Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu
© 2023 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
LUMINGU LUA DIA 1-7/1
BIUMA BIA DÎYI DIA NZAMBI | YOBO 32-33
Kolesha badi batata mu lungenyi
it-1-F 724
Elihu
Elihu kavua ne kansungansunga ne kavua ulabidilangana to. Wakitaba ne: uvua muenjibue pende ne diima anu bu Yobo, ne Yehowa, Wa Bukole Buonso, ke uvua mumufuke. Elihu kavua ne meji a kuzakeja Yobo to; kadi wakakula nende bu mulunda mulelela umubikila mu dîna diende, tshivua Elifaza, Biledada ne Sofa kabayi benze to.—Yob 32:21, 22; 33:1, 6.
Utuku umona butekete bua buntu mudi Yehowa ubumona anyi?
8 Netumvuile bana betu luse bikole tuetu bavuluke ne: bamue ba kudibu mbatekesha kudi nsombelu mikole bu mudi masama, tunyinganyinga peshi bualu badi ne bena mu dîku badi kabayi mu bulelela. Dimue dituku tudi petu mua kudipeta mu nsombelu wa buena eu. Bena Isalele bavua bapele ne kabayi ne bukole mu Ejipitu kadi bakabavuluija kumpala kua kubuelabu mu buloba bulaya ne: kabavua ne bua ‘kukolesha mitshima yabu’ kudi bana babu bavua bakenga nansha.—Dut. 15:7, 11; Lew. 25:35-38.
9 Pamutu pa kuakula bibi anyi kupepeja bantu badi mu nsombelu mikole, tudi ne bua kubakolesha mu nyuma. (Yobo 33:6, 7; Mat. 7:1) Tuangate tshilejilu: Muena manaya a lubilu lua moto yeye mudishinde mu lubilu ne mutshibuke, baminganga badiku mua kujinga kumanya bikalaye yeye ke udi mukebeshe njiwu eyi anyi? Nansha kakese, badi bamupesha diakamue luondapu ludi lukengela. Bia muomumue, muena Kristo yeye mutekeshibue bua malu ende nkayende, tudi ne bua kumukolesha mu nyuma.—Bala 1 Tesalonike 5:14.
10 Tuetu batuadije kuela meji bua kumanya mudi nsombelu kampanda mitulukile bena Kristo netu, tudi mua kumona lutatu luabu mu mushindu mukuabu. Ela meji bua bana betu ba bakaji badi batantamena buluishi mu dîku munkatshi mua bidimu bia bungi. Bamue badi mua kuikala bamueneka ne lutulu ne kabayi bakole, kadi kabenaku baleja mudibu ne ditabuja dikole ne bukole bua kukandamena ntatu anyi? Paudi umona mamu udi udikoleshila bana uya mu bisangilu ku musangu ne ku musangu ne muanende peshi bana bende, kabienaku bikukemesha bua mudiye ne ditabuja ne mudisuike anyi? Kadi netuambe tshinyi bua bansonga badi balamate bulelela nansha mudibu babasaka mu tulasa bua kuenza malu mabi? Tudi tuitaba ne budipuekeshi buonso ne: aba bonso badi bamueneka bu batekete badi mua kuikala “babanji mu ditabuja” anu mudi bena Kristo netu bakuabu badi mu nsombelu muimpe.—Yak. 2:5.
Ndîba kayi didi dikengela kuakula?
17 Mu bantu banayi bavua balue kumona Yobo muvua Elihu mulela wa Abalahama. Uvua uteleja pavua Yobo ne bantu bakuabu basatu abu bakula. Bidi bimueneka patoke ne: uvua ubateleja bimpe bimpe bualu wakalua kupesha Yobo mibelu ya kayi udia tshibanga muikale uditeka pa muaba wende, kumuambuluishabi bua kushintulula ngelelu wende wa meji. (Yobo 33:1, 6, 17) Tshipatshila tshinene tshia Elihu tshivua tshia kutumbisha Yehowa, kayi uditumbisha yeye anyi mukuabu muntu to. (Yobo 32:21, 22; 37:23, 24) Tshilejilu tshia Elihu tshidi tshitulongesha ne: kudi dîba dia kushala bapuwe bua kuteleja. (Yak. 1:19) Tshidi tshitulongesha kabidi ne: patudi tubela muntu, tshipatshila tshietu tshinene ntshia kutumbisha Yehowa, ki ntuetu to.
18 Tudi mua kuleja ne: tudi tuangata dipa dia kuakula ne mushinga patudi tutumikila mibelu ya mu Bible ya mua kuakula ne dîba dia kuakula. Mukalenge Solomo muena meji wakafunda ku bukole bua nyuma muimpe ne: “Bu bimuma bia pome bia or mu bitekelu bia arjan ke mudi dîyi diamba mu tshikondo tshiakane.” (Nsu. 25:11) Patudi tuteleja bimpe tshidi bakuabu bamba ne tuela meji kumpala kua kuakula, mêyi etu neikale pawu a mushinga mukole ne malengele anu bu bimuma bia pome bia or. Dîba adi, nansha tuetu tuakula kakese anyi bikole, mêyi etu neakoleshe bakuabu ne Yehowa neadisue netu. (Nsu. 23:15; Ef. 4:29) Eu si mmushindu muimpe wa dikema wa kuleja Nzambi dianyisha bua dipa diende edi!
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Tungunuka ne kusemena pabuipi ne Yehowa
10 Bia muomumue, mbimpe kuditatshisha bua tshimuenekelu tshietu. Kadi, katuena ne bua kudienzeja bikole bua kumbusha bimanyinu bionso bia bukulakaje to. Bimanyinu ebi bidi bileja dikala muntu mukole, muakanyine kanemu ne bileja buimpe bua munda. Tshilejilu, Bible udi wamba ne: ‘Nsuki mitoke tòò idi tshifulu tshia butumbi, nebatshipete mu njila wa buakane.’ (Nsu. 16:31) Ke mushindu udi Yehowa utumona, ne tudi ne bua kudimona petu nanku. (Bala 1 Petelo 3:3, 4.) Nunku, bidiku bia meji bua kuditeka mu njiwu ya patupu pa kuitaba bua batupande anyi kulonda luondopu kampanda anu bua kulua muimpe anyi? “Disanka dia Yehowa” didi difila buimpe budi bufumina munda nansha tuetu bikale bukole kayi anyi ne makanda a mubidi a mushindu kayi. (Neh. 8:10) Anu mu bulongolodi bupiabupia ke mutuapetulula makanda a mubidi onso ne bulengele bua bunsonga. (Yobo 33:25; Yesh. 33:24) Mu dindila tshikondo atshi, kuikala ne meji ne ditabuja nekutuambuluishe bua kusemena pabuipi ne Yehowa patudi tusungula bua kuenza malu adi mimpe lelu.—1 Tim. 4:8.
LUMINGU LUA DIA 8-14/1
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YOBO 34-35
Padi bantu badi kabayi ne bualu bakenga
Nzambi utu mushindu kayi?
Nzambi utu wenza anu malu makane. Bushuwa, “kabiena mua kuenzeka bua Nzambi mulelela kuenza malu mabi to, bua Wa Bukole Buonso kuenza bibi nansha!” (Yobo 34:10) Malumbuluisha ende mmakane anu muvua mufundi wa misambu muambe pavuaye wambila Yehowa ne: “Neulumbuluishe bukua bantu biakane.” (Misambu 67:4) Bu mudi ‘Yehowa umona mu muoyo,’ lubombo luetu kaluena mua kumudinga to, kadi yeye utu anu umona bulelela ne utuenzela malu bilondeshile tshitudi. (1 Samuele 16:7) Bualu bukuabu, Nzambi udi umona kansungansunga kuonso ne malu mabi onso adi enzeka pa buloba, ne mmulaye ne: mu katupa kîpi emu ‘bantu babi nebumbushibue pa buloba.’—Nsumuinu 2:22.
Ntshinyi tshiabutuka palua Bukalenge bua Nzambi?
5 Ntshinyi tshienza Yehowa? Kubangila anu ku mpindieu, Yehowa mmupeshe bantu babi mpunga wa kushintulukabu. (Yeshaya 55:7) Nansha muabutulabu ndongoluelu eu mu katupa kîpi emu, ki mbanji anu kulumbuluisha bantu babi to. Kadi ntshinyi tshiafikila bantu badi babenga kushintuluka ne aba badi batua ndongoluelu eu udi wenda usemena ku tshikondo tshia dikenga dinene mpanda? Yehowa mmulaye bua kumbusha bantu babi bonso pa buloba. (Bala Misambu 37:10.) Lelu, bantu ba bungi batu basokoka malu mabi atubu benza, ne misangu ya bungi kabatu babanyoka to. (Yobo 21:7, 9) Kadi Bible udi utuvuluija ne: ‘Yeye [Nzambi] udi uteka mêsu ende ku njila idi muntu wendela, udi umona biendedi biende bionso. Kakuena mîdima, kakuena mufitu mukole kudi benji ba malu mabi bamanye mua kusokomena.’ (Yobo 34:21, 22) Nunku kakuena mushindu wa kusokoma Yehowa to. Udi umona bualu buonso budi bantu babi benza. Panyima pa Armagedone, netutangile muaba uvuabu,katuakubamona to. Nebababutule bua kashidi!—Misambu 37:12-15.
Neulenduke bua bualu bua Yezu anyi?
19 Ke mudibi bienzeka kabidi lelu anyi? Eyowa. Lelu bantu ba bungi batu babenga bua kututeleja bualu katutu tubuelakana mu malu a tshididi to. Batu basue bua tuikale tuelela bantu tukanda tshikondo tshia masungula. Kadi tuetu tudi bajingulule ne: ku mêsu kua Yehowa, tuetu basungule muntu kampanda bua kutulombola, tudi tumubenga yeye. (1 Sam. 8:4-7) Bantu badi mua kuela meji ne: bidi bikengela tuibake tulasa ne mpitadi ne tuenze malu makuabu a diambuluisha bantu. Badi babenga kututeleja bualu tuetu tudi baditue anu mu mudimu wa kuyisha, katuyi tudifila mu dijikija ntatu idi mu bantu.
20 Tshitudi mua kuenza bua katulenduki. (Bala Matayi 7:21-23.) Mudimu wetu munene udi ne bua kuikala wa kuenza bualu budi Yezu mututumine dîyi bua kuenza. (Mat. 28:19, 20) Katuena tusamisha mutu bua malu a tshididi ne bua ntatu ya mu nsombelu ya bantu nansha. Tudi banange bantu ne tuditatshisha bua ntatu idibu nayi, kadi tudi bamanye ne: mushindu mutambe buimpe wa kubambuluisha nkubalongesha bua Bukalenge bua Nzambi ne kubambuluisha bua kudia bulunda ne Yehowa.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Lungenyi luebe lua budisuile lutumbishe Yehowa!
3 Nsongalume mukuabu diende Elihu uvua mushale muteleje pavua bantu basatu abu bayukila ne Yobo. Pakajikijabu, Elihu wakebeja Yobo bua Yehowa ne: ‘Biwikala muakane, udi umupesha tshintu kayi? Anyi yeye udi wangata tshinyi ku tshianza tshiebe?’ (Yobo 35:7) Elihu uvua pende usua kuamba ne: madikolela etu bua kuenzela Nzambi mudimu kaena ne mushinga anyi? Tòo. Yehowa kakatandisha Elihu bu muvuaye mutandishe bakuabu abu to. Elihu uvua wamba yeye bualu bukuabu. Uvua wamba ne: Yehowa kena anu dijinga ne: tumutendelela to, yeye mmukumbane mu bionso. Kakuena tshintu nansha tshimue tshitudi mua kuenza tshiamuvuije mubanji anyi ne bukole to. Mu bulelela, ngikadilu ne bipedi bionso bimpe bidi bifumina kudi Nzambi ne udi umona mutudi tukuata nabi mudimu.
LUMINGU LUA DIA 15-21/1
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YOBO 36-37
Tshidi mua kukusaka bua kueyemena mulayi wa Nzambi wa muoyo wa tshiendelele
Tudiku mua kumanya tshidi Nzambi bulelela anyi?
DIKALAKU DIA NZAMBI DIA TSHIENDELELE: Bible udi ulongesha ne: Nzambi udiku bua “kashidi ne kashidi.” (Musambu 90:2, MMM) Mu mêyi mukuabu, Nzambi katu ne mbangilu ne kakuikala ne nshikidilu to. Bilondeshile mudi bantu bela meji, ‘bungi bua bidimu biende kabuena mua kumanyibua.’—Yobo 36:26.
Mudibi mua kukuambuluisha: Nzambi mmulaye bua kukupesha muoyo wa tshiendelele wewe mufike ku dimumanya bushuwa. (Yone 17:3) Mmunyi muvua mulayi eu mua kuikala mulelela bu Nzambi kayi ushala ne muoyo kashidi? Anu “Mukalenge wa tshiendelele” ke udi mua kukumbaja mulayi eu.—1 Timote 1:17.
Utu uleja Nzambi dianyisha bua bintu bidiye mutupeshe anyi?
6 Mâyi adi pa buloba mudiwu amu bualu mbateke buloba ntanta mukumbanangane menemene ne dîba. Bobu busemene pabuipi ne dîba nansha kakese, mâyi onso adipu adi uma, bushala bume bu dibue, kapatshiyi tshintu ne muoyo. Bobu busemene kule ne dîba nansha kakese, mâyi onso adi akuata dibue, bobu buine pabu bukuata dibue. Bu mudi Yehowa muteke buloba anu muaba wabu, dinyunguluka dia mâyi didi ditulama ne muoyo. Dîba didi diosha mâyi adi mu mbuu ne makuabu adi pa buloba, pashishe adi abuka bua kuya kuenza mavuba. Tshidimu tshionso etshi, dîba didi dibuisha litre ya mâyi miliyo ne miliyo. Mâyi aa adi enza matuku matue ku dikumi mu tshibuashibuashi kumpala kua kulokawu bu mvula anyi bu neje. Ndekelu wa bionso, mâyi aa adi apingana mu mbuu ne mu misulu kuvuawu mafume, ne dinyunguluka adi dibangulula. Yehowa mmuenze bua mâyi ikale anyunguluka mushindu eu bua buloba buikale anu ne mâyi. Bualu ebu budi bujadika ne: udi ne meji ne bukole.—Yobo 36:27, 28; Muam. 1:7.
Lama ditekemena diebe dia buena Kristo dikole
16 Ditekemena dia muoyo wa tshiendelele ditudi nadi ndipa dia mushinga mukole dia kudi Nzambi. Tudi bindile malu malenga a matuku atshilualua ne muoyo kuulu kuulu, ne tudi batuishibue ne: neenzeke. Ditekemena didi anu bu luongo, bualu didi ditushindamija bua tumone mua kutantamena ntatu, tuimana tshishiki padibu batukengesha, nansha kumpala kua lufu. Didi anu bu tshifulu, bualu didi dikuba meji etu bua tubenge tshidi tshibi, tulamate tshidi tshimpe. Ditekemena didi Bible utupesha didi ditusemeja pabuipi menemene ne Nzambi ne didi dileja mudiye mutunange bikole menemene. Tuetu balame ditekemena dietu dikole, nebituambuluishe kabidi bikole.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-1-F 503
Dimanyishangana malu
Mu maloba a kale adi Bible utela, bantu bavua bapetela ngumu ne ngenyi kudi bantu bakuabu. Bavua bamanyishangana ya bungi ya kudiyi, ya mu ditunga anyi ya kubabenda anu ne mukana. (2Sm 3:17, 19; Yob 37:20) Bena ngendu, bavua batamba kuyenza pamue ne bisumbu bia bantu, bavua balondela bantu ngumu ya kule pavuabu bimana mu bimenga anyi mu njila ivua bantu benzela ngendu bua kupeta biakudia, mâyi, ne bintu bikuabu. (Bu muvua tshimenga tshia palestine tshikale muaba wa pa buawu, tshikale pabuipi ne Azi, Afrika, ne Mputu, bisumbu bia bena ngendu bia bungi bivua bipitshilamu ne bia bavua bafumine kule bikole.) Ke bualu kayi benamu bavua mua kupeta ngumu ya malu manene avua menzeke kubabenda. Bantu bavua bapita kupetela ngumu ya mu tshimenga anyi ya miaba mikuabu nangananga mu tshisalu.
LUMINGU LUA DIA 22-28/1
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YOBO 38-39
Utu ukebaku dîba dia kubandila bintu bia mu bufuki anyi?
Indila Yehowa too ne padiangatshilaye malu mu bianza
7 Bible udi uleja muvua Yehowa mufuke buloba, wamba ne: uvua mukose “bunene buabu,” mujiike “bitekelu bia makunji abu,” ne mulonge “dibue diabu dia mu ditumba.” (Yobo 38:5, 6) Uvua mene muangate too ne dîba bua kutangila mudimu wende. (Gen. 1:10, 12) Anji elabi meji bua bungi bua disanka divua banjelu bumvue pavuabu bamona tshintu tshionso tshipiatshipia tshivua Yehowa mufuke. Bible udi mene wamba ne: umue musangu bakatuadija “kuela mbila ya disanka.” (Yobo 38:7) Bualu ebu budi buleja ne: biakalomba Yehowa bidimu binunu ne binunu bua kufuka diulu ne buloba, ne bintu bionso bidi ne muoyo; kadi pakatangilaye bintu bionso bivuaye mufuke abi, wakamona ne: “bivua bimpe be.”—Gen. 1:31.
Dibishibua ku lufu didi dileja mudi Yehowa ne dinanga ne meji ne lutulu
2 Yehowa wakanji kufuka muenzejanganyi nende wa mudimu. Pashishe, ku diambuluisha dia Muanende muanabute eu, “bintu bikuabu bionso biakafukibua,” kusangisha ne banjelu bonso. (Kolos. 1:16) Yezu uvua ne disanka dia bungi bua diakalenga divuaye nadi dia kuenza mudimu ne Tatuende. (Nsu. 8:30) Banjelu ba Nzambi bavua pabu ne malu avua abasankisha. Bavuaku dîba divua Yehowa ne Yezu muena mudimu mupiluke bafuka diulu ne buloba. Ntshinyi tshivua banjelu benze? ‘Bakatuadija kuela mbila ya disanka’ pavuabu bafuke buloba, ne kakuyi mpata bakatungunuka ne kuela mbila ya disanka musangu wonso uvua Yehowa ufuka tshintu kampanda, nangananga pakafukaye bantu bavuaye muoye nabu ngombo. (Yobo 38:7; Nsu. 8:31, dim.) Tshintu tshionso tshidi Yehowa mufuke tshidi tshileja mudiye ne dinanga ne meji.—Mis. 104:24; Lomo 1:20.
Bidi Yehowa mufuke bikulongeshe malu a bungi
8 Yehowa mmukumbane bua tuetu kumueyemena. Wakambuluisha Yobo bua ikale umueyemena bikole. (Yobo 32:2; 40:6-8) Pavuaye muyukile ne Yobo, wakatela bintu bia bungi bidiye mufuke, bu mudi mitoto, matutu, ne mipenyi. Yehowa wakatela kabidi nyama, bu mudi ngombe wa tshisuku ne kabalu. (Yobo 38:32-35; 39:9, 19, 20) Bintu bionso ebi kabiena bileja anu bukole bua dikema budi nabu Nzambi to, kadi bidi bileja kabidi mudiye ne dinanga ne meji a bungi. Malu avuaye muyukile ne Yobo au akafikisha kabidi Yobo ku dimueyemena bikole kupita kumpala. (Yobo 42:1-6) Bia muomumue, patudi tulonga bintu bia mu bufuki, bidi bituvuluija mudi Yehowa ne meji a dikema ne bukole bua bungi kutupita. Udi kabidi mua kujikija ntatu yetu yonso ne ke tshienzaye. Bualu ebu budi butuambuluisha bua kumueyemena bikole.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 122
Muedi wa mikenji
Yehowa, Muedi wa mikenji. Yehowa ke Muedi wa mikenji mulelela mu diulu ne pa buloba. Yeye ke udi muele mikenji ya mu bufuki idi ilombola bintu bidi kabiyi ne muoyo (Yob 38:4-38; Mis 104:5-19), ne nyama. (Yob 39:1-30) Bu mudi muntu muikale pende tshifukibua tshia Yehowa, udi ku mikenji ya mu bufuki ya Yehowa. Bu mudiye tshifukibua tshia meji tshidi ne bukole bua kunana lungenyi ne kulonga malu a Nzambi, udi kabidi ne bua kutumikila mikenji ya Nzambi ya bikadilu. (Lom 12:1; 1Ko 2:14-16) Bualu bukuabu, nansha banjelu badi bifukibua bia mu nyuma, badi pabu ku mikenji ya Yehowa.—Mis 103:20; 2Pt 2:4, 11.
Muntu kena mua kudiatakaja mikenji idi Yehowa idi ilombola bifukibua to. (Yel 33:20, 21)
LUMINGU LUA DIA 29/1–4/2
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YOBO 40-42
Malongesha atudi tupetela ku tshivua tshifikile Yobo
‘Muntu kayi udi mumanye meji a’ Yehowa?
4 Patudi tuelela meji pa bienzedi bia Yehowa, tudi ne bua kudimukila tshilele tshia kulumbuluisha Nzambi bilondeshile meji a bantu. Yehowa wakakula bua tshilele etshi pakambaye mêyi adi mu Musambu wa 50:21 adi amba ne: ‘Wakuela meji munda muebe ne: Nzambi udi bu meme mu malu onso.’ Bidi anu bu muakamba muntu mukuabu kukadi bidimu bipite pa 175 ne: “Bantu batu balumbuluisha Nzambi bilondeshile meji abu ne bela meji ne: Nzambi udi ne bua kulonda mikenji itubu balonda.”
5 Tudimuke bua katuikadi tumona Yehowa bilondeshile meji etu ne majinga etu to. Bua tshinyi tudi ne bua kudimukila bualu ebu? Bualu patudi tuenda tulonga Bible, amue malu avua Yehowa muenze adi mua kumueneka bu adi kaayi mimpe ku mêsu kuetu, tuetu bena mapanga. Bena Isalele bavua bele meji nanku ne kufikabu ku dimona ne: Yehowa kavua ubenzela malu mimpe to. Yehowa wakabambila ne: ‘Nuenu nudi nuamba ne: Njila wa Mukalenge kena mululame. Umvuayi, nuenu ba mu tshisamba tshia bena Isalele: Njila wanyi kena mululame anyi? Njila yenu, kayena mikonyangale anyi?’—Yeh. 18:25.
6 Bualu butudi ne bua kumanya bua kuepuka buteyi bua kulumbuluisha Yehowa bilondeshile meji a bantu budi ne: katuena bamanye malu onso to, ne misangu mikuabu tutu tuenza kabidi bilema binene mu diela dietu dia meji. Yobo wakafika ku dimanya ne: kavua mumanye malu onso. Wakakenga bikole, kutuadijaye kutangila anu malu ende nkayende kayi kabidi ne tshia kutekemena to. Katshivua kabidi mumanye malu avua ne mushinga to. Kadi Yehowa wakamuambuluisha ne dinanga dionso bua kushintulula meji ende. Yehowa wakamuleja muvuaye kayi mumanye malu onso pakamuelaye nkonko mipite pa 70 ivuaye kayi mua kuandamuna. Yobo wakadipuekesha ne kushintulula meji ende.—Bala Yobo 42:1-6.
Tuishila mêsu ebe pa tshilumbu tshinene
12 Bivuaku bibi bua muvua Yehowa muakule ne Yobo mushindu au panyima pa makenga ende onso au anyi? Tòo, Yobo muine kavua muele meji nanku to. Yobo wakateleja mibelu ya Yehowa ne wakayangata ne mushinga. Wakamba mene ne: ‘Ndi mudipishe, ndi nkudimuna mutshima wanyi, ndi nsomba mu lupuishi ne mu butue.’ (Yobo 42:1-6) Nsongalume kampanda diende Elihu ukavua pende muambuluishe Yobo bua ashintulule ngelelu wende wa meji. (Yobo 32:5-10) Yobo mumane kuteleja mibelu ya Yehowa ya dinanga ne mushintulule mmuenenu wende, Yehowa wakenza bua bantu bakuabu bamanye ne: uvua wanyisha lulamatu lua Yobo.—Yobo 42:7, 8.
“Tekemena kudi Yehowa”
17 Yobo ngumue wa ku batendeledi ba Yehowa ba bungi bavua bashale ne dikima ne bukole mu ntatu mikole. Mu mukanda uvua mupostolo Paulo mufundile bena Ebelu, uvua mubikile batendeledi ba Nzambi bakuabu ba bungi ne: ‘tshisumbu tshinene tshia bantemu.’ (Eb. 12:1) Buonso buabu bavua bapete ntatu mikole, kadi badi tshilejilu tshia dikema bua muvuabu bashale ne lulamatu kudi Yehowa. (Eb. 11:36-40) Dinanukila diabu adi ne mudimu mukole uvuabu benze bivua biye mu mâyi anyi? Tòo. Nansha muvuabu kabayi badimuenene dikumbana dia milayi yonso ya Nzambi, bakatungunuka ne kutekemena kudi Yehowa. Bu muvuabu batuishibue kabidi ne: Yehowa uvua ubanyisha, bavua ne dishindika dia ne: bavua ne bua kumona dikumbana dia milayi ayi. (Eb. 11:4, 5) Tshilejilu tshiabu tshidi mua kukolesha didisuika dietu dia kutungunuka ne kutekemena kudi Yehowa.
18 Lelu tudi mu buloba mudi malu enda anyanguka anu kunyanguka. (2 Tim. 3:13) Satana ki mmutshioke bua kuteta bantu ba Nzambi to. Nansha mutshidi ntatu mituindile kumpala eku, tudisuikayi bua kuenzela Yehowa mudimu bikole, batuishibue ne: “tudi bateke ditekemena dietu mu Nzambi wa muoyo.” (1 Tim. 4:10) Vuluka ne: Difutu divua Nzambi mupeshe Yobo divua dileje mudi “Yehowa muikale ne dinanga dikole menemene ne luse.” (Yak. 5:11) Tushalayi petu balamate Yehowa, batuishibue ne: neafute bantu “badi bamukeba ne muoyo mujima.”—Bala Ebelu 11:6.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 343
Kapeja
Yobo uvua muena bululame wakashala ne lulamatu nansha muvuabu bamupuekeshe milongo bibi bitambe. Kadi wakalua kutuadija kumona malu mu mushindu mubi, kuenzaye ne bilema. Bakamubela bua malu au. Elihu wakamuambila ne: “Mmuntu kayi mukuabu udi bu Yobo, udi unua dipetu bu mâyi?” (Yobo 34:7) Yobo uvua usamisha mutu bikole ukeba mua kudibingisha pamutu pa kubingisha Nzambi, kujingaye ne bua kuleja muvuaye muakane kupita Nzambi. (Yob 35:2; 36:24) Pavuabu baseke Yobo bibi menemene kudi “balunda bende basatu,” wakamona ne: nyeye ke uvuabu baseka pamutu pa kumona ne: Nzambi ke uvuabu baseka. Pavuaye wenza nanku, uvua anu bu muntu uvua udifila ne disanka dionso bua bamuseke ne bamupuekeshe milongo, ubitaba anu bu udi unua mâyi ne disanka. Nzambi wakalua kuambila Yobo ne: malu onso avua basekianganyi abu bamba nyeye ke uvuabu baashiminyine bushuwa. (Yob 42:7) Bia muomumue, pavua bena Isalele balomba bua babatekela mukalenge, Yehowa wakambila muprofete Samuela ne: “Udibu babenge ki nguewe to, kadi meme ke udibu babenge bua tshikadi mukalenge wabu” to. (1Sm 8:7) Yezu pende wakambila bayidi bende ne: “Bantu nebanufile mu dikenga ne nebanushipe, ne bisamba bionso nebinukine [kabiyi bua bualu buenu to, kadi] bua dîna dianyi.” (Mat 24:9) Kumanya malu aa nekuambuluishe muena Kristo bua kunanukila padibu bamuseka muikale anu ne meji mimpe, ne nekumupeteshe difutu didi difumina ku dinanukila diende.—Luk 6:22, 23.
LUMINGU LUA DIA 5-11/2
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | MISAMBU 1-4
Ikala muena dia Bukalenge bua Nzambi
“Nennyukule bisamba bionso”
8 Ntshinyi tshidi bantu benze bua mukenji utudi tumanyisha? Ba bungi mbawubenge. (Bala Misambu 2:1-3.) Bantu badi ne tshiji tshia bungi. Badi babenga Mukalenge udi Yehowa muteke. Kabena bamona mukenji wa Bukalenge utudi tuyisha bu “lumu luimpe” to. Imue mbulamatadi mmifike too ne ku dikandika mudimu wa diyisha! Nansha mudi bakokeshi ba bungi bamba mudibu benzela Nzambi mudimu, ki mbasue kulekela kukokesha to. Padi bakokeshi ba lelu bakengesha bayidi ba Yezu anu bu bakokeshi ba mu tshikondo tshiende, badi babenga Muela manyi wa Yehowa.—Bien. 4:25-28.
Kubuelakanyi mu malu a pa buloba ebu budi butapuluke
11 Bintu bia ku mubidi. Padi makuta ne bintu bitudi nabi bilua ne mushinga wa bungi kutudi, bidi mua kutukolela bua kubenga kubuelakana mu malu a pa buloba. Mu bidimu bia 1970, Bantemu ba bungi ba mu Malawi bakashiya bintu biabu bionso bualu bavua babenge bua kubuela mu tshisumbu kampanda tshia tshididi. Bia dibungama, bamue bana betu bakabenga bua kulekela nsombelu muimpe uvuabu nende. Muanetu wa bakaji mukuabu diende Ruth udi uvuluka wamba ne: “Kuvua bamue bana betu batuvua baye nabu mu bupika, kadi bakalua kubuela mu tshisumbu tshia tshididi ne kupingana ku nzubu yabu bualu kabavua basue nsombelu mubi utuvua nende mu kamponya to.” Kadi batendeledi ba Nzambi ba bungi kabatu benza nunku to. Batu babenga kubuelakana mu malu a pa buloba nansha padi kuenza nunku kubafikisha ku dikala ne makuta makese anyi ku dijimija bintu biabu bionso.—Ebelu 10:34.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-1-F 261
Tshisote
Nkazubu katu pambidi pa ntete bu mudi ya orje ne ya blé. Nansha mudi Bible wakula bua bisote anu mu ngumvuilu wa mu tshimfuanyi, udi utela mishindu ya bungi ivuabu bashipuila ntete ku kale. Bobu bamane kunowa ntete, bizubu kabivua ne mushinga bualu kabavua babidia to; bivua bilua tshimfuanyi tshia bintu bia bukoya bivua kabiyi ne mushinga, bia kumbushabu mu bia bimpe ne kuimansha ku diala.
Tshia kumpala, bavua banji kumbusha bizubu bia ntete pavuabu bayishipuila. Pashishe bavua bayipepula, bisote bionso bipepuka anu mutu lupuishi lupepuka ne lupepela. Ebi bidi bileja bimpe mudi Yehowa Nzambi umbusha batontolodi munkatshi mua bantu bende, anyi kabidi ubutula bantu babi ne bisambi bidi bimuluisha. (Yob 21:18; Mis 1:4; 35:5; Yes 17:13; 29:5; 41:15; Hos 13:3) Bukalenge bua Nzambi nebubutule baluishi babu butubutu, bubashiya bu bisote biapepulabu kudi lupepele kakuyi lutatu to.—Dan. 2:35.
Pa tshibidilu, bavua bakunguija bisote bivua kabiyi ne mushinga babiosha, bua kabilu kupepuka bibuela mu ntete ivuabu bakunguije. Bia muomumue, Yone mubatiji wakadianjila kumanyisha ne: kabutu kakole nekakuate bantu babi ba mu bitendelelu bia dishima, mmumue ne: Yezu Kristo, Mushipudi, neasangishe ntete ya blé, “kadi neoshe bisote mu kapia kadibu kabayi mua kujima.”—Mat 3:7-12; Luk 3:17.
LUMINGU LUA DIA 12-18/2
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | MISAMBU 5-7
Shala anu mulamate Yehowa kuyi ulonda malu adi bakuabu benza
Mudi dibala dia Bible mua kukuambuluisha
7 Mulunda webe anyi muena mu dîku mmukunyingalaje anyi? Biobi nanku, wewe mukonkonone bualu bua Abashaloma muana wa Davidi nebikuambuluishe. Uvua mutungile tatuende tshitungu ne mujinge kumunyenga bukalenge.—2 Sam. 15:5-14, 31; 18:6-14.
8 1) Sambila. Ambila Yehowa muudi umvua bua mushindu mubi udibu bakuenzele malu muikale ne bualu buudi usua kubala abu mu mutu. (Mis. 6:6-9) Kudianganyi mukana to, muambile malu masunguluke. Pashishe mulombe akuambuluishe bua upete mêyi manene adi mua kukuleja tshia kuenza bua unanukile mu lutatu lukole alu.
Ikala mutuishibue ne: udi mupete bulelela
3 Ditabuja dietu kadiena ne bua kushindamena anu pa dinanga dia buena Kristo didi nadi bantu ba Nzambi to. Bua tshinyi? Bualu ditabuja dietu diodi dishindamene anu pa dinanga adi, tudi mua kudijimija bipepele. Tshilejilu, tudi mua kulekela dienzela Yehowa mudimu bikala muena Kristo netu, anyi mene mukulu, anyi mpanda-njila muenze mpekatu munene. Tudi kabidi mua kulekela dienzela Yehowa mudimu bikala muena Kristo netu mutuenzele bibi anyi mulue mutontolodi, anyi wamba ne: malu atudi bitabuje ki mmalelela to. Nunku tuetu basue bua ditabuja dietu dikole, didi ne bua kushindamena pa malanda makole atudi badie ne Yehowa. Nunku dinanga diudi munange nadi Yehowa ne bantu bende didi mua kukuambuluisha bua kupetaku ndambu wa ditabuja. Kadi bidi kabidi ne mushinga wa bungi menemene bua kulonga Bible ne muoyo umue, kumvua biudi ulonga, ne kuenza makebulula, bua kutuishibua ne: malu a Yehowa audi ulonga au mbulelela. Bidi bikengela udijadikile wewe nkayebe ne: Bible udi utulongesha malu malelela adi atangila Yehowa.—Lomo 12:2.
4 Yezu wakamba ne: bantu bakuabu bavua mua kuitaba bulelela “ne disanka,” kadi ditabuja diabu divua mua kuteketa pavuadi ditetshibua. (Bala Matayi 13:3-6, 20, 21.) Pamuapa kabavua bajingulule ne: bavua mua kupeta ntatu ne makenga bua dilonda Yezu to. (Mat. 16:24) Anyi bavua mua kuikala bela meji ne: kuikala muena Kristo nkuikala ne nsombelu wa kayi ntatu, muikale anu wa masanka. Kadi mu bulongolodi bua malu mabi ebu, nekuikale anu ntatu. Nsombelu idi mua kushintuluka, itujimijila disanka bua tshikondo kampanda.—Mis. 6:6; Muam. 9:11.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-1-F 776
Lukita
Mu Lomo 3:13, mupostolo Paulo udi utela mêyi a mu Misambu 5:9, mudibu bafuanyikija muminu wa bantu babi ne bashimianganyi ne “lukita ludi buashi.” Anu mudi lukita ludi buashi luenza bua kuluelabu bitalu ne bintu bidi bibola, muminu wabu udi upatula mêyi mabi adi ashipa.
LUMINGU LUA DIA 19-25/2
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | MISAMBU 8-10
“Nenkutumbishe, Yehowa wanyi”
Ikala wangata muaba uudi nawu mu dîku dia Yehowa ne mushinga
6 Yehowa mmutulongoluele muaba wa pa buawu wa tuetu kusombela. Tshikondo tshile kumpala kua Yehowa kufukaye muntu, wakalongoluela bantu buloba. (Yobo 38:4-6; Yel. 10:12) Bu mudi Yehowa ne meji mimpe ne mupeshanganyi wa bintu, mmuenze bua tupete bintu bimpe bia bungi bua tuikale ne disanka. (Mis. 104:14, 15, 24) Tshikondo kampanda pakelaye meji a bidiye mufuke “wakamona ne: bivua bimpe.” (Gen. 1:10, 12, 31) Wakatua bantu mushinga pavuaye mubapeshe “bukokeshi pa” bintu bilenga bia dikema bidi pa buloba. (Mis. 8:6) Nzambi mmusue bua bantu bapuangane bikale ne disanka dia kashidi dia kutabalela bintu bidiye mufuke. Utu wela Yehowa tuasakidila bua malu malenga adiye mutulaye aa anyi?
Utu uleja Nzambi dianyisha bua bintu bidiye mutupeshe anyi?
10 Kudi bantu batu badiebeja bua tshinyi tudi tubenga dilongesha dia ne: bintu mbidienzekele. Nunku umue mushindu utudi mua kuleja ne: tudi ne dianyisha bua dipa dia muakulu nkubumvuija bua tshinyi tuetu tudi tuitabuja Nzambi. (Mis. 9:1; 1 Pet. 3:15) Bantu batu bitaba dilongesha adi badi mua kujinga bua tuitabe ne: buloba ne bintu bionso bidi ne muoyo mbilue ku mpukampuka. Bible ne ngenyi idi mu tshiena-bualu etshi bidi mua kutuambuluisha bua kuakuila Tatu wetu wa mu diulu ne kumvuija bantu badi basue kuteleja bua tshinyi tudi batuishibue ne: Yehowa mMufuki wa diulu ne buloba.—Mis. 102:25; Yesh. 40:25, 26.
Udi “tshilejilu . . . mu ngakuilu” anyi?
13 Ikala wimba misambu ne muoyo mujima. Bualu bua mushinga menemene bututu tuimbila misambu yetu mbua kutumbisha Yehowa. Muanetu wa bakaji mukuabu diende Sara katu udimona bu muimbi wa misambu muimpe to. Nansha nanku, utu musue kutumbisha Yehowa ne misambu. Nanku utu wambulula misambu kumbelu anu mushindu utuye udilongolola bua bisangilu. Patuye uyambulula apu, utu udienzeja bua kumanya mudi mêyi ayi apetangana ne malu atualonga mu bisangilu. Udi wamba ne: “Bitu bingambuluisha bua kutuma meji anyi ku mêyi a misambu pamutu pa kumona anu muntu ngimba.”
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-1-F 663
Munu
Badi bakula mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi baleja ne: Nzambi udi ukumbaja mudimu wende ne “munu” wende anyi minu yende: tshilejilu, bua kufunda Mikenji dikumi pa mabue, (Eks 31:18; Dut 9:10) bua kuenza bishima, (Eks 8:18, 19) ne bua kufuka diulu. (Mis 8:3) “Minu” ivua Nzambi mukuate nayi mudimu ayi idi ileja nyuma wende muimpe anyi bukole buende buenzeji, anu mudibu baleje mu muyuki wa bufuki udi mu Genese, mudibu bamba ne: bukole buenzeji bua Nzambi (rouah, “nyuma”) buvua bunyunguluka pa mutu pa mâyi. (Gen 1:2) Kadi mu Mifundu ya Tshiena Greke ya buena Kristo, badi baleja bualu bunene budi buenza bua tuikale batuishibue bua ngumvuilu wa mu tshimfuanyi eu. Badi baleja mu Matayi ne: Yezu uvua umbusha bademon ku diambuluisha dia ‘nyuma muimpe wa Nzambi’ ne Luka udi wamba ne: uvua ubumbusha ku diambuluisha dia “munu wa Nzambi.”—Mat 12:28; Luk 11:20.
LUMINGU LUA DIA 26/2–3/3
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | MISAMBU 11-15
Difuanyikijila ukadi mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi bua ditalala
Malu manene a mu mukanda wa kumpala wa Misambu
Misambu 11:3—Mbishimikidi kayi bidibu bashimbule? Mbishimikidi bidi malu a bantu onso masombele, mumue ne: mêyi ne mikandu. Padi malu aa kaayi majalame, kudi kumueneka bimvundu ne buakane kabuena buikalaku to. Mu nsombelu wa nunku, “muntu muakane” udi ne bua kueyemena Nzambi mu malu onso.—Musambu 11:4-7.
Tshikisu tshidiku mua kujika dimue dituku anyi?
Bible udi ulaya ne: mu katupa kîpi emu Nzambi neumbushe tshikisu pa buloba. Buloba budi ne tshikisu lelu ebu mbuindile “dituku dia dilumbuluisha ne dia dibutuka dia bantu babi.” (2 Petelo 3:5-7) Muena tshikisu nansha umue kakukengesha kabidi bantu to. Mmunyi mutudi mua kujadika ne: Nzambi mmusue kumbusha tshikisu?
Bible udi wamba ne: Nzambi ‘udi ukina muntu yonso udi munange tshikisu.’ (Musambu 11:5, NWT) Mufuki mmunange ditalala ne buakane. (Musambu 33:5; 37:28) Ke bua tshinyi kakuanyisha bantu badi ne tshikisu nansha kakese.
Utuku witaba bua kuindila ne lutulu anyi?
15 Bua tshinyi Davidi uvua muitabe bua kuindila ne lutulu? Udi utupesha diandamuna mu musambu mudiye muebeje misangu inayi ne: “Musangu bule munyi?” Udi wamba ne: ‘Kadi ngakueyemena luse luebe; mutshima wanyi neusanke bua lupandu luebe. Nengimbile Yehowa musambu, bualu bua wakungenzela malu mimpe makumbane.’ (Mis. 13:5, 6) Davidi uvua mueyemene luse anyi dinanga dia lulamatu dia Yehowa. Uvua mutekemene dipikudibua ne muoyo kuulu kuulu ne disanka dionso, ne uvua welangana meji a muvua Yehowa mumuenzele malu mimpe. Eyowa, Davidi wakamona ne: bivua ne mushinga bua kuindila.
Bukalenge budi bukumbaja disua dia Nzambi pa buloba
16 Bukubi. Ndekelu wa bionso, mêyi mimpe adi mu Yeshaya 11:6-9 neakumbane mu kabujima kawu nansha ku mubidi. Balume, bakaji, ne bana nebendakane pa buloba apa miaba yonso mu ditalala kakuyi njiwu to. Tshifukibua nansha tshimue katshiakubabunda to, nansha muntu anyi nyama. Anji elabi meji bua dîba diwikala umona buloba ebu bujima bu kuebe, bu muaba uudi mua kuowela mu misulu, mu majiba, ne mu mbuu; bu muaba uudi mua kukosolola pa mikuna, ne kutambakana mu mpata ya bisuku kakuyi tshidi tshikuenzela bibi! Kabidi kuakumvua buôwa nansha padi butuku buila. Mêyi a mu Yehezekele 34:25 neakumbane, bilua mene bipepele ne bua bantu ba Nzambi ‘kushikama talalaa mu tshipela ne kulala tulu muitu’ kakuyi bualu.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Ukadi mushintuluke anyi?
12 Bia dibungama, tudi banyunguluka kudi bantu badi benza malu avua Paulo muleja aa. Badi pamuapa mua kuikala bela meji ne: kuimanyima pa mikenji, mmalu a kale atudi katuyi mua kulonda. Balongeshi ne baledi ba bungi batu babuikila mêsu pa malu mabi ne batumbisha tshidibu babikila ne: budikadidi bua kuenza malu. Buabu bobu, kakuena mushindu wa kumanya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi to. Nansha bantu ba bungi badi badiamba mudibu batendelela batu bela meji ne: badi ne budikadidi bua kuenza bualu buonso budibu bamona ne: mbuimpe, kabayi benzejibue bua kutumikila Nzambi ne mikenji yende to. (Mus. 14:1) Lungenyi lua nunku ludi mua kuikala njiwu minene kudi bena Kristo balelela. Muntu udi kayi ne meji udi mua kumona malu a mu bulongolodi buetu mushindu wa muomumue. Badi mua kubenga kulonda malu adi malongolola mu tshisumbu anyi mene kutuadija kudiabakena bua tshintu tshionso tshidi katshiyi tshipetangana ne disua diabu. Peshi badi mua kuikala kabayi bitaba ne muoyo mujima mibelu ya mu Bible itudi tupeta bua dijikija lutetuku, dienza mudimu ne Enternete ne dilonga tulasa tutumbuke.