-
Balumbuluisha Yezu, pashishe baya nende kudi PilatoYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 127
Balumbuluisha Yezu, pashishe baya nende kudi Pilato
MATAYI 27:1-11 MÂKO 15:1 LUKA 22:66–23:3 YONE 18:28-35
BADI BALUMBULUISHA YEZU MU DINDA KUMPALA KUA TSHILUMBULUIDI TSHINENE
YUDASA ISAKALIOTE UKEBA KUDIOWA
BADI BATUMA YEZU KUDI PILATO BUA KUMUKOSELA TSHIBAWU
Butuku bukavua pa kutshia pavua Petelo muvile Yezu bua musangu muisatu. Bena ku Tshilumbuluidi tshinene mbajikije tshilumbu tshiabu tshia mafi ne mbatangalake. Mu Ditanu mu dinda, badi badisangisha kabidi bua kuenza bu ne: mikenji ivua mianyishe tshivuabu benze butuku. Badi baya ne Yezu kumpala kuabu.
Bena ku kabadi badi bebeja Yezu kabidi ne: “Biwikala Kristo, utuambile.” Ke yeye kuandamuna ne: “Nansha meme munuambile, kanuakuitabuja nansha kakese.” Kadi Yezu wakabaleja ne dikima dionso tshivuaye anu muvuabu badianjile kumanyisha buende yeye mu Danyele 7:13. Wakamba ne: “Kutuadijila ku mpindieu, Muana wa muntu neasombe ku tshianza tshia balume tshia bukole tshia Nzambi.”—Luka 22:67-69; Matayi 26:63.
Bakasuminyina bamba ne: “Nanku, udi Muana wa Nzambi anyi?” Yezu wakandamuna ne: “Nuenu nkayenu nudi nuamba ne: meme nyeye.” Badi basua kushipa Yezu bua bualu ebu bamubanda bu mudiye mupende Nzambi. Badi bebeja ne: “Tshitudi ne bua kukebela bujadiki bukuabu ntshinyi?” (Luka 22:70, 71; Mâko 14:64) Ke bobu kusuika Yezu ne kumutuma kudi Ponsio Pilato nguvena wa bena Lomo.
Yudasa Isakaliote uvua mua kuikala mumone muvuabu benda baya ne Yezu kudi Pilato. Pakamona Yudasa ne: bavua bakosele Yezu tshibawu tshia lufu, wakadiumvua bibi ne kupangilaye tshia kuenza. Kadi pamutu pa kuya kudi Nzambi ne kunyingalala ne muoyo mujima, wakaya kupingaja bitupa bia arjan 30. Yudasa wakambila bamfumu ba bakuidi ne: “Mvua muenze mpekatu pamvua mutungile mashi avua kaayi ne bualu tshitungu.” Kadi bakamuandamuna bibi bamba ne: “Abu mbualu buetu anyi? Mbukutangile anu wewe!”—Matayi 27:4.
Yudasa wakimansha bitupa bia arjan 30 mu ntempelo, wakenza kabidi tshilema tshikuabu pakajingaye bua kudishipa. Pavua Yudasa ukeba kudiowa, bidi bimueneka ne: ditamba dia mutshi divuaye mudielele muonji diakapuka. Mubidi wende wakakuluka pa mabue avua muinshi, kupandikawu.—Bienzedi 1:17, 18.
Tutshivua patshiatshia pavuabu benda baya ne Yezu ku dibalasa dia Ponsio Pilato. Kadi bena Yuda bavua baye nende kuntuaku bakabenga bua kubuela. Bavua bela meji ne: dituilangana dia nanku ne bantu ba mu Bisamba bia bende divua mua kubavuija bakoya. Bu bobu benze nanku kabavua mua kukumbana bua kudia biakudia bia mu dituku dia 15 ngondo wa Nisana, dituku dia kumpala dia Tshibilu tshia mampa kaayi mela Luevene, tshivuabu bamona bu tshitupa tshia Pasaka.
Pilato wakapatuka ubebeja ne: “Nudi nubanda muntu eu ne bualu kayi?” Bakandamuna ne: “Bu muntu eu kayi muenji wa malu mabi, katuvua mua kumufila kuudi to.” Pilato uvua mua kuikala mumona ne: bavua bamuenzeja malu, ke yeye kuamba ne: “Muangatayi nuenu, numulumbuluishe bilondeshile mikenji yenu.” Bena Yuda bakaleja lungenyi luabu lua dishipangana pakandamunabu ne: “Ki mbianyishibue bua tuetu kushipa muntu to.”—Yone 18:29-31.
Bushuwa, bobu bashipe Yezu mu tshibilu tshia Pasaka, bualu ebu buvua mua kukebesha tshimvundu mu bantu. Kadi bobu bafikishe bena Lomo ku dishipa Yezu bamba muvuaye mushipe mikenji ya Mbulamatadi wa bena Lomo, ivua yitabila bena Lomo bua kuenza nanku, bivua mua kuenza bua ne: bantu kabapishi bena Yuda bua bualu ebu to.
Bamfumu ba bitendelelu kabena bambila Pilato ne: bavua bakosele Yezu tshibawu tshia lufu bualu uvua mupende Nzambi to. Mpindieu badi bakeba malu makuabu a dishima a kumubanda nawu bamba ne: “Tuvua basangane muntu eu [1] upambuisha tshisamba tshietu, [2] ukandika bantu bua kufuta Kaisa bitadi ne [3] udiamba mudiye Kristo, mukalenge.”—Luka 23:2.
Bu muvua Pilato muleji mpala wa bena Lomo, uvua ne bua kutabalela bua muvuabu babande Yezu ne: uvua udiamba muvuaye mukalenge. Ke Pilato kubuelaye kabidi mu dibalasa, kubikilaye Yezu umuebeja ne: “Wewe udi Mukalenge wa bena Yuda anyi?” Mu mêyi makuabu uvua webeja ne: ‘Udi mushipe mikenji ya bukalenge pa kudiamba muudi mukalenge udivuija muluishi wa Kaisa anyi?’ Pamuapa bua kumanya bungi bua malu akavua Pilato mumvue buende yeye, Yezu wakamba ne: “Udi webeja bualu ebu bilondeshile wewe nkayebe, anyi bantu bakuabu mbakuambile bualu buanyi?”—Yone 18:33, 34.
Bu muvua Pilato kayi ne bijadiki bia malu a Yezu, kadi ujinga bua kuamanya, wakandamuna ne: “Meme tshiena muena Yuda to, ki mmuomu?” Wakasakidila ne: “Bena tshisamba tshienu ne bamfumu ba bakuidi ke bavua bakufile kundi. Uvua muenze tshinyi?”—Yone 18:35.
Pavua Yezu muandamune Pilato wakimanyina pa Bukalenge, ne kakuyi mpata, malu avuaye muambe akakemesha Pilato bikole menemene.
-
-
Pilato ne Helode badi basangana Yezu kayi ne bualuYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 128
Pilato ne Helode badi basangana Yezu kayi ne bualu
MATAYI 27:12-14, 18, 19 MÂKO 15:2-5 LUKA 23:4-16 YONE 18:36-38
PILATO NE HELODE BADI BELA YEZU NKONKO
Yezu ki mmusokoke bua kuambila Pilato ne: udi mukalenge to. Kadi Bukalenge buende kabuena buluisha bua mu Lomo to. Yezu udi wamba ne: “Bukalenge buanyi ki mbua pa buloba ebu to. Bu Bukalenge buanyi buikale bua pa buloba ebu, bena mudimu banyi bavua mua kuluangana bua tshifidibu kudi bena Yuda to. Kadi anu mudibi, Bukalenge buanyi ki mbufumine muaba eu to.” (Yone 18:36) Eyowa, Yezu udi ne Bukalenge, kadi ki mbua pa buloba to.
Pilato ki mmuimanyine apu to. Udi webeja ne: “Nanku, udi mukalenge anyi?” Ke Yezu kuambila Pilato bua amanye ne: uvua muambilamu padiye umuandamuna ne: “Wewe nkayebe ke udi wamba ne: ndi mukalenge. Bualu ndi muledibue bua bualu ebu, ne ndi mulue pa buloba bua bualu ebu, bua meme kumanyisha bulelela. Muntu yonso udi ku luseke lua bulelela udi uteleja dîyi dianyi.”—Yone 18:37.
Yezu ukavua muambile Tomase ne: “Meme ndi njila ne bulelela ne muoyo.” Mpindieu nansha Pilato udi umvua ne: bavua batume Yezu pa buloba bua kumanyisha “bulelela,” nangananga bulelela bua Bukalenge buende. Yezu uvua mudisuike bua kushala ne lulamatu ku bulelela abu nansha biobi bilomba bua afue. Pilato wakebeja ne: “Bulelela ntshinyi?” Kadi kavua muindile bua bamuimvuije malu makuabu to. Uvua mumone ne: malu avuaye mumvue avua makumbane bua kukosa tshilumbu tshia muntu eu.—Yone 14:6; 18:38.
Pilato udi uya kudi bantu badi bindile pambelu pa dibalasa diende. Pamuapa Yezu udi ku luseke luende padiye wambila bamfumu ba bakuidi ne bantu badibu nabu ne: “Tshiena musangane muntu eu ne bualu bubi to.” Bu muvua bualu ebu bufiikishe musumba wa bantu munda, bakasuminyina bamba ne: “Udi utombuesha bantu padiye wenda ulongesha mu Yudaya mujima, kutuadijila mu Galela too ne munemu.”—Luka 23:4, 5.
Mushindu uvua bena Yuda banange malu avua kaayi ne mutu wakakemesha Pilato bikole. Padi bamfumu ba bakuidi ne bantu bakole batungunuka ne kuela mbila, Pilato udi webeja Yezu ne: “Kuena mumvue bungi bua malu adibu bakubanda nawu anyi?” (Matayi 27:13) Yezu kena wandamuna to. Mushindu udiye ne lutulu padibu bamubanda bibi eu udi ukemesha Pilato.
Bena Yuda bakaleja ne: Yezu uvua ‘mutuadijile mu Galela.’ Ke Pilato kumanyaye ne: Yezu uvua bushuwa muena mu Galela. Bualu ebu buakapesha Pilato lungenyi lua mua kuepuka bujitu bua kulumbuluisha Yezu. Helode Antipa (muana wa Helode Munene) ke uvua mukalenge mu Galela, uvua mu Yelushalema mu tshikondo tshia Pasaka atshi. Nunku Pilato wakatuma Yezu kudi Helode. Helode Antipa ke uvua mutume dîyi bua bakose mutu wa Yone Mubatiji. Pashishe pakumvua Helode ne: Yezu uvua muenze malu a kukema a bungi, uvua wela meji ne: Yezu uvua mua kuikala Yone mubike ku lufu.—Luka 9:7-9.
Mpindieu Helode udi usanka bua mudiye mumone Yezu. Kadi ki mbualu mmusue kuambuluisha Yezu anyi ujinga mu bulelela bua kumanya ni kuvua malu malelela avuabu bamubanda nawu to. Helode uvua musue anu kumanya malu patupu, ne uvua ‘mutekemene bua kumumona wenza tshimanyinu kampanda.’ (Luka 23:8) Kadi Yezu kavua mukumbaje dijinga dia Helode to. Nunku padi Helode umuela nkonko, Yezu kena wandamuna to. Bu muvua bualu ebu buele Helode ne basalayi bende mâyi ku makasa, bakenzela Yezu malu “ne dipetu.” (Luka 23:11) Bakamuvuadika tshilamba tshimpe ne kumusekabu. Pashishe Helode wakapingaja Yezu kudi Pilato. Helode ne Pilato bavua baluishi, kadi mpindieu mbalue balunda banene.
Padi Yezu upingana, Pilato udi ubikidisha bamfumu ba bakuidi, bamfumu ba bena Yuda, ne bantu ubambila ne: “Ndi mumuele nkonko kumpala kuenu, kadi tshiena musangane muntu eu ne bualu nansha bumue bunudi numubanda nabu to. Mu bulelela, nansha Helode ki mmumusangane ne bualu to, bualu mmumupingaje kutudi, ne monayi! ki mmuenze bualu budi bukumbanyine lufu to. Nunku nemmupeshe dinyoka, pashishe nemmulekele.”—Luka 23:14-16.
Pilato uvua ne dijinga dikole dia kulekesha Yezu, bualu uvua mumone ne: bakuidi bavua bamufile kudiye bua muvuabu ne mukawu. Padi Pilato uteta bua kulekesha Yezu, bualu bukuabu budi buenzeka ne bukolesha dijinga diende dia kuenza nanku. Padiye mu nkuasa wende wa dilumbuluisha, mukajende udi umutumina mukenji wamba ne: “Kubuelakanyi mu bualu bua muntu muakane au to, bualu ndi mukenge bikole lelu mu tshilota [pamuapa tshia kudi Nzambi] bua bualu buende.”—Matayi 27:19.
Pilato uvuaku mua kulekesha muntu uvua kayi ne bualu eu bu muvuaye ujinga anyi?
-
-
Pilato wakamba ne: “Tangilayi! Ke muntu eu!”Yezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 129
Pilato wakamba ne: “Tangilayi! Ke muntu eu!”
MATAYI 27:15-17, 20-30 MÂKO 15:6-19 LUKA 23:18-25 YONE 18:39–19:5
PILATO WAKATETA BUA KULEKELELA YEZU
BENA YUDA BALOMBA BALABASE
KUSEKABU YEZU, BAMUENZELA MALU MABI
Pilato wakambila musumba wa bantu bavua bakeba lufu lua Yezu ne: “Tshiena musangane muntu eu ne bualu nansha bumue bunudi numubanda nabu to. Mu bulelela, nansha Helode ki mmumusangane ne bualu to.” (Luka 23:14, 15) Nunku padi Pilato ujinga bua kulekesha Yezu, udi ukuata mudimu ne mayele makuabu wambila bantu ne: “Nudi ne tshilele tshia meme kunulekeleela muntu dia Pasaka. Nunku nudi basue nnulekeleele Mukalenge wa bena Yuda anyi?”—Yone 18:39.
Pilato mmumanye muena buloko udibu babikila ne: Balabase uvua mumanyike bu muivi, ntomboji, ne mushipianganyi. Ke Pilato kuebeja ne: “Unudi basue nnulekeleele nganyi, Balabase anyi Yezu udibu babikila ne: Kristo?” Bamfumu ba bakuidi bakasaka bantu bua kulomba bua balekele Balabase, kabalekedi Yezu to. Pilato udi webeja kabidi ne: “Nnganyi wa ku babidi aba unudi basue nnulekeleele?” Musumba wa bantu wakela mbila ne: “Balabase.”—Matayi 27:17, 21.
Bu muvua Pilato mumvue buôwa wakebeja ne: “Nunku, ngenze tshinyi ne Yezu udibu babikila ne: Kristo?” Bantu bakela mbila bamba ne: “Yeye anu ku mutshi!” (Matayi 27:22) Badi balomba lufu lua muntu udi kayi ne bualu kabayi bundu. Pilato wakabalomba ne: “Bua tshinyi? Mbualu bubi kayi budi muntu eu muenze? Tshiena mumusangane ne bualu budi bukumbanyine lufu to; nunku nemmupeshe dinyoka, pashishe nemmulekele.”—Luka 23:22.
Nansha muvua Pilato mudienzeje bikole, musumba wa bantu eu wakafiika munda wela mbila ne: “Yeye anu ku mutshi!” (Matayi 27:23) Bamfumu ba bitendelelu mbafikishe bantu ku bualu bubi ebu bua kuelesha mashi panshi. Ki mmashi a muena tshibawu anyi mushipianganyi to. Kadi mmashi a muntu uvua kayi ne bualu uvuabu bakidile mu Yelushalema bu Mukalenge matuku atanu kumpala. Bikala bayidi ba Yezu muaba au, bavua bashale bapuwe kabayi ne tshia kuamba.
Pilato wakamona ne: tshidiye usua kuenza katshiena tshikumbana to. Tshimvundu tshikole tshidi tshijuka mu bantu, ke yeye kuangata mâyi, kuowaye bianza biende kumpala kua musumba wa bantu. Kubambilaye ne: “Meme tshiena ne bualu bua mashi a muntu eu to. Mbunutangile anu nuenu.” Nansha nanku bantu kabena bashintulula lungenyi luabu to. Kadi badi bamba ne: “Mashi ende ikale pambidi petu ne pa bana betu.”—Matayi 27:24, 25.
Nguvena uvua ujinga kubasankisha pamutu pa kuenza tshivuaye mumanye ne: ntshimpe. Nunku bilondeshile dilomba diabu, Pilato udi ubalekelela Balabase. Wakakopuesha Yezu bilamba ne kumueleshaye mfimbu.
Panyima pa basalayi bamane kukuma Yezu ne tshikisu nunku, bakaya nende mu dibalasa dia nguvena. Kasumbu ka basalayi kakadisangisha bua kumuenzela malu makuabu mabi. Bakaluka tshifulu tshia mêba, ne kumuasabu natshi ku mutu. Basalayi bakamuteka kabidi dilenge mu tshianza tshia balume ne kumuvuadikabu tshilamba tshikunzubile tshivuabu bavuadika bakalenge. Bakamuamba ne dipetu ne: “Muoyo au, Mukalenge wa bena Yuda!” (Matayi 27:28, 29) Bakafika too ne ku dituila Yezu mata mu mêsu, ne kutungunukabu ne kumukuma mapi mu mêsu. Kuangatabu dilenge divuabu bamupeshe, kutuadijabu kumukuma nadi ku mutu, babueja bikole pa mutu “tshifulu tshia butumbi” tshia mêba tshivuabu benze bua kumupuekesha milongo.
Bukalanga bua Yezu ne bukole buende bia pa buabi mu malu onso aa biakakemesha Pilato kufikaye too ne ku diteta kabidi bua kuepuka tshilumbu etshi wamba ne: “Tangilayi! Ndi nnupatuilaye pambelu bua numanye ne: tshiena musangane bualu munda muende to.” Pilato uvuaku wela meji ne: kupatula Yezu pa mbelu musangu eu musuika ne mashi enda apueka kuvua mua kusaka musumba wa bantu bua kushintulula lungenyi luabu anyi? Padi Yezu wimana kumpala kua musumba wa bantu babi aba, Pilato udi wamba ne: “Tangilayi! Ke Muntu eu!”—Yone 19:4, 5.
Nansha muvuabu bamututa ne bamutape mputa, Yezu wakaleja anu bukalanga ne lutulu bivua Pilato mudimuene nkayende, bualu mêyi ende avua amueneka mikale ne kanêmu ne a luse.
-
-
Badi bafila Yezu ne baya nende bua kumushipaYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 130
Badi bafila Yezu ne baya nende bua kumushipa
MATAYI 27:31, 32 MÂKO 15:20, 21 LUKA 23:24-31 YONE 19:6-17
PILATO UDI UTETA BUA KULEKELELA YEZU
BADI BAMUKOSELA TSHIBAWU TSHIA LUFU NE BAYA NENDE BUA KUMUSHIPA
Nansha muvuabu benzele Yezu malu mabi ne tshikisu tshionso ne bamupuekeshe milongo, madikolela avua Pilato muenze bua kumulekesha kaavua masake bamfumu ba bakuidi ne bena diabu bua kushintulula lungenyi luabu to. Kabavua basue bua bualu nansha bumue bubapangishe bua kushipa Yezu to. Bakatungunuka ne kuela mbila bamba ne: “Yeye anu ku mutshi! Yeye anu ku mutshi!” Pilato wakabandamuna ne: “Muangatayi nuenu, numushipe, bualu tshiena musangane bualu nansha bumue munda muende to.”—Yone 19:6.
Bena Yuda kabavua bafikishe Pilato ku ditaba ne: Yezu uvua mukumbanyine lufu bilondeshile mikenji ya mbulamatadi to. Kadi netuambe tshinyi bua bamfumu ba bitendelelu? Badi bapingana ku bualu buvuabu babande nabu Yezu ne: uvua mupende Nzambi buvuabu bajule ku tshilumbu tshiende kumpala kua Tshilumbuluidi tshinene. Badi bamba ne: “Tudi ne mukenji, ne bilondeshile mukenji au, yeye udi ne bua kufua, bualu uvua mudivuije muana wa Nzambi.” (Yone 19:7) Bualu budibu bamubanda nabu ebu mbupiabupia kudi Pilato.
Ke yeye kupingana mu dibalasa diende bua kukeba mushindu wa kulekesha muntu eu uvuabu benzele malu mabi menemene ne uvua mukaji wa Pilato mulote tshilota bua bualu buende. (Matayi 27:19) Netuambe tshinyi bua bualu bupiabupia budi bena Yuda babanda nabu Yezu bua ne: muena buloko ‘mmuana wa Nzambi?’ Pilato uvua mumanye ne: Yezu uvua ufumina mu Galela. (Luka 23:5-7) Nansha nanku udi webeja Yezu ne: “Udi mufume penyi?” (Yone 19:9) Pilato uvuaku mua kuikala udiebeja bikala Yezu ukavua ne muoyo kumpala ne mu mushindu kampanda ufumina kudi Nzambi anyi?
Pilato uvua mudiumvuile nkayende kudi Yezu ne: udi mukalenge, kadi Bukalenge buende ki mbua pa buloba ebu to. Bu muvua Yezu kayi dijinga ne kumvuija tshikavuaye muambe kumpala, wakashala mupuwe. Pavuaye mubenge bua kuandamuna, biakatonda Pilato muena lutambishi eu, ne wakambila Yezu ne kapeja konso ne: “Udi ubenga kuakula nanyi anyi? Kuena mumanye ne: ndi ne bukokeshi bua kukulekela ne ndi ne bukokeshi bua kukushipa anyi?”—Yone 19:10.
Yezu udi wamba ne: “Kuvua mua kuikala ne bukokeshi nansha bukese ku mutu kuanyi bu bobu kabayi bakupeshabu mu diulu to. Ke bualu kayi muntu uvua mumfile kuudi udi ne mpekatu munene.” (Yone 19:11) Pamuapa Yezu kavua ne muntu umue musunguluke mu lungenyi to. Kadi uvua uleja ne: Kayifa, bena dia Kayifa, ne Yudasa Isakaliote ke bavua bambule bujitu bunene bua lufu lua Yezu kupita Pilato.
Bu muvua bukalanga bua Yezu ne mêyi ende bikemeshe Pilato bikole, ne bu muvuaye ne buôwa bua bungi bua ne: Yezu uvua mua kuikala ufumina mu diulu, wakateta kabidi bua kumulekesha. Kadi bena Yuda bakajula bualu bukuabu buvua mua kupetesha Pilato buôwa. Bakamuzakeja bamba ne: “Wewe mulekele muntu eu, kuena mulunda wa Kaisa to. Muntu yonso udi udivuija mukalenge udi uluisha Kaisa.”—Yone 19:12.
Ke nguvena kupatulaye Yezu pambelu kabidi, kusombaye mu nkuasa wende wa dilumbuluisha, wambila bantu ne: “Monayi! Mukalenge wenu!” Kadi bena Yuda kabakashintulula lungenyi luabu to. Bakela mbila ne: “Mumbusha! Mumbusha! Yeye anu ku mutshi!” Pilato wakabebeja ne: “Nshipe mukalenge wenu anyi?” Bena Yuda bavua bakenge bikole mu bukokeshi bua bena Lomo munkatshi mua bidimu bia bungi; kadi Bamfumu ba bakuidi bakandamuna ne dikima dionso ne: “Katuena ne mukalenge mukuabu to, anu Kaisa.”—Yone 19:14, 15.
Bu muvua bena Yuda batungunuka ne kumuela mitoyi, Pilato wakashikila bua buôwa, kufilaye Yezu bua bamushipe. Basalayi bakavula Yezu tshilamba tshikunzubile ne kumuvuadikabu bilamba biende bia pa mutu. Yezu uvua ne bua kuikala mudiambuile mutshi wende wa makenga pavuabu benda baya nende.
Tudi mpindieu mu Ditanu mu dinda dituku dia 14 ngondo wa Nisana. Yezu uvua mushale mutabale katshia ku Dinayi mu dinda ne uvua mukenge bikole menemene. Bu muvua Yezu mutate bua bujitu bua mutshi, bukole buende buonso buvua bujike. Ke basalayi kuenzejabu ku bukole mupitshi wa njila kampanda diende Simona wa ku Kulene wa mu Afrike bua ambule mutshi too ku muaba uvuabu ne bua kumushipela. Bantu ba bungi bakalonda, bamue bavua ne kanyinganyinga kakole, ne bakuabu bibatonda bikole bua tshivua tshienzeka.
Yezu wakambila bakaji bavua ne kanyinganyinga kakole ne: “Bana bakaji ba Yelushalema, lekelayi kundila. Dilayi bua bualu buenu ne bua bana benu; bualu monayi! matuku adi alua amba bantu ne: ‘Bakaji badi bankumba mba diakalenga ne mafu adi kaayi malele ne mabele adi kaayi mamushe!’ Pashishe nebabange kuambila mikuna minene ne: ‘Tupukilayi!’ ne mikuna mikese ne: ‘Tubuikilayi!’ Bikalabu benza malu aa patshidi mutshi mubishi, ntshinyi tshienzeka pumawu?”—Luka 23:28-31.
Yezu uvua wakula bua tshisamba tshia bena Yuda. Tshivua anu bu mutshi mufue utshivua mubishi ndambu, bualu Yezu uvua muaba au, ne kuvua kabidi bena Yuda bavua bamuitabuje ba bungi. Pavua Nzambi mumbushe bantu aba mu tshisamba etshi, tshisamba tshia Yuda etshi tshiakashala tshiume mu nyuma anu bu mutshi mufue. Bavua ne bua kudila bikole pavua Nzambi mua kukuata mudimu ne biluilu bia bena Lomo bua kubutula tshisamba etshi!
-
-
Mukalenge udi kayi ne bualu udi ukenga ku mutshiYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 131
Mukalenge udi kayi ne bualu udi ukenga ku mutshi
MATAYI 27:33-44 MÂKO 15:22-32 LUKA 23:32-43 YONE 19:17-24
BADI BAPOPELA YEZU KU MUTSHI WA MAKENGA
TSHIMANYINU TSHIDI KU MUTU KUA YEZU TSHIDI TSHIKEBESHA TUSEKU
YEZU ULAYANGANA MUOYO MU MPARADIZU WA PA BULOBA
Badi baya ne Yezu muaba kampanda pabuipi ne tshimenga kuvuabu ne bua kubashipa yeye ne bivi babidi. Badi babikila muaba au ne: Gologota, anyi Muaba wa kabalubalu ka mutu, ne mmuaba wa kuulu udi umueneka “pa bule.”—Mâko 15:40.
Badi bakopola bantu basatu badibu bakosele tshibawu bilamba biabu. Pashishe badi babapesha mvinyo muela mire ne bintu bia bululu. Bidi bimueneka ne: bakaji ba mu Yelushalema ke bavua basambakaje bintu ebi, ne bena Lomo kabavua babenga bua kupesha bantu bavuabu bashipa bintu ebi to. Kadi diakamue pakalabula Yezu bintu ebi, wakabenga bua kubinua. Bua tshinyi? Bualu uvua musue kuikala ne lungenyi luonso lujima mu tshikondo etshi tshia diteta dikole; uvua musue kumanya bionso bivua bienzeka, ne kufua ne lulamatu.
Badi bolola Yezu pa mutshi. (Mâko 15:25) Basalayi bakapopela misonso ku bianza biende ne ku makasa ende, kupandabi misunyi ne mijilu, kumusamabi bikole menemene. Padibu bimanyika mutshi, bidi bisama Yezu bikole menemene bu mudi bujitu bua mubidi wende bupanda mputa yende. Kadi Yezu kena utandisha basalayi to. Udi usambila wamba ne: “Tatu, bafuila luse, bualu ki mbamanye tshidibu benza to.”—Luka 23:34.
Bena Lomo bavua ne tshibidilu tshia kuasa tshimanyinu tshivua tshileja tshilema tshivua muntu uvuabu bapopele muenze. Musangu eu Pilato udi wasa tshimanyinu tshivua tshiamba ne: “Yezu muena Nazaleta Mukalenge wa bena Yuda.” Bavua batshifunde mu tshiena Ebelu, mu muakulu wa Laten, ne mu tshiena Greke, nunku pakuamba bantu bonso bavua mua kutshibala. Bualu buvua Pilato muenze ebu buvua buleja muvuaye upetula bena Yuda bavua bajinga bikole bua bashipe Yezu. Bu muvua bamfumu ba bakuidi ne buôwa bakabenga bamba ne: “Kufundi ne: ‘Mukalenge wa bena Yuda’ to, kadi funda ne: wakamba ne: ‘Meme ndi Mukalenge wa bena Yuda.’” Kadi bu muvua Pilato kayi musue bua bamuenzeje kabidi malu, wakabandamuna ne: “Nkadi mufunde tshindi mufunde atshi.”—Yone 19:19-22.
Bakuidi bavua ne tshiji aba bakambulula bujadiki bua dishima buvuabu bafile ku Tshilumbuludi tshinene kumpala. Kakuyi mpata, bapitshi ba njila bakakupa mitu yabu benda baseka Yezu ne bamuamba mêyi mabi bamba ne: “Kia! Wewe uvua musue kupula ntempelo ne kumuibaka mu matuku asatu, dipandisha, utuluke ku mutshi wa makenga.” Bia muomumue, bamfumu ba bakuidi ne bafundi bakambilangana ne: “Kristo, Mukalenge wa Isalele, atuluke mpindieu ku mutshi wa makenga bua tumone ne tuitabuje.” (Mâko 15:29-32) Nansha bivi bavua umue ku dia bakaji ne mukuabu ku dia balume dia Yezu bakamuamba, nanku anu yeye ke uvua bushuwa muntu uvua kayi ne bualu.
Basalayi banayi bena Lomo bavua pabu baseka Yezu. Bavua mua kuikala banua mvinyo wa buanji, nunku bidi bimueneka ne: bu muvuabu benda baseka Yezu badi bamutonkuesha ndambu wa mvinyo au uvuaye bushuwa kayi ne mushindu wa kuangata to. Bena Lomo bakakula mêyi a dipetu bua tshimanyinu tshivuabu base kuulu kua mutu wa Yezu bamba ne: “Biwikala Mukalenge wa bena Yuda, udipandishe.” (Luka 23:36, 37) Anji elabi meji bua bualu ebu! Muntu uvua muleje muvuaye njila, bulelela, ne muoyo badi mpindieu bamuenzela malu adi kaayi mamukumbanyine. Nansha nanku uvua mudisuike bua kukenga mu ntatu yonso eyi, kayi ukanyina bena Yuda bavua bamutangila, basalayi bena Lomo bavua bamuseka, anyi bantu babidi bavuabu bakosele tshibawu bavuabu bapopele ku mutshi pamue nende.
Basalayi banayi bakakopola Yezu bilamba biende bia pa mutu, kubikosololabu mu bitupa binayi. Bakela nshobo bua kumanya tshipese tshivua yonso wa kudibu mua kupeta. Kadi tshilamba tshia Yezu tshia muinshi tshivua ne mushinga wa bungi, “katshivua ne mutelu to, tshivua tshiluka kubangila kuulu too ne kuinshi.” Basalayi bakadiambila ne: “Katutshipandi to, kadi tuelayi nshobo bua kumanya wikala muenatshi.” Nunku bualu ebu buakakumbaja mêyi a mu Mifundu a ne: “Bakabanyangana bilamba bianyi, bakelela tshilamba tshianyi nshobo.”—Yone 19:23, 24; Misambu 22:18.
Pakapita mutantshi, umue wa ku benzavi wakajingulula ne: Yezu uvua bushuwa mukalenge. Wakatandisha muenzavi nende mukuabu wamba ne: “Kuenaku utshina Nzambi nansha kakese, pebe mukosela tshibawu tshia muomumue? Nunku tuetu tudi batshikumbanyine, bualu tudi tupeta tshidi tshitukumbanyine bua malu atuvua benze; kadi muntu eu kavua muenze bualu bubi nansha bumue to.” Pashishe wakasengelela Yezu wamba ne: “Umvuluke pawabuela mu Bukalenge buebe.”—Luka 23:40-42.
Yezu wakamuandamuna ne: “Bulelela, ndi nkuambila lelu ne: newikale nanyi mu Mparadizu.” (Luka 23:43) Mulayi eu uvua mushilangane ne uvua Yezu mulaye bapostolo bende, mmumue ne: bavua ne bua kusomba nende mu nkuasa ya bukalenge mu Bukalenge buende. (Matayi 19:28; Luka 22:29, 30) Kadi, muena tshibawu muena Yuda eu uvua mua kuikala mumvue bua Mparadizu wa pa buloba, muaba uvua Yehowa mulongoluele Adama ne Eva ne ndelanganyi yabu katshia ku tshibangidilu. Mpindieu muivi eu mmufue ne ditekemena.
-
-
“Bulelela, muntu eu uvua muana wa Nzambi”Yezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 132
“Bulelela, muntu eu uvua muana wa Nzambi”
MATAYI 27:45-56 MÂKO 15:33-41 LUKA 23:44-49 YONE 19:25-30
YEZU UDI UFUA KU MUTSHI
BUALU BUA DIKEMA BUDI BUENZEKA PADI YEZU UFUA
Tudi “dîba disambombo,” anyi munda munya. Mîdima ya pa buayi yakabuikila “ditunga dijima too ne pa dîba dia tshitema,” mmumue ne: dîba isatu wa mu mapingaja. (Mâko 15:33) Mîdima eyi ki mikebesha kudi ngondo mujike dîba to. Mîdima eyi itu yenzeka padi ngondo ubala, kadi etshi ntshikondo tshia Pasaka tshitu ngondo umueneka mujima. Mîdima eyi yakanenga bikole kupita minite mikese itu ngondo ujika dîba. Nunku Nzambi ke uvua mukebeshe mîdima eyi!
Elabi meji tshivua bualu ebu mua kuenzela bantu bavua baseka Yezu. Mu tshikondo tshia mîdima atshi, bakaji banayi bakasemena pabuipi ne mutshi wa makenga. Mu bakaji aba muvua mamuende wa Yezu, Salome, Mariya wa ku Magadala, ne Mariya mamuende wa mupostolo Yakobo Mukese.
Mupostolo Yone mbimane ne mamuende wa Yezu udi ne kanyinganyinga kakole “pabuipi ne mutshi wa makenga.” Mariya udi utangila muana uvuaye mulele ne mukoleshe mupopela ku mutshi ukenga. Buende yeye bivua bienze anu bu ne: bavua bamubueje “muele wa mvita mule” mu mubidi. (Yone 19:25; Luka 2:35) Kadi nansha muvuabi bisama Yezu bikole, wakajinga bua mamuende ikala bimpe. Wakadienzeja bua kutangila Yone ne kuambila mamuende ne: “Mukaji, mona! Muanebe!” Pashishe udi utangila Mariya, ne wambila Yone ne: “Mona! Mamuebe!”—Yone 19:26, 27.
Yezu uvua wambila mupostolo uvuaye munange bikole bua kutabalela mamuende udi mpindieu mukaji mukamba. Yezu mmumanye ne: bakunyi bende, mmumue ne: bana ba Mariya bakuabu kabavua banji kumuitabuja to. Nunku udi wenza bua batabalele mamuende ku mubidi ne bamukumbajile majinga ende a mu nyuma. Etshi ntshilejilu tshimpe be!
Pakavua mîdima pa kujika, Yezu wakamba ne: “Ndi mumvue nyota.” Pakambaye nunku uvua mukumbaje mêyi kampanda a mu Mifundu. (Yone 19:28; Misambu 22:15) Yezu uvua mumvue ne: mu mushindu kampanda Tatuende kavua kabidi umukuba to, nunku bivua mua kuenza bua muoyo mutoke wa Muanende utetshibue bikole. Kristo wakela dîyi dikole pamuapa mu tshiena Alama tshivua bena Galela bakula wamba ne: “Eli, Eli, lama sabakatani?” miaku idi yumvuija ne: “Nzambi wanyi, Nzambi wanyi, udi mundekele bua tshinyi?” Bamue bantu bavua bimane pabuipi apu bakumvua bibi tshivuaye usua kuamba, ke kukemabu bamba ne: “Monayi! Udi ubikila Eliya!” Umue wa kudibu wakanyema lubilu, ne kuangataye musukula mpampa kuwutuaye mu mvinyo wa buanji, kuwasaye ku dilenge, ne kupeshaye Yezu bua anue. Kadi bakuabu bakamba ne: “Mulekelayi! Tumone Eliya ni udi ulua kumutulula.”—Mâko 15:34-36.
Pashishe Yezu wakela dîyi dikole ne: “Bualu buakumbanyi!” (Yone 19:30) Eyowa, uvua mukumbaje malu onso avua Tatuende mumutume bua kuenza pa buloba. Ndekelu wa bionso, Yezu wakamba ne: “Tatu, ndi nshiya nyuma wanyi mu bianza biebe.” (Luka 23:46) Nunku Yezu uvua upesha Yehowa bukole bua muoyo wende mujadike ne: Nzambi neamupingajilawu. Kristo wakinyika mutu, kufuaye muikale ne lulamatu luonso kudi Nzambi.
Dîba adi buloba buakakanka bikole, too ne mabue kupandikawu. Dikanka edi divua dikole menemene, kuenzadi bua ne: nkita ivua pambelu pa Yelushalema ikanguke, ne bitalu bivuamu bipatuke pambelu. Bapitshi ba njila bavua bamone bitalu bipatuke bakabuela “mu tshimenga tshia tshijila,” ne kulondabu bualu buvuabu bafuma ku dimona ebu.—Matayi 12:11; 27:51-53.
Pakafua Yezu, tshilamba tshile ne tshia bujitu tshivua tshikosolola Muaba wa Tshijila ne Muaba Mutambe Tshijila wa mu ntempelo wa Nzambi tshiakakosoloka bipese bibidi, kumbukila kuulu too ne kuinshi. Bualu bua dikema ebu buvua buleja muvua Nzambi mufiikile bantu bavua bashipe Muanende munda, ne buvua buleja ne: mpindieu njila wa kuya Muaba Mutambe Tshijila, mmumue ne: mu diulu, uvua munzuluke.—Ebelu 9:2, 3; 10:19, 20.
Bushuwa, bantu bakumvua buôwa bua bungi. Mfumu wa basalayi uvua utangila dishipibua dia Yezu wakakema wamba ne: “Bulelela, muntu eu uvua Muana wa Nzambi.” (Mâko 15:39) Uvua mua kuikalapu pavua Yezu ulumbulula kumpala kua Pilato bua tshilumbu tshia dikala Muana wa Nzambi. Mpindieu udi ujadika ne: Yezu uvua muntu muakane, ne bulelela uvua Muana wa Nzambi.
Bantu bakuabu bakakema bikole bua malu aa, ke kuyabu ku mabu, “benda badikuma mu biadi” bua kuleja muvuabu ne dibungama dikole ne bundu. (Luka 23:48) Mu bantu bavua babandila pa bule muvua bakaji bayidi ba bungi bavua benza ngendu ne Yezu misangu mikuabu. Bobu pabu bavua balengibue bikole ku muoyo bua malu a mushinga au.
-
-
Dilongolola dia mubidi wa Yezu ne diwujikaYezu udi njila ne bulelela ne muoyo
-
-
NSHAPITA WA 133
Dilongolola dia mubidi wa Yezu ne diwujika
MATAYI 27:57–28:2 MÂKO 15:42–16:4 LUKA 23:50–24:3 YONE 19:31–20:1
BADI BATULULA MUBIDI WA YEZU KU MUTSHI
BADI BALONGOLOLA MUBIDI BUA KUWUJIIKA
BANTU BAKAJI BADI BASANGANA MU LUKITA MUTUPU
Tukadi mu mapingaja mu ditanu dia 14 ngondo wa Nisana, ne dîba dikadi dienda diya. Padi dîba dibuela, Nsabatu wa dia 15 ngondo wa Nisana uvua ne bua kutuadija. Yezu ukavua mufue, kadi bivi babidi bavua ku luseke luende batshivua bobu ne muoyo. Bilondeshile Mikenji, bitalu ‘kabivua ne bua kushala butuku bujima ku mutshi to,’ kadi bavua ne bua kubijiika anu “dituku adi.”—Dutelonome 21:22, 23.
Bualu bukuabu, bavua babikila mapingaja a mu Ditanu ne: Dilongolola, bualu bantu bavua balongolola biakudia ne bajikija midimu mikuabu yonso ivua ikengela ne: ijike kumpala kua Nsabatu. Pavua dîba dibuela, Nsabatu “munene” uvua ne bua kutuadija. (Yone 19:31) Bivua nanku bualu dituku dia 15 ngondo wa Nisana divua ne bua kuikala dituku dia kumpala dia matuku muanda mutekete a Tshibilu tshia mampa kaayi mela luevene, dituku dia kumpala adi ke divuabu ne tshibidilu tshia kuenza Nsabatu. (Lewitiki 23:5, 6) Musangu eu dituku dia kumpala adi divua dipetangana ne dituku dia muanda mutekete divuabu benza Nsabatu lumingu luonso.
Nunku bena Yuda bakalomba Pilato bua benze bua Yezu ne bivi babidi bavua ku luseke luende bafue ne lukasa. Mmushindu kayi? Bua kubatshibula mikolo. Kuenza nunku kuvua mua kubapangisha mua kunyungisha mikolo yabu bua kujula mibidi yabu bua kupuyakana. Basalayi bakalua, kutshibulabu mikolo ya bivi babidi abu. Kadi Yezu uvua mumueneke bu ne: ukavua mufue, nunku kabakatshibula mikolo yende to. Bualu ebu buakakumbaja mêyi a mu Musambu wa 34:20 a ne: “Udi ulama mifuba yende yonso; Kakuena umue wa kudiyi udibu batshibule.”
Bua kujadika ne: Yezu uvua bushuwa mufue, musalayi kampanda wakamutua difuma mu lubadi luende, kudibuejaye pa muoyo wende. “Diakamue mashi ne mâyi biakapatuka.” (Yone 19:34) Bualu ebu buakakumbaja mêyi makuabu a mu mifundu a ne: “Nebatangile kudi muntu uvuabu batubule.”—Zekâya 12:10.
Jozefe wa mu tshimenga tshia Alimataya, “muntu mubanji” kampanda uvua muntu munene wa ku Tshilumbuluidi tshinene, uvua pende muaba au pavuabu bashipa Yezu. (Matayi 27:57) Bavua bamubikila ne: “muntu muimpe ne muakane” uvua “muindile Bukalenge bua Nzambi.” Bushuwa, bu muvuaye “muyidi wa Yezu wa mu musokoko bualu uvua utshina bena Yuda,” kavua mutue mpanda ku dilumbuluisha divua kabadi kalumbuluisha Yezu to. (Luka 23:50; Mâko 15:43; Yone 19:38) Jozefe wakapeta dikima, kulombaye Pilato bua angate tshitalu tshia Yezu. Pilato wakabikidisha mfumu wa basalayi uvua utangila tshilumbu atshi, ke yeye kujadika ne: Yezu ukavua mufue. Ke diakamue Pilato kuitabaye dilomba dia Jozefe.
Jozefe wakasumba tshilamba tshimpe tshia line, kutululaye mubidi wa Yezu ku mutshi. Wakajingila tshitalu tshilamba tshia line bua kutshilongolola bua kutshijiika. Nikodemo “uvua mulue kudi [Yezu] butuku musangu wa kumpala,” wakambuluisha bua kutshilongolola. (Yone 19:39) Wakalua ne mire musambakaja ne alowe bia mushinga mukole bikale ne bujitu bua kilo mitue ku 33. Bakajingila mubidi wa Yezu mu tshilamba tshivua ne mire ne alowe bisambakaja, bilondeshile tshilele tshia bena Yuda tshia dijiikangana.
Jozefe uvua ne lukita lua munda mutupu luenzela mu dibue luvua pabuipi apu, ne kuelabu tshitalu tshia Yezu muntu amu. Pashishe bakabunguluja dibue dinene kudijikabu ku lukita. Bakenza nunku ne lukasa, kumpala kua Nsabatu kutuadijaye. Mariya wa ku Magadala ne Mariya mamuende wa Yakobo Mukese bavua mua kuikala bambuluishe mu dilongolola mubidi wa Yezu. Mpindieu badi bapingana kumbelu ne lukasa “bua kulongolola bintu bia dipembu dimpe” bua kulua kulongolola kabidi mubidi wa Yezu panyima pa Nsabatu.—Luka 23:56.
Dituku diakalonda dia Nsabatu, bamfumu ba bakuidi ne Bafalese bakaya kudi Pilato, kumuambilabu ne: “Mukalenge, tudi tuvuluka tshivua muena dishima au muambe patshivuaye ne muoyo ne: ‘Nenjudibue panyima pa matuku asatu.’ Nunku, tuma dîyi bua balame ku lukita too ne dituku disatu, bua bayidi bende kabalu kumuiba ne kuambila bantu ne: ‘Ukadi mujudibue ku lufu!’ Nunku dishima dia ndekelu edi nedikale dibi ditambe kupita dia kumpala.” Pilato wakandamuna ne: “Nudi mua kuangata balami. Ndayi nulame ku lukita bu munudi bamone.”—Matayi 27:63-65.
Mu Dia lumingu mu dinda, Mariya wa ku Magadala, Mariya mamuende wa Yakobo ne bantu bakaji bakuabu bakalua ne bintu bia dipembu dimpe ku lukita bua kulongolola mubidi wa Yezu. Bakebejangana ne: “Nnganyi watubungulujila dibue didi ku mushiku wa lukita?” (Mâko 16:3) Kadi buloba buakakanka. Bualu bukuabu, muanjelu wa Nzambi uvua mumbushe dibue, balami bavua bumbuke, ne ku lukita kushalaku kutupu.
-