TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • mwbr23 ngondo wa 9 dib. 1-13
  • Malu adibu baledile mu “Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu”

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malu adibu baledile mu “Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu”
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2023
  • Tumitu tua bualu
  • LUMINGU LUA DIA 4-10/9
  • LUMINGU LUA DIA 11-17/9
  • LUMINGU LUA DIA 18-24/9
  • LUMINGU LUA DIA 25/9–1/10
  • LUMINGU LUA DIA 2-8/10
  • LUMINGU LUA DIA 9-15/10
  • LUMINGU LUA DIA 16-22/10
  • LUMINGU LUA DIA 23-29/10
  • LUMINGU LUA DIA 30/10–5/11
Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2023
mwbr23 ngondo wa 9 dib. 1-13

Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu

© 2023 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania

LUMINGU LUA DIA 4-10/9

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | ESETÊ 1-2

“Dienzeja bua kuikala muena bupuekele anu bu Esetê”

w17.01 25 §11

Udi mua kushala ne bupuekele nansha mu mateta

11 Bupuekele buetu budi kabidi mua kutetshibua padi bantu batutumbisha ne batuanyisha bikole. Bavua batumbisha Esetê ne bamuanyisha bikole. Uvua umue wa ku bakaji balengele bikole ba mu Pelasa. Wakenza tshidimu tshijima mu didilengeja dia pa buadi pamue ne bansongakaji ba bungi bavua batembangana bua mukalenge abamone. Kadi mukalenge wakasungula Esetê bua kuikalaye mukaji wa mukalenge. Nansha muvua mukalenge mumusungule, kavua mushintuluke to. Esetê kavua musue bua bionso bikale bimuamba anu yeye to. Wakashala anu ne bupuekele, bulenga ne kanemu.—Esetê 2:9, 12, 15, 17.

ia 130 §15

Wakamba kufua bua bantu ba Nzambi

15 Pakakumbana dîba dia Esetê kuyaye kumpala kua mukalenge, bakamuambila bua kudisunguila bintu bivuaye mua kuikala nabi dijinga, pamuapa bua kudilengejaye bikole. Bu muvuaye udipuekesha, kakalomba tshintu nansha tshimue pa kumbusha bintu bivua Hegai musungule. (Ese. 2:15) Uvua pamuapa mumone ne: buimpe bua mpala nkayabu ki mbuvua mua kusankisha mutshima wa mukalenge to, bivua bikengela kuikala ne budipuekeshi, ngikadilu uvua bena mu nzubu wa mukalenge kabayi nende. Uvua mumuenenamu anyi?

w17.01 25 §12

Udi mua kushala ne bupuekele nansha mu mateta

12 Tuetu ne bupuekele, netuvuale ne netuenze malu mu mushindu udi uleja ne: tudi tudinemeka ne tunemeka bakuabu. Pamutu pa kudiuwuja anyi kuenza malu bua batumone, mbimpe tuikale ne “meji mapole ne a ditalala.” (Bala 1 Petelo 3:3, 4; Yelemiya 9:23, 24) Mushindu utudi tudiangata neumuenekele mu mêyi ne mu bienzedi bietu. Tshilejilu, tudi mua kuenza bua bakuabu bamone ne: tudi bantu ba pa buabu bua bitudi tuenza, bua bitudi bamanye anyi bua muntu kampanda utudi bamanyangane nende. Bantu bakuabu buobu batuambuluishe bua kuenza bualu kampanda bua mushinga, tuetu tudi mua kuenza bua bimueneke bu ne: tudi badienzelabu ku bukole buetu nkayetu. Tuakule bua Yezu. Si uvua mua kuikala muenze malu bua kuleja bantu muvuaye ne meji. Kadi pa tshibidilu uvua utela mêyi a mu Dîyi dia Nzambi. Kavua musue bua bantu bamutumbishe to. Uvua misangu yonso musue bua bantu batumbishe Yehowa.—Yone 8:28.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w22.11 31 §3-6

Udi mumanye anyi?

Bakapeta mifundu ya mfundilu wa bimfuanyi pa mabue ileja muntu muikale ne dîna dia Marduka (Mu Tshiluba Môdekayi). Uvua mulombodi munene, pamuapa mu malu a mpetu, mu Shushana. Arthur Ungnad, mumanyi mupiluke wa malu a kale, wakamba ne: mifundu eyi ivua “bualu bumuepele buvua kabuyi bua mu Bible buvua buakula bua Môdekayi” tshikondo atshi.

Katshia Ungnad wafunda wamba bualu ebu, bamanyi ba malu a mu Bible mbakudimune mifundu mikuabu ya mu tshiena Pelasa ya mfundilu wa bimfuanyi eyi binunu bia bungi. Munkatshi muayi mudi mifundu ya pa mabue avuabu bapete mu bintu bivua bishale pavuabu babutule tshimenga tshia Persépolis. Bavua baapete mu tshintu tshivuabu bangata bu tshibutshilu. Ngakatshia ku tshikondo tshia bukokeshi bua Shasete wa kumpala. Mifundu idipu idi mu ngakuilu wa Elamite ne idi ne mêna ndambu adi mu mukanda wa Esetê.

Mu mifundu ya ku Persépolis mudi dîna Marduka, uvua mufundi wa mu bukalenge, mu dibalasa mu Shushana pavua Shasete wa kumpala ukokesha. Mbaleje pa dibue dimue ne: Marduka uvua mukudimunyi. Ke mutubu bamba Môdekayi menemene. Uvua muena mudimu wa mu lubanza lua mukalenge Ahashawelosha (Shasete wa kumpala) ne uvua wakula miakulu yoyi mikese ngibidi. Môdekayi uvua ne tshibidilu tshia kusomba ku tshiibi tshinene tshia lubanza lua dibalasa dia mukalenge mu Shushana. (Ese. 2:19, 21; 3:3) Tshiibi etshi tshivua tshinene bikole, kuoku eku ke kuvua bena mudimu ba ku dibalasa benzela mudimu.

Kudi dipetangana dinene pankatshi pa Marduka udibu batele mu mifundu idi pa mabue ne Môdekayi udibu batele mu Bible. Bavua ne muoyo mu tshikondo tshimue ne muaba umue, ne bonso buabu bavua ne muanzu umue, benzela mudimu muaba umue umue au. Dipetangana edi didi dileja ne: malu adi bakebuludi aba bapete adi anu akula bua Môdekayi udibu bakuile mu mukanda wa Esetê.

LUMINGU LUA DIA 11-17/9

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | ESETÊ 3-5

“Ambuluisha bakuabu bua benze muabu muonso mua kuenza”

it-2-F 345 §5

Môdekai

Udi ubenga bua kuinamina Hamana. Pashishe, Ahashawelosha wakapesha Hamana muena Agaga muanzu wa bukavula mbedi, kutumaye ne dîyi bua bantu bonso bavua mu tshiibi tshia mukalenge bamutuile mpala panshi bua muanzu uvuaye ufuma kudipeta au. Môdekai wakabenga ne muoyo mujima bua kuenza nanku, kulejaye ne: uvua muena Yuda. (Est 3:1-4) Bu muvua Môdekai mubenge bualu uvua muena Yuda, bidi bileja ne: uvua mu malanda ne Yehowa Nzambi, muikale mudilambule kudiye bua muvuaye muena Yuda. Uvua mumanye ne: kutuila Hamana mpala panshi kuvua kumvuija malu a bungi kupita kudiela panshi kumpala kua muntu udi ne muanzu munene; bualu buvua bena Isalele benze kale anu bua kuleja muvuabu banemeka muntu uvua ne muanzu munene. (2Sm 14:4; 18:28; 1Bk 1:16) Kadi bua mu tshilumbu tshia Hamana, Môdekai uvua ne bualu buvua bumusake bua kubenga kumuinamina. Hamana uvua pamuapa muena Amaleka, ne Yehowa uvua muambe muvuaye mu mvita ne Amaleka “ku tshipungu ne ku tshipungu.” (Eks 17:16; Tangila HAMÂN.) Bua Môdekai, tshivua tshilumbu dikala ne muoyo mutoke kudi Nzambi, katshivua tshia malu a tshididi to.

it-2-F 345 §7

Môdekai

Tshivuaye muenze pende bua kupandisha bena Isalele. Pavua Môdekai mumvue mukenji uvuabu batume wa kushipa bena Yuda bonso ba mu ampire, wakaleja muvuaye mutuishibue ne: Esetê uvua mubuele mu nzubu wa bukalenge dîba adi bua kupandisha bena Yuda. Môdekai wakambila Esetê bua kuya kubalombela kudi mukalenge bualu anu yeye ke uvua mua kuenza nanku. Esetê wakitaba nansha muvuabi mua kuteka muoyo wende mu njiwu.—Est 4:7–5:2.

ia 133 §22-23

Wakamba kufua bua bantu ba Nzambi

22 Bidi bimueneka ne: Esetê wakumvua buôwa pakapetaye mukenji au. Wakapeta diteta dikole dia ditabuja. Uvua ne buôwa buvua bumuenekele patoke mu diandamuna divuaye mupeshe Môdekayi. Wakamuvuluija mukenji wa mukalenge. Muntu uvua uya kudi mukalenge kayi mumubikile, bavua ne bua kumushipa. Bua bobu kubenga kumushipa anu mukalenge yeye mumuoluele dikombo diende dia or. Esetê uvuaku mua kuikala muele meji ne: mukalenge kakuanyisha bua bamushipe, nangananga pavuaye muvuluke tshivua tshifikile Washeti pavuaye mubenge bua kutumikila dîyi dia mukalenge dia kulua kudiye anyi? Esetê wakambila Môdekayi ne: kukavua matuku 30 avua mukalenge kayi mumubikile bua kumonangana nende. Bu muvuaye kayi mumubikile kukadi matuku a bungi, uvua mua kuikala udiebeja bua kumanya bikala mukalenge katshiyi mumunange kabidi.—Ese. 4:9-11.

23 Môdekayi wakandamuna Esetê ne muoyo mujima bua kukolesha ditabuja diende. Wakamujadikila ne: yeye kayi muenze bualu kampanda, lupandu lua bena Yuda nelufumine ku luseke lukuabu. Kadi mmunyi muvuaye mua kutekemena lupandu pavua buluishi bua bungi mua kujuka? Môdekayi wakaleja ditabuja dikole kudi Yehowa, udi kayi mua kulekela bashipa batendeledi bende bonso ne utu kayi upangila kukumbaja milayi yende. (Yosh. 23:14) Pashishe Môdekayi wakakonka Esetê ne: ‘Nnganyi udi mumanye ne: wewe wakabuela mu bukalenge anu bua tshikondo etshi mene?’ (Ese. 4:12-14) Môdekayi uvua mueyemene Yehowa Nzambi wende ne muoyo mujima. Ke muutu pebe wenza anyi?—Nsu. 3:5, 6.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

kr 160 §14

Diluangana bua kupeta budikadidi bua kutendelela

14 Anu bu Esetê ne Môdekai, bantu ba Yehowa lelu badi baluangana bua kupeta budikadidi bua kutendelela Yehowa mu mushindu udiye mubalombe. (Ese. 4:13-16) Udiku pebe mua kuluangana mvita eyi anyi? Eyowa. Ikala usambila pa tshibidilu bua bena Kristo nebe badi mpindieu bakengeshibua bua mikenji miela ne kansungasunga. Masambila a nunku adi mua kuikala diambuluisha dinene kudi bana betu badi mu nsombelu mikole peshi badibu bakengesha. (Bala Yakobo 5:16.) Yehowa utuku uteleja masambila a nunku anyi? Mishindu itudi batshimune ku tubadi idi ileja ne: udi uateleja.—Eb. 13:18, 19.

LUMINGU LUA DIA 18-24/9

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | ESETÊ 6-8

“Dilongesha dia mushindu muimpe wa kuyukila”

ia 140 §15-16

Wakenza malu ne meji, ne dikima ne wakadipangisha amue masanka

15 Bu muvua Esetê ne lutulu, muindile dituku dikuabu bua kuambila mukalenge dilomba diende, wakashila Hamana tshikondo tshia yeye kuenza malu avua mua kumufikisha ku dikuluka. Bualu ebu kabuenaku buleja ne: Yehowa Nzambi ke uvua mupangishe mukalenge tulu anyi? (Nsu. 21:1) Kabiena bitukemesha bua mudi Dîyi dia Nzambi ditukankamija bua kuikala ne lungenyi lua ‘kuindila’ to! (Bala Mika 7:7.) Tuetu bindile Nzambi, tudi mua kumona ne: mushindu udiye ujikija malu adi matutonde mmupite kule ne kule malu atudi mua kuikala batekemene.

Wakakula ne dikima

16 Esetê kavua mua kuteka kabidi lutulu lua mukalenge mu diteta to. Mu tshibilu tshibidi, wakamuambila malu onso. Mushindu kayi? Pavua tshibilu tshienzeka, mukalenge wakamupesha mpunga wa kuakulaye pakamulombaye kabidi bua amuambile dilomba diende. (Ese. 7:2) “Tshikondo tshia kuakula” tshia Esetê tshiakakumbana.

ia 140 §17

Wakenza malu ne meji, ne dikima ne wakadipangisha amue masanka

17 Tudi mua kufuanyikija muvua Esetê wenda ulomba Nzambi wende munda munda kumpala kua kuambaye mêyi aa: ‘Bingikala musangane luse ku mêsu kuebe, mukalenge, biasua mukalenge, basungile muoyo wanyi ku dilomba dianyi ne basungile bantu banyi ku disengelela dianyi.’ (Ese. 7:3) Tumanye ne: Esetê wakajadikila mukalenge ne: uvua wangata dilumbuluisha diende ne mushinga bua tshivua mua kuikala tshimpe. Esetê uvua bushuwa mushilangane ne Washeti, mukaji uvua mukalenge nende kumpala, uvua mupuekeshe bayende milongo ku bukole. (Ese. 1:10-12) Kabidi, Esetê kavua mupepeje mukalenge bua muvuaye mueyemene Hamana to. Kadi wakasengelela mukalenge bua amukube bua kajimiji muoyo wende.

ia 141 §18-19

Wakenza malu ne meji, ne dikima ne wakadipangisha amue masanka

18 Kakuyi mpata, dilomba edi diakalenga mukalenge ne kumukemeshadi. Nnganyi uvua mua kuikala uteta bua kushipa mukajende? Esetê udi utungunuka wamba ne: ‘Tudi bapanyibue, meme ne bantu banyi, bua kubutudibua ne bua kushipibua ne bua kujimijibua. Kadi bu tuetu bapanyibue bu bapika balume ne bapika bakaji, ngakadi kupuwa, kadi muena lukuna kakadi mua kufuta mukalenge ku bualu ebu bubi.’ (Ese. 7:4) Tumanye ne: Esetê uvua muleje tshilumbu tshiende ne muoyo mujima, kadi wakaleja kabidi ne: uvua mua kubenga kutshiamba bu bualu ebu buikale anu dinyoka tshianana divuabu bapesha bapika. Uvua ne bua kuambila mukalenge bua muvuabu mua kubashipa, bualu kubenga kuamba kuvua mua kuikala kabidi kubi nansha bua mukalenge.

19 Tshilejilu tshia Esetê tshidi tshitulongesha malu a bungi bua mushindu wa kuitabijija bantu. Wewe musue kuleja bualu kampanda bunene kudi muntu uudi munange anyi udi ne bukokeshi, kuikala ne lutulu ne kanemu ne kuamba bualu ne muoyo mujima kudi mua kukuambuluisha bikole.—Nsu. 16:21, 23.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w06 1/3 11 §1

Malu manene a mu mukanda wa Esetê

7:4—Mmunyi muvua dishipa bena Yuda mua kuenzela ‘mukalenge bualu bubi’? Mu dileja ne mbabi muvuabi mua kuikala bimpe bu bobu bapanyishe bena Yuda bu bapika, Esetê wakaleja patoke bubi buvuabu mua kuenzela mukalenge pavuabu babashipa bonso. Ntalanta ya argent 10000 ivua Hamana mulaye kayivua mua kuenza tshintu mu tshibutshilu tshia mukalenge kupita bubanji buvuabu mua kuikala bapete bu Hamana mulongolole bua kupana bena Yuda bu bapika. Dikumbaja dia tshifufu etshi divua kabidi mua kufikisha mukalenge-mukaji ku difua pende.

LUMINGU LUA DIA 25/9–1/10

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | ESETÊ 9-10

“Kavua ukokesha ne muoyo wa budinangi to”

it-2-F 346 §1

Môdekai

Môdekai ke wakapingana mpindieu pa muaba wa Hamana wa bukavula mbedi, kumupeshabu mpeta wa mukalenge uvuaye utua nende tshitampi pa mikanda. Esetê wakamuteka ku mutu kua nzubu wa Hamana, nzubu uvua mukalenge Ahashawelosha mumupeshe. Pashishe, mukalenge wakanyishila Môdekai bua kuela mukenji uvua wanyishila bena Yuda bua kuakuila manême abu bua kushipa uvua ubabengela bua kuenza nanku. Bena Yuda bakasanka bikole, kumonabu ne: lupandu luabu lukavua pabuipi. Bantu ba bungi ba mu Pelasa bakalamata ne bena Yuda. Pakakumbana dituku dia 13 dia ngondo wa Adâ divuabu ne bua kutuadija kulonda tshivua mukenji au wamba, bena Yuda bakavua badilongolole. Bena mudimu bakimana panyima pabu bualu Môdekai uvua ne muanzu munene. Bakalua mvita mu Shushana too ne dituku diakalonda. Kushipabu bena lukuna ba bena Yuda bapite pa 75000 mu Pelasa mujima, kushipabu too ne bana ba Hamana 10. (Est 8:1–9:18) Môdekai wakela mukenji bua bikale basekelela tshibilu tshia ku tshidimu mu dia matuku 14 ne 15 a ngondo wa Adâ. Avua “matuku a Pulima” avuabu basanka, badia batshionkomoka, bapeshangana bintu, ne babipesha ne bapele. Bena Yuda bakitaba mukenji au, kuenzejabu bana babu ne bantu bonso bavua badisangishe nabu bua kuikala kuwutumikila. Bu muvua Môdekai muntu muibidi mu bukalenge, bena Yuda bavua bamunemeka bikole, bavua tshisamba tshiditshipe tshia Nzambi ne uvua utungunuka kuenza malu bua diakalenga diabu.—Est 9:19-22, 27-32; 10:2, 3.

it-2-F 628 §4

Pulima

Kipatshila. Bamue bafundi batu bamba ne: tshibilu tshia Pulima tshidi bena Yuda benza lelu ki ntshia malu a ntendelelu nansha, ne badi benzamu malu bela ne kalele. Kadi katshivua nanku pavuabu batshibanjije ne pavuabu batshienza mu bidimu bia ntuadijilu panyima pa ditshibanjija to. Môdekai ne Esetê bavua batendeledi ba Yehowa, Nzambi mulelela; ne tshibilu etshi tshivua tshibanjija bua kumupesha bunême. Tudi mua kuamba ne: Yehowa ke uvua musungile bena Yuda, bualu tshilumbu tshiakajuka bua muoyo mutoke uvua nawu Môdekai uvua utendelela anu Yehowa yeye nkayende. Bidi bimueneka ne: Hamana uvua muena Amaleka. Yehowa uvua muele tshisamba tshiabu mulawu ne mutshifundile kabutu. Môdekai wakanemeka mukenji wa Nzambi, kubengaye kuinamina Hamana. (Est 3:2, 5; Eks 17:14-16) Bualu bukuabu, mêyi avua Môdekai mutumine Esetê (Est 4:14) adi aleja ne: uvua weyemena bukole butumbuke bua kumonaye mua kusungila bena Yuda. Esetê wakaleja ne: uvua ukeba diambuluisha kudi Nzambi, bualu wakajila biakudia kumpala kua kuyaye kulomba mukalenge bua musangu wa kumpala bua alue kudia kuende.—Est 4:16.

cl 101-102 §12-13

“Nulue bidikiji ba Nzambi” mu binudi nuenza ne bukole buenu

12 Yehowa mmupeshe batangidi mudimu wa kulombola tshisumbu tshia bena Kristo. (Ebelu 13:17) Balume badi bakumbane aba badi ne bua kuenza malu ne bukokeshi budi Nzambi mubapeshe bua kuambuluisha mikoko bimpe ne bua kuyilama mu ditabuja. Bukokeshi bua bakulu budiku bubavuija bashefu mu tshisumbu anyi? Nansha kakese! Badi ne bua kuikala ne budipuekeshi ne nkatshinkatshi mu mushindu udibu bamona mudimu wabu mu tshisumbu. (1 Petelo 5:2, 3) Bible udi ulomba bakulu bua “kulama tshisumbu tshia Nzambi tshivuaye musumbe ku mashi a Muanende nkayende.” (Bienzedi 20:28) Mvese udi uleja bua tshinyi bidi bikengela kuenzela mukoko ne mukoko wonso malu ne dinanga.

13 Tuangate tshilejilu. Mulunda webe wa pa muoyo udi ukuambila bua kumulamina tshintu tshia mushinga mukole. Wewe udi mumanye mudiye mutule makuta a bungi bua kutshisumba. Kuakutshilamaku bimpe menemene bua katshinyanguki anyi? Bia muomumue, Nzambi mmupeshe bakulu bujitu bua kulama tshisumbu tshidi tshikale tshintu tshia mushinga mukole. Benamu mbenze anu bu mikoko. (Yone 21:16, 17) Yehowa mmunange mikoko bikole bia dikema, muyisumbe too ne ku mashi a mushinga mukole a Muanende mulela umuepele Yezu Kristo. Kakuena mushinga mukuabu udi mua kupita uvua Yehowa musumbe nawu mikoko yende to. Bakulu bena bupuekele mbavuluke bualu ebu, nunku budi bubambuluisha bua kumanya mua kuenzela mikoko ya Yehowa malu.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w06 1/3 11 §4

Malu manene a mu mukanda wa Esetê

9:10, 15, 16—Nansha muvuabu banyishila bena Yuda bua kupawula bintu, bua tshinyi bakabenga kuenza bualu ebu? Dibenga kuenza bualu ebu diakaleja patoke ne: tshipatshila tshiabu katshivua tshia kulua babanji to, kadi tshivua tshia kudipandisha.

LUMINGU LUA DIA 2-8/10

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YOBO 1-3

“Tungunuka ne kuleja muudi munange Yehowa bikole”

w18.02 6 §16, 17

Idikija ditabuja ne ditumikila dia Noa, dia Danyele, ne dia Yobo

16 Ntatu yakapeta Yobo. Nsombelu wa Yobo uvua mushintulukangane bikole. Kumpala kua kupetaye mateta, uvua “muntu munene ku bantu bonso bavua ku Est.” (Yobo 1:3) Uvua mubanji, muntu muende lumu ne wa kunemekibua. (Yobo 29:7-16) Nansha nanku, kavua udimona mupite bakuabu anyi umona ne: kavua dijinga ne Nzambi to. Ke bualu kayi, Yehowa wakamubikila ne: “muena mudimu wanyi,” kuambaye kabidi ne: “Mmuntu mululame wa muoyo mutoke, udi utshina Nzambi ne wepuka malu mabi.”—Yobo 1:8.

17 Nsombelu wa Yobo wakashintuluka bikole mu mupodi wa dîsu. Yeye kubuela mu bupele bua dikema kayi ditekemena. Tudi bamanye ne: Satana, mushiminyinyanganyi wa malu ke uvua mukebele Yobo makenga, umushiminyina muvuaye utendelela Nzambi bua bintu. (Bala Yobo 1:9, 10.) Yehowa kavua mulengulule malu mabi avuabu babande nawu Yobo au to. Kadi wakapesha Yobo mpunga wa kuleja muvuaye ne muoyo mutoke, umutendelela ne muoyo mukezuke kabiyi bua bintu to.

w19.02 5 §10

Lama muoyo webe mutoke!

10 Mmunyi mudi tshilumbu tshia muvua Satana mubande Yobo tshikutangila pebe? Mu bulelela, Satana udi wamba ne: kuena munange Yehowa Nzambi menemene, wamba kabidi ne: neumulekele bua kudisungila; pashishe ne: muoyo mutoke uudi nawu ngua mafi! (Yobo 2:4, 5; Buak. 12:10) Udi umvua bishi bua malu adiye wamba aa? Bidi bitapa ku muoyo, ki mmuomu? Kadi elabi meji bua bualu ebu: Yehowa udi ulekela Satana uteta muoyo webe mutoke. Udi ukueyemena bikole, ke bualu kayi udi ukupesha mpunga muimpe menemene wa kulama muoyo webe mutoke ne kuleja mudi Satana muena dishima. Yehowa mmutuishibue ne: udi mukumbane bua kulama muoyo webe mutoke. Udi ukulaya ne: neakuambuluishe bua kuwulama. (Eb. 13:6) Tudi ne diakalenga dinene bua mudi Mukalenge mutambe bunene wa diulu ne buloba utueyemena nunku! Udi umona bua tshinyi muoyo mutoke udi ne mushinga wa bungi anyi? Udi utuambuluisha bua kuleja mudi Satana ne dishima, kubingisha dîna dia Tatu wetu, ne kutua bumfumu buende mpanda. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kupeta muoyo mutoke?

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w21.04 11 §9

Tshidi mêyi a ndekelu a Yezu atulongesha

9 Bua tshinyi Yezu uvua muambe mêyi aa? Katupa kakese kumpala kua Yezu kukula muoyo, wakela lubila ne dîyi dikole wamba ne: “Nzambi wanyi, Nzambi wanyi, udi mundekele bua tshinyi?” (Mat. 27:46) Bible kena uleja tshivua Yezu mupatuile mêyi aa to. Kadi mona tshidiwu atulongesha. Tshia kumpala, pavua Yezu muambe mêyi aa, uvua ukumbaja mêyi a buprofete adi mu Misambu 22:1. Tshibidi, mêyi aa avua aleja patoke ne: Yehowa kavua muele ‘lupangu lua bukubi lunyunguluke’ Muanende to. (Yobo 1:10) Yezu uvua mujingulule ne: Tatuende uvua mumulekele mu bianza bia baluishi bende katshiyi umukuba kabidi to, bua ditabuja diende ditetshibue too ne ku ndekelu. Muntu nansha umue katu muanji kutetshibua mushindu au to. Tshisatu, mêyi au adi ajadika ne: kavua muenze bualu bubi nansha bumue buvuabu mua kumushipela to.

LUMINGU LUA DIA 9-15/10

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YOBO 4-5

“Dimukila ngumu ya dishima”

it-1-F 725 §11

Elifaza

2. Umue wa ku balunda basatu ba Yobo. (Yob 2:11) Muena Temana, ne uvua pamuapa wa mu ndelanganyi ya Elifaza, muanabute wa Esau. Nunku uvua wa mu ndelanganyi ya Abalahama, muikale mulela wa Yobo wa kule menemene. Yeye ne ndelanganyi yende bavua badiuwuja bua meji abu. (Yel 49:7) Mu “basambi” basatu ba Yobo, Elifaza ke uvua umueneka muntu wa mushinga wa bungi uvua ne dîyi kupita bakuabu; bidi bimueneka kabidi ne: yeye ke uvua mua kuikala mukulumpe. Yeye mene ke wakangata dîyi wa kumpala, kuakulaye bia bungi.

w05 15/9 26 §2

Kandamena ngenyi mibi!

Elifaza wakavuluka tshikena-kumona tshiakamonaye musangu mukuabu ne kuamba ne: ‘Mupuya [anyi nyuma] wakapita pa mpala panyi, miosa ya pambidi panyi yakavuayila. Tshintu atshi tshiakimana, kadi meme tshiakamanya mua kumona tshimfuanyi tshiatshi; tshimfuanyi tshiakadi ku mêsu kuanyi. Ngakumvua dîyi ditekete.’ (Yobo 4:15, 16) Kadi nnyuma kayi uvua mulombole lungenyi lua Elifaza? Malu mabi akambaye adi aleja ne: kavua muanjelu wa Nzambi to. (Yobo 4:17, 18) Uvua nyuma mubi. Tshianana, Yehowa kavua mua kuikala mutandishe Elifaza ne balunda bende babidi bua muvuabu bashime to. (Yobo 42:7) Bulelela, demon ke uvua musake Elifaza bua kuakula nunku. Malu akambaye avua abengangana ne a Nzambi.

w10 15/2 19 §5, 6

Kandamena mashimi a Satana

Satana wakabuelela kudi Elifaza umue wa ku balunda basatu ba Yobo, bua kuamba mudi bantu kabayi ne bukole nansha bukese bua kutantamena mateyi a Satana. Wakakula bua mudi bantu ne ‘mibidi ya pa buloba’ ne kuambila Yobo ne: ‘Badi ne bishimikidi biabu mu dimfuenkenya, badi baboteshibua bu tshibeyibeyi! Ku dinda too ne ku dilolo badi babatshibula bitupa bitupa, badi bafua tshiendelele ne kakuena muntu udi umona lufu luabu.’—Yobo 4:19, 20.

Kudi muaba mukuabu mu Bible udibu batufuanyikija ne ‘bintu bifumba ne buloba,’ tuambe ne: mabungu menza ne dîma. (2 Kol. 4:7) Tudi ne butekete bualu tudi bapiane bubi ne dipanga bupuangane. (Lomo 5:12) Tuetu nkayetu katuena ne bukole ba kutua tshiadi ku mateyi a Satana to. Kadi bu mutudi bena Kristo, Yehowa udi utuambuluisha. Tudi ne mushinga ku mêsu kuende nansha mutudi bena butekete. (Yesh. 43:4) Yehowa udi kabidi upesha bantu nyuma wende padibu bamulomba. (Luka 11:13) Nyuma wende udi mua kutupesha ‘bukole budi butambe’ buetu budi mua kutuambuluisha bua kutantamena ntatu yonso idi Satana utukengesha nayi. (2 Kol. 4:7; Filip. 4:13) Tuetu bakandamene Diabolo ‘bajalame mu ditabuja,’ Nzambi neatukoleshe bobobo. (1 Pet. 5:8-10) Nunku, katuena ne bua kutshina Satana Diabolo to.

mrt 32 §13-17

Dikuba ku ngumu ya dishima

● Keba bua kumanya kudi ngumu mifumine ne tshidiyi yamba

Tshidi Bible wamba: “Nukonkonone malu onso.”—1 Tesalonike 5:21.

Kumpala kua kuitaba bualu kayi buonso anyi kumpala kua kubuambila bakuabu, nansha bobu bumanyike bikole anyi babuakuile misangu ne misangu mu ngumu, keba bua kumanya ni mbulelela. Mmushindu kayi uudi mua kuenza nanku?

Keba bua kumanya ni udi mua kueyemena muaba udiyi ifumina anyi muntu udi muyifile. Tudiomba anyi malongolodi makuabu adi mua kutangalaja malu a dishima bua kutantshisha bintu biawu anyi kabidi bua kutua malu a tshididi mpanda. Fuanyikija ngumu iudi ubala ne ya muaba mukuabu. Misangu mikuabu, balunda badi mua kukutumina ka mesaji kadi kafikisha mu miaba idi ngumu ya dishima mu tshiamu tshiebe anyi miaba ya dipetelangana ku Enternete. Bua bualu abu, kuitabi malu a mushindu au paudi kuyi muanji kukebulula bimpe miaba idiwu mafumine.

Keba bua kumanya ni malu adimu mmalelela ne ngakueyemena. Tangila matuku a ngondo, ne bijadiki bilelela bidi bikuitabijija malu adibu bambe. Ikala ne budimu nangananga padibu bangata ngumu idi imueneka mikole bua kuyumvua, bayamba mu mushindu mupepele anyi wa kukufikisha ku dienza bualu kampanda.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w03 15/5 22 §5-6

Tuikale bashindame bua tujikije bimpe lubilu bua kupeta muoyo

Kuikala mu bulongolodi bua batendeledi balelela badi pa buloba bujima kudi mua kutuvuija bashindame bikole. Ndibenesha kayipu dia kuikala munkatshi mua bana betu ba dinanga badi pa buloba bujima! (1 Petelo 2:17) Ne tudi mua kuambuluisha bena Kristo netu bua kuikala bashindame.

Angata tshilejilu tshia malu mimpe akenza muakane Yobo. Nansha Elifaze musambi mubi uvua muenzejibue bua kuitaba ne: “Miaku yebe ivua ikankamika muntu uvua utekankana, ikolesha muntu uvua mupungile mu mikolo.” (Yobo 4:4, MMM) Tutuku tuambuluisha bakuabu anyi? Yonso wa kutudi udi ne bujitu bua kuambuluisha bana betu ba mu nyuma bua batungunuke ne kuenzela Nzambi mudimu. Mu malanda etu nabu, tudi mua kuenza malu mu lungenyi lua mêyi aa: “Nukoleshe bianza bidi bitekete, ne nukankamike binu bidi bitenkakana.” (Yeshaya 35:3) Nunku bua tshinyi kubenga kudifundila tshipatshila tshia kukolesha ne kukankamija muena Kristo nebe umue anyi babidi dîba dionso diudi upetangana nabu? (Ebelu 10:24, 25) Mêyi adi akankamija audi ubambila bua kubela kalumbandi ne bua kuleja dianyisha bua malu adibu batungunuka ne kuenza bua kusankisha Yehowa adi mua kubambuluisha bikole bua kushala bashindame ne tshipatshila tshia kujikija bimpe lubilu bua kupeta muoyo.

LUMINGU LUA DIA 16-22/10

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YOBO 6-7

“Padi ntatu mikupite bukole”

w06 15/3 14 §10

Malu manene a mu mukanda wa Yobo

7:1; 14:14—“Mudimu mukole” ne ‘tshikondo tshia kuluangana mvita’ bidi biumvuija tshinyi? Ntatu ya Yobo ivua mikole, ke bualu kayi wakafuanyikija muoyo wende ne mudimu mukole uvuabu bamuenzeja. (Yobo 10:17) Bu mudi tshikondo tshidi muntu wenza mu Muaba wa bafue (kubangila padiye ufua too ne padibu bamubisha) katshiyi tshintu tshidi muntu udisunguila, Yobo wakatshifuanyikija ne tshikondo tshidibu benzeja muntu mudimu ku bukole, bu mudi wa busalayi.

w20.12 16 §1

“Yehowa . . . udi upandisha badi batekeshibue mu maboko”

IMUE misangu tudi mua kubanga kuela meji a mudi muoyo wetu muikale wa tshitupa tshîpi ne mudi matuku etu “muwule tente ne ntatu.” (Yobo 14:1) Ke bualu kayi imue misangu bidi mua kuenza bua tutekete mu maboko. Ke tshivua tshifikile batendeledi ba Yehowa ba bungi ba kale. Bakuabu bakajinga too ne bua kufua. (1 Bak. 19:2-4; Yobo 3:1-3, 11; 7:15, 16) Kadi Yehowa Nzambi uvuabu bayemena uvua ubasamba ne ubakankamija. Nzambi mmufundishe malu abu au bua kutusamba ne kutukankamija.—Lomo 15:4.

g-F 1/12 16-17

Paudi udiumvua mushikile

Nansha wewe udiumvua mushikile mu nsombelu kampanda, vuluka ne: kuena nkayebe to, bantu pa kuamba bonso lelu badi pabu ne ntatu kampanda, bualu bua dibungama. Bible udi wamba ne: “Bifukibua bionso bidi bitungunuka ne kutua mikemu popamue ne kukenga popamue.” (Lomo 8:22) Nansha muudi mua kuanji kumona bu ne: lutatu luebe kaluakujika, malu atu anu alua kulengela mu kupita kua matuku. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha pa kuamba alengele?

Ambila muena Kristo mushindame uudi weyemena idi mikutonde. Bible udi wamba ne: “Mulunda mulelela udi uleja dinanga mu bikondo bionso ne yeye mmuanetu udi muledibue bua bikondo bia dikenga.” (Nsu 17:17) Muntu muakane Yobo udibu bakuile mu Bible wakunzuluila bakuabu muoyo wende pavuaye mu ntatu mikole. Dîba diakambaye muvuaye ‘mukine muoyo wende,’ wakamba kabidi ne: “Nempatule malu onso adi mantonde. Nengakule patoke mu dikenga dianyi dikole!” (Yob 10:1) Wewe muambile bakuabu idi mikutonde, bidi mua kukepesha kanyinganyinga kebe, ne bidi mua kukuambuluisha bua kumona ntatu iudi nayi mu mushindu muimpe.

Nsambila, unzuluile Nzambi muoyo webe. Bamue batu bela meji ne: disambila didi dituambuluisha mu lungenyi patupu, kadi Bible kena wamba nanku to. Mu Misambu 65:2 badi babikila Yehowa Nzambi ne: “Muteleji wa disambila,” ne mu 1 Petelo 5:7 badi bamba ne: “Yeye udi unutabalela.” Bible utu uleja misangu ne misangu mushinga wa kueyemena Nzambi. Tshilejilu, utu wamba ne:

“Eyemena Yehowa ne muoyo webe wonso, kueyemenyi dijingulula diebe dia malu. Umumanye mu njila yebe yonso, ne yeye nealulamije njila yebe.”—NSUMUINU 3:5, 6.

“Udi ukumbaja dijinga dia bonso badi bamutshina; udi umvua muadi wabu wa dilomba diambuluisha, ne udi ubasungila.”—MISAMBU 145:19.

“Dishindika ditudi nadi kudiye didi nunku: tshintu tshionso tshitudi tulomba bilondeshile disua diende, udi utumvua.”—1 YONE 5:14.

“Yehowa udi kule ne bantu babi, kadi udi uteleja disambila dia bantu bakane.”—NSUMUINU 15:29.

Wewe muambile Yehowa ntatu iudi nayi, neakuambuluishe. Ke bualu kayi, Bible udi ukukankamija ne: ‘Mueyemena bikondo bionso. Upumune muoyo webe kumpala kuende.’—Misambu 62:8.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w20.04 16 §10

Teleja muanenu, umulonge, ne umumvuile

10 Tuetu tuditatshisha bua kumvua bana betu, tudi tuleja mutudi tuidikija Yehowa. Manya bena Kristo nebe bimpe menemene. Ikala uyukila nabu kumpala kua bisangilu ne panyima pabi, uyisha nabu, ne kuoku mushindu, ubabikila bua kuela nabu tshianza mukana. Wewe wenza nanku, udi mua kulua kumona ne: tshitu tshienza muanetu wa bakaji utu umueneka bu udi kayi wa kusomba nende au mbôwa, kabidi ne: muanetu wa balume uutu umona bu munangi wa bintu bia ku mubidi au katu nanku to, kadi mmuakididi wa benyi; neumone kabidi ne: muledi kampanda ne bana bende batu batamba kulua mu bisangilu biobi bimane kubanga abu batu batantamena buluishi. (Yobo 6:29) Bushuwa, katuena ne bua ‘kubuelakana mu malu a bakuabu’ to. (1 Tim. 5:13) Kadi bua tuetu kumvua bena Kristo netu bimpe, mbimpe kubamanyaku ne kumanya malu akadi mabafikile.

LUMINGU LUA DIA 23-29/10

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YOBO 8-10

“Dinanga dia Nzambi dia lulamatu didi ditukuba ku mashimi a Satana”

w15 1/7 12 §3

Mu bulelela tudiku mua kusankisha Nzambi anyi?

Yobo wakatuilangana ne malu makole a bungi pabi bimueneka ne: kavua muenze bualu. Lungenyi lubi luakamuluila, kuelaye meji ne: nansha bu yeye muleje ditabuja kudi Nzambi anyi kayi mudileje, Nzambi kavua anu umutabalela to. (Yobo 9:20-22) Yobo uvua mutuishibue ne: uvua muntu muakane, kusakabi bantu bakuabu bua kuela meji ne: uvua udileja muakane kupita Nzambi.—Yobo 32:1, 2; 35:1, 2.

w21.11 6 §14

Dinanga dia Yehowa dia lulamatu didi ne mushinga kayi kuudi?

14 Dinanga dia Nzambi dia lulamatu didi ditukuba mu nyuma. Davidi wakasambila Yehowa ne: “Wewe udi muaba wa tshisokomenu kundi; neunkube ku dikenga. Neunnyunguluke ne mbila ya disanka ya disungila. . . . Muntu udi weyemena Yehowa mmunyunguluka kudi dinanga Diende dia lulamatu.” (Mis. 32:7, 10) Mu bikondo bia kale, bimanu bivua binyunguluke tshimenga kampanda bivua bikuba benamu kudi baluishi. Bienzedi bia Yehowa bia dinanga dia lulamatu bidi pabi bu tshimanu tshidi tshitukuba ku bualu buonso budi mua kunyanga bulunda buetu nende. Dinanga dia Yehowa dia lulamatu didi dimusaka kabidi bua kutukoka kudiye.—Yel. 31:3.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w10 15/10 6-7 §19, 20

‘Mmuntu kayi udi mumanye meji a’ Yehowa?

19 Ntshinyi tshitudi balonge bua ‘meji a Yehowa’? Tudi ne bua kulekela Dîyi dia Nzambi dituambuluisha bua kumvua meji ende. Katuena ne bua kuela meji ne: Yehowa udi ne mapanga bu tuetu ne kumulumbuluisha bilondeshile meji etu to. Yobo wakamba ne: Nzambi ‘kena muntu bu meme bua meme kumukudimuna dîyi, bua tuetu kulua pamue mu tshilumbuluidi.’ (Yobo 9:32) Patudi tutuadija kumvua meji a Yehowa, tudi mua kuamba anu bu Yobo ne: ‘Monayi, malu aa adi anu kukala kua bienzedi biende; monayi mutudi tumvua anu dinunganyi dikese kudiye! Kadi mukungulu wa bukole buende—Nnganyi udi mua kuujingulula?’—Yobo 26:14.

20 Patudi tubala Dîyi dia Nzambi, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza patudi tupeta bualu budi bukole bua kumvua, nangananga pa bidi bitangila meji a Yehowa. Tuetu benze makebulula kadi katuyi anu tupeta diandamuna, tudi mua kumona bualu ebu bu diteta dia kuleja mutudi tueyemena Yehowa. Tuvuluke ne: imue misangu kudi malu adi atuambuluisha bua kuleja ditabuja dietu kudi Yehowa. Tuitabayi ne didipuekesha dionso ne: katuena tumvua malu onso adiye wenza. (Muam. 11:5) Tuetu benze nunku nebitusake bua kuitaba mêyi a mupostolo Paulo aa: ‘Monayi ndondo wa bubanji bua meji ne lungenyi bia Nzambi! Monayi mutudi katuyi mua kujingulula bilumbuluidi biende, mutudi katuyi mua kulonda njila yende! Bua wakamanya meji a Mukalenge nganyi? Anyi wakamupa meji nganyi? Anyi muntu kayi wakadianjila kupa Mukalenge tshintu, ne nebamupingajilatshi kabidi? Bualu bua bintu bionso biakafuma kudiye, bidiku bua bualu buende, bidi bikala anu kudiye. Butumbi buikale kudiye tshiendelele! Amen.’—Lomo 11:33-36.

LUMINGU LUA DIA 30/10–5/11

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YOBO 11-12

“Mishindu isatu ya kupeta meji ne mudiwu mua kutuambuluisha”

w09 15/4 6 §17

Yobo wakatumbisha dîna dia Yehowa

17 Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Yobo bua kulama muoyo wende mutoke? Bidi bimueneka ne: kumpala kua dikenga kumukuatadi, ukavua mudie malanda makole ne Yehowa. Nansha mutudi katuyi bajadike ne: Yobo uvua mumanye muvua Satana uluisha Yehowa, wakadisuika bua kushala anu ne lulamatu. Wakamba ne: ‘Too ne pangafua bianyi tshiena ngitabuja bua mutshima wanyi mutoke umuke kundi.’ (Yobo 27:5) Ntshinyi tshivua tshifikishe Yobo ku dikala mu malanda mimpe ne Yehowa? Kakuyi mpata, uvua munange miyuki ya malu avua Nzambi muenzele balela bende bu mudi Abalahama, Isaka ne Yakoba. Uvua kabidi mua kuikala mufike ku dimona ngikadilu mivule ya Yehowa pavuaye utangila bintu bidiye mufuke.—Bala Yobo 12:7-9, 13, 16.

w21.06 10 §10-12

Kuena nkayebe nansha, Yehowa udi nebe

10 Diaku bulunda ne bena Kristo ba lulamatu. Keba balunda mu tshisumbu badi tshilejilu tshiabu mua kukuambuluisha, nansha badi bashilangane nebe ku bidimu anyi bakolele miaba mikuabu. Bible udi utuvuluija ne: meji atu “munkatshi mua banunu” anyi bantu bakulumpe. (Yobo 12:12) Bantu bakulumpe badi pabu mua kulongela malu a bungi kudi bansonga ba lulamatu. Davidi uvua muana bikole kudi Yonatana, kadi abi kabivua bibapangishe bua kudia bulunda bukole to. (1 Sam. 18:1) Bavua bambuluishangana bua kuenzela Yehowa mudimu nansha pavuabu mu ntatu mikole. (1 Sam. 23:16-18) Muanetu Irina udi nkayende Ntemu mu dîku diabu udi wamba ne: “Mu bulelela, bena Kristo netu badi mua kulua baledi betu anyi bana betu ba mu nyuma. Yehowa udi mua kubasaka bua kutukumbajila majinga etu.”

11 Kudia bulunda ne bantu kudi mua kukukolela, nangananga wewe muikale muntu wa bundu. Muanetu Ratna utu ne lumamamama ne mulonge bulelela bikale bamuluisha udi wamba ne: “Bivua bikengela mmanye ne: mvua dijinga ne dikuatshisha dia kudi bena mu dîku dietu dia mu nyuma.” Bidi mua kukukolela bua kuambila muntu mukuabu muudi udiumvua, kadi wewe uleja bakuabu muudi udiumvua, udi mua kudia nabu bulunda bua pa muoyo. Balunda bebe mbasue kukukuatshisha ne kukukankamija, kadi bidi bikengela bua wewe udiunzulule kudibu bua bamanye mudibu mua kukuambuluisha.

12 Umue mushindu muimpe wa kudia bulunda ne bena Kristo nebe nkuyisha nabu. Muanetu Carol utukadi batele udi wamba ne: “Ndi mudie bulunda ne bana betu ba bakaji ba bungi pantu nyisha nabu ne patutu tuenza nabu midimu mikuabu ya mu bulongolodi buetu. Yehowa mmukuate mudimu ne balunda aba munkatshi mua bidimu bia bungi bua kungambuluisha.” Kudia bulunda ne bena Kristo ba lulamatu kutu kuambuluisha bikole. Yehowa udi ukuata mudimu ne balunda ba nunku bua kukuambuluisha paudi mutekete mu mikolo, bu mudi paudi umvua bunkaya.—Nsu. 17:17.

it-2-F 851 §5

Meji

Meji a Nzambi. Yehowa Nzambi ke udi ne meji mapuangane. “Udi nkayende muena meji” mapuangane. (Lom 16:27; Bua 7:12) Dimanya didi diumvuija kuikala ne lungenyi pa malu kampanda. Nunku bu mudi Yehowa Mufuki, wa “katshia ku bikondo bia tshiendelele too ne ku bikondo bia tshiendelele” (Mis 90:1, 2), mmumanye malu onso a diulu ne buloba, mmumue ne: mudiye mubienze ne bintu bionso bidimu; mumanye malu abi too ne lelu. Mikenji ya mu bufuki, dinyunguluka dia bintu bia mu bufuki dia bienda bishintuluka; ne mikenji mikuabu itu bantu beyemena bua kukebulula malu ne kuenza bimue bintu, Yeye ke udi mubilongolole. Bu biobi kabiyiku, kakuvua tshivua mua kubambuluisha to, kakuvua muaba mushindame uvuabu mua kuibakila to. (Yob 38:34-38; Mis 104:24; Nsu 3:19; Yel 10:12, 13) Mu bulelela, mikenji yende idi mene ne mushinga wa bungi menemene bua muntu kushindama, kuikala ne ngelelu wa meji muimpe, ne kuikala ne nsombelu wa disanka. (Dut 32:4-6; tangila JÉHOVAH [Un Dieu qui a des normes morales].) Kakuena tshidiye kayi mumanye to. (Yes 40:13, 14) Nansha mudiye mua kulekela malu adi abengangana ne mikenji yende miakane enzeka ne atanta bua tshitupa tshîpi, matuku atshilualua adi mu tshianza tshiende ne neenze bua tshikondo atshi malu onso ikale enzeka bilondeshile disua diende; malu onso adiye mulaye ‘neakumbane bushuwa.’—Yes 55:8-11; 46:9-11.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w08 1/10 19 §5

Mua kuyikila ne bana ba bitende

▪ ‘Ndiku nkeba mua kujingulula tshidiye umvua pamutu pa kumuteleja patupu anyi?’ Yobo 12:11 udi wamba ne: ‘Ditshi kadiena diteta mêyi, bu mudi ludimi lulabula biakudia bialu anyi?’ Mpindieu ke tshikondo tshia wewe “kuteta” tshidi muanebe wamba. Bana ba bitende batu bakula malu onso bashindika bienze anu bu se: mmalelela. Tshilejelu, muanebe udi mua kuamba ne: “Utu ungangata misangu yonso anu bu muana mutekete!” anyi ne: “Kutu ungumvuila panyi to!” Pamutu pa kuimanyina pa miaku “misangu yonso” ne “Kutu” idi kayiyi milelela, manya ne: muanebe kêna pamuapa wamba tshidiye musue kuamba to. Tshilejelu, padiye wamba ne: “Utu ungangata misangu yonso anu bu muana” pamuapa uvua musue kuamba ne: “Ndi mmuona ne: kanutu nuntuaku panyi mushinga to”; padiye wamba ne: “Kutu ungumvuila panyi to,” uvua usua kuamba ne: “Ndi musue kukuambila tshindi ngumvua.” Ditatshisha bua kujingulula tshidiye usua kuamba mu mêyi ende.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu