TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • mwbr23 ngondo 3 dib. 1-10
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (3/2023)

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (3/2023)
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2023
  • Tumitu tua bualu
  • LUMINGU LUA DIA 6-12/3
  • BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 KULONDOLOLA 23-26
  • Muakuidi
  • Misambu
  • Mulami wa ku tshiibi
  • Kutendelela Yehowa nekukupeteshe disanka
  • LUMINGU LUA DIA 13-19/3
  • Tulamayi buena Kristo buetu
  • w12 15/4 16 §13
  • Lamata Yehowa ne muoyo mujima
  • w17.09 32 §20, 21
  • “Ikala ne dikima . . . ne ndaku wenze mudimu”
  • Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
  • w17.03 29 §6, 7
  • Kuikala mulunda padi bulunda mu njiwu
  • LUMINGU LUA DIA 20-26/3
  • BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 1-4
  • “Mukalenge Solomo wakangata dipangadika dibi”
  • it-1-F 181
  • Tshiluilu
  • it-1-F 430 §4
  • Ditempu
  • Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
  • w05 1/12 19 6
  • Malu manene a mu mukanda muibidi wa Kulondolola
  • LUMINGU LUA DIA 27/3–2/4
  • BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 5-7
  • “Muoyo wanyi newikalamu misangu yonso”
  • w02 15/11 5 §1
  • Kanulekedi didisangisha pamue
  • it-2-F 1048
  • Ntempelo
  • Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
  • w10-F 1/12 11 §7
  • Mmumanye ‘muoyo wa muana wa muntu’
  • LUMINGU LUA DIA 10-16/4
  • BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 8-9
  • “Uvua munange meji”
  • w99 1/11 20 §4
  • Pikala kalolo mua kuvulangana
  • w99 1/7 30 §4, 5
  • Dikumbula diakafila masanka a bungi
  • w99 1/7 30-31
  • Dikumbula diakafila masanka a bungi
  • it-2-F 873
  • Solomo
  • Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
  • it-2-F 1110 §1
  • Nkuasa wa Bukalenge
  • LUMINGU LUA DIA 17-23/4
  • BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 10-12
  • “Mibelu ya meji ikuambuluishe”
  • w18.06 13 §3
  • Uvua anu mua kuanyishibua kudi Nzambi
  • w01 1/9 28-29
  • Mushindu uudi mua kuangata mapangadika mimpe
  • it-2-F 754 §2
  • Lehabama
  • Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
  • it-1-F 618-619
  • Bademon bavua benze bu mbuji
  • LUMINGU LUA DIA 24-30/4
  • BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 13-16
  • “Ndîba kayi ditudi ne bua kueyemena Yehowa?”
  • w21.03 5 §12
  • Nuenu bansongalume, tshia kuenza bua bakuabu banueyemene
  • w21.03 5 §13
  • Nuenu bansongalume, tshia kuenza bua bakuabu banueyemene
  • w21.03 6 §14
  • Nuenu bansongalume, tshia kuenza bua bakuabu banueyemene
  • Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
  • w17.03 19 §7
  • Enzela Yehowa mudimu ne muoyo mujima
Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2023
mwbr23 ngondo 3 dib. 1-10

Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu

© 2022 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania

LUMINGU LUA DIA 6-12/3

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 KULONDOLOLA 23-26

“Bakalongolola ditendelela dia ku ntempelo bimpe menemene”

it-2-F 133 §2

Bena Lewi

Bakalongolola midimu ya bena Lewi bimpe menemene mu bukokeshi bua Davidi. Davidi wakateka balombodi, batangidi, balumbuluishi, balami ba ku biibi, balami ba bibutshilu, ne bantu bakuabu ba bungi bua kuambuluisha bakuidi mu ntempelo, mu mbanza, mu nzubu ya kudiila bua tshilumbu tshivua tshitangila milambu, mu mudimu wa dikezula bintu, wa dipima bujitu bua bintu ne bunene buabi ne bua midimu mishilashilangane ya dilama. Bakakosolola batungimba bena Lewi mu tusumbu 24 anu muvuabi bua tusumbu tua bakuidi, benza mudimu bakombolangana. Bavua bela nshobo bua kumanya midimu ivuabu ne bua kuenza. Ke tshivuabu benza kabidi bua kumanya ku biibi kuvuabu ne bua kuteka bisumbu kampanda bua kulama.​—1Ku 23; 25; 26; 2Ku 35:3-5, 10.

it-2-F 657-658

Muakuidi

Bakuidi bavua balongolola, bikale ku bukokeshi bua batangidi bashilashilangane mu midimu ya ku ntempelo. Bavua bela nshobo bua kubabanyina imue midimu. Tshisumbu tshionso tshia ku bisumbu 24 tshivua tshienza mudimu lumingu lujima, misangu ibidi ku tshidimu. Bidi bimueneka ne: bakuidi bonso bavua balua ku ntempelo mu bibilu bia ku tshidimu, bualu bantu bavua balambula milambu mipite bungi, anu muvuabi bienzeke tshikondo tshivuabu babanjije ntempelo au. (1Ku 24:1-18, 31; 2Ku 5:11; Tangila kabidi 2Ku 29:31-35; 30:23-25; 35:10-19.) Muakuidi uvua mua kuya kuenza mudimu ku ntempelo bikondo bikuabu yeye kayi wenza midimu ivuabu bapeshe bakuidi bakuabu bavuaku. Bilondeshile bilele bia balabi, mu tshikondo tshivua Yezu pa buloba, bakuidi bavua ba bungi; nunku bavua babanyina mêku mashilashilangane avua enza tshisumbu kampanda mudimu wa ku lumingu. Dîku dionso divua dienza mudimu dituku dimue anyi a bungi bilondeshile bungi bua benamu.

it-2-F 358

Misambu

Pavua Davidi ulongolola malu bua ntempelo wa Yehowa, wakasungula bena Lewi 4000 bua mudimu wa mijiki. (1Ku 23:4, 5) Mu buobu abu muvua bantu 288 bavuabu “balongeshe misambu ya kuimbila Yehowa, bonso bapiluke.” (1Ku 25:7) Bonso aba bavua balombola kudi bimbi ba misambu basatu aba: Asafa, Hemana ne Yedutuna (uvuabu pamuapa babikila ne: Etana). Bu muvuabu bonso basatu bikale ndelanganyi ya umue wa ku bana basatu ba Lewi (Gêshoma, Kohata, ne Melali), nunku kuvua bantu ba mu mêku manene asatu a bena Lewi aa bavua mu bulongolodi bua dimba dia misambu ku ntempelo. (1Ku 6:16, 31-33, 39-44; 25:1-6) Bantu basatu aba bavua ne bana ba balume 24. Bana abu bavua munkatshi mua bimbi ba misambu bapiluke 288 batukadi batele. Bavua bela nshobo bua kuteka muana yonso mfumu wa tshisumbu tshia bimbi ba misambu. Mfumu yonso uvua ulombola bimbi ba misambu “bapiluke” 11 bavuabu basungule mu bana bende ne mu bena Lewi bakuabu. Nunku bimbi ba misambu bapiluke 288 abu ([1 + 11] × 24 = 288) bavua bakosolola mu tusumbu 24, anu muvuabi bua bakuidi. Bu biobi ne: bavua bakosolole bantu 3712 batshivua ‘balonga’ mu mushindu wa muomumue, tshisumbu tshionso tshia ku bisumbu 24 tshivua ne bua kuikala ne bantu balume batue ku 155. Mbuena kuamba ne: muimbi wa misambu yonso mupiluke uvua ne bena Lewi 13 bavua bafike bikondo bishilashilangane bia dibalongesha mijiki. (1Ku 25:1-31) Bu muvua bedi ba mpungi bikale bakuidi, bavua babuelakana pabu mu bimbi ba misambu bena Lewi.​—2Ku 5:12; tangila kabidi Nom 10:8.

it-2-F 620

Mulami wa ku tshiibi

Mu ntempelo. Matuku makese kumpala kua mukalenge Davidi kufua, wakalongolola bena Lewi ne bena mudimu ba ku ntempelo bimpe menemene, kusangisha ne balami ba ku biibi 4000. Bavua balua mu bisumbu biabu musangu umue bua matuku 7. Bavua ne mudimu wa kulama nzubu wa Yehowa ne wa kutangila bua bikala bakangula biibi ne babikanga pa dîba divua dikengela. (1Ku 9:23-27; 23:1-6) Pakumbusha mudimu wa bulami, bamue bavua batangila mapa avua bantu bafila bua midimu ya ku ntempelo. (2Bk 12:9; 22:4) Panyima pa matuku pavua muakuidi munene Yehoyada muele Yoasha manyi bua kulua mukalenge, bakateka balami ba pa buabu ku biibi bia ntempelo bua kulama Yoasha utshivua mupuekele bua kabalu kumunyenga bukalenge kudi mukalenge mukaji Atalaya. (2Bk 11:4-8) Pavua mukalenge Yoshiya mubutule ntendelelu wa mpingu, balami ba ku biibi bakamuambuluisha bua kumbusha bintu bivua bantu batendelela nabi Bâla mu ntempelo. Pashishe bakaya kubioshela pambelu pa tshimenga.​—2Bk 23:4.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w22.03 22 §10

Kutendelela Yehowa nekukupeteshe disanka

10 Tudi tutendelela Yehowa patudi tumuimbila misambu. (Mis. 28:7) Bena Isalele bavua bangata dimba misambu ne mushinga wa bungi mu ntendelelu wabu. Mukalenge Davidi uvua muteke bena Lewi 288 bua bikale bimba misambu ku ntempelo. (1 Kul. 25:1, 6-8) Lelu eu, tuetu petu tudi mua kuleja mutudi banange Nzambi patudi tumuimbila misambu ya kumutumbisha nayi. Kabiena bikengela anu tuikale ne dîyi dia misambu bua kuimba to. Tuangatabi tshilejilu etshi: patutu tuakula, “tuetu bonso tutu tulenduka misangu ya bungi,” kadi kabitu bitupangisha bua kuakula mu bisangilu ne mu buambi to. (Yak. 3:2) Bia muomumue katuena mua kudikanda bua kuimbila Yehowa misambu ya kumutumbisha nayi bualu tudi tuela meji ne: katuena ne dîyi dia misambu to.

LUMINGU LUA DIA 13-19/3

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 KULONDOLOLA 27-29

“Mibelu ya dinanga idi tatu upesha muanende wa balume”

w05 15/2 19 §9

Tulamayi buena Kristo buetu

9 Ujingulule wewe nkayebe bulelela bua mu Bible. Dimanya dietu dia se: tudi basadidi ba Yehowa didi mua kuteketa padidi kadiyi dishindamene bikole pa dimanya dia Mukanda wa Nzambi. (Filipoi 1:9, 10) Muena Kristo yonso, muana anyi mukole, udi ne bua kuenza muende muonso bua kudijinguluila ne: tshidiye witabuja mbulelela budi mu Bible menemene. Paulo wakadimuija bena kuitabuja nende ne: “Nujingulule malu onso; nulamate malu adi mimpe.” (1 Tesalonike 5:21) Bansonga bena Kristo badi mu mêku adi atshina Nzambi badi ne bua kumanya ne: kabena mua kuikala bena Kristo balelela anu bua ditabuja dia baledi babu to. Davidi wakabela muanende Solomo bua ‘kumanya Nzambi wa tatuende, kumukuatshila mudimu ne mutshima mutoke.’ (1 Kulondolola 28:9) Nsonga Solomo kavua ne bua kuimanyina anu pa ditabuja divua tatuende muitabuje nadi Yehowa nansha. Uvua yeye muine ne bua kumanya Yehowa, ne ke tshiakenzaye. Wakalomba Nzambi ne: ‘Umpe meji ne lungenyi bua meme kumanya mua kulopoka ne kulua kumpala kua bantu aba.’​—2 Kulondolola 1:10.

w12 15/4 16 §13

Lamata Yehowa ne muoyo mujima

13 Udi mumone dilongesha didi muaba eu anyi? Mbimpe kuenza malu a mushinga ne adi asankisha bu mudi kubuela mu bisangilu ne kuyisha. Kadi kuenzela Yehowa mudimu ne muoyo umue, kudi kulomba malu makuabu kabidi. (2 Kul. 25:1, 2, 27) Muena Kristo yeye mutungunuke ne kunanga malu adi ‘kunyima’ mu mutshima wende, mmumue ne: ujinga amue malu a mu bulongolodi ebu, udi mua kunyanga malanda ende ne Nzambi. (Luka 17:32) Anu tuetu ‘bakine malu mabi ne balamate malu mimpe’ ke tuetu ‘kuakanangana ne bukalenge bua Nzambi.’ (Lomo 12:9; Luka 9:62) Nunku tuetu bonso tudi ne bua kuenza bua ne: tshintu nansha tshimue tshia mu bulongolodi bua Satana nansha tshiotshi tshikale ne mushinga kayi anyi tshikale tshisankisha mushindu kayi katshitupangishi bua kukumbaja malu a Bukalenge ne muoyo umue.​—2 Kol. 11:14; bala Filipoi 3:13, 14.

w17.09 32 §20, 21

“Ikala ne dikima . . . ne ndaku wenze mudimu”

20 Mukalenge Davidi wakavuluija Solomo ne: Yehowa uvua ne bua kumuambuluisha too ne pavua mudimu wa kuibaka ntempelo ujika. (1 Kul. 28:20) Bu muvua Solomo mubueje mêyi aa mu lungenyi luende ne mu muoyo wende, kakalekela dikala diende muana ne dipanga kuikala ne dimanya dia bungi bimupangisha bua kuenza mudimu to. Wakaleja muvuaye ne dikima dikole, kuenzaye mudimu, ne Yehowa wakamuambuluisha bua kujikija ntempelo mulenga mu bidimu muanda mutekete ne tshitupa.

21 Anu muvua Yehowa muambuluishe Solomo, udi mua kutuambuluisha petu bua kuikala ne dikima ne kukumbaja mudimu wetu mu dîku ne mu tshisumbu. (Yesh. 41:10, 13) Patudi tuenzela Yehowa mudimu ne dikima, netuikale bashindike ne: neatubeneshe lelu ne mu matuku atshilualua. Nunku, “Ikala ne dikima . . . ne ndaku wenze mudimu.”

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w17.03 29 §6, 7

Kuikala mulunda padi bulunda mu njiwu

Davidi uvua ne balunda bakuabu bakashala bamulamate mu bikondo bikole. Tshilejilu, Hushai uvua umue wa ku balunda aba, Bible udi umubikila ne: “Mulunda wa Davidi.” (2 Samuele 16:16; 1 Kulondolola 27:33) Uvua mua kuikala muena mudimu mu lubanza lua mukalenge, muikale mulunda wende ne usomba nende bikole, misangu mikuabu uvua ukumbaja malu masokoka a mukalenge.

Pavua Abashaloma ukeba kuangata bukalenge bua tatuende Davidi ku bukole, bena Isalele ba bungi bakatua ku tshiende, kadi Hushai kakenza nanku to. Pavua Davidi unyema, Hushai wakaya nende. Davidi wakumvua kanyinganyinga ka bungi bua muvua wende muana mulela ne bamue bantu bavuaye mueyemene bamuenzele bibi. Kadi Hushai wakashala ne lulamatu, kuteka too ne muoyo wende mu njiwu, kukumbajaye mudimu uvuabu bamupeshe bua tshifufu katshikumbanyi to. Hushai kavua muenze nanku anu bualu uvua muena mudimu mu lubanza lua mukalenge to. Kadi wakaleja muvuaye mulunda wa lulamatu.​—2 Samuele 15:13-17, 32-37; 16:15–17:16.

LUMINGU LUA DIA 20-26/3

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 1-4

“Mukalenge Solomo wakangata dipangadika dibi”

it-1-F 181

Tshiluilu

Mu bukokeshi bua Solomo malu akashintuluka bua tshiluilu tshia Isalele. Mu bukokeshi buende muvua ndambu wa ditalala, kadi Solomo wakavudija tubalu ne matempu. Bavua basumbile tubalu tua bungi mu Ejipitu, baye natu mu Isalele. Bivua bikengela kuibaka bimenga miaba ya bungi mu ditunga bivuabu mua kutekela bisumbu bipiabipia bia basalayi. (1Bk 4:26; 9:19; 10:26, 29; 2Ku 1:14-17) Kadi Yehowa kakabenesha malu avua Solomo muenze au to. Panyima pa lufu luende ne pa dipanduluka dia bukalenge, tshiluilu tshia Isalele tshiakateketa. Yeshaya wakafunda pashishe ne: “Diakabi dikale kudi badi bapueka mu Ejipitu bua kukeba diambuluisha, badi betekemena tubalu, badi beyemena matempu a mvita bualu adi a bungi, ne beyemena tubalu tua mvita bualu tudi ne bukole. Kadi kabena batangila kudi Wa Tshijila wa Isalele, ne kabena bakeba Yehowa to.”​—Yes 31:1.

it-1-F 430 §4

Ditempu

Mu Isalele, kumpala kua matuku a Solomo kakuvua tshiluilu tshinene tshia matempu a mvita to. Bivua nanku bualu kuvua didimuija dia kudi Nzambi dia ne: mukalenge kavua ne bua kuvudija bungi bua tubalu bienze anu bu ne: bukubi bua tshisamba buvua bufumina kuditu to. Didimuija edi divua dikepesha mudimu uvuabu benza ne matempu bualu bavua baakoka kudi tubalu. (Dut 17:16) Pavua Samuele mudimuije bantu bua bujitu buvua bakalenge ne bua kuteka pa makaya abu, wakamba bua mukalenge wabakokesha ne: “Neangate bana benu ba balume, neabateke mu matempu ende.” (1Sm 8:11) Pavua Abashaloma ne Adoniya bajinga kunyenga bukalenge ku makanda, yonso wa kudibu wakadienzejila ditempu, kukebaye bantu 50 bua bikale banyema kumpala kuende. (2Sm 15:1; 1Bk 1:5) Pavua Davidi mutshimune mukalenge wa ku Soba, wakashiya tubalu 100 tuvua tukoka matempu.​—2Sm 8:3, 4; 10:18.

Bua kukolesha tshiluilu tshia Isalele, mukalenge Solomo wakavudija bungi bua matempu, kuluawu 1400. (1Bk 10:26, 29; 2Ku 1:14, 17) Pakumbusha mu Yelushalema, kuvua kabidi “bimenga bia matempu” bivua ne nzubu ivuabu balamina bintu bia mvita bimpe.​—1Bk 9:19, 22; 2Ku 8:6, 9; 9:25.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w05 1/12 19 6

Malu manene a mu mukanda muibidi wa Kulondolola

1:11, 12. Dilomba dia Solomo diakaleja Yehowa ne: kupeta meji ne dimanya ke tshivua mukalenge eu ujinga ne muoyo wende mujima. Masambila atudi tuela Nzambi adi aleja bushuwa malu adi mu mutshima wetu. Nanku mbimpe tuikale tukonkonona malu atudi tulomba.

LUMINGU LUA DIA 27/3–2/4

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 5-7

“Muoyo wanyi newikalamu misangu yonso”

w02 15/11 5 §1

Kanulekedi didisangisha pamue

Pashishe, pavua Davidi muikale mukalenge mu Yelushalema, wakaleja dijinga dikole dia kuibaka nzubu uvua ne bua kushala kashidi bua butumbi bua Yehowa. Kadi bu muvua Davidi muikale muena mvita, Yehowa wakamuambila ne: ‘Wewe kuena ungibakila nzubu bua meme kutekamu dîna dianyi nansha.’ Pamutu pa Davidi, Yehowa wakasungula Solomo muana wa Davidi bua kuibakaye ntempelo. (1 Kulondolola 22:6-10) Solomo wakabanjija ntempelo mu 1026 kumpala kua bikondo bietu ebi, panyima pa bidimu muanda-mutekete ne tshitupa bia dimuibaka. Yehowa wakanyisha nzubu eu, e kuamba ne: ‘Ngakajidila nzubu eu uwakungashila bua kutekamu dîna dianyi tshiendelele; mêsu anyi ne mutshima wanyi nebikaleku tshiendelele.’ (1 Bakelenge 9:3) Pavua bena Isalele bashala ne lulamatu, Yehowa uvua ushala anu muanyishe nzubu eu. Kadi pavuabu balekela kuenza malu makane, Yehowa kavua kabidi wanyisha nzubu au to, ne ‘[nzubu muine eu uvua ne bua kulua mishiki ya mabuwa].’​—1 Bakelenge 9:4-9; 2 Kulondolola 7:16, 19, 20.

it-2-F 1048

Ntempelo

Muyuki wa bualu buende. Ntempelo eu uvuaku too ne mu 607 K.Y., tshidimu tshivuabu bamubutule kudi tshiluilu tshia Babilona tshivuabu balombole kudi mukalenge Nebukadenesâ. (2Bk 25:9; 2Ku 36:19; Yel 52:13) Bu muvua Isalele muditua mu ntendelelu wa dishima, Nzambi wakalekela bisamba bia bende bua bikengeshe Yuda ne Yelushalema, ne pamuapa bua bapawule ne bintu bia mushinga mukole bia mu ntempelo. Kuvua kabidi bimue bikondo bivuabu balengulule ntempelo. Mukalenge Shishaka wa mu Ejipitu wakadiangatshila bintu bia mushinga mukole bia mu ntempelo (993 K.Y.) mu matuku a Lehabama muana wa Solomo, bidimu bitue ku 33 tshianana bamane kumubanjija. (1Bk 14:25, 26; 2Ku 12:9) Mukalenge Asa (977-937 K.Y.) uvua unemeka nzubu wa Yehowa, kadi bua kukuba Yelushalema bupote buakamusaka bua kukosa mukalenge Bene-hadada wa kumpala muena Sulia mishiku ne arjan ne or bivuaye muangate ku bintu bia mushinga mukole bia mu ntempelo, bua kushipaye tshipungidi tshivuaye mudie ne Bâsha mukalenge wa Isalele.​—1Bk 15:18, 19; 2Ku 15:17, 18; 16:2, 3.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w10-F 1/12 11 §7

Mmumanye ‘muoyo wa muana wa muntu’

Disambila dia Solomo didi mua kutukolesha. Bantu badi mua kupanga kumanya mutudi tumvua, mmumue ne: kupanga kumvua “dikenga dietu” ne “lutatu luetu” bimpe menemene. (Nsumuinu 14:10) Kadi Yehowa mmumanye muoyo wetu ne udi uditatshisha bikole bua bualu buetu. Tuetu bamunzuluile muoyo wetu mu disambila, majitu etu nealue mapepele bua kuambula. Bible udi wamba ne: ‘Numupuile ntatu yenu yonso, bualu yeye udi unutabalela.’​—1 Petelo 5:7.

LUMINGU LUA DIA 10-16/4

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 8-9

“Uvua munange meji”

w99 1/11 20 §4

Pikala kalolo mua kuvulangana

Bushuwa, mukalenge-mukaji wa mu Sheba wakenza kabidi madikolela a bungi bua kuanyisha bua kujimija dîba ne makanda bua kukumbula Solomo. Bidi bimueneka se: Sheba uvua muaba udi ditunga dia Yémen; nanku mukalenge-mukaji ne mulongolongo wa tumelu tuende bavua benze luendu lua kilometre mitue ku 1600 bua kufika ku Yelushalema. Anu bu muakamba Yezu: “uvua mufume kuakashikidila buloba.” Bua tshinyi mukalenge-mukaji wa ku Sheba wakaditatshisha bikole mushindu’eu? Wakalua diambedi bua ‘kuteleja miaku ya meji ya Solomo.’​—Luka 11:31.

w99 1/7 30 §4, 5

Dikumbula diakafila masanka a bungi

Tshitudi bamanye ntshia se: mukalenge-mukaji eu wakafika ku Yelushalema ‘ne batuadi ba bungi, ne tumelo tuakadi ne bintu bia mupuya muimpe ne biamu bia or bia bungi ne mabue a mushinga mukole.’ (1 Bakelenge 10:2a) Bamue bantu badi bamba ne: munkatshi mua “batuadi ba bungi” abu muvua basalayi bavua bamulama. Muanda eu mmumvuike, pa kumona se: mukalenge-mukaji au uvua mfumu wa bukole ne uvua muenze luendu ne bintu bia mushinga wa makumi a miliyo ya dolare.

Kadi mona, mukalenge-mukaji eu wakumvua bua lumu lua Solomo “bua dina dia Yehowa.” Nenku elu kaluvua anu luendu lua malu a bungenda-mushinga to. Bushuwa, mukalenge-mukaji eu uvua mulue bangabanga bua kuteleja meji a Solomo​—pamu’apa bua kumanya malu kampanda avua atangila Yehowa, Nzambi wa Solomo. Bu muvuabi se: uvua mua kuikala wa mu ndelanganyi ya Shema anyi Hama, bavua bikale batendeledi ba Yehowa, mukalenge-mukaji eu uvua mua kuikala musue kumanya malu a tshitendelelu tshia bankambua bende.

w99 1/7 30-31

Dikumbula diakafila masanka a bungi

Meji ne dilubuluka dia bukalenge bua Solomo biakakemesha mukalenge-mukaji wa ku Sheba, ‘lungenyi luakamushikila.’ (1 Bakelenge 10:4, 5, MMM) Bamue badi bamba mudi tshiambilu etshi tshiumvuija ne: mukalenge-mukaji “wakimanyika mueyelu.” Mushikuluji kampanda wakamba mene ne: mukalenge-mukaji wakajimija lungenyi! Mu mishindu yonso bidi bimueneka ne: mukalenge-mukaji wakakema bua bivuaye mumone ne mumvue. Wakamba muvua basadidi ba Solomo bikale ba diakalenga bua muvuabu bateleja meji aa a mukalenge, ne wakabenesha Yehowa bua muvuaye muteke Solomo mu nkuasa wa bumfumu. Pashishe wakapesha mukalenge bintu bia mushinga mukole, ngolo nkayende uvua wa dolare 40000000, ku mushinga udiku lelu’eu. Solomo wakafila pende mapa, kupeshaye mukalenge-mukaji ‘bintu bionso biakasua mutshima wende.’​—1 Bakelenge 10:6-13.

it-2-F 873

Solomo

Pashishe pakamona mukalenge mukaji buimpe bua ntempelo ne nzubu wa Solomo, mêsa ende ne bafidi ba maluvu, bilamba bivua bena mudimu bavuale, ne milambu ya kuosha ivuabu bafila patshibidilu ku ntempelo, “biakamupitshila,” ke yeye kukatshila wamba ne: “Tangila! Kabavua bangambile nansha tshitupa tshia malu. Udi ne meji ne bubanji bipite lumu lumvua mumvue kule ne kule.” Pashishe kuambaye ne: bena mudimu ba mukalenge wa mushindu eu mba diakalenga. Kumufikishabi ku ditumbisha Yehowa Nzambi, kumubeneshaye bua muvuaye muteke Solomo mukalenge bua kukosa bilumbu ne kuteka buakane, bileja muvuaye munange Isalele.​—1Bk 10:4-9; 2Ku 9:3-8.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-2-F 1110 §1

Nkuasa wa Bukalenge

Ku nkuasa yonso ya bukalenge ya mu Isalele, anu wa Solomo ke udibu bumvuije bimpe muvuaye. (1Bk 10:18-20; 2Ku 9:17-19) Bidi bimueneka ne: nkuasa au uvua mu “Lutanda lua nkuasa wa bukalenge.” Lutanda alu luvua umue wa ku nzubu ivua mibakila pa mukuna wa Moliya mu Yelushalema. (1Bk 7:7) Uvua ‘nkuasa wa bukalenge munene wa mibanga, uvua mulamika or mulengeja uvua ne kalutanda ka tshijengu panyima pende; muikale kabidi ne bitekelu bia maboko.’ Nkuasa eu uvua pamuapa muenza ne mibanga. Mushindu uvuabu bibake ntempelo, bidi bimueneka anu bu ne: nkuasa au uvua muenza ne mabaya avuabu balabe or muimpe menemene, ne mulengeja bimpe menemene ne tupesa tua mibanga tua bungi tulamikaku. Kakuyi mpata, pavua muntu utangila nkuasa eu, uvua umona ne: mmuenza anu ne mibanga ne or. Bobu bamane kuakula bua katshibandilu ka bidiatshilu bisambombo kavua kafikisha ku nkuasa wa bukalenge, badi batungunuka bamba ne: “Ntambue ibidi ivua mimane ku luseke lua bitekelu bia maboko. Bavua benze kabidi ntambue 12 mimane pa bidiatshilu bisambombo, umue ku luseke luonso lua bidiatshilu bionso bisambombo.” (2Ku 9:17-19) Dikalaku dia ntambue ayi divua dileja muvua mukalenge mukumbane bua kukokesha. (Gen 49:9, 10; Bua 5:5) Bidi bimueneka ne: ntambue 12 eyi ivua ileja bisa 12 bia Isalele, bileja pamuapa muvua bena Isalele bakokela mukalenge uvua mu nkuasa ne bamutua mpanda. Kuvua tshitekelu tshia makasa tshia or tshilamakaja mu mushindu kampanda anyi kansanga ku nkuasa wa bukalenge. Nkuasa wa bukalenge udibu bumvuije eu uvua muenza ne mibanga ne or, muikale kuulu, ne mutekela mu kalutanda ka tshijengu, muikale kabidi ne ntambue ya butumbi kumpala kuende, uvua muimpe bikole kupita nkuasa mikuabu ya bukalenge ivuaku tshikondo atshi, ivua bakebuludi bapete, ivua mibaka mu bibumba, anyi ivuabu bazole ku bimanu. Mufundi mukuabu wakamba ne: “Kakuvua bukalenge bukuabu nansha bumue buvua buenze nkuasa wa bukalenge wa nanku to.”​—2Ku 9:19.

LUMINGU LUA DIA 17-23/4

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 10-12

“Mibelu ya meji ikuambuluishe”

w18.06 13 §3

Uvua anu mua kuanyishibua kudi Nzambi

Lehabama kuimanaye mukolo mule ne muîpi! Bu yeye muenze tshivua bantu balomba, yeye ne bena mu dîku diende ne bena mudimu bende bavua mua kudipangisha bimue bintu bia mushinga bivuabu bapeta ne kukepesha milambu ivua bantu ne bua kufila. Ku lukuabu luseke, bu yeye mubenge tshia bantu, bavua mua kumutombokela. Uvua mua kuenza tshinyi? Wakanji kulomba lungenyi kudi bakulumpe bavua bapesha Solomo mibelu. Pashishe kulombaye bansonga ba mulongo wende mibelu. Wakalonda mibelu yabu, kuangataye dipangadika dia kukengesha bena Isalele. Kubandamunaye ne: “Nemvuije mutshi wenu wa tshikokedi bujitu, ne nensakidilaku bujitu bukuabu. Tatuanyi uvua mununyoke ne mfimbu ya tshianana, kadi meme nennunyoke ne mfimbu ya tubulu tubulu.”​—2 Kul. 10:6-14.

w01 1/9 28-29

Mushindu uudi mua kuangata mapangadika mimpe

Yehowa mmutupeshe kabidi bantu bapie mu nyuma mu tshisumbu batudi mua kuyukila nabu bua mapangadika atudi tujinga kuangata. (Efeso 4:11, 12) Kadi patudi tuya kuyukila nabu, katuena ne bua kulonda tshilele tshia bantu batu bayikila ne eu pashishe baya kudi mukuabu too ne papetabu muntu wikala mua kubambila tshidibu buobu basue nansha. Ne kunyima bashisha kulonda mibelu ya wa ndekelu eu. Tuvuluke kabidi didimuija didi tshilejilu tshia Lehabama tshifila. Pakasuaye bua kuangata dipangadika kampanda dinene, bantu bakole bavua benze mudimu ne tatuende bakamupesha mubelu mulenga. Kadi pamutu pa kulonda mubelu wabu, wakalomba mibelu kudi bansongalume bavuaye mukole nabu pamue. Wakalonda mubelu wabu ne kuangataye dipangadika dibi menemene diakamufikisha ku dijimija tshitupa tshinene tshia bumfumu buende.​—1 Bakelenge 12:1-17.

Paudi ukeba mibelu, mbimpe wewe kuyilomba kudi bantu bakadi bamonemone malu, bantu badi bamanye Bible mpala ne nyima ne badi banemeka mêyi makane adimu. (Nsumuinu 1:5; 11:14; 13:20) Padiku mushindu, keba dîba dia kuelangana meji bua mêyi adi atangila tshilumbu etshi ne bua ngenyi yonso iudi mupete mu mikanda iudi mubale. Wewe mufike ku diumvua malu bimpe ku diambuluisha dia Dîyi dia Yehowa, pamu’apa newangate dipangadika diakane.​—Filipoi 4:6, 7.

it-2-F 754 §2

Lehabama

Bu muvua Lehabama ne diambu ne tshikisu tshia bungi, bantu ba bungi menemene bavuaye ukokesha bakamubenga. Anu tshisa tshia Yuda ne tshia Benyamina ke biakatungunuka ne kutua nzubu wa Davidi mpanda. Bakuidi ne bena Lewi ba mu makalenge onso abidi ne bantu bakuabu babala ku minu ba mu bisa dikumi bakatungunuka pabu ne kumutua mpanda.​—1Bk 12:16, 17; 2Ku 10:16, 17; 11:13, 14, 16.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 618-619

Bademon bavua benze bu mbuji

Mêyi a Yoshua adi mu Yoshua 24:14 adi aleja ne: bena Isalele bakabuelakana mu ntendelelu wa dishima mu mushindu kampanda pavuabu mu Ejipitu. Yehezekele wakalua kuleja ne: bienzedi bia bampangano biakashala munkatshi mua bena Isalele bidimu bia bungi. (Yhz 23:8, 21) Bua bualu abu, bamue bamanyi ba malu a mu Bible badi bela meji ne: bu muvua Nzambi muelele bena Isalele mukenji wa kubenga kulambula “milambu kudi bademon badi bu mbuji” (Lew 17:1-7) ne bu muvua Yalobama muteke bakuidi “bua miaba mitumbuke, bua bademon bavua benze bu mbuji ne bua tuana tua ngombe tuvuaye muenze” (2Ku 11:15) bidi bimueneka ne: kuvua bena Isalele bavua baditue mu ditendelela mbuji dia buena divua ditape bu meshi mu Ejipitu, nangananga kuinshi kua Ejipitu. Hérodote (II, 46) udi uleja ne: ntendelelu wa mu Ejipitu eu wakafikisha bena Greke kuditendelela nzambi udibu babikila ne: Pan ne kuditendelela satyres (nzambi ya muitu yakaluabu kuamba muvuayi ne nsengu, ne mukila ne bikono bia mbuji). Bamue bantu badi bamba ne: bu muvua nzambi ya dishima eyi mikale ne bimue bitupa bia mubidi bia nyama, ke bualu kayi bantu batu bazola Satana ne mukila ne nsengu ne makasa mapanduluke, bilele bivua nabi bantu ba kale bavua badiamba muvuabu bena Kristo.

Kadi ki mbaleje tshivua nzambi “ivua ne miosa” (seʽirim) eyi to. Bamue badi bela meji ne: ivua mbuji yetu milelela eyi anyi mpingu ya mbuji, kadi kakuena anu tshidi tshijadika menemene ne: bidi nanku to; kakuena mvese wa mu Bible nansha umue udi ujadika bualu ebu to. Tshiambilu tshidibu bafunde muaba eu tshidi mua kuikala tshileja anu patupu ne: mu mitu ya bantu bavua batendelela nzambi ya dishima ayi bavua bayimona bu mbuji anyi mikale ne miosa. Mbatele “mbuji” mu mvese eyi bua kupetula mu mushindu kampanda bintu bionso bivuabu batendelela nabi mpingu. Mu mushindu wa muomumue, muaku udibu bakudimune ne: mpingu mu mvese ya bungi udi ufumina ku muaku wa kale udi umvuija “tumvi tua nyama,” tshibi kabiyi bisua kuleja ne: mpingu ayi ivua mienza ne tumvi tua nyama to.​—Lew 26:30; Dut 29:17.

LUMINGU LUA DIA 24-30/4

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 13-16

“Ndîba kayi ditudi ne bua kueyemena Yehowa?”

w21.03 5 §12

Nuenu bansongalume, tshia kuenza bua bakuabu banueyemene

12 Patshivua mukalenge Asa nsonga, uvua ne budipuekeshi ne dikima. Tshilejilu, pavuaye mupingane tatuende Abiya mu bukalenge, wakabanga kumbusha ntendelelu wa mpingu. “Wakambila kabidi bena Yuda bua kukeba Yehowa Nzambi wa bankambua babu ne bua kutumikila mikenji yende ne mêyi ende.” (2 Kul. 14:1-7) Bualu bukuabu, pavua Zela muena Etshiopi mubuele mu Yuda ne basalayi 1000000, Asa wakaleja muvuaye ne meji bualu wakalomba Yehowa diambuluisha wamba ne: “Yehowa wanyi, buebe wewe kabiena ne bualu nansha baudi wambuluisha bikale ba bungi anyi kabayi ne bukole. Tuambuluisha koku, Yehowa Nzambi wetu, bualu tudi tukueyemena.” Mêyi malenga avua Asa muambe aa avua aleja muvuaye ne ditabuja dikole dia ne: Yehowa udi ne bukole bua kusungila bantu bende. Asa wakeyemena Tatuende wa mu diulu; nunku “Yehowa wakatshimuna bena Etshiopi.”​—2Kul. 14:8-12.

w21.03 5 §13

Nuenu bansongalume, tshia kuenza bua bakuabu banueyemene

13 Kakuyi mpata, bivua bienza buôwa bua bungi bua kudimona kumpala kua basalayi 1000000, kadi Asa yeye wakabatshimuna. Kadi diakabi, pavua tshiluilu tshia basalayi bakese tshilue kuluisha Asa, kakeyemena Yehowa to. Dîba divua Bâsha mukalenge mubi wa Isalele mulue kuluisha Asa, Asa wakanyemena kudi mukalenga wa Sulia. Dipangadika adi diakabakebela dikenga! Yehowa wakatuma muprofete Hanani bua kuambila Asa ne: “Bu muuvua mueyemene mukalenge wa Sulia kuyi mueyemene Yehowa Nzambi webe, tshiluilu tshia mukalenge wa Sulia ntshipanduke mu tshianza tshiebe.” Nunku kubangila anu tshikondo atshi bakashala bela Asa mvita. (2 Kul. 16:7, 9; 1 Bak. 15:32) Bidi binulongesha tshinyi?

w21.03 6 §14

Nuenu bansongalume, tshia kuenza bua bakuabu banueyemene

14 Ikala anu udipuekesha ne utungunuke ne kueyemena Yehowa. Pauvua mubatijibue, uvua muleje muuvua ne ditabuja dikole ne mueyemene Yehowa. Yehowa pende uvua ne disanka dia kukupesha diakalenga dia kubuela mu dîku diende. Mpindieu bidi bikengela bua ushale mumueyemene. Bidi mua kuikala bipepele bua kueyemena Yehowa dîba diudi ujinga bua kuangata mapangadika adi mua kushintulula nsombelu webe, kadi utu wenza tshinyi bua malu makuabu? Bidi ne mushinga wa bungi bua kueyemena Yehowa paudi wangata mapangadika nansha wowu atangila dipitshisha kapepe, mudimu wa bianza, anyi bipatshila biebe bikuabu. Kudieyemenyi to. Kadi mbimpe ukebe mêyi manene a mu Bible adi atangila nsombelu webe, pashishe uatumikile. (Nsu. 3:5, 6) Wewe wenza nanku neusankishe Yehowa ne bena mu tshisumbu nebakunemeke.​—Bala 1 Timote 4:12.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w17.03 19 §7

Enzela Yehowa mudimu ne muoyo mujima

7 Mmunyi mutudi mua kumanya ne: tudi badifile kudi Yehowa ne muoyo mujima? Tudi mua kudiebeja ne: ‘Nentumikilaku Yehowa nansha biobi bikole anyi? Ndiku mudisuike ne muoyo mujima bua kulama tshisumbu tshiende tshikezuke anyi?’ Elabi meji bungi bua dikima divua Asa ukengela bua kumbusha kakuende muntu mukaji mu muanzu wende wa mukalenge mukaji. Kudi misangu idibi mua kukulomba bua kuikala ne dikima bu Asa. Tshilejilu, newenze tshinyi bobu bipate muena mu dîku dienu mu tshisumbu anyi mulunda webe wa pa muoyo udi muenze mpekatu kayi munyingalale? Neudisuike bua kubenga kulamakanangana nende anyi? Muoyo webe neukusake bua kuenza tshinyi?

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu