Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu
LUMINGU LUA DIA 7-13/11
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 BAKALENGE 5-6
“Badi netu mba bungi kupita badi nabu”
it-1-F 728 §5
Elisha
Basungila Isalele ku tshianza tshia bena Sulia. Pavua Yeholama mukalenge wa Isalele ukokesha, bena Sulia bakalongolola bua kulua kubunda bena Isalele. Misangu yonso ivua Bene-hadada muibidi ulongolola mayele kansanga Elisha uvua umupangisha, wambila mukalenge Yeholama kalu ne kalu konso kavua bena Sulia benza. Tshia kumpala Bene-hadada wakela meji ne: kuvua muntu uvua ubatungila mu tshitudilu tshiende. Kadi pakamanyaye kuvua lutatu luonso alu lufumina, wakatuma tshiluilu tshia basalayi ne tubalu ne mantempu a mvita bua kujingila Dotana bua bakuate Elisha. Muena mudimu wa Elisha wakamba kufua ne bûowa, kadi Elisha wakasambila bua Nzambi abulule mêsu a muena mudimu wende, “ne tangila! buloba bua mikuna buvua buwule ntete ne tubalu ne matempu a mvita bia kapia, binyunguluke Elisha.” Mpindieu bu muvua tshiluilu tshia bena Sulia tshiende tshisemene, Elisha wakasambila bua kuenzeka tshishima tshikuabu wamba ne: “Fofomijaku mêsu a tshisamba etshi.” Elisha wakambila bena Sulia ne: “Ndondayi,” kadi kakabalombola mubakuate ku tshianza to, bileja muvuabu bafofome mu lungenyi kabiyi ku mubidi to. Kabakamanya Elisha uvuabu baluile anyi mene kuvuaye uya nabu to.—2Bk 6:8-19.
Elisha wakamona makalu a kapia, kadi wewe?
Nansha muvuabu banyunguluke Elisha kudi baluishi bende ku Dotana, kavua mulubakane to. Bua tshinyi? Bualu uvua ne ditabuja dikole kudi Yehowa. Tuetu petu tudi mua kupeta ditabuja dia nunku. Nunku, tulombayi Nzambi nyuma muimpe bua tuikale ne ditabuja ne ngikadilu mikuabu ya dimuma dia nyuma.—Luka 11:13; Gal. 5:22, 23.
it-1-F 409 §4
Bufofo
Bufofo buvua bukuate tshiluilu tshia bena Sulia ku dîyi dia Elisha buvua bushuwa bua mu lungenyi. Bu biobi ne: bena mu tshiluilu bonso bavua bafue mêsu, bivua bikengela kubakuate bobu bonso ku tshianza bua kubalombola. Kadi mu muyuki eu badi baleja patupu muvua Elisha mubambile ne: “Njila ki ngeu to, ne tshimenga ki ngetshi to. Ndondayi.” William James udi wamba bua bufofo ebu mu mukanda wende kampanda ne: “Bufofo bua mu lungenyi mbumue bua ku malu atu elesha meji atu enza tshikutukutu mu buongo. Kabuena bumvuija ne: muntu kena umona bidi kumpala kuende to, kadi udi upanga mua kubijingulula. Bamanyi ba malu a bikadilu badi bumvuija bualu ebu ne: muntu yeye ne bufofo bua mu lungenyi, utu upanga kusuikakaja bidiye umona ne tshidibi biumvuija. Bufofo ebu budi buenzeka dîba didi tujilu tukese menemene tua lumonu ne tukuabu tua ngenyi tupampalamuka.” (Principles of Psychology (1981, Vol. 1, dib. 59) Bidi bimueneka ne: abu ki bufofo buvua Yehowa muondope tshiluilu tshia bena Sulia pakafikabu mu Samalea. (2Bk 6:18-20) Dibenga kumona dia mushindu eu ki divua pamuapa dikuate kabidi balume ba mu Sodoma, bualu badi baleja ne: pamutu pa bobu kuela mbila bua muvuabu kabayi bamona, bavua bobu batungunuka ne kukeba mushiku wa mbelu wa nzubu wa Lota.—Gen 19:11.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Malu manene a mu mukanda muibidi wa Bakelenge
5:15, 16—Bua tshinyi Elisha kakitaba dipa dia Nâmana? Elisha wakabenga dipa adi bualu uvua mumanye ne: tshishima tshia diondapa Nâmana tshivua tshienzeke ku bukole bua Yehowa, kabivua ku bukole buende yeye to. Kavua muele meji bua kupeta bintu bia ku mubidi mu mudimu uvua Nzambi mumupeshe to. Batendeledi balelela ba lelu kabena bakeba kupeta bintu bia ku mubidi mu mudimu udibu benzela Yehowa nansha. Badi bangata ne mushinga mubelu wa Yezu wa se: “Mbanupeshe tshianana, nupeshangane penu tshianana.”—Matayo 10:8, MMM.
LUMINGU LUA DIA 14-20/11
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 BAKALENGE 7-8
“Yehowa wakenza bualu buvua bantu kabayi batekemene”
it-1-F 729
Elisha
Kadi pashishe, Bene-hadada muibidi udi ujuka kabidi, kayi ne bisumbu bia benzavi bivuaye ulue nabi, kadi musangu eu muikale ne bukole, ne wakatshintshimika Samalea. Bavua batshintshimike tshimenga bibi bitambe, bobu kuya kumanyisha mukalenge bualu bua mamu mukuabu uvua mudie muanende wa balume mulela. Bu muvua mukalenge Yeholama wa diku dia Ahaba, “muana wa mushipianganyi,” wakaditshipa bua kushipa Elisha. Kadi kabiakakumbana to bualu kavua muele meji kumpala kua kuditshipa to. Pakafikabu kua Elisha, yeye ne mfumu wa basalayi bende, Yeholama wakamba ne: mmujimije diakalenga dionso dia kupeta diambuluisha dia kudi Yehowa. Elisha wakajadikila mukalenge ne: kuvua ne bua kuikala biakudia bipite bungi dituku divua dilonda. Mfumu wa basalayi wakelesha bualu abu mpata, ke Elisha kumuambila ne: “Neubumone ne mêsu ebe abidi, kadi kuakudia bintu abi to.” Yehowa wakenza bua mutoyi mukole umvuike mu tshitudilu tshia bena Sulia bu wa tshiluilu tshinene tshia bisamba bidisange tshivua tshiende tshilue kudibu, ke kunyemabu mu tshitudilu ne kushiyabu bintu bionso bivuabu nabi. Pakamanya mukalenge bua dinyema dia bena Sulia adi, wakateka mfumu wa basalayi au bua alame ku tshiibi tshia Samalea, kadi bakamudiatakaja kudi musumba wa bena Isalele bavua ne nzala mikole bavua baya bua kupawula bintu mu tshitudilu tshia bena Sulia, yeye kufuila anu muaba au. Wakamona biakudia abi kadi kavua mubidie to.—2Bk 6:24–7:20.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 108 §6
Muendu
Bakalenge ba mu ndelanganyi ya Davidi. Yehowa Nzambi wakajadika Davidi mu nkuasa wa bukalenge mu Isalele, Davidi kulejaye patoke muvuaye mulombodi wa meji wa tshisamba tshia Isalele uvua Nzambi ulombola. Bavua bamubikila ne: “muendu wa Isalele.” (2Sm 21:17) Mu tshipungidi tshia bukalenge tshivua Yehowa mudie ne Davidi, uvua mumulaye ne: “Nkuasa webe wa bukalenge neajadikibue bikole bua kashidi.” (2Sm 7:11-16) Ke bualu kayi dîku dia bukalenge anyi bakalenge ba mu ndelanganyi ya Davidi, kupitshila kudi muanende Solomo bavua bu “muendu” kudi Isalele.—1Bk 11:36; 15:4; 2Bk 8:19; 2Ku 21:7.
LUMINGU LUA DIA 21-27/11
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 BAKALENGE 9-10
“Wakenza malu ne dikima, ne tshisumi ne muoyo mujima”
Yehu uvua ukuatshisha ntendelelu mulelela ne tshisumi
Bakapesha Yehu mudimu tshikondo tshivua bena Isalele mu nsombelu mubi. Ditunga diabu divua ku bukokeshi bua Izebele uvua mukaji wa mukalenge Ahaba ne mamuende wa mukalenge Yolama. Uvua utua ntendelelu wa Baala nyama ku mikolo pamutu pa kutendelela Yehowa, uvua ushipa baprofete ba Nzambi ne uvua munyange bantu ne “malu ende a masandi” ne a “mbuku.” (2 Bak. 9:22; 1 Bak. 18:4, 13) Yehowa wakatuma dîyi bua kubutula nzubu mujima wa Ahaba kusangisha ne Yolama ne Izebele. Yehu ke uvua ne bua kukumbaja bualu ebu.
Yehu uvua ukuatshisha ntendelelu mulelela ne tshisumi
Yehu mumane kubenga bua kuandamuna bantu babidi bavuabu bamutumine, wakatuilangana ne mukalenge Yolama ne muena diende Ahazaya mukalenge wa Yuda ne yonso wa kudibu uvua mu diende dikalu. Yolama wakamuebeja ne: ‘Yehu, ulualua talalaa, anyi?’ Yehu wakamuandamuna ne: ‘Tudi ne ditalala kudi kunyi patshidi malu a masandi a mamu webe ne mbuku yende bikumbane bia bungi?’ Pakumvua Yolama bualu ebu, wakakudimuka bua kunyema. Kadi Yehu uvua ne lukasa lua bungi. Wakangata muketa kuwasaye mukalenge Yolama mu tshiadi, yeye kufuila mu dikalu diende. Nansha muvua Ahazaya munyeme, Yehu wakamulonda ne wakamushipa pende.—2 Bak. 9:22-24, 27.
Muntu mukuabu wa mu nzubu wa Ahaba uvuabu ne bua kushipa uvua mukalenge mukaji mubi Izebele. Yehu wakakula bua bualu buende wamba ne: ‘Mukaji eu wakedibua mulawu.’ Yehu wakabuela mu Yizelele, kumonaye Izebele utangila pa dididishi dia kuulu. Yehu wakambila bena mudimu ba mu nzubu wa mukalenge kayi udiangana mukana bua kuelabu Izebele panshi. Yehu wakadiatakaja ne tubalu Izebele uvua unyanga bena Isalele. Pashishe Yehu wakashipa kabidi bantu bakuabu ba bungi ba mu nzubu wa mukalenge mubi Ahaba.—2 Bak. 9:30-34; 10:1-14.
Yehu uvua ukuatshisha ntendelelu mulelela ne tshisumi
Bushuwa Yehu wakela mashi a bungi panshi. Kadi Bible udi wamba muvuaye ne dikima ne muvuaye musungile Isalele ku bukokeshi bubi bua Izebele ne dîku diende. Bua mukalenge kampanda wa mu Isalele kukumbajaye bualu ebu, uvua ne bua kuikala ne dikima, tshisumi ne mudisuike bua kukumbaja mudimu wende. Nkonga miaku kampanda udi wamba ne: “Tshivua mudimu mukole ne wakawukumbaja bimpe menemene. Kuya ne bualu ebu mu bulenga kakuvua pamuapa mua kujikija ntendelelu wa Bâla mu Isalele to.”
Kakuyi mpata udi mua kumona mudi nsombelu idi bena Kristo batuilangana nayi lelu ilomba bua bikale ne imue ngikadilu ivua nayi Yehu. Tshilejilu, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza padibu basua kutusaka bua kuenza malu adi Yehowa ubenga? Tudi ne bua kububenga ne lukasa, bikale ne dikima ne tshisumi. Tudi mua kuleja lukunukunu kudi Yehowa patudi bamulamate ne muoyo mujima.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Yehu uvua ukuatshisha ntendelelu mulelela ne tshisumi
Yehu uvua mua kuikala wela meji ne: bua bukalenge bua Isalele kushalabu butapuluke ne bua Yuda bivua bikengela bikale kabidi batapuluke mu malu a ntendelelu. Nunku anu bu bakalenge ba kale ba mu Isalele, Yehu uvua musue bua bashale batapuluke ne bukalenge bua Yuda ke bualu kayi wakatungunuja ntendelelu wa kana ka ngombe. Kadi bualu ebu buvua mua kuleja muvuaye kayi ne ditabuja kudi Yehowa uvua mumuvuije mukalenge.
Yehowa wakanyisha Yehu bualu ‘wakenza malu mimpe ku mêsu kua Nzambi.’ Kadi Yehu ‘kakatamba kuenda mu njila wa mikenji ya Yehowa Nzambi wa Isalele ne mutshima wende wonso.’ (2 Bak. 10:30, 31) Paudi utangila malu akavua Yehu muenze, udi mua kukema ne kunyingalala bua tshivuaye muenze pashishe. Kadi tudi mua kupetela dilongesha ku bualu ebu. Katuena mua kulengulula malanda etu ne Yehowa to. Tudi ne bua kukolesha malanda etu ne Nzambi dituku dionso ku diambuluisha dia dilonga Dîyi diende, dielanganapu meji ne dienza masambila ne muoyo mujima kudi Tatu wetu wa mu diulu. Nunku tuikalayi badimuke bua kutungunuka ne kuenda mu mikenji ya Yehowa ne muoyo mujima.—1 Kol. 10:12.
LUMINGU LUA DIA 28/11–4/12
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 BAKALENGE 11-12
“Bakanyoka mukaji mubi uvua ujinga malu manene”
it-1-F 217
Atalaya
Atalaya wakasaka bayende Yeholama bua kuenza malu avua mabi ku mêsu kua Yehowa munkatshi mua bidimu 8 bivuaye ukokesha, anu bu muvua mamuende Yezabele muenze. (1Bk 21:25; 2Ku 21:4-6) Wakela mashi a bantu bavua kabayi ne bualu panshi anu bu mamuende. Pakafua muanende Ahazaya uvua muntu mubi yeye mumane kukokesha tshidimu tshimue, Atalaya wakashipa bana bakuabu bonso ba mu ndelanganyi ya bukalenge, pakumbusha Yoasha utshivua muana mutoke, wakasokokabu kudi muakuidi munene ne mukajende uvua tatuende mukaji wa Yoasha. Nunku Atalaya wakaditeka mukalenge, kukokeshaye bidimu 6, kutuadijila bu mu 905 too ne mu 899 K.Y. (2Ku 22:11, 12) Bana bende ba balume bakiba bintu bia tshijila bia mu ntempelo wa Yehowa, kukabilambulabu Babâla.—2Ku 24:7.
it-1-F 217
Atalaya
Pakakumbaja Yoasha bidimu 7 muakuidi munene Yehoyada uvua utshina Nzambi wakamupatula muaba uvuabu bamusokoke, kumuvuadikaye tshifulu tshia bukalenge bu muntu uvua mukumbane bua kuangata nkuasa wa bukalenge. Pakumvua Atalaya mutoyi wa tshisumbu tshia bantu, wakaya lubilu ku ntempelo bua kumona tshivua tshipitakana; diakamue pakamonaye tshivua tshienzeka, wakela lubila ne: “Mbantungile tshitungu! Mbantungile tshitungu!” Muakuidi munene wakatuma dîyi bua bamupatule mu ntempelo ne bamushipele muaba utu tubalu tubuelela mu nzubu wa mukalenge; pamuapa yeye ki muntu wa ndekelu wa mu nzubu mua Ahaba muntu mubi. (2Bk 11:1-20; 2Ku 22:1–23:21) Bushuwa mêyi a ne: “Dîyi dia Yehowa nansha dimue didi Yehowa muambe bua nzubu wa Ahaba kadiakupanga kukumbana to” mmalelela.—2Bk 10:10, 11; 1Bk 21:20-24.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 1185
Yoasha
Bualu bukuabu, tshikondo tshionso tshivua muakuidi munene Yehoyada muikale ne muoyo ne muenze bu tatuende wa Yoasha ne mufidi wende wa mibelu, mukalenge utshivua nsonga au uvua uya kumpala. Wakasela pavuaye ne bidimu 21, uvua ne bakaji 2, umue diende divua Yehoadana, wakamulelela bana ba balume ne ba bakaji. Kuenzabi bua ndelanganyi ya Davidi ivua mua kufikisha ku Masiya ikavua pa kujimina yonso ituadijilule kuvulangana.—2Bk 12:1-3; 2Ku 24:1-3; 25:1.
LUMINGU LUA DIA 5-11/12
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 BAKALENGE 13-15
“Kudienzeja ne muoyo mujima kudi kupeteshangana mabenesha mavule”
Udiku ulonda Kristo mu malu onso anyi?
11 Bua kumona mushinga udi nawu kuenzela Nzambi mudimu ne tshisumi, tangila tshivua tshienzekele Yoasha mukalenge wa Isalele. Wakaya kudidila muprofete Elisha bualu uvua utshina ne: bena Sulia bavua mua kukuata bena Isalele ku bupika. Elisha wakamuambila bua kuasa buta pa dididishi mubutangije luseke lua bena Sulia bua kuleja ne: Yehowa neabambuluishe bua kubatshimuna. Kakuyi mpata, bualu ebu buvua ne bua kuikala bukoleshe mukalenge. Elisha wakambila kabidi Yoasha bua kuangata mikete ne kuyasa mu buloba. Yoasha wakasa isatu patupu. Elisha wakafika munda bua bualu abu, bualu bu yeye muase miketa itanu anyi isambombo mu buloba, bivua bileja ne: uvua mua ‘kupita bena Sulia bukole too ne pavuaye ne bua kubabutula bonso.’ Kadi mpindieu uvua ne bua kubatshimuna anu misangu isatu. Bu muvua Yoasha kayi muenze malu ne tshisumi, wakatshimuna anu misangu mikese patupu. (2 Bak. 13:14-19) Ntshinyi tshitudi tulongela ku bualu ebu? Bua Yehowa kutubeneshaye bikole, tudi ne bua kumuenzela mudimu ne muoyo mujima ne tshisumi.
“Mufutshi wa badi bamukeba ne muoyo mujima”
Muntu wa mushindu kayi udi Yehowa ufuta? Paulo udi wamba ne: “Badi bamukeba ne muoyo mujima.” Mukanda kampanda wa bakudimunyi ba Bible udi wamba ne: muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “kukeba ne muoyo mujima,” kawena umvuija “kukeba bua kupeta” kadi, udi umvuija kuya kudi Nzambi bua “kumutendelela.” Mukanda mukuabu udi pawu umvuija ne: muaku eu wa pa muanda udibu benze nawu mudimu udi ne lungenyi lua kudienzeja ne kudifila bikole. Bulelela, Yehowa udi ufuta bantu badi ditabuja dibasaka bua kumutendelela ne dinanga dionso ne tshisumi.—Matayi 22:37.
Mmunyi mudi Yehowa ufuta batendeledi bende ba lulamatu? Mmulaye muoyo wa tshiendelele pa buloba bukudimuna Mparadizu mu matuku atshilualua, difutu edi didi dileja mudiye ne muoyo wa kupa ne dinanga. (Buakabuluibua 21:3, 4) Nansha mpindieu, bantu badi bakeba Yehowa ne muoyo mujima badi bapeta mabenesha a bungi. Badi ne mabenesha ne nsombelu muimpe ku diambuluisha dia nyuma wende muimpe ne meji adi mu Dîyi diende.—Musambu 144:15; Matayi 5:3.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Malu manene a mu mukanda muibidi wa Bakelenge
13:20, 21—Tshishima etshi tshidiku tshileja ne: mbimpe kukukuila bishadile bia bansantu anyi? Tòo, nansha kakese. Bible kêna uleja ne: bakakukuila mifuba ya Elisha nansha musangu umue. Bukole bua Nzambi ke buakenza tshishima atshi, anu muvuabi kabidi bua bishima bionso biakenza Elisha patshivuaye ne muoyo.
LUMINGU LUA DIA 12-18/12
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 BAKALENGE 16-17
“Lutulu lua Yehowa ludi ne mikalu”
it-2-F 868
Shalamanesê
Bukokeshi bua Isalele. Mu bukokeshi bua mukalenge Hoshea wa mu Isalele (bu mu. 758-740 K.Y.), Shalamanesê muitanu wakasemena pabuipi ne tshimenga tshia Palestine ne Hoshea kuluaye tshilolo tshiende, mfumu uvuaye muenzeje bua kuikala kumupesha mulambu wa ku tshidimu. (2Bk 17:1-3) Kadi panyima pa tshikondo kampanda Hoshea wakabenga bua kufila mulambu au ne kumvuabu ne: uvua mubuelakane mu tshifufu ne So mukalenge wa mu Ejipitu. Bua bualu ebu, Shalamanesê wakela Hoshea mu buloko ne kutshintshimikaye Samalea bua bidimu 3, kukululaye ndekelu wa bionso bimanu bia tshimenga tshikolesha ne kuyaye ne bena Isalele mu bupika.—2Bk 17:4-6; 18:9-12; fuanyikija ne Hos 7:11; Yhz 23:4-10.
it-1-F 402
Dikuatshibua ku bupika
Bavua bakuate bantu ba mu bukalenge bua bisa dikumi bia Isalele buvua ku Nord ne bua bisa bibidi bia Yuda buvua ku sud bua bualu bua muomumue ebu: bavua balekele ntendelelu mulelela wa Yehowa ne batuadije kutendelela nzambi ya dishima. (Dut 28:15, 62-68; 2Bk 17:7-18; 21:10-15) Yehowa ku luseke luende uvua anu utungunuka ne kubatumina baprofete bende bua kubadimuija, kadi kabakateleja to. (2Bk 17:13) Kakuvua mukalenge nansha umue wa bukalenge bua bisa 10 bia Isalele uvua mumbushe bintu bionso bia ntendelelu wa dishima uvua Yalobama mukalenge wa kumpala mushiye to. Madimuija avua Yehowa ufila kaakambila muakunyende wa bakaji (bukalenge bua Yuda bua ku sud) bualu nansha bumue to, nansha dikuata Isalele ku bupika kadivua dimulongeshe bualu to. (Yel 3:6-10) Bakakuata bantu mu makalenge onso abidi aa kuyabu nabu mu bupika, benzeja bantu ba mu tshisa tshionso bua kumuangala.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 878
Muena Samalea
Mbafunde dîna “Bena Samalea” mu Bible bua musangu wa kumpala panyima pa dikuate bukalenge bua bisa 10 bua Samalea mu 740 K.Y.; ndîna divuabu babikila bantu bavua basombele lua ku nord kua bukalenge kumpala kua kukuata tshimenga bua kubatapulula ne benyi ba mu bitupa bikuabu bia Ampire wa bena Ashû bavuabu balue nabu. (2Bk 17:29) Bidi bimueneka ne: bena Ashû kabavua baye ne bena Isalele bonso to, bualu mu 2 Kulondolola 34:6-9 (fuanyikija ne 2Bk 23:19, 20) mbaleje ne: mu bukokeshi bua mukalenge Yoshiya kutshivua bena Isalele bavua basombele mu buloba abu. Mu kupita kua matuku, dîna “Bena Samalea” diakalua kuleja ndelanganyi ya bantu bavua bashale mu Samalea ne ya bantu bavua bena Ashû balue nabu. Kadi bakuabu bavua ndelanganyi ya bena Isalele ivuabu balele ne bantu ba bisamba bikuabu. Pakapitaku kabidi matuku a bungi, dîna edi diakalua kuleja nangananga ntendelelu kadiyi ditangila tshisa kampanda anyi tshisumbu tshia tshididi kansanga to. “Muena Samalea” uvua uleja muntu wa mu tshitendelelu kampanda tshia pabuipi ne Shekeme wa kale ne Samalea tshivua tshiya kumpala, muvua bimue bilele bishilangane kule ne kule ne bia buena Yuda.—Yne 4:9.
LUMINGU LUA DIA 19-25/11
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 BAKALENGE 18-19
“Baluishi betu badi bajinga kutuzakeja”
Malu manene a mu mukanda muibidi wa Bakelenge
18:19-21, 25—Hezikiya wakenza tshipungidi ne Ejipitu anyi? Tòo. Labashake uvua ushima, nansha kabidi pakambaye ne: uvua mulue bualu ‘Yehowa uvua nende.’ Mukalenge wa lulamatu Hezikiya uvua mueyemene anu Yehowa nkayende.
“Kutshinyi, nenkukuatshishe”
Labashake wakakeba bua kushimakaja bena Yuda bua kubafikisha ku dikala ne dielakana munda muabu. Wakamba ne: ‘[Yehowa au] ki nyeye wakumushilabu bitendelelu biende ku mikuna ne bioshelu biende kudi Hezikiya? Yehowa wakungambila ne: Uye biebe, upawule buloba ebu.’ (2 Bak. 18:22, 25) Nunku Labashake uvua usua kuamba ne: Yehowa kavua mua kuluila bantu bende bualu bavua bamunyingalaje. Pabi kabivua nanku to. Yehowa uvua muanyishe Hezikiya ne bena Yuda bavua bapingane mu ntendelelu wende mulelela.—2 Bak. 18:3-7.
Balami ba mikoko muanda mutekete ne bakokeshi muanda mukulu, badi bumvuija tshinyi buetu lelu?
14 Mukalenge wa Ashû wakasa tshitudilu ku Lakisha, tshimenga tshia ku Sud-Est kua Yelushalema. Koku aku, wakatumaku bantu basatu ne dîyi bua kuambila bantu bua kulekela mvita mu tshimenga. Muleji-mpala wende uvua ne muanzu munene wa Labashake wakenza mudimu ne mayele mashilashilangane. Wakakula mu tshiena Ebelu usaka bantu bua kutombokela mukalenge ne kukokela bena Ashû, ubalaya malu a dishima bua kuya nabu mu tshimenga tshikuabu muvuabu mua kupeta nsombelu muimpe wa disanka. (Bala 2 Bakelenge 18:31, 32.) Pashishe, Labashake wakabajadikila ne: anu bu muvua nzambi ya bisamba mipangile mua kukuba batendeledi bayi, ke muikala Yehowa mua kupangila bua kusungila bena Yuda mu tshianza tshia bena Ashû. Bu muvua bantu badimuke, kabakamukudimuna ku mashimi avuaye ubambila, ke njila utu batendeledi ba Yehowa lelu balonda.—Bala 2 Bakelenge 18:35, 36.
yb74-F 176 §2
Allemagne—Tshitupa 2
Bidi bikemesha bua kumona ne: pa tshibidilu basalayi ba bena Nazi bavua bashimakaja bantu bua kubafikisha kuditue tshiala pa mikanda kampanda, bavua misangu ya bungi balua kubakudimukila panyima pa bobu bamane kutua tshiala pa mikanda ayi ne batuadija kubakengesha bikole kupita ne kumpala. Karl Kirscht udi ujadika bualu ebu wamba ne: “Bavua bakengesha Bantemu ba Yehowa bikole kupita bantu bakuabu mu tumponyi tua dienzejangana midimu mikole. Bavua bela meji ne: pavuabu babakengesha bavua mua kulua kuitaba bua kutua tshiala pa mikanda. Bavua batulomba misangu ne misangu bua kutua biala. Bamue bakitaba, kadi misangu ya bungi bavua ne bua kuindila tshidimu tshijime anyi kupite apu bua kushishabu kubalekela. Mu tshikondo tshionso atshi, basalayi bena Nazi bavua babamba kumpala kua bantu muvuabu bena lubombo ne bena buôwa, ne babenzeja bua ‘kuenda madiunda’ banyunguluka bena Kristo nabu kumpala kua kubitabilabu bua kupatuka mu kamponyi.”
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-1-F 170 §3
Bintu bia kale bidibu bapete
Tuangabi tshilejilu. Badi baleja mu Bible ne: bavua bashipe Saneheliba mukalenge wa Ashû kudi bana bende ba balume babidi, Adelameleke ne Shalesê; kumupinganabu mu nkuasa kudi muanende mukuabu wa balume diende Esâ-hadona. (2Bk 19:36, 37) Kadi mu dilondolola kampanda dia malu a mu Babilone mbaleje ne: mu dia 20 a ngondo Tébeth bakashipa Saneheliba kudi muanende wa balume uvua mumutombokele. Nansha Bérose, muakuidi wa mu Babilone wa mu bidimu bia 200 K.Y., ne Nabonide mukalenge wa Babilone wa mu bidimu bia 500 K.Y., bakamba pabu bualu bua mumuomue ebu ne: bavua bashipe Saneheliba kudi muanende umuepele patupu wa mu bana bende ba balume. Kadi Esâ-hadona uvua mupingane tatuende Saneheliba mu nkuasa uvua muleje bimpe menemene mu tshipese tshia muvungu udi ne dîna diende tshidibu bapete matuku mashale aa ne: bana babu balume (ku bungi) bakatombokela tatuabu bobu kumushipa, pashishe kunyemabu. Philip Biberfeld, (Universal Jewish History, 1948, Vol. I, p. 27), udi wamba bua bualu ebu ne: “Mbadishime mu dilondolola malu a mu Babilone, nansha Nabonide ne Bérose bavua badishime pabu; anu malu adi mu Bible ke adi aleja mudiwu malelela. Bualu ebu mbumueneke ne mu katoba mu tshivua Esâ-hadona mufunde, ne bualu ebu budi butangila kabidi malu a kale a bena Ashû ne bena Babilone budi buleja mudiwu majalame kupita bintu bia mu Babilone muine. Ebu mbualu bua mushinga mukole budi butusaka bua kuanyisha mushinga udi nawu bintu bia kale nansha mudibi kabiyi biumvuangana ne bilele kampanda bidibu bakuile mu Bible.”
LUMINGU LUA DIA 26/12–1/1
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 BAKALENGE 20-21
“Masambila atu asaka Yehowa bua atuambuluishe”
ip-1-F 394 §23
Badi bafuta mukalenge bua ditabuja diende
23 Mu tshikondo tshivua Saneheliba mubande bua kuluisha Yuda bua musangu wa kumpala, Hezikiya wakatuadija kusama bikole. Yeshaya wakamuambila ne: neafue. (Yeshaya 38:1) Biobi kutonda mukalenge uvua ne bidimu 39 au bikole. Uvua usamisha mutu bua makanda ende a mubidi ne bua muikala nsombelu wa bantu. Tshimenga tshia Yelushalema ne tshia Yuda bivua mu njiwu ya dikuatshibua kudi bena Ashû. Hezikiya yeye mufua, nnganyi uvua mua kulombola tshiluilu mu mvita? Tshikondo atshi, Hezikiya kavua ne muana wa balume uvua mua kulua mukalenge to. Hezikiya wakenza disambila ne muoyo mujima ulomba bua Yehowa amuleje luse luende.—Yeshaya 38:2, 3.
Enzela Yehowa mudimu ne muoyo mujima!
16 Hezikiya wakasama bikole wamba kufua. Mu tshikondo tshikole atshi wakasengelela Yehowa bua avuluke lulamatu luende ne bua amuambuluishe. (Bala 2 Bakelenge 20:1-3.) Yehowa wakateleja disambila dia Hezikiya kumuondapaye. Bilondeshile Bible, lelu katuena mua kutekemena bua Nzambi kuondopa masama etu mu tshishima anyi kulepesha matuku etu a muoyo to. Kadi anu bu Hezikiya, tudi mua kulomba Yehowa bua atuambuluishe. Tudi mua kumuambila ne: ‘Ndi nkusengelela ne: uvuluke bu mungakuenda ku mpala kuebe mu bushuwa ne mutshima mutoke.’ Udiku witaba ne: Yehowa neakutabalele misangu yonso nansha paudi usama anyi?—Misambu 41:3.
g01-F 22/7 13 §4
Mmunyi mudi disambila mua kungambuluisha?
Tshikondo tshivuabu bafunda Bible, bavua bandamuna masambila a bantu bakuabu diakamue, anyi mene mu tshishima. Tshilejilu, mukalenge Hezikiya wakafika ku dimona ne: uvua ne disama divua kadiyi mua kujika to, kusengelelaye Nzambi bua amuondopedi. Nzambi kumuandamuna ne: “Ndi mumvue disambila diebe. Ndi mumone binsonji biebe. Mona, ndi nkuondopa.” (2 Bak. 20:1-6) Nsombelu ya buena eyi ivua kabidi mifikile bantu ba Nzambi bakuabu balume ne bakaji bavua bamutshina.—1 Samuele 1:1-20; Danyele 10:2-12; Bienzedi 4:24-31; 10:1-7.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 406 §4
Tshiamu tshia kululamija natshi
Tshiamu tshia kululamija natshi bavua benza natshi mudimu pamuapa bua kuibaka nzubu bimpe anyi bua kumona ni uvua mua kunenga. Yehowa ukavua mumane kumanyisha ne: neapime Yelushalema bua buntomboji buende ne “nshinga wa kupima nende uvuabu bapime nende Samalea ne tshiamu tshia kululamija natshi tshivuabu benze natshi mudimu bua nzubu wa Ahaba.” Nzambi uvua mupime Samalea ne nzubu wa Ahaba, yeye kusanganamu muwule ntente ne masandi ne malu mabi a bungi bivua bifikishe ku kabutu. Bia muomumue, Nzambi nealumbuluishe Yelushalema ne bakokeshi bende, wela malu abu mabi patoke ne ubutula tshimenga atshi. Malu aa akenzeka mu 607 K.Y. (2Bk 21:10-13; 10:11) Ku butuangaji bua Yeshaya bakamanyisha bantu babi ne bakokeshi ba mu Yelushalema makenga avua ne bua kubakuata, ne mêyi a Yehowa a ne: “Nemvuije kulumbuluisha kuakane nshinga wa kupima nende bule ne buakane tshiamu tshia kuludika natshi.” Mikenji milelela ya buakane ne buakane bulelela nebuleja patoke bavua bena mudimu balelela ba Nzambi, biafikisha ku lupandu anyi kabutu.—Yes 28:14-19.