “Bua bonso bikale tshintu tshimue, anu bu muudi wewe, Tatu, mu buobumue nanyi ne meme mu buobumue nebe, bua bobu pabu bikale mu buobumue netu.” (Yone 17:20, 21) Yezu ne Tatuende kabena muntu umue mu ngumvuilu wetu eu to. Badi muntu umue mu ngumvuilu wa ne: badi bapetangana mu malu onso. Yezu wakasambila bua bayidi bende bikale pabu mu buobumue ebu.
Matuku makese kumpala kua bualu ebu, Yezu uvua muambile Petelo ne bantu bakuabu ne: uvua uya kubalongoluela muaba, mmumue ne: muaba mu diulu. (Yone 14:2, 3) Yezu udi mpindieu upingana ku lungenyi alu mu disambila wamba ne: “Tatu, ndi musue bua bantu baudi mumpeshe bikale nanyi muaba undi, bua bamone butumbi buanyi buudi mumpeshe, bualu uvua munnange kumpala kua mbangilu wa ba pa buloba.” (Yone 17:24) Nunku uvua mujadike ne: katshia ku kale menemene, mmumue ne: kumpala kua Adama ne Eva kulelabu bana, Nzambi ukavua munange Muanende umuepele mulela uvua mulue Yezu Kristo.
Bua Yezu kujikija disambila diende, wakashindika kabidi dîna dia Tatuende ne dinanga dia Nzambi bua bapostolo ne bua bantu bakuabu balua kuitaba “bulelela,” wamba ne: “Ndi mubamanyishe dîna diebe, ne nendimanyishe, bua dinanga diuvua munnange nadi dikale munda muabu ne meme mu buobumue nabu.”—Yone 17:26.
-
-
Yezu usambila padiye ne kanyinganyinga kakoleYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 123
Yezu usambila padiye ne kanyinganyinga kakole
MATAYI 26:30, 36-46 MÂKO 14:26, 32-42 LUKA 22:39-46 YONE 18:1
YEZU MU BUDIMI BUA GETESEMANE
TSHISULULU TSHIENDE TSHIKALE BU MAMATA A MASHI
Yezu udi ujikija kusambila ne bapostolo bende ba lulamatu. Pashishe, “bobu bamane kuimba misambu ya butumbi, bakapatuka kuyabu ku Mukuna wa Olive.” (Mâko 14:26) Bavua baya batangile ku est ku budimi budibu babikila ne: Getesemane, muaba uvua Yezu ne tshibidilu tshia kuya.
Pakafikabu muaba muimpe eu uvua munkatshi mua mitshi ya olive, Yezu wakashiya bapostolo bende muanda mukulu panyima. Pamuapa bavua bashale pabuipi ne tshibuelelu tshia budimi ebu, bualu wakabambila ne: “Sombayi muaba eu pandi meme nya kuaka bua kusambila.” Yezu wakaya kule mu budimi ne bapostolo basatu aba: Petelo, Yakobo ne Yone. Wakapampakana bikole ne kuambilaye bapostolo basatu abu ne: “Ndi mubungame bikole too ne ku lufu. Shalayi muaba eu, nushale batabale pamue nanyi.”—Matayi 26:36-38.
Pavua Yezu mushiye bapostolo ne muye kule ndambu, ‘wakadiela panshi, kutuadijaye kusambila.’ Ntshinyi tshivuaye ulomba Nzambi mu tshikondo tshikole etshi? Uvua usambila ne: “Tatu, wewe udi ukumbana bua kuenza malu onso; umbushaku dikopo edi kundi. Kadi kabienzeki bu mundi musue, bienzeke bu muudi wewe musue.” (Mâko 14:35, 36) Uvua usua kuamba tshinyi? Uvuaku utshina mudimu wende wa kudifila bu mulambu anyi? Tòo.
Katshia pavua Yezu mu diulu uvua mumone muvua bena Lomo bakengesha bamue bantu bikole ne babashipa. Mpindieu pavuaye pa buloba bu muntu, muikale ne dinanga ne umvua mutubi bisama, Yezu kavua muindile ne muoyo kuulu kuulu tshivua mua kumufikila to. Nansha nanku, tshivua tshitamba kumutonda bikole ndufu luende bu muena tshibawu munene luvua mua kupendesha dîna dia Tatuende. Mu mêba makese, bavua ne bua kumukudika pa mutshi muenze bu mupendi wa Nzambi.
Yezu mumane kusambila mutantshi, wakapingana ne kusanganaye bapostolo basatu balale. Udi wambila Petelo ne: “Kanuena bakokeshe bua kushala batabale pamue nanyi nansha bua dîba dimue? Nushale batabale, nutungunuke ne kusambila, bua kanubuedi mu ditetshibua.” Yezu wakamona ne: nansha bapostolo pabu bavua ne kanyinganyinga ne dîba dikavua diye. Ke kukumbajaye ne: “Bushuwa, muoyo mmusue, kadi mubidi udi ne butekete.”—Matayi 26:40, 41.
Pashishe Yezu wakumbuka musangu muibidi ne kusambilaye bua Nzambi amumbushile “dikopo edi.” Padiye upingana udi usangana kabidi bapostolo basatu abu balale, dîba divuabu ne bua kuikala basambila bua kubabuedi mu diteta. Padi Yezu ubambila malu, “kabavua bamanye tshia kumuandamuna.” (Mâko 14:40) Yezu wakumbuka kabidi musangu muisatu, ne wakatua binu bua kusambila.
Yezu uvua uditatshisha bikole bua muvua lufu luende bu muena tshibawu mua kupendesha dîna dia Tatuende. Kadi Yehowa wakateleja masambila a Muanende ne musangu kampanda Nzambi wakamutumina muanjelu bua kumukolesha. Nansha nanku Yezu kavua mulekele kusengelela Tatuende to, kadi wakatungunuka ne “kusambila bikole.” Uvua ne kanyinganyinga kakole menemene. Bushuwa Yezu uvua ne bujitu pa makaya ende! Muoyo wende wa tshiendelele ne wa bantu bavua bamuitabuje bivua mu njiwu. Mu bulelela, “tshisululu tshiende tshiakalua bu mamata a mashi amata panshi.”—Luka 22:44.
Pakapingana Yezu musangu muisatu kudi bapostolo bende, wakabasangana kabidi balale. Ke kubambilaye ne: “Nudi nulala ne nuikisha dîba dia nunku! Monayi! Dîba dia kufilabu Muana wa muntu mu bianza bia benji ba mpekatu dikadi pabuipi. Jukayi, tuyayi. Monayi! Muntungidi ukadi pabuipi.”—Matayi 26:45, 46.
-
-
Badi balambula Kristo kudi baluishi ne bamukuataYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 124
Badi balambula Kristo kudi baluishi ne bamukuata
MATAYI 26:47-56 MÂKO 14:43-52 LUKA 22:47-53 YONE 18:2-12
YUDASA UTUNGILA YEZU MU BUDIMI
PETELO UDI UKOSA DITSHI DIA MUNTU
BADI BAKUATA YEZU
Tukadi mundankulu. Bakuidi mbumvuangane bua kupesha Yudasa bitupa bia arjan 30 bua kutungila Yezu. Nunku Yudasa wakaya ne musumba munene wa bakuidi ne bafalese, benda bakeba Yezu. Badi baya ne musumba wa basalayi ba bena Lomo ne mfumu wa basalayi.
Bushuwa, pavua Yezu mupatule Yudasa mu tshibilu tshia Pasaka, Yudasa wakaya diakamue kudi bamfumu ba bakuidi. (Yone 13:27) Bakasangisha bamfumu babu pamue ne tshisumbu tshia basalayi. Yudasa uvua mua kuikala muanji kuya nabu ku nzubu kuvua Yezu ne bapostolo bende basekelele Pasaka. Kadi mpindieu musumba wa bantu udi usambuka Tshibandabanda tshia Kidilona uya mutangile mu budimi. Pa kumbusha bia mvita, bavua bambule miendu ne bimunyi, badisuike bua kupeta Yezu.
Pavua Yudasa wenda ubanda ne musumba wa bantu au ku Mukuna wa Olive, uvua mumanye bimpe muaba uvuaye mua kupeta Yezu. Lumingu lushale, bu muvua Yezu ne bapostolo bende ne tshibidilu tshia kumbuka ku Betania ne kuya ku Yelushalema, bavua bikisha mu budimi bua Getesemane misangu ya bungi. Kadi mpindieu tukadi butuku, Yezu uvua mua kuikala mu mîdima ya mitshi ya olive mu budimi. Nunku mmunyi muikala basalayi bavua pamuapa kabayi banji kumona Yezu mua kumumanya? Bua kubambuluisha, Yudasa udi ubapesha tshimanyinu kampanda. Wakamba ne: “Muntu ungatua mishiku au, nyeye; numukuate, nuye nende bamulame.”—Mâko 14:44.
Pavua Yudasa muye ne musumba wa bantu mu budimi, wakamona Yezu ne bapostolo bende, kadi wakaya buludiludi kudiye. Yudasa wakamba ne: “Muoyo au, Labi!” Ke yeye kutua Yezu mishiku ne bulenga buonso. Kadi Yezu wakamuambila ne: “Mukuetu, udi muendele tshinyi apa?” (Matayi 26:49, 50) Yezu wakandamuna nkayende lukonko elu wamba ne: “Yudasa, udi utungila Muana wa muntu tshitungu ne dituangana dia mishiku anyi?” (Luka 22:48) Kadi Yezu kavua uditatshisha kabidi bua Yudasa to.
Mpindieu Yezu wakimana mu butoke bua bimunyi ne miendu ne kuebeja ne: “Nudi nukeba nganyi?” Musumba wa bantu wakandamuna ne: “Yezu muena Nazaleta.” Yezu wakabambila ne dikima dionso ne: “Mmeme eu.” (Yone 18:4, 5) Bu muvua bantu abu kabayi bamanye tshivua mua kubafikila, bakakuluka panshi.
Pamutu pa Yezu kubabidila mpunga au bua kunyema butuku abu, wakabebeja kabidi muntu uvuabu bakeba. Pakambabu kabidi ne: “Yezu muena Nazaleta,” wakatungunuka ne lutulu luonso wamba ne: “Ndi munuambile ne: Meme ke yeye. Nunku binuikala nunkeba meme, lekelayi aba baye.” Nansha mu tshikondo tshikole etshi, Yezu udi uvuluka tshikavuaye muambe ne: kavua ne bua kujimija muntu nansha umue to. (Yone 6:39; 17:12) Yezu uvua mulame bapostolo bende ba lulamatu, nansha umue kavua mujimine to, “pa kumbusha anu muana wa dibutuka,” mmumue ne: Yudasa. (Yone 18:7-9) Nunku uvua ulomba bua balekele bayidi bende ba lulamatu baye.
Pavua basalayi bajuke ne baye kudi Yezu, bapostolo badi bajingulula tshivua tshienzeke. Ke kumuebejabu ne: “Mukalenge, tubatape ne miele anyi?” (Luka 22:49) Kumpala kua Yezu kuandamuna, Petelo wakapatula umue wa ku miele ibidi ivua nayi bapostolo ku bianza. Wakaluisha Malako, mupika wa muakuidi munene, kukosaye ditshi diende dia ku dia balume.
Yezu udi ulenga ditshi dia Malako, ne kuondopaye mputa wende. Pashishe wakafila dilongesha dia mushinga, utumina Petelo dîyi wamba ne: “Pingaja muele webe wa mvita muaba wawu, bualu muntu yonso udi wambula muele wa mvita, neafue ku muele wa mvita.” Yezu uvua musue bua bamukuate, bualu wakumvuija ne: “Mmushindu kayi wakumbana Mifundu idi yamba ne: bidi ne bua kuenzeka nanku?” (Matayi 26:52, 54) Wakasakidila ne: “Tshiena ne bua kunua dikopo didi Tatu mumpeshe anyi?” (Yone 18:11) Yezu uvua mukumbaje disua dia Nzambi, mufike too ne ku difua.
Yezu wakebeja musumba wa bantu ne: “Nudi balue ne miele ya mvita ne mitshi bua kunkuata bu mudibu bakuata muivi anyi? Ku dituku ne ku dituku mvua nsomba mu ntempelo ndongesha, kadi kanuvua bankuate to. Kadi malu onso aa mmenzeke bua kukumbaja mifundu ya baprofete.”—Matayi 26:55, 56.
Tshisumbu tshia basalayi, mfumu wa basalayi, ne bamfumu ba bena Yuda bakakuata Yezu ne kumusuikabu. Pakamona bapostolo nanku, bakanyema. Kadi “nsongalume mukuabu,” pamuapa muyidi Mâko, wakashala mu musumba wa bantu bua kulonda Yezu. (Mâko 14:51) Bakamanya nsongalume eu, ne musumba wa bantu wakakeba kumukuata, kufikaye ku dishiya tshilamba tshiende tshia line pavuaye unyema.
-
-
Badi baya ne Yezu kudi Ana ne pashishe kudi KayifaYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 125
Badi baya ne Yezu kudi Ana ne pashishe kudi Kayifa
MATAYI 26:57-68 MÂKO 14:53-65 LUKA 22:54, 63-65 YONE 18:13, 14, 19-24
BADI BAYA NE YEZU KUDI ANA UVUA MUAKUIDI MUNENE KALE
BENA KU TSHILUMBULUIDI TSHINENE BADI BAKOSA TSHILUMBU BIBI
Diakamue pakasuikabu Yezu anu mutubu basuika bena tshibawu bakuabu bonso, bakaya nende kudi Ana uvua muakuidi munene dîba divua Yezu mukemeshe balongeshi ku ntempelo patshivuaye nsonga. (Luka 2:42, 47) Bamue bana ba Ana bakalua bakuidi banene pashishe, ne muku wende Kayifa ke uvua muakuidi munene tshikondo atshi.
Patshivua Yezu kua Ana, Kayifa wakasangisha bena ku Tshilumbuluidi tshinene bonso. Mu bantu 71 bavua benza kabadi aka muvua kabidi muakuidi munene ne bantu bakuabu bavua benze mudimu au kumpala.
Ana wakakonka Yezu “bua bayidi bende ne bua malongesha ende.” Yezu wakamuandamuna tshianana ne: “Ndi muakule ne bantu patoke. Mvua ndongesha misangu yonso mu nsunagoga ne mu ntempelo, muaba udi bena Yuda bonso badisangisha, ne tshivua muambe bualu nansha bumue mu musokoko to. Udi unkonka bua tshinyi? Konka bantu bavua bumvue malu amvua mubambile.”—Yone 18:19-21.
Mulami kampanda uvua muimane muaba au wakatapa Yezu dipi mu mêsu ne kumutandishaye wamba ne: “Ke muudi wandamuna mfumu wa bakuidi nanku?” Kadi bu muvua Yezu mumanye ne: kavua muenze bualu bubi, wakamuandamuna ne: “Bingikala muambe bualu bubi, jadika bubi abu; kadi bikala tshimvua muambe tshimpe, bua tshinyi udi unkuma?” (Yone 18:22, 23) Pashishe Ana wakabatuma ne Yezu kudi muku wende Kayifa.
Kadi mpindieu bonso bavua benza Tshilumbuluidi tshinene, tuambe ne: muakuidi munene wa tshikondo atshi, bakulu bavua balombola bantu, ne bafundi bakadisangisha. Bavua badisangishe kua Kayifa. Mikenji kayivua yanyisha bua kuenza tshisangilu tshia nunku butuku bua Pasaka to, kadi bualu ebu kabuvua bubapangishe bua kukumbaja tshipatshila tshiabu tshibi to.
Bantu aba bavua babi menemene. Pavua Yezu mubishe Lazalo, bena mu Tshilumbuluidi tshinene etshi bakapangadija bua kushipa Yezu. (Yone 11:47-53) Matuku a bungi kumpala, bamfumu ba bitendelelu bavua bele tshifufu bua kukuata Yezu ne kumushipa. (Matayi 26:3, 4) Bushuwa, nansha kumpala kua Yezu kutuadija kulumbulula, bakavua bamukosele tshibawu tshia lufu!
Pa kumbusha didisangisha diabu divua mikenji kayiyi yanyisha edi, bamfumu ba bakuidi ne bantu bakuabu ba mu Tshilumbuluidi etshi bakakeba bantemu bavua mua kufila bijadiki bia dishima bua bapete malu a kupiisha nawu Yezu. Bakapeta bantemu ba bungi, kadi kabavua anu bafila bijadiki bivua bipetangana ne biabu to. Ndekelu wa bionso, bantemu babidi bakalua bamba ne: “Tuvua bamumvue wamba ne: ‘Nengupule ntempelo uvua muibaka ku bianza eu, nengibake mukuabu mu matuku asatu udi kayi muibaka ku bianza.’” (Mâko 14:58) Nansha nanku, malu avua bantu aba bajadike kaavua apetangana bimpe to.
Kayifa udi webeja Yezu ne: “Kuena wandamuna anyi? Mbualu kayi budi bantu aba bakufunda nabu?” (Mâko 14:60) Yezu wakashala mupuwe kumpala kua bualu bua dishima ebu buvuabu bamubanda nabu kudi bantemu bavua bambe malu avua kaayi apetangana. Nunku Muakuidi munene Kayifa wakakeba mayele makuabu.
Kayifa uvua mumanye ne: bena Yuda kabavua basue bua muntu adiambe ne: Mmuana wa Nzambi to. Kumpala, pavua Yezu mubikile Nzambi ne: Tatuende, bena Yuda bavua bakeba kumushipa bualu bavua bamba ne: uvua “udivuija muomumue ne Nzambi.” (Yone 5:17, 18; 10:31-39) Bu muvua Kayifa mumanye malu aa, wakakonka Yezu ne budimu buonso wamba ne: “Ndi nkutshipisha mu dîna dia Nzambi wa muoyo, utuambile ni udi Kristo, Muana wa Nzambi!” (Matayi 26:63) Bulelela, Yezu wakitaba ne: uvua Muana wa Nzambi. (Yone 3:18; 5:25; 11:4) Bu yeye kayi muitabe nanku, bavua mua kuamba ne: mmubenge mudiye kayi Muana wa Nzambi ne Kristo. Ke Yezu kuamba ne: “Mmeme; ne nenumone Muana wa muntu musombe ku tshianza tshia balume tshia bukole, ulua ne matutu a mu diulu.”—Mâko 14:62.
Bua bualu ebu, Kayifa wakanyingalala bikole, kupandaye bilamba biende ukema wamba ne: “Mmupende Nzambi! Tudi kabidi dijinga ne bantemu bakuabu anyi? Tangilayi! Mpindieu nudi bumvue mudiye mupende Nzambi. Nudi nuamba tshinyi?” Bena mu Tshilumbuluidi tshinene bakamukosela tshibawu tshia dishima bamba ne: “Mmukumbanyine lufu.”—Matayi 26:65, 66.
Pashishe bakatuadija kuseka Yezu bamukuma mbata. Bakuabu bakamutapa mapi bamutuila mata mu mêsu. Bobu bamane kumujika ku mêsu kuonso ne bamukume, bakamuela nsenda ne: “Muprofete, tuambila: nnganyi udi mukukume?” (Luka 22:64) Mona muvuabu benzele Muana wa Nzambi malu ne tshikisu mu dilumbuluisha diia butuku divua kadiyi dilonda mikenji to!
-
-
Badi bavila Yezu kua KayifaYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 126
Badi bavila Yezu kua Kayifa
MATAYI 26:69-75 MÂKO 14:66-72 LUKA 22:54-62 YONE 18:15-18, 25-27
PETELO UDI UVILA YEZU
Diakamue padibu bakuata Yezu mu budimi bua Getesemane, bapostolo badi bamushiya banyema bua buôwa. Pashishe babidi ba kudibu badi bimana. Bayidi abu ke Petelo “ne muyidi mukuabu,” bimueneka ne: mmupostolo Yone. (Yone 18:15; 19:35; 21:24) Badi mua kuikala bapete Yezu padibu benda baya nende kua Ana. Padi Ana utuma Yezu kudi muakuidi munene Kayifa, Petelo ne Yone badi benda balonda pa bule. Badi mua kuikala bapange tshia kuenza bua buôwa ne bua tshidi mua kufikila Mfumuabu.
Yone mmumanyike kudi muakuidi munene, nunku udi ubuela mu lubanza lua Kayifa. Petelo udi ushala pambelu ku tshiibi too ne padi Yone upingana ne utuadija kuakula ne nsongakaji muena mudimu udi mulame ku tshiibi. Pashishe badi bitabila Petelo bua kubuela.
Kuvua mashika butuku abu, nunku bantu bavua mu lubanza mbatemeshe kapia ka makala. Petelo udi usomba nabu bua kuota kapia eku muindile “bua kumona muvua malu mua kupita” bua tshilumbu tshia Yezu. (Matayi 26:58) Mpindieu, bua bukenke bua kapia, mulami wa ku tshiibi uvua mubueje Petelo udi umumona bimpe. Udi webeja ne: “Wewe pebe kuena umue wa ku bayidi ba muntu eu anyi?” (Yone 18:17) Pa kumumbusha yeye, bantu bakuabu pabu badi bamanya Petelo ne bamuamba muvuaye ne Yezu.—Matayi 26:69, 71-73; Mâko 14:70.
Bualu ebu buakatekesha Petelo bikole. Uvua ujinga bua kabamumanyi to, ke kupinganaye too ne ku tshiibi. Nunku Petelo uvua muvile ne: kavua ne Yezu to, mufike too ne ku diamba ne: “Tshiena mumumanye to, tshiena ngumvua nansha tshiudi wamba to.” (Mâko 14:67, 68) Udi utuadija “kuela milawu, uditshipa,” mmumue ne: udi uditshipa wamba ne: mêyi ende mmalelela ne mmusue bua mulawu umukuata wowu kaayi malelela.—Matayi 26:74.
Dilumbuluisha dia Yezu divua dienda dienzeka, pamuapa mu tshimue tshibambalu tshia kuulu kua nzubu wa Kayifa. Petelo ne bantu bakuabu bavua bindile panshi bavua pamuapa bamone muvuabu babuela ne bapatuka ne bantemu bua kujadika.
Bu muvua Petelo ne ngakuilu uvua uleja ne: mmuena Galela bivua bileja ne: uvua bushuwa uvila. Bualu bukuabu, mu tshisumbu tshia bantu amu, muvua mulela wa Malako, uvua Petelo mukose ditshi. Nunku wakela Petelo tshilumbu wamba ne: “Mvua mukumone nende mu budimi, ki mmuomu?” Padi Petelo uvila bua musangu muisatu, tshitala tshidi tshisama anu mukavua Yezu muambe.—Yone 13:38; 18:26, 27.
Musangu eu, Yezu uvua mua kuikala mu lutanda mutangile mu lubanza. Mukalenge wakakudimuka ne kutangilaye diakamue Petelo, bualu ebu buvua ne bua kuikala butonde Petelo bikole. Udi uvuluka tshivua Yezu muambe mu mêba makese kumpala pavuabu mu nzubu wa kuulu. Fuanyikija muvua Petelo mudiumvue pakajingululaye tshivuaye muenze! Ke Petelo kupatuka ne kutuadija kudila bikole menemene.—Luka 22:61, 62.
Mmunyi muvua bualu ebu mua kuenzeka? Mmunyi muvua Petelo, eu uvua udimona ne makanda a mu nyuma ne lulamatu mua kuvila Mfumuende? Bakakonyangaja mêyi a Yezu, kumukuatabu bu muena tshibawu munene. Dîba divua Petelo mua kuikala muakuile muntu eu uvua kayi ne bualu, udi umuela nyima Yeye uvua ne “mêyi a muoyo wa tshiendelele.”—Yone 6:68.
Bualu bubi buvua bufikile Petelo ebu budi buleja ne: nansha muntu udi ne ditabuja ne mulamate Nzambi udi mua kutenkakana yeye kayi mudilongolole bimpe bua mateta anyi ntatu bidiye kayi mutekemene. Bualu buvua bufikile Petelo ebu budi didimuija kudi batendeledi ba Nzambi bonso!
-