TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • mwbr24 ngondo 5 dib. 5-13
  • Malu adibu baledile mu “Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu”

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malu adibu baledile mu “Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu”
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2024
  • Tumitu tua bualu
  • LUMINGU LUA DIA 6-12/5
  • LUMINGU LUA DIA 13-19/5
  • LUMINGU LUA DIA 20-26/5
  • LUMINGU LUA DIA 27/5–2/6
  • LUMINGU LUA DIA 3-9/6
  • LUMINGU LUA DIA 10-16/6
  • LUMINGU LUA DIA 17-23/6
  • LUMINGU LUA DIA 24-30/6
Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2024
mwbr24 ngondo 5 dib. 5-13

Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu

© 2024 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania

LUMINGU LUA DIA 6-12/5

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI MISAMBU 36-37

‘Kufiiki munda bua bantu babi to’

w17.04 10 §4

Ntshinyi tshiabutuka palua Bukalenge bua Nzambi?

4 Bantu babi badi ne buenzeji kayi kutudi lelu? Mupostolo Paulo wakamba ne: mu matuku a ku nshikidilu kuvua ne bua kuikala “bikondo bibi bidi bikole mua kupita nabi.” Pashishe kusakidila ne: “Bantu babi ne badi badinga bakuabu nebatungunuke ne kunyanguka bibi menemene.” (2 Timote 3:1-5, 13) Ukadiku mutuilangane ne malu aa anyi? Ba bungi ba kutudi bakadi batuilangane ne bantu babi bu mudi bena tshikisu, bantu batu bakinangana bua makoba ne benzavi banene. Bamue ba kudibu kabatu basokoka malu mabi atubu benza to. Bakuabu batu baleja mudibu basue kuambuluisha bantu, kadi mu bulelela bikale bantu babi. Kadi nansha tuetu katuyi banji kutuilangana ne benzavi, bantu babi badi anu ne buenzeji kutudi. Bitu bitutonda bikole patutu tumvua mudibu bakengesha ne tshikisu tshionso bana, bakulakaje ne bantu bakuabu badi kabayi ne mushindu wa kudisungila. Bantu babi aba batu benza malu bu nyama ya luonji anyi bu bademon. (Yakobo 3:15) Diakalenga, Dîyi dia Yehowa didi ditupesha ditekemena.

w22.06 10 §10

Yehowa udi ubenesha bantu badi bafuilangana luse

10 Kulaminangana munda nkudienzela bibi. Yehowa mmusue bua tumbushe bujitu bua dilaminangana munda bua tumvue disulakana. (Bala Efeso 4:31, 32.) Udi utulomba bua ‘tumbushe tshiji ne tulekele luonji.’ (Mis. 37:8) Kutumikila mubelu eu mbualu bua meji. Kulaminangana munda kudi mua kutuenzela bibi ku mubidi anyi mu lungenyi. (Nsu. 14:30) Tuetu balamine muntu munda mushindu eu, kabiakumuenzela yeye bibi to, bidi anu bu mulungu tuetu banue; nebituenzele tuetu bibi. Kadi patudi tufuila bakuabu luse, tudi tudipesha nkayetu dipa kampanda. (Nsu. 11:17) Tudi tupeta ditalala mu lungenyi ne mu muoyo ne nebituambuluishe bua kuya kumpala mu mudimu wa Yehowa.

w03 1/12 13 §20

“Ikala ne disanka dipite bungi mu Yehowa”

20 Pashishe, ‘badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba.’ (Musambu 37:11a) Kadi ‘badi ne mitshima mipuekele’ aba mbanganyi? Muaku udibu bakudimune ne: ‘badi ne mitshima mipuekele’ udi ufumina ku muaku udi umvuija “kukengesha, kupuekesha, kupuekesha milongo.” Eyowa, ‘badi ne mitshima mipuekele’ ng’aba badi bindile ne budipuekeshi buonso bua Yehowa kululamija malu onso mabi adibu babenzele. “Mioyo yabo neyisanke mu ditalala dikumbane.” (Musambu 37:11b) Nansha mpindieu tudi ne ditalala dia bungi mu mparadizu wa mu nyuma mu tshisumbu tshia bena Kristo balelela.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-2-F 341

Mukuna

Dishindama, dikalaku, ne butumbuke. Batu bamba bua mikuna ne: itu anu mishindame ne itu anuku. (Yes 54:10; Hab 3:6; fuanyikija ne Mis 46:2.) Nunku, pavua muimbi wa misambu mufuanyikije buakane bua Yehowa ne “mikuna ya Nzambi” (Mis 36:6) uvua mua kuikala wamba ne: buakane buende kabuena mua kunyungishibua to. Anu biobi pamuapa ne: pavuaye muele meji a butumbuke bua mikuna, uvua musue kuleja mudi buakane bua Nzambi butumbuke kupita bua bantu. (Fuanyikija ne Yes 55:8, 9.) Bilondeshile Buakabuluibua 16:20, bobu bamane kupongolola tshibakudi tshia muanda mutekete tshia tshiji tshia Nzambi, “kabakasangana mikuna to.” Ebi bidi bileja ne: nansha bintu bitumbuke bu mudi mikuna, kabiena mua kusokoma ku tshiji tshia Nzambi to.​—Fuanyikija ne Yel 4:23-26.

LUMINGU LUA DIA 13-19/5

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI MISAMBU 38-39

Kutungunuki ne kudipisha upitshisha to

w20.11 27 §12-13

“Tangila anu kumpala,” ku malu atshilualua

12 Bala 1 Yone 3:19, 20. Kutu misangu itutu tudipisha. Tshilejilu, bamue batu badipisha bua malu mabi avuabu benze kumpala kua kulongabu bulelela. Bakuabu bobu mbua mbilema bivuabu benze panyima pa batismo wabu. Bitu bitufikila tuetu bonso bua kudipisha. (Lomo 3:23) Bushuwa, tutu basue kuenza malu makane. Kadi “tuetu bonso tutu tulenduka misangu ya bungi.” (Yak. 3:2; Lomo 7:21-23) Katutu basue kudipisha to, kadi kudipisha eku kudi mua kutupetesha malu mimpe. Bua tshinyi? Bualu kudi mua kutusaka bua kuakaja bilema bietu ne kudisuika bua kubenga kubienzulula.​—Eb. 12:12, 13.

13 Ku lukuabu luseke, bidi mua kutufikila bua tubange kudipisha tupitshisha, mmumue ne: tutungunuka ne kudipisha bua mpekatu utukavua banyingalele, Yehowa pende mumane kuleja ne: mmutufuile luse. Didipisha dia mushindu eu didi mua kutuenzela bibi. (Mis. 31:10; 38:3, 4) Mushindu kayi? Tuangate tshilejilu tshia muanetu wa bakaji mukuabu uvua udipisha bua mpekatu ivuaye muenze kale. Wakamba ne: “Ndi mmona ne: kabiena ne mushinga bua meme kudifila mu mudimu wa Yehowa to, bualu pamuapa tshiakusungidibua to.” Bana betu ba bungi badi pabu mua kuamba mushindu eu. Bidi ne mushinga wa bungi bua katudipishi tuela ne kalele to. Mu bulelela, Satana neasanke bikole patumonaye tulekela kuenzela Yehowa mudimu, eku Yehowa mutshikale mutunange!​—Fuanyikija ne 2 Kolinto 2:5-7, 11.

w02 15/11 20 §1-2

Mmunyi mutudi mua kuvuija matuku etu ne mushinga kumpala kua Yehowa?

MATUKU a muoyo wetu adi amueneka makese ne apita lubilu. Mufundi wa Misambu Davidi wakelangana meji bua buipi bua muoyo ne kusambilaye ne: ‘Yehowa, ummanyishe nshikidilu wa muoyo wanyi, ne tshidikijilu tshia matuku anyi ne: adi bungi munyi? Ummanyishe mudi muoyo wanyi upita tshitupa tshîpi. Mona, wakuvuija matuku anyi bu ntanta ya tshianza mu tshidikijilu tshiawu, ne bidimu bia muoyo wanyi bu tshintu tshia patupu ku mêsu kuebe.’ Dijinga dia Davidi divua dia kuikala ne nsombelu uvua usankisha Nzambi, mu mêyi ende ne mu bienzedi biende. Wakaleja ne: uvua mueyemene Nzambi pakambaye ne: ‘Ditekemena dianyi didi anu kuudi.’ (Musambu 39:4, 5, 7) Yehowa wakamuteleja. Wakakonkonona tshia bushuwa malu akenza Davidi ne kumufutaye bua malu au.

Bitu bipepele bua kuikala anu ne bualu bua kuenza mu munite wonso ne kuikala mu nsombelu wa diyumbakana bua bungi bua malu a kuenza. Muanda eu udi mua kutulubakaja, nangananga patudi ne bia bungi bia kuenza kadi dîba dia kubienza dikale dikese. Dijinga dietu didiku mumue ne dia Davidi: bua kuikala ne nsombelu udi utuanyishisha kudi Nzambi anyi? Bua kujadika bualu ebu, Yehowa udi ujoja ne ukonkonona yonso wa kutudi bimpe menemene. Kukadi bidimu bitue ku 3 600, Yobo muntu uvua utshina Nzambi wakajingulula ne: Yehowa uvua umona njila yende ne ubala biendedi biende bionso. Yobo wakadikonka ne: ‘Paluaye kunkonka muanda eu, nemmukudimune dîyi kayi?’ (Yobo 31:4-6, 14) Kudi mushindu wa tuetu kuvuija matuku etu ne mushinga kumpala kua Nzambi tuetu bajadike malu a mushinga a mu nyuma a kukumbaja kumpala, tuetu batumikile mikenji ya Nzambi ne benze malu bimpe ne dîba dietu. Tukonkononayi malu aa bimpe bimpe.

w21.10 15 §4

Mua kupetulula bulunda buebe ne Yehowa

Ikala uyikila ne Yehowa pa tshibidilu. Tatu webe mmumanye ne: wewe udipisha misangu yonso bidi mua kukukolela bua kumusambila. (Lomo 8:26) Nunku ‘suminyina mu disambila,’ wambila Yehowa muudi ne dijinga dikole dia kuikala mulunda wende. (Lomo 12:12) Andrej udi uvuluka wamba ne: “Mvua ndipisha bikole menemene ndiumvua ne bundu. Kadi pamvua njikija kusambila, meji avua atukija, mpeta kabidi ditalala.” Wewe kuyi mumanye tshia kulomba mu disambila, bala malu avua mukalenge Davidi mulombe yeye mumane kunyingalala bua mpekatu wende. Malu au adi mu Misambu 51 ne 65.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w22.09 13 §16

Leja ne: udi muntu wa kueyemena

16 Didikanda didi padi ne mushinga tuetu basue bua bakuabu batueyemene. Nngikadilu udi utuambuluisha bua kupuwa patudi tudimona mu diteta dia kusokolola bualu busokoka buvuabu batuambile. (Bala Nsumuinu 10:19.) Patudi babuele miaba ya dipetelangana ku Enternete, bidi mua kutukolela bua kudikanda. Tuetu katuyi badimuke, tudi mua kudimona tukadi bambile bantu ba bungi malu masokoka a bende. Tuetu bamane kumuangalaja malu ku biamu nanku, katuakumanya tshikala bakuabu mua kuenza ne malu au anyi ntatu ya bungi ikala mua kumueneka to. Didikanda didi dituambuluisha kabidi padi baluishi betu batusaka bua tubambile malu adi mua kukebela bena Kristo netu njiwu. Bidi mua kuenzeka nanku padibu batuela nkonko kudi bampulushi ba mu ditunga mudibu bakandike mudimu wetu. Mbimpe tutumikile dîyi dinene dia ‘kulama mukana muetu ne tshintu tshia kumujika natshi.’ (Mis. 39:1) Bidi bikengela tuikale bantu ba kueyemena kudi bena mu dîku dietu, kudi balunda betu, kudi bena Kristo netu, anyi kudi muntu mukuabu kayi yonso. Bua kuikala bantu ba kueyemena, mbimpe tuikale ne didikanda.

LUMINGU LUA DIA 20-26/5

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI MISAMBU 40-41

Bua tshinyi mbimpe kuambuluisha bakuabu?

w18.08 22 §16-18

Bena muoyo wa kupa badi ne disanka

16 Bena muoyo wa kupa kabatu bapeshangana bintu bashala bindile bua babapeshe pabu to. Yezu uvua mumanye bualu ebu, ke bua tshinyi wakamba ne: “Paudi ulongolola tshibilu, ubikile bapele, bantu badi batebuka, balema ne bampofu; nunku newikale wa diakalenga, bualu kabena ne tshintu tshia kukufuta. Bualu neufutshibue ku dibishibua dia bantu bakane.” (Luka 14:13, 14) Bible udi wamba ne: “Muena tshipapayi neabeneshibue,” wamba kabidi ne: “Wa diakalenga mmuntu yonso udi utabalela muntu mupuekele.” (Nsu. 22:9; Mis. 41:1) Eyowa, mbimpe tuikale tupeshangana bintu bualu patudi tuambuluisha bakuabu, tudi tupeta disanka.

17 Pavua Paulo muambulule mêyi a Yezu a ne: “Disanka dia kufila ndipite dia kuangata,” kavua wakula anu bua kupeshangana bintu patupu to, kadi uvua kabidi wakula bua kukankamija bantu, kubabela ne mêyi a mu Bible, ne kubambuluisha mu mushindu kampanda. (Bien. 20:31-35) Mupostolo Paulo mmutushile tshilejilu mu mêyi ne ku bienzedi biende tshia mutudi mua kudifila bua bakuabu, mmumue ne: kufila dîba ne makanda etu bua bualu buabu, kubatabalela ne kubananga.

18 Bakebuludi ba malu a bikadilu bia bantu mbamone pabu ne: kufila kudi kupetesha muntu disanka. Mukanda kampanda udi wamba ne: “padi bantu benzela bakuabu malu mimpe, badi bapeta disanka dia bungi.” Bakebuludi badi bamba ne: patudi tuambuluisha bakuabu, tudi tujingulula buimpe bua muoyo ne tumanya bua tshinyi bavua batufuke. Ke bualu kayi, bamanyi bapiluke batu balomba bantu bua badifile ku budisuile bua kuambuluisha bakuabu bua bobu bine bapete makanda a mubidi mimpe ne disanka. Bualu ebu kabuena butukemesha to, bualu Mufuki wetu wa dinanga Yehowa utu anu utuambila ne: kufila kudi kutupetesha muntu disanka.​—2 Tim. 3:16, 17.

w15 15/12 23 §7

Yehowa neakukuatshishe

7 Kadi biwikala usama, Yehowa neakukoleshe ne neakukuatshishe anu muvuaye muenzele batendeledi bende ba kale. Mukalenge Davidi wakafunda ne: ‘Wa diakalenga mmuntu yonso udi utabalela muntu mupuekele; Yehowa neamusungile mu dituku dia tshipupu. Yehowa neamukube ne neamulame ne muoyo.’ (Musambu 41:1, 2, NWT) Bushuwa, Davidi kavua usua kuamba ne: muntu muimpe uvua ne muoyo tshikondo atshi ne uvua utabalela muntu mupuekele kavua mua kufua nansha. Kadi mmunyi muvua Yehowa mua kuambuluisha muntu muimpe eu? Davidi wakumvuija ne: ‘Yehowa neamukuatshishe pa bulalu buende bua disama; mu disama diende, wewe neushintulule bulalu buende buonso bujima.’ (Musambu 41:3, NWT) Yehowa mmumanye bimpe ntatu idi nayi batendeledi bende ne kena ubapua muoyo to. Udi mua kubapesha dikima ne meji. Yehowa mmuenze mubidi wa muntu mu mushindu wa ne: udi mua kudiondopa nkayawu.

w17.09 12 §17

Idikija luse lua Yehowa

17 Kuena ne bua kumvuilangana luse anu bualu kuenza nunku kudi kukuambuluisha pebe to. Kabingila kanene kadi ne bua kuikala dijinga diebe dia kuidikija Muena dinanga ne luse, Yehowa Nzambi, ne kumutumbisha. (Nsu. 14:31) Mmutushile tshilejilu tshipuangane. Nunku, tuenzayi tshionso tshitudi mua kuenza bua kumuidikija, mmumue ne: kuenza bua dinanga dikole dikale munkatshi mua bena Kristo netu ne tuikale mu malanda mimpe ne bantu netu patudi tubaleja luse.​—Gal. 6:10; 1 Yone 4:16.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 1261

Yehowa

Bible mu kabujima mmuimanyine pa dibingishibua dia bumfumu bua Yehowa, bileja patoke ne: disua diende dinene ndia kuenza bua dîna diende dijidibue. Kujidibua kua dîna diende edi kudi kulomba kudikupula ku bipendu bionso bidibu badipende. Kadi kupite apu, kudi kulomba bua bifukibua bia meji bionso mu diulu nansha pa buloba binemeke dîna adi, bidiangate bu dinsantu. Mbuena kuamba ne: bifukibua abi bidi ne bua kuitaba bumfumu bua Yehowa ne kubunemeka ne muoyo mujima, bimuenzela mudimu, bisanka bua kuenza disua diende, ne bienza bionso abi bualu mbimunange. Mu disambila dia Davidi didi mu Misambu 40:5-10, mmulejamu lungenyi elu ne mmuakulamu bua dibingishibua dilelela dia dîna dia Yehowa. (Mona muvua mupostolo Paulo muleje mudi mêyi a mu misambu aa atangila Kristo Yezu mu Eb 10:5-10.)

LUMINGU LUA DIA 27/5–2/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI MISAMBU 42-44

Tumikila malu atudi tulonga

w06 1/6 9 §5

Malu manene a mu mukanda muibidi wa Misambu

42:4, 5, 11; 43:3-5. Bu bikala bualu kampanda mua kutupangisha bua kudisangisha ne bena Kristo netu, netukole ku muoyo tuetu tuvuluka mutuvua tudisangisha nabu ku kale. Nansha mutudi mua kudiumvua bibi bua patudi nkayetu, nebituvuluije ne: Nzambi udi tshinyemenu tshietu ne tudi ne bua kumuindila bua atusungile.

w12 15/1 15 §2

Tshia kuenza bua bikondo bia dilonga bikale bia disanka ne bituambuluishe

1 DISAMBILA: Bualu bua kumpala butudi mua kuenza, nkusambila. (Mus. 42:8) Bua tshinyi? Tudi ne bua kumona dilonga dia Dîyi dia Nzambi bu tshitupa tshia ntendelelu wetu. Ke bualu kayi tudi ne bua kulomba Yehowa bua atupeshe lungenyi luimpe ne nyuma wende. (Luka 11:13) Muanetu mukuabu Barbara udi misionere wa bidimu bia bungi udi wamba ne: “Ntu nsambila misangu yonso kumpala kua kubala ne kulonga Bible. Pashishe ntu ndiumvua ne: Yehowa udi nanyi pabuipi ne udi wanyisha bindi ngenza.” Kusambila kumpala kua kulonga kudi kunzulula meji etu ne mutshima wetu bua kuitaba ne muoyo mujima malongesha atudi tupeta.

w16.09 6 §11-12

“Bianza biebe kabiteketshi”

11 Yehowa udi kabidi utukolesha ku diambuluisha dia malu atudi tulonga mu bisangilu bietu bia bena Kristo, mu mpuilu ne mu mpungilu, nansha mu tulasa tuetu tua malu a Nzambi. Bitudi tulonga bidi bituambuluisha bua kuenzela Nzambi mudimu ne meji mimpe, kudifundila bipatshila ne kukumbaja midimu ya bena Kristo itudi nayi. (Musambu 119:32) Udiku ujinga ne muoyo mujima bua malu adi Yehowa utulongesha akupeteshe bukole anyi?

12 Yehowa wakambuluisha bantu bende bua kutshimuna bena Amaleka ne bena Etshiopi, ne wakapesha Nehemiya ne bena Yuda bukole bua kujikija kuibaka bimanu bia Yelushalema. Mu mushindu wa muomumue, Nzambi neatupeshe bukole bua kutungunuka ne kuyisha nansha mutudi ne tunyinganyinga ne buluishi ne bantu kabayi batuteleja. (1 Petelo 5:10) Yehowa kakutumbushila ntatu yetu mu tshishima to. Kadi, tudi ne bua kuenza tshietu tshitupa tshia malu. Mushindu kayi? Tudi ne bua kubala Dîyi dia Nzambi dituku dionso, kulongolola bisangilu lumingu luonso ne kubuelamu, kutungunuka ne kudilongela ne kuenza ntendelelu wa mu dîku, ne kueyemena Yehowa mu disambila. Katulekedi tshintu nansha tshimue tshitubueja mu ditanaji bua kuenza malu adi Yehowa mulongolole bua kutupesha bukole ne kutukankamija. Wewe mudiumvue ne: bianza biebe mbitekeshibue ku bumue bua ku malu aa, lomba Yehowa diambuluisha. Pashishe, neumone mudi nyuma wa Nzambi ‘ukupesha dikanda, ukupesha dijinga ne bukole bua kuenza malu.’ (Filipoyi 2:13) Kadi, udiku mua kukolesha bianza bia bakuabu anyi?

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 417

Mubuabua

Miaba ya bungi mu Bible badi batela mibuabua mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi. Pavua Yobo wakula bua nsombelu mubi uvuaye nende, wakamba ne: uvua mulue “muanabu ne mibuabua.” (Yob 30:29) Pavua mufundi wa misambu mukuabu wakula bua muvua bantu ba Nzambi bapuekeshibue milongo ku mvita, uvua pamuapa wela meji a muaba uvuabu baluangene mvita uvua mibuabua ituilangana bua kudia bitalu bia bantu bavuabu bashipe (fuanyikije ne Mis 68:23); wakadila wamba ne: “Udi mutuzajile muaba utu mibuabua isombela.” (Mis 44:19) Bena Babilona bakatshintshimika Yelushalema mu 607 K.Y., nzala kubuelayi, kufikishabi too ne bamamu ku dienzela bana babu balela malu ne tshikisu tshikole. Ke bualu kayi Yelemiya wakaleja muvua ‘bantu bende’ ne tshikisu bashilangane ne mibuabua itu itabalela bana bayi.​—Mdi 4:3, 10.

LUMINGU LUA DIA 3-9/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI MISAMBU 45-47

Musambu muimba bua dibaka dia Mukalenge

w14 15/2 9-10 §8-9

Tusankayi bua dibaka dia Muana wa mukoko

8 Bala Musambu wa 45:13, 14a. Badi baleja mukaji bu udi ne “butumbi buonso” bua dibaka dia bukalenge. Mu Buakabuluibua 21:2, badi bafuanyikija mukaji eu ne tshimenga, anyi Yelushalema mupiamupia ne ‘mmudilengeje bua kuakidila bayende.’ Tshimenga tshia mu diulu etshi tshidi ne “butumbi bua Nzambi” ne tshidi tshibalakana “bu dibue dia mushinga mukole menemene, bu dibue dia yaspe didi dikenka bu dibue dia kristale ditoke too.” (Buak. 21:10, 11) Badi bumvuija bimpe bulengele bua Yelushalema mupiamupia mu mukanda wa Buakabuluibua. (Buak. 21:18-21) Kabiena bikemesha padi mufundi wa Misambu uleja mudi mukaji eu ne “butumbi buonso.” Ndekelu wa bionso, dibaka dia bukalenge edi didi dienzekela mu diulu.

9 Mulume udibu batuadila mukaji mMukalenge Masiya. Uvua mumulongolole, ‘mumutokeshe, mumusukule ne mâyi ku diambuluisha dia dîyi.’ Udi ‘wa tshijila, kayi kalema.’ (Ef. 5:26, 27) Mukajende udi kabidi ne bua kuikala muvuale bimpe bua dibaka. Ke mudibi. Bushuwa, ‘bivualu biende bidi bitedibue ne buanda bua or’ ne ‘badi baya nende kudi mukalenge muluate bivualu bitedibue ne malenda.’ Bua dibaka dia Muana wa mukoko, ‘mbanyishile mukaji bua kuvuala tshilamba tshimpe tshia line tshidi tshibalakana ne tshikezuke, bualu tshilamba tshia line muimpe tshidi tshileja bienzedi biakane bia bansantu.’​—Buak. 19:8.

w22.05 17 §10-12

Tshidi mukanda wa Buakabuluibua wamba bua matuku ebe atshilualua

Ntshinyi tshienza Yehowa paluishabu bantu bende bibi nanku? Udi utuambila ne: “tshiji tshianyi tshikole netshiteme.” (Yeh. 38:18, 21-23) Buakabuluibua nshapita wa 19 udi umvuija tshienzeka pashishe. Yehowa udi utuma Muanende bua kukuba bantu bende ne kutshimuna bena lukuna babu. Yezu kakubaluisha nkayende to, neikale ne “biluilu bia mu diulu,” mmumue ne: banjelu ba lulamatu pamue ne bantu 144 000. (Buak. 17:14; 19:11-15) Mvita eyi neyenze tshinyi? Neyibutule bantu bonso ne malongolodi onso bidi biluisha Yehowa butubutu!​—Bala Buakabuluibua 19:19-21.

11 Anji elabi meji mumvua bena lulamatu bikala pa buloba papandukabu ku kabutu ka bena lukuna bonso ba Nzambi! Netshikale tshikondo tshia disanka dia bungi be! Nansha muikalaku diela dia mbila mikole ya disanka mu diulu bua dibutuka dia Babilona Munene, nekuikale bualu bukuabu buafila disanka dia bungi menemene. (Buak. 19:1-3) Ke bualu bunene menemene bua mu mukanda wa Buakabuluibua, bua “dibaka dia Muana wa mukoko.”​—Buak. 19:6-9.

12 Dibaka edi nedienzeke dîba kayi? Bantu bonso 144 000 nebikale mu diulu pikala mvita ya Armagedone pa kubudika. Kadi atshi ki ntshikondo tshienzeka dibaka dia Muana wa mukoko to. (Bala Buakabuluibua 21:1, 2.) Nedienzeke panyima pa mvita ya Armagedone mimane kujika ne bena lukuna ba Nzambi bonso bamane kubutudibua.​—Mis. 45:3, 4, 13-17.

it-1-F 1041

Mvita

Pajika mvita eyi, ditalala nedikale pa buloba bua bidimu tshinunu. Musambu wa ne: “[Yehowa] udi ujikija mvita pa buloba buonso bujima. Udi utshibula buta bua mikete ne usunsula difuma; udi wosha matempu a basalayi ne kapia,” wakakumbana bua musangu wa kumpala pavua Nzambi mupeshe bena Isalele ditalala dîba divuaye mubutule bia mvita bia baluishi babu. Pikala Kristo mumane kutshimuna bakebeshi ba mvita ku Armagedone, buloba bujima nebushale mu ditalala dilelela bua kashidi. (Mis 46:8-10) Bantu bapeta muoyo wa kashidi mbantu bavua bafule ‘miele yabu ya mvita bayivuije nkasu ya kudima nayi ne mafuma abu baavuije miele ya kusonza nayi mitshi, kabayi balonge kabidi mvita nansha.’ “Bualu mukana mua Yehowa wa biluilu mmuakule.”​—Yes 2:4; Mik 4:3, 4.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w17.04 11 §9

Ntshinyi tshiabutuka palua Bukalenge bua Nzambi?

9 Ntshinyi tshiapingana pa muaba wa malongolodi mabi? Panyima pa Armagedone, nekuikalaku bulongolodi kampanda pa buloba anyi? Bible udi wamba ne: “Bilondeshile mulayi wende, tudi bindile diulu dipiadipia ne buloba bupiabupia muikala buakane.” (2 Petelo 3:13) Diulu ne buloba bia kale mbulamatadi mibi ne bantu badiyi ilombola. Pabibutulabu, ntshinyi tshiapingana pa muaba wabi? “Diulu dipiadipia ne buloba bupiabupia.” Diulu dipiadipia mbulamatadi mupiamupia, Bukalenge buenza ne Yezu Kristo ne bantu 144 000 bakokesha nende. Buloba bupiabupia mbantu bakokeshabu kudi Bukalenge bua Nzambi. Yezu ne bantu bakokeshaye nabu nebidikije Yehowa Nzambi wa bulongame bimpe menemene. (1 Kolinto 14:33) Nunku “buloba bupiabupia” nebuikale bulongolola. Nekuikale bantu balume bimpe bua kutabalela malu. (Misambu 45:16) Bantu balume aba nebalombodibue kudi Kristo Yezu ne kudi bantu 144 000. Elabi meji muikala nsombelu tshikondo tshiapingana bulongolodi bumue budi mu buobumue budi kabuyi mua kunyanguka pa muaba wa malongolodi mabi onso adiku lelu!

LUMINGU LUA DIA 10-16/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI MISAMBU 48-50

Baledi wetu, ambuluishayi bena mu mêku enu bua beyemene bulongolodi bua Yehowa bikole

w22.03 22 §11

Kutendelela Yehowa nekukupeteshe disanka

11 Tudi tutendelela Yehowa patudi tulonga Dîyi diende ne tudilongesha bana batudi balele. Dituku dia Nsabatu bena Isalele bavua balekela midimu yabu ya ku dituku ne ku dituku bua kudifila ku malu avua akolesha malanda abu ne Yehowa. (Ekes. 31:16, 17) Bavua ne ditabuja munkatshi muabu bavua balongesha bana babu bua bamanye Yehowa ne malu mimpe avuaye wenza. Tuetu petu tudi ne bua kudikebela dîba dia kuikala kubala Dîyi dia Nzambi ne kudilonga. Kuenza nanku mmushindu wa kutendelela Yehowa, ne kudi kutuambuluisha bua kusemena pabuipi nende menemene. (Mis. 73:28) Tuetu tulonga pamue ne bana betu mu dîku, bidi mua kubambuluisha bua badie pabu bulunda bushême ne Tatu wetu wa mu diulu.​—Bala Misambu 48:13.

w11 15/3 19 §5-7

Tudi ne malu a bungi adi atusaka bua kuikala ne disanka

Mufundi wa misambu wakakankamija bena Isalele bua kumona Yelushalema bu uvua pabuipi pakambaye ne: ‘Endakanayi ku nseke yonso ya Siona, numunyunguluke, balayi bungi bua bibumba biende. Tangilayi bimpe ngumbu yende ya mvita, nubuele mu nzubu yende mikole, bua numanye mua kuambila ba mu tshikondo tshidi tshinulonda kunyima.’ (Mus. 48:12, 13) Bena Isalele bavua bavuluka malu mimpe avuabu bapeta pavuabu baya ku musoko wa tshijila bua bibilu bia ku tshidimu ne bamona muvua ntempelo. Bavua kabidi ne bua ‘kuambila ba mu tshikondo tshivua tshilonda kunyima’ malu au.

Ela meji bua mukalenge mukaji wa mu Sheba, uvua muanji kuela mpata pakamuambilabu muvua bukalenge bua Solomo buimpe ne muvuaye ne meji a bungi. Ntshinyi tshiakamujadikila ne: malu avuaye mumvue avua malelela? Wakamba ne: ‘Meme tshiakitabuja mêyi a bantu too ne pangakulua nkayanyi ne pangakubimona ne mêsu anyi.’ (2 Kul. 9:6) Bushuwa, malu atudi tumona ne ‘mêsu etu’ adi mua kutulenga ku muoyo bikole.

Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kuambuluisha bana bebe bua kudimuena ne ‘mêsu abu’ mudi bulongolodi bua Yehowa buimpe? Binuikale ne Betele muaba unudi basombele, nudienzeja bua kuya kendakanaku. Tshilejilu, Mandy ne Bethany bavua bakolele mu ditunga divua Betele usanganyibua, kadi muaba uvuabu basombele uvua mutantshi wa kilometre 1500 ne ku Betele. Baledi babu bavua ne tshibidilu tshia kulongolola ngendu bua kuya kuendakana miaba ya bungi nangananga patshivua bana babu aba bapuekele. Badi bamba ne: “Kumpala kua tuetu kuya kendakana ku Betele, tuvua tuela meji ne: bana kabavua mua kuyaku to, anu bantu bakulumpe. Kadi tuakasanganaku bansonga benzela Yehowa mudimu mukole ne disanka. Tuakamona ne: bulongolodi bua Yehowa kabuvua bushikidile anu muaba utuvua basombele to. Misangu yonso ituvua tuya kendakanaku, tuvua tusemena pabuipi bikole ne Yehowa ne bivua bitusaka bua kumuenzela mudimu bikole.” Pavua Mandy ne Bethany badimuena mudimu uvua wenzeka mu bulongolodi bua Nzambi, biakabasaka bua kulua bampanda-njila ne pashishe kubabikilabu bua kuambuluisha ku Betele.

w12 15/8 12 §5

Nuenze malu bu bena dia Bukalenge bua Nzambi

5 Kulonga malu a kale. Muntu udi musue kulua muena ditunga kampanda udi ne bua kulonga malu a kale a ditunga adi. Bia muomumue, bonso badi basue kulua bena dia Bukalenge badi ne bua kulonga malu onso adi atangila Bukalenge bua Nzambi. Tumone tshilejilu tshidi bana ba Kola bavua benza mudimu mu Isalele wa kale batushile. Bavua banange Yelushalema ne muaba wa ntendelelu uvuamu ne bavua ne disanka bua kuambila bantu malu a kale a tshimenga atshi. Tshivua tshibakemesha ki mbuimpe bua tshimenga ne muaba wa ntendelelu to, kadi mbualu Yelushalema uvua ‘musoko wa Mukalenge munene’ Yehowa. Muaba eu ke uvua bantu balongela Mikenji ya Yehowa ne bamutendela. Yehowa uvua wanyisha ne uvua munange bantu bavuabu balombola kudi mukalenge wa mu Yelushalema. (Bala Musambu wa 48:1, 2, 9, 12, 13.) Utuku pebe musue kulonga ne kuambila bantu malu a tshitupa tshia bulongoldi bua Yehowa bua pa buloba anu bu bana ba Kola anyi? Wewe ulonga bikole malu a bulongolodi bua Nzambi ne mudi Yehowa wambuluisha bantu bende, neumone ne: Bukalenge bua Nzambi mbualu bulelela. Dijinga diebe dia kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge nedikole.​—Yel. 9:24; Luka 4:43.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-2-F 799

Bubanji

Bena Isalele bavua babanji, ke bualu kayi kabavua bapangila tshiakudia nansha tshia kunua to. (1Bk 4:20; Mbi 5:18, 19) Bubanji abu buvua bubepula ku ntatu ya bupele. (Nsu 10:15; Mbi 7:12) Nansha muvua Yehowa musue ne: mudimu wabu mukole ubanemeshe, (fuanyikija ne Nsu 6:6-11; 20:13; 24:33, 34) uvua kabidi mubadimuije bua kabapu muoyo ne: yeye ke uvua Mpokolo wa bubanji buabu ne bua kabeyemenyi bubanji abu to. (Dut 8:7-17; Mis 49:6-9; Nsu 11:4; 18:10, 11; Yel 9:23, 24) Bakabavuluija ne: bubanji butu anu bua tshitupa tshîpi (Nsu 23:4, 5), kabena mua kubupesha Nzambi bua kupikula muntu ku lufu, (Mis 49:6, 7) ne kabuena ne diambuluisha kudi bafue to. (Mis 49:16, 17; Mbi 5:15) Bakabaleja ne: dinanga dikole dia makuta didi mua kufikisha muntu ku buivi, dîba adi Yehowa kakumuanyisha to. (Nsu 28:20; Yel 5:26-28; 17:9-11.) Bakabakankamija kabidi bua ‘kutumbishabu Yehowa ne bintu [biabu] bia mushinga.’​—Nsu 3:9.

LUMINGU LUA DIA 17-23/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI MISAMBU 51-53

Tshia kuenza bua kuepuka dienza bilema binene

w19.01 15 §4-5

Mmunyi muudi mua kulama muoyo webe?

4 Muaku “muoyo” udibu batele mu Nsumuinu 4:23 udi uleja ‘munda’ mua muntu anyi ‘tshidi muntu mu musokoko.’ (Bala Misambu 51:6 ne dimanyisha dia kuinshi kua dibeji.) Mu mêyi makuabu, “muoyo” utu umvuija meji adi munda mua muntu, mudiye udiumvua, tshidi tshimusaka bua kuenza malu kampanda, anyi majinga ende. Udi umvuija tshitudi munda menemene, ki ntshitudi ku mêsu to.

5 Tumone mudi kuikala ne makanda a mubidi mimpe kutuambuluisha bua kumona mushinga wa kuikala ne muoyo wa mu tshimfuanyi muimpe. Tshia kumpala, bua kuikala ne makanda a mubidi mimpe, tudi ne bua kusungula biakudia bidi bimpe ne kuikala kuibidija mubidi pa tshibidilu. Bia muomumue, bua tuetu kuikala anu ne makanda a mu nyuma mimpe, tudi ne bua kusungula biakudia bimpe bia mu nyuma ne kuikala kuleja ditabuja dietu kudi Yehowa. Tudi tuleja ditabuja adi patudi tutumikila bitudi tulonga ne tuakula bua ditabuja adi. (Lomo 10:8-10; Yak. 2:26) Tshibidi, tuetu bimanyine pa tshitudi ku mêsu, tudi mua kuela meji ne: tudi ne makanda a mubidi mimpe petu mu bulelela bikale ne disama munda. Mu mushindu wa muomumue, tudi mua kuela meji ne: tudi ne ditabuja dikole bualu tudi ne tshibidilu tshia kuenza malu a mu nyuma, kadi majinga mabi adi mua kuikala enda akola munda muetu. (1 Kol. 10:12; Yak. 1:14, 15) Tudi ne bua kuvuluka ne: Satana mmusue kutunyanga ne meji ende. Mmunyi mudiye mua kuenza nanku menemene? Kadi mmunyi mutudi mua kudikuba?

w15 15/6 14 §5-6

Tudi mua kushala bakezuke

5 Kuleja Yehowa mu disambila dijinga dietu dia kumbusha majinga mabi mmushindu muimpe wa kuleja mutudi bamueyemene ne muoyo mujima. Patudi tusemena pabuipi ne Yehowa mu disambila, yeye pende udi usemena pabuipi netu. Udi utupesha ne muoyo mujima nyuma wende muimpe udi ukolesha dipangadika dietu dia kukandamena meji a tshiendenda ne dia kushala bakezuke. Nunku, tulejayi Nzambi dijinga dietu dikole dia kumusankisha mu meji atudi tuelangana mu muoyo wetu. (Mus. 19:14) Katuenaku mua kumulomba ne budipuekeshi buonso bua atukonkonone bua kumona ‘njila mubi,’ mmumue ne: majinga mabi anyi meji mabi adi mua kutufikisha ku dienza mpekatu anyi? (Mus. 139:23, 24, NWT) Tutuku tumulomba misangu yonso bua atuambuluishe bua kuikala ne lulamatu patudi mu diteta anyi?​—Mat. 6:13.

6 Mushindu utudi bakole anyi bienzedi bietu bia kale bidi mua kukolesha munda muetu dijinga dia kuenza malu adi Yehowa ukandika. Nansha nanku, Yehowa udi mua kutuambuluisha bua kushintuluka bua tutungunuke ne kumuenzela mudimu mu mushindu udiye wanyisha. Mukalenge Davidi uvua pende muitabe bualu ebu. Yeye mumane kuenda masandi ne Beta-sheba, wakasengelela Yehowa wamba ne: ‘Mfukila muoyo mukezuke munda muanyi, uteke meji mapiamapia munda muanyi, meji adi mashindame.’ (Mus. 51:10, 12, NWT) Bikadilu bibi bidi mua kusankisha bikole mubidi wetu wa butekete, kadi Yehowa udi mua kujula munda muetu meji mimpe, dijinga dia kumutumikila. Nansha majinga mabi mele miji bikole mu muoyo wetu, mafuane kufinakaja meji etu makezuke, Yehowa udi mua kulombola biendedi bietu bua tutumikile mikenji yende ne bua ituambuluishe. Udi mua kupangisha tshintu tshionso tshibi bua katshitukokeshi.​—Mus. 119:133.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 663

Doege

Muena Edome uvua ne muaba munene wa mutangidi wa mudimu. Uvua mfumu wa balami ba mikoko ba mukalenge Shaula. (1Sm 21:7; 22:9) Kakuyi mpata, Doege uvua muntu wa bisamba bikuabu uvua muitabuje buena Yuda. Bu muvuabu “balame Doege kumpala kua Yehowa” ku Nobo, pamuapa bua mutshipu, dipanga bukezuke anyi bua bimanyinu bivua bileja ne: uvua muena nsudi, wakamona muvua muakuidi munene Ahimeleke mupeshe Davidi mampa a dileja ne muele wa mvita wa Goleyata. Pashishe, pavua Shaula muambile bena mudimu bende ne: buende yeye bavua bamuelele tshifufu, Doege wakamba tshivuaye mumone ku Nobo atshi. Shaula mumane kubikidisha muakuidi munene ne bakuidi bakuabu ku Nobo, ne muele Ahimeleke nkonko, wakatumina banyemi ba lubilu dîyi bua bashipe bakuidi. Pakabengabu, Doege wakajuka kayi welakana, kushipaye bakuidi bonso 85 anu muvua Shaula mutume dîyi. Doege mumane kuenza bualu bua tshikisu ebu, wakaya kubutula Nobo, kushipaye benamu bonso, bana ne bakulumpe, too ne bimuna.​—1Sm 22:6-20.

Anu mudi mutu wa mukanda wa Musambu 52 uleja, Davidi wakafunda bua Doege ne: “Ludimi luebe, lutue bu kapaya, ludi lulukakaja bua kuenzelangana bibi ne luenza malu ne dishima. Udi munange malu mabi bikole kupita malu mimpe, munange kushima kupita kuamba malu adi makane. Udi munange dîyi dionso didi ditapa, wewe ludimi ludi ludinga!”​—Mis 52:2-4.

LUMINGU LUA DIA 24-30/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI MISAMBU 54-56

Nzambi udi ku luseke luebe

w06 1/8 22 §10-11

Utshine Nzambi bua wikale ne meji!

10 Umue musangu, Davidi wakalomba Akisha, mukalenge wa mu tshimenga tshia bena Peleshete tshia Gata muvua Goleyata kumpala, bua kuya kasokomenamu. (1 Samuele 21:10-15) Basadidi ba mukalenge bakela Davidi patoke, kulejabu ne: uvua muluishi wa tshisamba tshiabu. Davidi wakenza tshinyi mu nsombelu wa njiwu eu? Wakasambila Yehowa ne muoyo mujima. (Musambu 56:1-4, 11-13) Nansha muakadidingidijaye bu mupale bua kudipandisha, tshibi Davidi uvua mumanye ne: Yehowa ke uvua mumupandishe bualu wakabenesha bionso biakenzaye abi. Mushindu uvua Davidi mueyemene Yehowa ne muoyo mujima wakaleja ne: uvua bushuwa muntu uvua utshina Nzambi.​—Musambu 34:4-6, 9-11.

11 Anu bu Davidi, tudi mua kuleja mutudi tutshina Nzambi patudi tueyemena dilaya diende didiye mutulaye bua kutuambuluisha bua kutantamena ntatu. Davidi wakamba ne: ‘Uteke njila webe mu bianza bia Yehowa; umueyemene yeye kabidi, ne yeye neenze malu ende.’ (Musambu 37:5) Ebi kabiena biumvuija ne: tudi tushiya patupu ntatu yetu mu bianza bia Yehowa katuyi tuenza tshitudi mua kukokesha bua bualu buayi ne tushala bavunge maboko bamuindila bua atujikijilayi. Davidi kakalomba Nzambi diambuluisha ne pashishe kushalaye mupuwe kayi ne tshivuaye wenza to. Wakakuata mudimu ne bukole buende bua mubidi ne meji bivua Yehowa mumupeshe bua kujikija lutatu luvua panshi. Kadi Davidi uvua mumanye ne: muntu kêna mua kukumbaja malu onso ku bukole buende nkayabu to. Ke mudibi kabidi buetu tuetu. Tuetu bamane kuenza tshionso tshitudi mua kuenza, bidi bishala mbimpe tubishile Yehowa mu bianza. Bushuwa, misangu mivule kakutu tshikuabu tshitudi mua kuenza, bitulomba bua kueyemena amu Yehowa. Edi ke dîba ditudi tuleja mutudi tutshina Nzambi. Tudi mua kupeta bukole mu mêyi akamba Davidi ne muoyo mujima ne: ‘Bulunda bujalame bua Yehowa budi kudi badi bamutshina.’​—Musambu 25:14.

cl 243 §9

Kakuena tshidi “mua kutumbusha ku dinanga dia Nzambi”

9 Yehowa udi wangata kabidi dinanukila dietu ne mushinga. (Matayi 24:13) Vuluka ne: Satana mmusue bua wele Yehowa nyima. Dituku dionso diudi ushala ne lulamatu kudi Yehowa, udi umuambuluisha bua yeye kuandamuna Satana udi umuyobola. (Nsumuinu 27:11) Imue misangu kabitu bipepele bua kunanukila. Masama, ntatu ya makuta, tunyinganyinga ne malu makuabu bidi mua kuenza ne: dituku dionso dikale diteta dikole kutudi. Ditekemena dia malu adi kaayi akumbana didi kabidi mua kututekesha. (Nsumuinu 13:12) Ditantamena ntatu eyi didi ne mushinga wa bungi ku mêsu kua Yehowa. Ke bualu kayi mukalenge Davidi wakalomba Yehowa bua kuela binsonji biende mu “mulondo,” wamba kabidi ne dishindika ne: ‘Kabiena bifundibua mu mukanda webe anyi?’ (Musambu 56:8) Bulelela, Yehowa udi wangata ne mushinga binsonji bionso ne ntatu itudi tutantamena bua kushala ne lulamatu kudiye ne udi ubivuluka. Bidi pabi ne mushinga ku mêsu kuende.

w22.06 18 §16-17

Mudi dinanga dituambuluisha bua kutshimuna buôwa

16 Satana mmumanye ne: tudi basue kuikala ne muoyo. Kadi udi wamba mutudi mua kufila tshionso tshitudi natshi anyi mutudi mua kushipa tòo ne bulunda buetu ne Yehowa bua tuikale anu ne muoyo eu. (Yobo 2:4, 5) Satana udi ushima! Kadi bu mudibi ne: “udi ne mushindu wa kukebesha lufu,” udi ubuelela pa ditshina dia lufu ditutu nadi bua kutufikisha ku dilekela Yehowa. (Eb. 2:14, 15) Mu imue nsombelu, bantu ba Satana batu bafuna bua kushipa batendeledi ba Yehowa bua mudibu kabayi balekela ditabuja diabu. Mu nsombelu mikuabu, Satana udi mua kubuelela pa disama didi diamba kuya netu bua tunyange ditabuja dietu. Baminganga ne bena mu mêku etu badi mua kutuenzeja bua tuitabe batuele mashi, pabi tuetu bitabe, tudi tushipa mukenji wa Nzambi. Muntu mukuabu pende udi mua kukeba bua kutuitabijija buanga budi bubengangana ne mêyi manene a mu Bible.

17 Nansha mutudi katuyi basue kufua, tudi bamanye ne: nansha tuetu ne bua kufua, Yehowa kakulekela kutunanga to. (Bala Lomo 8:37-39.) Padi balunda ba Yehowa bafua, udi ushala mubalame mu meji ende, bienze anu bu ne: badi ne muoyo. (Luka 20:37, 38) Udi ne dijinga dikole dia kubabisha ku lufu. (Yobo 14:15) Yehowa mmufute tshintu tshia mushinga mukole bua ‘tupete . . . muoyo wa tshiendelele.’ (Yone 3:16) Tudi bamanye ne: Yehowa mmutunange ne udi ututabalela bikole. Nunku pamutu pa kulekela Yehowa patudi tusama anyi patudi tukeba kufua, tudi tumulomba busambi, meji, ne bukole. Ke tshivua Valérie ne bayende benze menemene.​—Mis. 41:3.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-2-F 646

Didianjila kumanya bualu, Didianjila kulongolola bualu

Tshitungu tshivua Yudasa Isakaliote mutungilangane ntshikumbaje mêyi a buprofete a Nzambi ne ntshileje mudi Yehowa ne Muanende bikale ne bukole bua kudianjila kumanya malu. (Mis 41:9; 55:12, 13; 109:8; Bz 1:16-20) Nansha nanku, katuena mua kuamba ne: Nzambi ukavua mudianjile kulongolola bua Yudasa enze bualu abu to. Mêyi a buprofete avua mambe ne: umue wa mu bantu bavua basomba ne Yezu ke uvua ne bua kumutungila tshitungu, kadi kaavua matele dîna dia muntu au to. Apa kabidi, mêyi manene a mu Bible adi aleja ne: Nzambi kavua mudianjile kulongolola bualu buvua Yudasa muenze abu to. Mukenji wa Nzambi uvua mupostolo Paulo mutele udi ne: “Kutentekedi muntu nansha umue bianza lukasa; anyi kubuelakanyi mu mpekatu ya bakuabu; udilame mukezuke.” (1Tm 5:22; fuanyikija ne 1Tm 3:6.) Yezu wakasambila butuku bujima ulomba Tatuende meji kumpala kua kusungulaye bapostolo bende 12; etshi ke tshijadiki tshia ne: uvua musue kuenza malu anu muvuabi bikengela. (Luk 6:12-16) Bu Nzambi mudianjile kulongolola bua Yudasa alue mutungidianganyi, buludiki buende ne mibelu yende kabivua mua kupetangana to; ne bilondeshile mikenji, Nzambi uvua mua kupeta pende tshilema mu bualu abu.

Nunku bidi bimueneka ne: mu muoyo wa Yudasa kamuvua katanyi nansha kakese ka ditungilangana tshikondo tshivuabu bamusungule bua kuluaye mupostolo to. Yudasa wakalekela ‘muji wa mulungu utoloka’ ne umunyanga, kumufikishabi ku disesuka mu njila muakane, ubenga buludiki bua Nzambi witaba bua Diabolo, kuluaye muivi ne mutungidianganyi. (Eb 12:14, 15; Yne 13:2; Bz 1:24, 25; Yak 1:14, 15) Pakavua katanyi kende aku kabande tshipidi, Yezu wakafika ku dikanjandula, yeye kudianjila kuamba ne: Yudasa neamutungile.​—Yne 13:10, 11.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu