TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • mwbr23 ngondo 5 dib. 1-12
  • Malu adibu baledile mu “Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu”

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malu adibu baledile mu “Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu”
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2023
  • Tumitu tua bualu
  • LUMINGU LUA DIA 1-7/5
  • Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
  • w17.03 20 ¶10, 11
  • LUMINGU LUA DIA 8-14/5
  • BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 20-21
  • “Ikalayi ne ditabuja kudi Yehowa Nzambi wenu”
  • w14 15/12 23 ¶8
  • w21.11 16 ¶7
  • Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
  • it-2-F 1190 ¶5, 6
  • LUMINGU 15-21/5
  • BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 22-24
  • “Yehowa udi ufuta bienzedi bia dikima”
  • w09-F 1/4 24 ¶1, 2
  • w09-F 1/4 24 ¶3-5
  • it-1-F 776 ¶8
  • Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
  • it-2-F 1231 ¶10
  • LUMINGU LUA DIA 22-28/5
  • BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 25-27
  • “Yehowa udi ne mushindu wa kukupesha bia bungi kupita apu”
  • it-2-F 1186 ¶3
  • w21.08 30 ¶16
  • Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
  • w07 15/12 10 ¶1, 2
  • LUMINGU LUA DIA 29/5–4/6
  • Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
  • w12 15/2 24, 25
  • LUMINGU LUA DIA 5-11/6
  • BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 30-31
  • “Kudisangisha pamue kuimpe buetu tuetu”
  • it-1-F 1132 §2
  • it-1-F 1132 ¶3
  • it-1-F 1132 ¶4, 5
  • Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
  • w18.09 6 ¶14, 15
  • LUMINGU LUA DIA 12-18/6
  • BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 32-33
  • “Ikala ukolesha bena Kristo nebe mu bikondo bia ntatu”
  • it-1-F 212
  • w13 15/11 19 ¶12
  • w13 15/11 19 ¶13
  • Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
  • w21.10 4-5 ¶11, 12
  • LUMINGU LUA DIA 19-25/6
  • BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 34-36
  • “Dîyi dia Nzambi didiku dikuambuluisha bikole anyi?”
  • it-1-F 1152 ¶3
  • w09 15/6 10 ¶20
  • Bubanji bua mu dîyi dia Nzambi
  • w17.03 27 ¶15-17
  • LUMINGU LUA DIA 26/6–2/7
  • BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EZELA 1-3
  • “Itaba bua Yehowa enze nebe mudimu”
  • w22.03 14 ¶1
  • w17.10 26 ¶2
  • Matempu a mvita ne tshifulu tshia butumbi bidi bikukuba
  • Bubanji bua mu dîyi dia Nzambi
  • w06 15/1 19 ¶1
Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2023
mwbr23 ngondo 5 dib. 1-12

Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu

© 2023 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania

LUMINGU LUA DIA 1-7/5

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 17-19

“Mona bakuabu mudi Yehowa ubamona”

w17.03 24 ¶7

Neuteke muoyo webe ku malu mafunda anyi?

7 Tukonkononayi mpindieu tshilejilu tshia Yehoshafata muana wa Asa. Uvua ne ngikadilu mimpe ya bungi ivua Yehowa wanyisha. Pakeyemenaye Yehowa, wakenza malu mimpe a bungi. Kadi wakangata kabidi amue mapangadika mabi. Tshilejilu, wakenza bua muanende asele muana wa bakaji wa Ahaba mukalenge mubi. Panyima pa matuku, Yehoshafata wakaditua ku tshia Ahaba bua kuluisha bena Sulia, nansha muvua muprofete Mikaya mumudimuije bua kenji nanku. Mu mvita amu, bena Sulia bakaluisha Yehoshafata ne kukebabu bua kumushipa. (2 Kul. 18:1-32) Pakapinganaye mu Yelushalema, muprofete Yehu wakamuambila ne: ‘Buudi nabu mbua kukuatshisha bantu babi ne bua kunanga badi ne Yehowa lukuna anyi?’​—Bala 2 Kulondolola 19:1-3.

w15 15/8 11-12 ¶8, 9

Elangana meji bua dinanga dia Yehowa didi dishala kashidi

8 Yehowa mmusue bua tumanye ne: mmutunange ne kena wimanyina anu pa mapanga etu to. Udi ukeba anu bua kumona malu mimpe adi munda muetu. (2 Kul. 16:9) Tuangate tshilejilu tshia muvua Yehowa mumone malu mimpe avua munda mua mukalenge wa Yuda Yehoshafata. Yehoshafata wakangata dipangadika dibi dia kudisangisha ne mukalenge wa Isalele Ahaba bua kuluangana ne bena Sulia ku Lamota-gilada. Nansha muvua baprofete ba dishima 400 bambile Ahaba muntu mubi ne: uvua ne bua kutshimuna mvita, Mikaya muprofete mulelela wa Yehowa wakambila Yehoshafata ne Ahaba ne: bobu baluangane, bavua ne bua kubatshimuna. Ke tshiakenzeka menemene. Ahaba wakafua mu mvita, kadi Yehoshafata wakapanduka buoya ku tshibala. Pakajika mvita, Yehowa wakatuma Yehu bua kubela Yehoshafata bua tshilema tshivuaye muenze. Nunku Yehu wakamuambila kabidi ne: “Malu mimpe makuabu adi munda muebe.”​​—2 Kul. 18:4, 5, 18-22, 33, 34; 19:1-3.

9 Bidimu bia bungi kumpala, Yehoshafata ukavua muambile bantu bende banene, bena Lewi, ne bakuidi bua kuya mu bimenga bionso bia mu Yuda bua kulongeshabu bantu mikenji ya Yehowa. Bavua benze mudimu wabu bimpe bualu too ne bantu ba mu bisamba bikuabu bakafika ku dimanya Yehowa. (2 Kul. 17:3-10) Kadi nansha muvua Yehoshafata mulue kuangata dipangadika dibi pashishe, Yehowa kavua mupue muoyo malu mimpe avuaye muenze kumpala mu nsombelu wende to. Tshilejilu etshi tshidi tshitukolesha bikole bualu imue misangu tutu tuenza bilema. Kadi, tuetu benzele Yehowa mudimu ne muetu muonso, neatungunuke ne kutunanga ne kakupua malu mimpe atudi benze muoyo to.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w17.03 20 ¶10, 11

Enzela Yehowa mudimu ne muoyo mujima

10 Yehoshafata wakatungunuka ne ‘kuenda mu njila ya Asa tatuende.’ (2 Kul. 20:31, 32) Mushindu kayi? Anu bu tatuende, Yehoshafata wakakankamija bantu bua kutungunuka ne kutendelela Yehowa. Wakatuma bantu balume mu bimenga bia Yuda bua kulongesha bantu malu a mu “mukanda wa mikenji ya Yehowa.” (2 Kul. 17:7-10) Wakaya too ne mu teritware wa bukalenge bua Isalele bua ku nord, kudi bantu ba ku mikuna ya Efelayima, bua ‘kubapingaja kudi Yehowa.’ (2 Kul. 19:4) Yehoshafata uvua mukalenge ‘wakakeba Yehowa ne mutshima wende wonso.’​—2 Kul. 22:9.

11 Lelu eu, Yehowa mmusue bua bantu ba pa buloba bujima balonge malu ende, ne tuetu bonso tudi mua kuambuluisha mu mudimu eu. Udiku mudifundile tshipatshila tshia kuyisha ngondo yonso anyi? Udiku musue kulongesha bantu bakuabu malu a mu Bible bua kutuadijabu pabu kutendelela Yehowa anyi? Utuku usambila bua bualu ebu anyi? Wewe mudienzeje, Yehowa neakuambuluishe bua kutuadija dilonga dia Bible ne muntu. Udiku witaba bua kulonga ne muntu nansha biobi bikulomba bua kuenza nanku mu mêba ebe a kuikisha anyi? Anu bu muvua Yehoshafata mudienzeje bua kuambuluisha bakuabu bua kutuadijabu kuenzela kabidi Yehowa mudimu, tudi petu mua kudienzeja bua kuambuluisha bantu bakadi balekele kuyisha. Bakulu mu tshisumbu batu kabidi balongolola bua kuya kukumbula bantu badibu bipate mu tshisumbu badi mu teritware wa tshisumbu tshiabu bakadi mua kuikala balekele tshibidilu tshiabu tshia kuenza mpekatu, ne kubapesha diambuluisha.

LUMINGU LUA DIA 8-14/5

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 20-21

“Ikalayi ne ditabuja kudi Yehowa Nzambi wenu”

w14 15/12 23 ¶8

Tudisuikayi pamue bua kupita bimpe ne nshikidilu wa ndongoluelu eu

8 Mu matuku a mukalenge Yehoshafata, bantu ba Nzambi bakatuilangana ne buluishi bunene, mmumue ne: “tshisumbu tshia bantu tshinene” ba mu bisamba bivua bibanyunguluke. (2 Kul. 20:1, 2) Bia disanka, bantu ba Nzambi kabakakeba bua kutshimuna muluishi ne bukole buabu nkayabu to. Kadi bakeyemena Yehowa. (Bala 2 Kulondolola 20:3, 4.) Kabavua benza malu muntu pa nkayende ne muntu yonso wenza tshivuaye mumone tshikumbane peshi tshivua muoyo wende umusaka bua kuenza to. Bible udi utuambila ne: ‘Bena Yuda bonso bakadi bimane kumpala kua Yehowa ne bana babu bakese ne bakaji babu ne bana babu ba balume.’ (2 Kul. 20:13) Bansonga ne bakulumpe bavua badisuike mu ditabuja bua kulonda bulombodi bua Yehowa ne Yehowa wakabakuba kudi muluishi wabu. (2 Kul. 20:20-27) Ki ntshilejilu tshimpe tshia mudi bantu ba Nzambi mua kupita ne ntatu anyi?

w21.11 16 ¶7

Nuenu batshidi babuelelaku mu dibaka, difilayi mu dienzela Yehowa mudimu

7 Yehowa wakambila Yehoshafata mukana mua muena Lewi kampanda diende Yahaziele ne: “Dilongololayi, nushale bimane, ne numone lupandu lua Yehowa bua bualu buenu.” (2 Kul. 20:13-17) Au mushindu ki ngutubu baluangana mvita to! Nansha nanku, mêyi au kaavua mafumine kudi muntu wetu eu to; avua mafumine kudi Yehowa. Yehoshafata wakeyemena Yehowa ne muoyo wende wonso, kuenzaye anu muvuabu bamuambile. Pakapatukaye yeye ne bena mu tshisamba tshiende bua kukungamangana ne baluishi, kakateka balume ba mvita kumpala kua tshiluilu to, kadi wakateka bimbi ba misambu bavua kabayi ne bia mvita. Yehowa kakalekela Yehoshafata upueka ne mâyi to; wakamutshimuina tshiluilu tshia baluishi abu.​—2 Kul. 20:18-23.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-2-F 1190 ¶5, 6

Yeholama

Yeholama kakalonda tshilejilu tshia tatuende Yehoshafata uvua muenze malu mimpe to, bualu mukajende Atalaya wakamusaka bua kuenza malu mabi. (2Bk 8:18) Yeholama wakashipa bana babu ba balume basambombo ne bamue bakokeshi ba mu Yuda, kumbushaye kabidi too ne bantu ku ntendelelu wa Yehowa kubasakaye kuditendelela nzambi ya dishima. (2Ku 21:1-6, 11-14) Tshikondo tshionso tshivuaye mukokeshe kuvua anu bimvundu mu bukalenge buende ne makokianganyi ne bisamba bikuabu. Edome wakatomboka; pashishe Libina kutombokelaye penda Yuda. (2Bk 8:20-22) Muprofete Eliya wakatumina Yeholama mukanda kumudimuijaye wamba ne: “[Tangila!] Yehowa udi ukuma bantu bebe, bana bebe, bakaji bebe, ne bintu biebe bionso mukumu mukole.” Kadi wewe mukalenge Yeholama, “neusame masama a bungi, neusame kabidi ne disama dia mala, too ne padi mala ebe akupatuka bua disama adi, ku dituku ku dituku.”​—2Ku 21:12-15.

Ke tshiakenzeka menemene. Yehowa wakalekela bena Arabe ne bena Peleshete babuela mu ditunga, kukuatabu bakaji ba Yeholama ne bana bende kuyabu nabu mu bupika. Nzambi wakalekela anu Yehoaza muana wa Yeholama wa mukala (uvuabu babikila kabidi ne: Ahazaya) upanduka. Uvua muenze nanku anu bua kulama tshipungidi tshia Bukalenge tshivuaye mudie ne Davidi. “Panyima pa malu onso aa, Yehowa [wakatua Yeholama] disama dia mu mala divuabu kabayi mua kuondopa.” Panyima pa bidimu bibidi “mala akamupatuka,” ndekelu wa bionso kuluaye kufua. Ke mushindu wakafua muntu mubi eu ne “muntu nansha umue kakanyingalala pakafuaye to.” Bakamujiika mu tshimenga tshia Davidi, “kadi ki mmu miaba ya kujiikilangana ya bakalenge to.” Muanende Ahazaya wakalua mukalenge pa muaba wende.​—2Ku 21:7, 16-20; 22:1; 1Ku 3:10, 11.

LUMINGU 15-21/5

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 22-24

“Yehowa udi ufuta bienzedi bia dikima”

w09-F 1/4 24 ¶1, 2

Yoasha wakalekela Yehowa bua balunda babi

MALU avua enzeka mu tshimenga tshia Yelushalema muaba uvua ntempelo wa Nzambi avua mabi matambe. Bavua bafuma ku dishipa Mukalenge Ahazaya. Mamuende Atalaya wakenza bualu bubi bua dikema. Wakashebesha bana ba balume ba mukalenge, bavua bikulu bende yeye muine. Udi mumanye bua tshinyi uvua muenze nanku anyi?​— Mbualu uvua musue kulue mukokeshi pa muaba wabu.

Kadi bakasungila muikilu wa Atalaya wa balume utshivua muana wa mu maboko diende Yoasha, kakuende kayi nansha mumanye to. Udiku musue kumanya muvuabu bamusungile anyi?​— Bushuwa, Yehoshabata tatuende mukaji wa muana au wakamusokoka mu ntempelo wa Nzambi. Uvua ne mushindu wa kuenza nanku bualu bayende Yehoyada uvua muakuidi munene. Nunku bubidi buabu bakalama Yoasha mu bukubi.

w09-F 1/4 24 ¶3-5

Yoasha wakalekela Yehowa bua balunda babi

Bakasokoka Yoasha munkatshi mua bidimu bisambombo mu ntempelo. Bobu kumulongesha malu onso a Yehowa Nzambi ne mikenji yende. Ndekelu wa bionso, pakakumbaja Yoasha bidimu muanda mutekete, Yehoyada wakenza malu ne dikima bua kumuteka mukalenge. Udiku musue kumanya muvua Yehoyada muenze malu ne tshiakafikila kakuende wa Yoasha uvua mukalenge mukaji mubi anyi?​—

Yehoyada wakabikidisha balami ba pa buabu mu musokoko bavua balame bakalenge ku Yelushalema. Kubambilaye ne: yeye ne mukajende bavua basungile muana wa balume wa mukalenge Ahazaya utshivua mu maboko. Pashishe Yehoyada wakabaleja Yoasha, bobu kumona ne: yeye ke uvua ne bua kuikala mukalenge. Bobu kuela tshifufu.

Pashishe Yehoyada wakapatula Yoasha ne kumutekaye tshifulu tshia bukalenge. Bantu “bakabanga kukuma bikashi bamba ne: ‘Mukalenge ikale ne muoyo matuku a bungi!’” Balami abu bavua banyunguluke Yoasha bua kumulama. Pakumvua Atalaya muvua bantu basanka, wakaya lubilu bua kubakandika. Kadi Yehoyada wakatumina balami dîyi bua bamushipe.​—2Bk 11:1-16.

it-1-F 776 ¶8

Dijikangana, Nkita

Bakapesha muakuidi munene Yehoyada uvua muntu muimpe bunême bua kujiikibua mu “Tshimenga tshia Davidi pamue ne bakalenge.” Yeye ke muntu umuepele uvua kayi wa mu ndelenganyi ya bukalenge udibu batele uvuabu bajiike muaba au.​—2Ku 24:15, 16.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-2-F 1231 ¶10

Zekâya

12. Muana wa muakuidi munene Yehoyada. Pakafua Yehoyada, Yoasha wakalekela ntendelelu mulelela, kulondaye mibelu mibi pamutu pa kulonda mibelu ya baprofete ba Yehowa. Zekâya, muana wa tatuende mukaji wa Yoasha (2Ku 22:11), wakadimuija bantu ne dîsu dikole bua bualu abu, kadi pamutu pa bobu kunyingalala bakamuasa mabue mu lubanza lua ntempelo. Zekâya wakamba mêyi aa pavuaye wenda ufua: “Yehowa atangile bualu ebu ne akulumbuluishe.” Dîyi dia buprofete edi diakakumbana. Bena Sulia bakanyangakaja bintu bia bungi mu Yuda ne kabidi bakashipa Yoasha kudi bena mudimu bende babidi “bualu uvua muele mashi a bana ba balume ba muakuidi Yehoyada panshi.” Mu nkudimuinu wa Septante wa mu tshiena Greke ne wa Vulgate wa mu Latin mbalejamu ne: bakashipa Yoasha bua kusombuela mashi a “muana” wa Yehoyada. Kadi mu mikanda ya Bamasorete ne mu Bible wa tshiena Sulia badi bakulamu bua “bana ba balume,” babatela pamuapa ku bungi bua kuleja lumu ne mushinga uvua nawu Zekâya uvua muprofete ne muakuidi, muana wa Yehoyada.​—2Ku 24:17-22, 25.

LUMINGU LUA DIA 22-28/5

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 25-27

“Yehowa udi ne mushindu wa kukupesha bia bungi kupita apu”

it-2-F 1186 ¶3

Yoasha

Yoasha wakapesha mukalenge wa Yuda basalayi binunu 100 bua kuluisha bena Edome. Kadi anu bu muvua “muntu wa Nzambi mulelela” mubabele, bakabapingaja kumabu. Nansha mukavuabu babafute ntalanta 100 ya arjan (ndola 660600), bakafiika munda bua muvuabu babapingaja kumabu, pamuapa bualu bavua ne bua kupangila bintu bivuabu mua kupeta mu bivuabu mua kunyenga ku mvita. Ke bualu kayi pakafumabu ku Nord bakapawula bintu mu bimenga bia bukalenge bua ku Sud, kumbukila ku Samalea (muaba uvua mua kuikala bitudilu biabu) too ne ku Bete-holona.​—2Ku 25:6-10, 13.

w21.08 30 ¶16

Mua ‘kulabula’ buimpe bua Yehowa

16 Dipangisha amue malu bua Yehowa. Kabiena bikengela tulekele bintu bionso bitudi banange bua tuetu kushisha kusankisha Yehowa to. (Muam. 5:19, 20) Kadi tuetu badilaminyine bua kudifila mu mudimu wa Nzambi anu bualu katuena basue kulekela bimue bintu bitudi banange, tudi mua kuenza tshilema tshia buena tshia muntu wa mu tshilejilu tshia Yezu. Uvua muenze mudimu mukole bua kupeta bintu bimpe bia bungi kadi kavua uditatshishe bua malu a Nzambi to. (Bala Luka 12:16-21.) Muanetu wa balume mukuabu udi musombele mu France diende Christian udi wamba ne: “Tshivua ndifila muanyi muonso mu mudimu wa Yehowa ne bua kuambuluisha dîku dianyi to.” Yeye ne mukajende bakapangadija bua kulua bampanda-njila. Kadi bua kukumbajabu tshipatshila tshiabu atshi, bivua bikengela balekele midimu ivuabu benza. Bakatuadija kuenza kamudimu ka disukuilangana nzubu bua kukumbajabu majinga abu, ne bakalonga mua kusanka ne makuta makese avuabu bapeta. Badiku basanka bua muvuabu balekele bimue bintu bua kuluabu bampanda-njila anyi? Christian udi wamba ne: “Mudimu wetu wa buambi udi utusankisha bikole, ne patudi tumona balongi ba Bible ne bantu batudi tupinganyina balonga malu a Yehowa bidi bitusankisha kabidi bikole.”

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w07 15/12 10 ¶1, 2

Udiku ne mulongeshi wa malu a Nzambi anyi?

UZIYA wakalua mukalenge mu bukalenge bua Yuda buvua ku sud patshivuaye ne bidimu 16. Wakakokesha bidimu bipite pa 50, kubangila ku ndekelu kua siekele wa tshitema too ne ku ntuadijilu kua siekele wa muanda mukulu kumpala kua Yezu. Kubangila anu patshivua Uziya mupuekele, “uvua wenza malu avua [Yehowa] muanyishe.” Ntshinyi tshiakamusaka bua kulonda njila muakane? Bible udi utuambila ne: “[Uziya] uvua ukeba amu [Nzambi] matuku onso avua Zekariya, uvua umulongesha mua kutshina [Nzambi mulelela], mutshikale ne muoyo panu. Bu muvuaye ukeba [Yehowa, Nzambi mulelela] kumututshisha diakalenga.”​—2 Kulondolola 26:1, 4, 5, MMM.

Katuena bamanye malu a bungi a Zekâya eu uvua upesha mukalenge mibelu, pa kumbusha muyuki eu udi mu Bible. Zekâya wakasaka mukalenge eu utshivua nsonga ku dienza malu makane bualu uvua “umulongesha mua kutshina Nzambi mulelela.” Mukanda kampanda udi wamba ne: Zekâya uvua “muntu uvua mumanye Mifundu ya tshijila bimpe, uvua ne dimanya dia bungi mu malu a ntendelelu ne mumanye mua kualongesha bakuabu.” (The Expositor’s Bible) Mushikuluji mukuabu wa malu a mu Bible wakamba bua Zekâya ne: “Uvua mumanye bimpe mêyi a buprofete ne . . . uvua ne meji, lulamatu, uvua muntu muimpe; ne bidi bimueneka ne: wakambuluisha Uziya bikole.”

LUMINGU LUA DIA 29/5–4/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 28-29

“Udi mua kuenzela Yehowa mudimu nansha baledi bobu kabayi bakushile tshilejilu tshimpe”

w16.02 14 ¶8

Nuidikije balunda ba Yehowa ba pa muoyo

8 Nsombelu wa Hezikiya uvua mushilangane bikole ne wa Luta. Hezikiya uvua mu tshisamba tshivua tshidilambule kudi Nzambi. Kadi bena Isalele bonso kabakashala ne lulamatu to. Mukalenge Ahaza, tatuende wa Hezikiya uvua muntu mubi. Wakabenga kunemeka ntempelo wa Nzambi, ne kusaka bantu bua kutendelela nzambi mikuabu. Ahaza uvua mene mufile bamue bana babu ne Hezikiya bua kubuosha ne muoyo bu milambu kudi nzambi wa dishima. Bushuwa, Hezikiya uvua mu nsombelu mubi menemene ku buana buende!​—2 Bak. 16:2-4, 10-17; 2 Kul. 28:1-3.

w16.02 14 ¶9-11

Nuidikije balunda ba Yehowa ba pa muoyo

9 Tshilejilu tshibi tshia Ahaza tshivua mua kufikisha muanende Hezikiya ku dikina Yehowa anyi ku dimukuatshila tshiji. Lelu, bamue bantu badi batantamene ntatu mishadile menemene ku ya Hezikiya badi bela meji ne: badi ne kabingila ka ‘kukuatshila Yehowa tshiji’ anyi kukina bulongolodi buende. (Nsu. 19:3) Bakuabu badi bela meji ne: nsombelu mubi wa mu dîku diabu ke udi wenza bua bikale pabu ne nsombelu mubi anyi udi ubafikisha ku dienza bilema bia muomumue ne bia baledi babu. (Yeh. 18:2, 3) Kadi ngelelu wa meji wa nunku mmulelela anyi?

10 Nsombelu wa Hezikiya udi uleja ne: diandamuna dia lukonko elu didi ne: tòo. Kakuena bualu nansha bumue budi mua kutusaka bua kukuatshila Yehowa tshiji to. Yeye ki ngudi ukebesha malu mabi adi afikila bantu to. (Yobo 34:10) Bulelela budi ne: baledi badi mua kulongesha bana babu bua kuenza malu mimpe anyi mabi. (Nsu. 22:6; Kolos. 3:21) Ebi kabiena biumvuija ne: nsombelu wa mu dîku dietu ke waleja tshituikala to. Bua tshinyi? Bualu Yehowa mmutufuke ne tshipedi anyi budikadidi bua kudisunguila malu, mmumue ne: tudi mua kudisunguila bua kuenza tshidi tshimpe anyi tshidi tshibi. (Dut. 30:19) Mmunyi muvua Hezikiya muenze mudimu ne tshipedi tshia mushinga etshi?

11 Nansha muvua tatuende wa Hezikiya umue wa ku bakalenge babi menemene ba mu Yuda, Hezikiya yeye wakalua umue wa ku bakalenge bimpe menemene. (Bala 2 Bakelenge 18:5, 6.) Wakasungula bua kubenga kulonda tshilejilu tshibi tshia tatuende. Kadi, wakasungula bua kuteleja bimpe menemene baprofete ba Yehowa bu mudi: Yeshayi, Mika, ne Hoshea. Wakateya ntema bikole ku mibelu yabu ne ku malu avuabu bamuambile bua kuakaja. Ebi biakamusaka bua kujikija malu mabi a bungi avua tatuende mukebeshe. Wakakezula ntempelo, kulomba Nzambi bua abuikidile bantu mibi yabu, ne kumbusha mpingu yonso ivua mu buloba buabu. (2 Kul. 29:1-11, 18-24; 31:1) Pashishe pavua Saneheliba mukalenge wa Suliya ujinga kuela Yelushalema mvita, Hezikiya wakaleja muvuaye ne dikima ne ditabuja dikole. Uvua ne dieyemena dia ne: Yehowa uvua ne bua kukuba bantu bende ne kubapesha bukole. (2 Kul. 32:7, 8) Musangu kampanda Hezikiya wakapeta lutambishi, kadi pavua Yehowa mumubele, wakadipuekesha. (2 Kul. 32:24-26) Bidi bimueneka patoke ne: Hezikiya ntshilejilu tshitambe buimpe tshia tuetu kuidikija. Kavua mulekele bibidilu bia mu dîku diabu binyanga nsombelu wende to. Kadi, wakaleja ne: uvua mulunda wa Yehowa.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w12 15/2 24, 25

Natana​—Muntu uvua muimanyine ntendelelu mulelela ne lulamatu

Bu muvua Natana mutendeledi mulelela wa Yehowa, wakitaba ne disanka dionso bua kuambuluisha Davidi mu mudimu wende wa kuibaka ntempelo uvua muaba wa kumpala wa ntendelelu mulelela pa buloba. Kadi bidi bimueneke ne: musangu au Natana wakafila lungenyi luende pamutu pa kuakula mu dîna dia Yehowa. Butuku abu Nzambi wakambila Natana mêyi mashilangane ne a kumpala bua kuambila Davidi ne: ki nyeye uvua ne bua kuibakila Yehowa ntempelo to. Umue wa ku bana bende ke uvua ne bua kuenze mudimu eu. Kadi Natana wakamanyisha ne: Nzambi uvua mudie tshipungidi ne Davidi bua ne: nkuasa wa bukalenge ‘ajadikibue tshiendelele.’​—2 Sam. 7:4-16.

Disua dia Nzambi kadivua diumvuangana ne mushindu uvua Natana wela meji bua dibaka dia ntempelo to. Kadi muprofete Natana uvua udipuekesha, wakitaba muvua Yehowa mulongolole malu ne kutumikila pamutu pa kudiabakena. Etshi ntshilejilu tshimpe tshia tuetu kulonda padi Nzambi utunyoka mu mushindu kampanda. Bu muvua Natana mutungunuke ne kuenza midimu ya buprofete bidi bileja ne: Nzambi kavua mumubenge to. Bushuwa, bidi bimueneka ne: Yehowa wakapesha Natana ne Gada mumonyi wa malu nyuma wende bua kulombola Davidi bua kusungula bimbi ba misambu 4000 bua mudimu wa ku ntempelo.​—1 Kul. 23:1-5; 2 Kul. 29:25.

LUMINGU LUA DIA 5-11/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 30-31

“Kudisangisha pamue kuimpe buetu tuetu”

it-1-F 1132 §2

Hezikiya

Tshisumi tshivuaye natshi bua ntendelelu mulelela. Pakalua Hezikiya mukalenge muikale ne bidimu 25, wakaleja muvuaye ne tshisumi bua ntendelelu wa Yehowa. Dikangulula ntempelo ne dimuakajilula ke bualu bua kumpala buakenzaye. Pashishe wakabikidisha bakuidi ne bena Lewi, kubambilaye ne: “Muoyo wanyi udi ujinga kudia tshipungidi ne Yehowa Nzambi wa Isalele.” Tshipungidi atshi tshivua tshia lulamatu, bienze anu bu ne: bavua badia kabidi tshipungidi tshia Mikenji mu Yuda, patshi tshitshivuaku tshikondo atshi kadi tshilengulula. Wakaditua mudilongolola bakuidi mu midimu yabu ne muoyo mujima, kupingajaye kabidi midimu ya bantu bavua bimba biombelu bia mijiki ne ya bimbi ba misambu ya kutumbisha nayi Nzambi. Bavua ne bua kuenza Pasaka mu ngondo wa Nisana, kadi ntempelo ne bakuidi ne bena Lewi bavua bakoya. Mu dia 16 ngondo wa Nisana bakakenzula ntempelo, kupingajabu ne bintu biende bionso bia mudimu muaba wabi. Nunku bavua ne bua kulongolola dibuikidila dia pa buadi bua Isalele mujima. Tshia kumpala bakokeshi bakalua ne milambu, milambu ya mpekatu bua bukalenge, bua muaba musantu, ne bua bantu. Pashishe bakafila milambu ya kuosha binunu ne binunu kudi bantu.​—2Ku 29:1-36.

it-1-F 1132 ¶3

Hezikiya

Bu muvua bukoya buvua nabu bantu bupangisha bua kuenza Pasaka tshikondo tshiakanyine, Hezikiya wakimanyina pa mukenji uvua wanyishila bantu bavua ne bukoya bua kuenza Pasaka panyima pa ngondo mujima. Wakabikidisha bena Yuda, kubikilaye kabidi too ne bantu ba mu Isalele, ubatumina mikanda ditunga dijima kudiambuluisha dia banyemi ba lubilu kumbukila ku Bê-sheba too ne ku Dana. Bantu ba bungi bavua babaseka; kadi bamue bantu nangananga ba mu Ashê, mu Manashe, ne mu Zebulona bakadipuekesha kuluabu, ne bakuabu ndambu ba mu Efelayima ne mu Yisakâ bakalua pabu. Pakumbusha bobu abu, nansha batendeledi bakuabu ba Yehowa bavua kabayi bena Isalele bakalua pabu. Bivua pamuapa mua kuikala bikolele bantu ba mu bukalenge bua ku Nord bavua balamate ntendelelu mulelela bua kubuelamu. Bavua mua kuikala babaluisha pabu ne babaseka anu muvuabu benzele bafidi ba mikenji, bualu nsombelu uvua munyanguke bikole mu bukalenge bua bisa dikumi, ne ba bungi bavua baditue mu ntendelelu wa dishima ne bavua babamuenesha kasuba kudi bena Ashû.​—2Ku 30:1-20; Nom 9:10-13.

it-1-F 1132 ¶4, 5

Hezikiya

Panyima pa Pasaka, bakenza Tshibilu tshia Mampa kaayi mela Luevene matuku muanda mutekete. Bantu bavuamu bakasanka bikole, tshisumbu tshijima kupangadijatshi bua kusakidila matuku makuabu muanda mutekete. Nansha muvuaku ntatu ya bungi tshikondo atshi, dibenesha dia kudi Yehowa diakenza bua kuikala “disanka dia bungi mu Yelushalema, bualu katshia ku matuku a Solomo muana wa Davidi mukalenge wa Isalele, bualu bua buena ebu kabuvua buanji kuenzeka mu Yelushalema to.”​—2Ku 30:21-27.

Atshi tshivua bushuwa dijadikulula dia ntendelelu mulelela. Kadivua anu bu mushindu kampanda udi bantu badiumvue bua tshitupa tshîpi, bu muvuabi bilue kumuenaka mu tshivua tshienzeke pashishe to. Kumpala kua bantu bavua balue mu tshibilu atshi kupingana ku mabu, bakaya mu Yuda mujima, mu Benyamina, nansha mu Efelayima ne mu Manashe kuzazabu makunji a tshijila, kupulabu miaba mitumbuke, ne kukosabu mitshi ya tshijila. (2Ku 31:1) Hezikiya wakashila bantu tshilejilu, kuzazaye nyoka wa tshiamu tshia mitaku uvua Mose muenze bualu bakavua bavuije nyoka au lupingu, bamufuimishila muishi wa milambu. (2Bk 18:4) Pakajika tshibilu atshi Hezikiya wakalongolola bisumbu bia bakuidi ne mudimu wadiambuluisha ku ntempelo, bua ntendelelu mulelela atungunuke anu ne kuikalaku. Wakakankamija bantu bua kutumikila Mukenji uvua ulomba bua kupesha bakuidi ne bena Lewi bia dikumi ne bintu biabu bia kumpala. Bantu bakenza nanku ne muoyo mujima.​—2Ku 31:2-12.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w18.09 6 ¶14, 15

“Nuenu bamanye malu aa, nudi ba diakalenga binuaenza”

14 Mushindu mukuabu utudi tuleja mutudi ne didipuekesha mpatudi tuteleja bakuabu. Yakobo 1:19 udi wamba ne: tudi ne bua “kuikala ne lukasa ku diteleja.” Kakutu muntu utu utelejangana bu Yehowa to. (Gen. 18:32; Yosh. 10:14) Tumonayi tshidi muyuki udi mu Ekesode 32:11-14. (Bala.) mua kutulongesha. Nansha muvua Yehowa kayi dijinga ne lungenyi lua Mose, wakamupesha mpunga bua aleje muvuaye udiumvua. Udiku mua kushala muteleje muntu utu kayi ne ngelelu wa meji wa nsongo ne pashishe ulonda lungenyi luende anyi? Kadi Yehowa udi ne lutulu, ne udi uteleja bantu bonso badi bamusambila ne ditabuja.

15 Mbimpe yonso wa kutudi adiebeje ne: ‘Bikala Yehowa udipuekesha bua kuteleja bantu bu muvuaye muteleje Abalahama, Lakele, Mose, Yoshua, Manoa, Eliya, ne Hezikiya, tshienaku panyi mua kudienzeja bua kunemeka bena Kristo netu, kubatua mushinga, kuteleja ngenyi yabu mimpe, nansha kuyilonda anyi? Kudiku muntu mu tshisumbu tshietu anyi mu dîku dietu undi ne bua kutabalela patudi tuakula apa anyi? Ndi ne bua kuenza tshinyi bua bualu abu?’​—Gen. 30:6; Bal. 13:9; 1 Bak. 17:22; 2 Kul. 30:20.

LUMINGU LUA DIA 12-18/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 32-33

“Ikala ukolesha bena Kristo nebe mu bikondo bia ntatu”

it-1-F 212

Ashû

Saneheliba. Saneheliba, muana wa Sâgona II, wakaluisha bukalenge bua Yuda mu tshidimu tshia 14 tshia bukokeshi bua Hezikiya (732 K.Y.). (2Bk 18:13; Yes 36:1) Hezikiya wakatombokela bena Ashû, kubengaye bua kufuta bitadi bipita bungi bivuabu balomba bena Yuda bua bienzedi bia tatuende Ahaza. (2Bk 18:7) Bua bualu abu Saneheliba wakaluisha Yuda, kukuataye bimenga 46 (fuanyikija ne Yes 36:1, 2), pashishe kumbukila ku Lakisha kuvua tshitudilu tshiende, wakenzeja Hezikiya bua kufuta tshitadi tshia ntalanta 30 ya or (ndola mitue ku 11560000) ne ntalanta 300 ya arjan (ndola mitue ku 1982000). (2Bk 18:14-16; 2Ku 32:1; fuanyikija ne Yes 8:5-8) Nansha muvuabu bafute tshitadi atshi, Saneheliba wakatuma muleji-mpala wende bua kuambila bena Yelushalema bua badifile nkayabu. (2Bk 18:17–19:34; 2Ku 32:2-20) Ke bualu kayi mu butuku bumue muanjelu wa Yehowa wakashipa basalayi 185000, muena Ashû uvua ne lutambishi eu kudimonaye muenzejibue bua kulekela mvita ne kupingana ku Niniwe. (2Bk 19:35, 36) Kuoku aku bakamushipa kudi bana bende ba balume babidi, kumupinganabu mu nkuasa kudi muanende mukuabu wa balume diende Esâ-hadona. (2Bk 19:37; 2Ku 32:21, 22; Yes 37:36-38) Malu onso aa, mbaafunde kabidi pa dibue didibu babikila ne: Prisme de Sennachérib ne pa dikuabu dia Prisme d’Ésar-Haddôn, pakumbusha anu bualu bua dibutuka dia biluilu bia bena Ashû.

w13 15/11 19 ¶12

Balami ba mikoko muanda mutekete ne bakokeshi muanda mukulu, badi bumvuija tshinyi buetu lelu?

12 Yehowa udi anu musue bua kutuenzela malu atudi katuyi mua kuenza ku bukole buetu to, kadi mmusue bua tuenze malu atudi mua kukokesha bua kuenza. Hezikiya wakamonangana ne ‘bantu bende banene ne bena bukitu’ ne bakangata dipangadika pamue bua ‘kujibikila mishimi ya mâyi yakadi ku mpenge kua musoko. Hezikiya wakakolesha mutshima wende, wakasa lumbu luakadi lushimbuke, wakajadika bibumba ne lumbu luakadi ku mpenge, wakatula bintu bia mvita ne ngabu bia bungi.’ (2 Kul. 32:3-5) Bua Yehowa kukuba ne kulama bantu bende tshikondo atshi, wakenza mudimu ne bantu ba bukitu bu mudi: Hezikiya, bantu bende banene ne baprofete ba lulamatu.

w13 15/11 19 ¶13

Balami ba mikoko muanda mutekete ne bakokeshi muanda mukulu, badi bumvuija tshinyi buetu lelu?

13 Bualu bukuabu buvua Hezikiya muenze pashishe buvua kabidi ne mushinga wa bungi kupita kujibikila mâyi ne kukolesha lumbu lua musoko. Bu muvua Hezikiya uditatshisha bua mudimu wende wa bulami, wakasangisha bantu ne kubakoleshaye mu nyuma ne mêyi aa: ‘Kanutshinyi kanukemi bualu bua mukalenge wa Ashû, bualu bua udi netu udi umupita bunene; bualu bua yeye udi anu ne maboko a bantu, kadi Yehowa Nzambi wetu udi netu bua kutukuatshisha ne bua kutuluila mvita.’ Bu muvua Hezikiya muvuluije bantu ne: Yehowa uvua ne bua kubaluangena mvita, biakakolesha ditabuja diabu. Pakumvua bena Yuda bualu ebu, ‘bakeyemena mêyi a Hezikiya, mukalenge wa Yuda.’ Mona ne: ‘mêyi a Hezikiya’ ke avua makoleshe bantu. Yeye, bantu bende banene, bena bukitu ne muprofete Mika ne Yeshayi bakaleja muvuabu balami bimpe anu mukavua Yehowa muambe ku butuangaji bua muprofete wende.​—2 Kul. 32:7, 8; bala Mika 5:5, 6.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w21.10 4-5 ¶11, 12

Dinyingalala bua mpekatu dilelela ntshinyi?

11 Yehowa wakandamuna masambila a Manashe. Uvua mumone ne: muoyo wende uvua mushintuluke bua malu avuaye muambe mu musambila ende. Yehowa wakamuteleja kumupingajaye mu nkuasa wende wa bukalenge. Manashe wakenza muende muonso bua kuleja ne: uvua bushuwa munyingalale bua mpekatu yende. Uvua muenze tshivua Ahaba kayi muenze musangu nansha umue. Wakashintulula bikadilu biende. Wakaluisha ntendelelu wa dishima ne muoyo mujima ne kukankamijaye bantu bua kutendelela anu Yehowa. (Bala 2 Kulondolola 33:15, 16.) Kumpala kua Manashe kulekelaye mpekatu yende, uvua tshilejilu tshibi bua bena mu dîku diende, bua bantu bende banene, ne bua bena mu tshisamba bonso. Ke bualu kayi bivua bilomba bua ikale ne dikima ne ditabuja bua kuangataye dipangadika adi. Nanku pakavuaye mikolo ku tshina, wakadienzeja bua kuakaja amue malu mabi avuaye muenze. Bidi bimueneka ne: uvua mulongeshe muikuluende Yoshiya malu mimpe a bungi, bualu Yoshiya wakalua kulua mukalenge muimpe.​—2 Bak. 22:1, 2.

12 Tshilejilu tshia Manashe tshidi tshitulongesha tshinyi? Wakadipuekesha ne kuenzaye malu makuabu a bungi. Wakasambila ulomba luse; kushintululaye bikadilu biende. Wakadienzeja bua kuakaja malu mabi avuaye muenze, kudifilaye ne muoyo mujima bua kutendelela Yehowa ne kukankamijaye bakuabu bua kuenza bia muomumue. Tshilejilu tshia Manashe tshidi tshipetesha nansha bantu bavua benze mpekatu mibi mitambe ditekemena. Tshidi tshitujadikila ne: Yehowa nNzambi ‘muimpe ne mmudiakaje bua kubuikidilangana.’ (Mis. 86:5) Bonso badi banyingalala bua mpekatu yabu bushuwa, badi mua kubafuila luse.

LUMINGU LUA DIA 19-25/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KULONDOLOLA 34-36

“Dîyi dia Nzambi didiku dikuambuluisha bikole anyi?”

it-1-F 1152 ¶3

Huleda

Pavuabu babadile Yoshiya malu avua mu “mukanda wa mikenji” uvua muakuidi munene Hilekiya mupete pavuabu balongolola ntempelo, wakatuma bantu bua kuebeja Yehowa malu. Bakaya kudi Huleda, kubambilaye dîyi dia Yehowa dia ne: makenga onso avuabu bafunde mu “mukanda” au bua bantu bavua ne bua kubenga kutumikila avua ne bua kukuata tshisamba tshiabu tshia batontolodi. Huleda wakasakidila ne: bu muvua Yoshiya mudipuekesha kumpala kua Yehowa, kavua ne bua kumona makenga onso au to, kadi uvua ne bua kusangishibua kudi bankambua bende ne kulale mu lukita luende mu ditalala.​—2Bk 22:8-20; 2Ku 34:14-28.

w09 15/6 10 ¶20

Tuikale ne lukunukunu bua nzubu wa Yehowa

20 Pavuabu benza midimu ya dilongolola ntempelo mu bukokeshi bua mukalenge Yoshiya, muakuidi munene Hilekiya wakapeta ‘mukanda wa mikenji wakafundabu kudi Mose.’ Wakaupesha mufundi wa mukalenge Shafana ne yeye pende wakaubadila Yoshiya. (Bala 2 Kulondolola 34:14-18.) Ntshinyi tshiakenzeka? Diakamue mukalenge wakapanda bilamba biende bua kanyinganyinga ne kutumaye bantu bende bua kukonka Yehowa tshia kuenza. Nzambi wakabaleja ku butuangaji bua muprofete mukaji Huleda amue malu mabi avua bena Yuda benza mu ntendelelu wabu. Yehowa wakamona malu mimpe avua Yoshiya muenze bua kumbusha ditendelela dia mpingu ne wakashala anu mumunange nansha muvuaye mulaye bua kukengesha tshisamba tshijima. (2 Kul. 34:19-28) Ntshinyi tshidi bualu ebu butulongesha? Kakuyi mpata, tudi ne dijinga dia muomumue ne dia Yoshiya. Tudi basue kutumikila diakamue mêyi a Yehowa ne kuela meji bikole ku tshidi mua kutufikila tuetu balekele butontolodi ne dipanga lulamatu binyanga ntendelelu wetu. Tudi kabidi ne bua kuikala bashindike ne: Yehowa udi umona tshisumi tshitudi natshi bua ntendelelu mulelela ne utuanyisha anu muvuaye muanyishe Yoshiya.

Bubanji bua mu dîyi dia Nzambi

w17.03 27 ¶15-17

Neuteke muoyo webe ku malu mafunda anyi?

15 Bua kujikija, tshilejilu tshia Yoshiya tshidi tshitulongesha tshinyi? Nansha muvua Yoshiya mukalenge muimpe, wakenza tshilema tshiakamufikisha ku lufu. (Bala 2 Kulondolola 35:20-22.) Tshivua tshienzeke ntshinyi? Yoshiya wakatuadija mvita ne Neko, mukalenge wa Ejipitu, nansha muvuaye kayi ne kabingila ka kuenza nanku. Neko wakambila mene Yoshiya ne: kavua musue kuluangana nende to. Bible udi wamba ne: mêyi a Neko avua mêyi ‘akamuambilabu kudi Nzambi.’ Kadi Yoshiya wakaya ku mvita ne kumushipabu. Kadi bua tshinyi wakaluangana ne Neko. Bible ki mmufile kabingila to.

16 Yoshiya uvua ne bua kuanji kumanya tshivua Neko muambe ni tshivua tshifumina bushuwa kudi Yehowa. Mushindu kayi? Uvua mua kuebeja Yelemiya, umue wa ku baprofete ba Yehowa. (2 Kulondolola 35:23, 25) Yoshiya uvua kabidi ne bua kuanji kukonkonona amue malu. Neko uvua uya ku Kâkemisha bua kuluangana ne tshisamba tshikuabu kadi ki nne Yelushalema to. Neko kavua mupende Yehowa ne bantu bende to. Yoshiya kavua muele meji bimpe bua malu aa kumpala kua kuangataye dipangadika to. Bidi bitulongesha tshinyi? Tuetu kumpala kua bualu ne tukeba kuangata dipangadika, tudi ne bua kuanji kukonkonona tshidi Yehowa musue bua tuenze.

17 Kumpala kua kuangata dipangadika, tudi ne bua kuanji kuela meji bua mudi mêyi manene a mu Bible mua kutuambuluisha ne mutudi mua kuatumikila. Mu imue nsombelu, tudi mua kuenza makebulula mu mikanda yetu anyi mene kulomba mukulu kampanda mibelu. Udi mua kutuambuluisha bua kuela meji bua mêyi manene makuabu a mu Bible. Elabi meji bua nsombelu eu: Muanetu wa bakaji kampanda mmusedibue kudi muntu udi kayi Ntemu. Udi ulongolola bua kuya mu buambi dituku kampanda. (Bienzedi 4:20) Kadi bayende ki mmusue bua aye mu buambi dituku adi to. Udi umuambila ne: matuku aa ki mbapitshishe dîba pamue to, ne mmusue bua baye muaba kampanda. Mpindieu muanetu wa bakaji udi ukonkonona mvese idi mua kumuambuluisha bua kuangata dipangadika dia meji. Mmumanye ne: udi ne bua kutumikila Nzambi ne dîyi dituma dia Yezu dia kuvuija bantu bayidi. (Matayi 28:19, 20; Bienzedi 5:29) Kadi mmumanye kabidi ne: mukaji udi ne bua kukokela bayende, ne batendeledi ba Nzambi badi ne bua kuikala ne nkatshinkatshi. (Efeso 5:22-24; Filipoyi 4:5) Dijinga dia bayende ndia kumukandika mudimu wa kuyisha anyi? Peshi udi ujinga anu ne: bapitshishe nende dîba patupu dituku adi? Bu mutudi batendeledi ba Yehowa, tudi basue kuangata mapangadika adi amusankisha, bikale ne nkatshinkatshi.

LUMINGU LUA DIA 26/6–2/7

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EZELA 1-3

“Itaba bua Yehowa enze nebe mudimu”

w22.03 14 ¶1

Udi umona pebe tshivua Zekâya mumone anyi?

BENA Yuda bavua mu disanka dia dikema! Yehowa Nzambi “wakasonsola lungenyi lua Kolesha mukalenge wa Pelasa” bua kulekelela bena Isalele bakavua benze bidimu bia bungi ku Babilona kuvuabu baye nabu pavuabu babakuate. Mukalenge wakafila dimanyisha dia ne: bena Yuda bavua mua kupingana mu buloba buabu bua ‘bibakulule nzubu wa Yehowa Nzambi wa Isalele.’ (Eze. 1:1, 3) Buvua bualu bua disanka dia dikema! Mmumue ne: bavua ne bua kujadikulula ntendelelu wa Nzambi mulelela mu buloba buvuaye mupeshe tshisamba tshiende.

w17.10 26 ¶2

Matempu a mvita ne tshifulu tshia butumbi bidi bikukuba

2 Zekâya uvua mumanye ne: bena Yuda bavua bapingane mu Yelushalema mbantu bavua ne ditabuja. Mbantu bavua “Nzambi mulelela musonsole lungenyi” bua kushiya nzubu yabu mimpe ne midimu mimpe ivuabu benza. (Eze. 1:2, 3, 5) Bakashiya buloba buvuabu bibidilangane nabu bua kuya kusombela muaba uvua ba bungi ba kudibu kabayi banji kumona. Bu dibakulula ntempelo wa Yehowa kadiyi ne mushinga, kabavua mua kuenza luendu lua lutatu elu lua kilometre mitue ku 1 600 bapitshila mu buloba bume to.

Bubanji bua mu dîyi dia Nzambi

w06 15/1 19 ¶1

Malu manene a mu mukanda wa Ezela

1:3-6. Anu bu bena Isalele bavua bashale mu Babulona, Bantemu ba Yehowa ba bungi kabena ne mushindu wa kuikala bamanyishi ba ku dîba ne ku dîba anyi kuenza mudimu muaba udi dijinga dinene to. Kadi badi batungunuka ne kuambuluisha aba badi bawenza ne badi bafila mapa a ku budisuile bua mudimu wa kuyisha Bukalenge bua Nzambi ne kuvuija bantu bayidi kuya kumpala.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu