TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • Kuledibua tshiakabidi ke mushindu wa kupeta lupandu anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi—2009 | 1 ngondo wa 7
    • Kuledibua tshiakabidi ke mushindu wa kupeta lupandu anyi?

      MMUNYI muudi mua kuandamuna lukonko lua ne: “Udi muledibue tshiakabidi anyi?” Bantu ba bungi batu batendelela nebandamune ne dishindika dionso ne: “Eyowa!” Badi bitaba ne: kuledibua tshiakabidi, ntshimanyinu tshia bena Kristo balelela ne ke mushindu umuepele wa kupeta lupandu. Badi bitaba lungenyi lua bamfumu ba bitendelelu bu mudi Robert Sproul wakafunda ne: “Muntu yeye kayi muledibue tshiakabidi, . . . ki mmuena Kristo to.”

      Udi pebe munkatshi mua bantu badi bitaba ne: kuledibua tshiakabidi ke mushindu wa kupeta lupandu anyi? Biobi nanku, kakuyi mpata udi musue kuambuluisha belela ne balunda bebe bua bapete pabu njila eu wa lupandu ne batuadije kuendelamu. Kadi bua bobu kuenza nanku, badi ne bua kumvua dishilangana didi pankatshi pa muntu udi muledibue tshiakabidi ne udi kayi muledibue tshiakabidi. Mmunyi muudi mua kubumvuija tshidi kuledibua tshiakabidi?

      Bantu ba bungi badi bitaba ne: tshiambilu etshi “muledibue tshiakabidi” tshidi tshiakula bua muntu udi ulaya Nzambi ne Yezu bua kubenzela mudimu ne muoyo mujima ne nunku udi umuka mu nsombelu wa muntu uvua kayi upetangana ne Nzambi ne ubuela mu malanda mimpe nende. Nkonga-miaku mukuabu udi wamba ne: muntu udi muledibue tshiakabidi “mmuena Kristo udi wenzulula mutshipu wa ditabuja diende anyi uushindika, nangananga panyima pa bualu bua dikema bumane kumuenzekela mu ditendelela diende.”​—Merriam-Webster’s Collegiate Dictonary​—Elventh Edition.

      Bidiku mua kukukemesha paudi umanya ne: diumvuija edi ndishilangane ne didi mu Bible anyi? Udiku musue kumanya tshidi Dîyi dia Nzambi dilongesha menemene bua kuledibua tshiakabidi anyi? Kukonkonona tshiena-bualu etshi bimpe nekukuambuluishe. Bua tshinyi? Bualu wewe mumvue bimpe tshidi kuledibua tshiakabidi kumvuija nebikuambuluishe mu nsombelu webe ne mu malu audi mutekemene bua matuku atshilualua.

      Bible udi ulongesha tshinyi?

      Tudi tupeta tshiambilu tshia “muledibue tshiakabidi” mu Yone 3:1-12 mudibu baleja diyukidilangana dia mushinga mukole divua dienzeke pankatshi pa Yezu ne mulongeshi wa malu a Nzambi kampanda wa mu Yelushalema. Neupete malu onso avuabu bayukile mu kazubu kadi mu tshiena-bualu etshi. Tudi tukulomba bua uabale ne lubatshi.

      Mu diyukidilangana edi, Yezu uvua muakule bikole bua tshidi ‘kuledibua tshiakabidi’ kumvuija. Malu avuaye muambe adi atuambuluisha bua kuandamuna nkonko itanu ya mushinga eyi:

      ▪ Kuledibua tshiakabidi kudi ne mushinga kayi?

      ▪ Muntu nkayende ke udi udisunguila bua kuledibua tshiakabidi anyi?

      ▪ Kuledibua tshiakabidi kudi ne tshipatshila kayi?

      ▪ Kuledibua tshiakabidi kutu kuenzeka bishi?

      ▪ Kudi kushintulula malanda etu ne Nzambi mu mushindu kayi?

      Tukonkononayi nkonko eyi lumue ku lumue.

  • Kuledibua tshiakabidi kudi ne mushinga kayi?
    Tshibumba tshia Nsentedi—2009 | 1 ngondo wa 7
    • Kuledibua tshiakabidi kudi ne mushinga kayi?

      PAVUA Yezu uyukila ne Nikodemo wakashindika mudi kuledibua tshiakabidi ne mushinga wa bungi. Mmushindu kayi uvuaye muleje bualu ebu patoke?

      Tangila muvua Yezu mutambe kushindamena pa tshilumbu tshia kuledibua tshiakabidi pavuabu bayukila ne Nikodemo. Wakamba ne: ‘Bikala muntu kayi muledibue tshiakabidi, kena mumanye mua kutangila bukalenge bua Nzambi.’ (Yone 3:3) Miaku eyi: “bikala” ne “kena” idi ileja mushinga wa kuledibua tshiakabidi. Tshilejilu, muntu yeye muambe ne: “Bikala dîba kadiyi dipatuke, butoke kabuena buikalaku,” udi usua kuamba ne: bua butoke kuikalaku anu dîba diodi dipatuke. Bia muomumue, Yezu wakamba ne: kuledibua tshiakabidi kudi ne mushinga wa bungi bua kutangila Bukalenge bua Nzambi.

      Bua kumbusha dielakana dionso bua bualu ebu, Yezu wakamba ne: ‘Bunudi nabu mbua kuledibua tshiakabidi.’ (Yone 3:7) Nunku bilondeshile Yezu, kuledibua tshiakabidi mbualu budi muntu yonso ne bua kuenza bua ‘kubuela mu bukalenge bua Nzambi.’​—Yone 3:5.

      Bu mudi kuledibua tshiakabidi kuikale ne mushinga mukole ku mêsu kua Yezu, bena Kristo badi ne bua kumvua bualu ebu bimpe. Tshilejilu, udi wela meji ne: muena Kristo ke udi mua kudisunguila bua kuledibua tshiakabidi anyi?

      [Lungenyi lunene lua mu dibeji 5]

      “Bikala dîba kadiyi dipatuke, butoke kabuena buikalaku”

  • Muntu nkayende ke udi udisunguila bua kuledibua tshiakabidi anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi—2009 | 1 ngondo wa 7
    • Muntu nkayende ke udi udisunguila bua kuledibua tshiakabidi anyi?

      NNGANYI udi ufikisha muntu ku diledibua tshiakabidi? Patu bamue bambi ba malu a Nzambi basaka bateleji babu bua kuluabu bena Kristo badi baledibue tshiakabidi, batu batela mêyi a Yezu a ne: ‘Bunudi nabu mbua kuledibua tshiakabidi.’ (Yone 3:7) Bambi abu batu bamba mudi mêyi aa mikale mukenji muela, babambila ne: ‘Nudi ne bua kuledibua tshiakabidi!’ Badi bayisha ne: muena kuitabuja yonso udi ne bua kutumikila dîyi dia Yezu ne kuenza malu adi akengela bua kuledibua tshiakabidi. Bilondeshile ngelelu wa meji eu, muntu nkayende ke udi ne bua kudisunguila bua kuledibua tshiakabidi. Kadi bidiku bipetangana ne tshivua Yezu muambile Nikodemo anyi?

      Patudi tubala mêyi a Yezu ne lubatshi luonso tudi tumona ne: Yezu kavua mulongeshe ne: muntu nkayende ke udi ne bua kudisunguila bikalaye musue kuledibua tshiakabidi anyi kubenga kuledibua. Tudi tuamba nanku bua tshinyi? Badi mua kukudimuna kabidi muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: ‘kuledibua tshiakabidi’ ne: “udi ne bua kuledibua diledibua dia kulu.”a Nunku, bilondeshile dikudimuna edi, kuledibua tshiakabidi kudi kufumina “kulu,” mbuena kuamba ne: “mu diulu” anyi “kudi Tatu.” (Yone 19:11; Yakobo 1:17) Bushuwa, Nzambi ke udi ufikisha muntu ku diledibua tshiakabidi.​—1 Yone 3:9.

      Tuetu bavuluke muaku “kulu,” tudi tumvua ne: muntu kena mua kudisunguila bua kuledibua tshiakabidi to. Anji ela meji mutu muana uledibua. Yeye ke udi udisunguila bua kuledibua anyi? Tòo! Udi uledibua bualu tatuende ke uvua muenzeje bua aledibue. Bia muomumue bua tuetu kuledibua tshiakabidi, anu Nzambi Tatu wetu wa mu diulu muenzeje bua tuledibue tshiakabidi. (Yone 1:13) Ke bualu kayi mupostolo Petelo uvua muambe ne: ‘Batumbishe Nzambi udi kabidi Tatu wa Mukalenge wetu Yezu Kristo, nyeye wakatulela tshiakabidi bu mudi luse luende lunene.’​—1 Petelo 1:3.

      Mmukenji muela anyi?

      Bamue bantu badi mua kudikonka ne: ‘Bikala muntu kayi mua kudisunguila bua kuledibua tshiakabidi, bua tshinyi Yezu wakatuma dîyi wamba ne: “Bunudi nabu mbua kuledibua tshiakabidi”?’ Ndukonko lua meji. Bikala mêyi avua Yezu muakule au mikale mukenji muela, uvua mua kuikala utuambila bua kuenza bualu butudi katuyi mua kukokesha bua kuenza to. Kabiena bimvuika to. Nunku, mmunyi mutudi mua kumvua mêyi a ne: nudi ne bua “kuledibua tshiakabidi”?

      Tuetu bakonkonone tshiambilu etshi bimpe mu muakulu uvuabu batshifunde kumpala, bidi bimueneka ne: katshivua tshifunda bu dîyi dituma anyi mukenji muela to. Kadi bavua batshifunde anu bu mutubu balonda bualu. Mu mêyi makuabu, pavua Yezu muambe ne: nudi ne bua “kuledibua tshiakabidi” uvua wamba bualu anu mutubu, kavua utuma dîyi anyi wela mukenji to. Bilondeshile Bible mukuabu, Yezu wakamba ne: “Mbia mushinga bua nuenu kuledibua diledibua dia kulu.”​—Yone 3:7, Modern Young’s Literal Translation.

      Bua kumvuija bimpe dishilangana didi pankatshi pa mukenji ne bualu bulonda, ela meji ku tshilejilu etshi. Fuanyikija ne: kudi tshimenga kampanda tshidi ne bilongelu bia bungi. Tshilongelu tshimue ntshiteka anu bua kuakidila balongi ba tshisamba kampanda badi basombele kule ne tshimenga. Dimue dituku, muana mukuabu udi kayi wa mu tshisamba atshi udi wambila mulombodi wa tshilongelu atshi ne: “Ndi musue kudifundishaku mu tshilongelu tshiebe emu.” Mulombodi udi umuambila ne: “Bua meme kukufunda mu tshilongelu tshianyi, udi ne bua kuikala muena tshisamba kampanda.” Mêyi adi mulombodi eu muambe ki ndîyi dituma to. Kena utumina mulongi eu dîyi bua “kuluaye muena tshisamba atshi to.” Kadi udi umuambila anu ne: “Bua kukufundabu mu tshilongelu etshi, udi ne bua kuikala anu muena tshisamba atshi.” Mulombodi eu udi umuleja anu tshitubu balomba bantu bua kubafunda mu tshilongelu atshi. Bia muomumue, pavua Yezu muambe ne: ‘Bunudi nabu mbua kuledibua tshiakabidi,’ uvua uleja anu tshidibu balomba muntu bua ‘kubuela mu bukalenge bua Nzambi.’

      Bukalenge bua Nzambi mbumue bua ku malu adi atangila kuledibua tshiakabidi budi bupetangana ne lukonko lua ne: Bua tshinyi muntu udi ne bua kuledibua tshiakabidi? Kumanya diandamuna dia lukonko elu kudi kutuambuluisha bua kumvua bimpe tshidi kuledibua tshiakabidi kumvuija.

      [Mêyi adi kuinshi]

      a Mu Bible ya bungi mbakudimune Yone 3:3 mushindu eu. Tshilejilu, mu Bible wa Mukenji Mulenga mbakudimune mvese eu ne: ‘Muntu kayi muledibue diledibua dia kulu, kena mua kumona Bukalenge bua Nzambi.’

      [Tshimfuanyi mu dibeji 6]

      Ndipetangana kayi didi pankatshi pa kuledibua tshiakabidi ne kuledibua kua muana?

  • Kuledibua tshiakabidi kudi ne tshipatshila kayi?
    Tshibumba tshia Nsentedi—2009 | 1 ngondo wa 7
    • Kuledibua tshiakabidi kudi ne tshipatshila kayi?

      BANTU ba bungi batu bela meji ne: bua muntu kupetaye muoyo wa tshiendelele, udi ne bua kuledibua tshiakabidi. Kadi tangila tshivua Yezu muambe bua tshivua bantu ne bua kuledibua tshiakabidi. Wakamba ne: ‘Bikala muntu kayi muledibue tshiakabidi, kena mumanye mua kutangila bukalenge bua Nzambi.’ (Yone 3:3) Nunku, muntu udi ne bua kuledibua tshiakabidi bua kubuela mu Bukalenge bua Nzambi, ki mbua kusungidibua to. ‘Kadi,’ bamue bantu badi mua kuamba ne: ‘Biambilu bibidi ebi: kubuela mu Bukalenge bua Nzambi ne kusungidibua kabienaku biakula bua tshintu tshimue anyi?’ Kabiena nanku to. Bua kumvua dishilangana edi, tuanji kumona tshidi tshiambilu tshia ‘bukalenge bua Nzambi’ tshiumvuija.

      Bukalenge mbulamatadi. Nunku, ‘Bukalenge bua Nzambi’ “mbulamatadi wa Nzambi.” Bible udi wamba ne: Yezu Kristo “muana wa muntu” udi Mukalenge wa mu Bukalenge bua Nzambi ne kakukokesha nkayende to. (Danyele 7:1, 13, 14; Matayo 26:63, 64) Pashishe, mu tshikena-kumona tshivua Yone mupete bakamuleja ne: bantu bakokesha ne Yezu mba mu ‘tshisamba tshionso, ba muakulu wonso, ba munkatshi mua bantu bonso ne ba munkatshi mua ditunga dionso’ ne ‘nebakokeshe pa buloba.’ (Buakabuluibua 5:9, 10; 20:6) Dîyi dia Nzambi didi dileja kabidi ne: bantu bakokesha ne Yezu badi “tshisumbu tshikese” tshia bantu 144 000 ‘bakasumbibua mu ba pa buloba.’​—Luka 12:32; Buakabuluibua 14:1, 3.

      Bukalenge bua Nzambi budi bukokeshila penyi? Badi babikila kabidi ‘bukalenge bua Nzambi’ ne: ‘bukalenge bua mu diulu.’ Bualu ebu budi buleja ne: Yezu ne bena diende badi bakokeshila mu diulu. (Luka 8:10; Matayo 13:11) Nunku, Bukalenge bua Nzambi mbulamatadi wa mu diulu muenza ne Yezu Kristo ne tshisumbu tshia bantu badiye ukokesha nabu badibu basungule pa buloba.

      Kadi Yezu uvua musue kuamba tshinyi pavuaye muambe ne: muntu udi ne bua kuledibua tshiakabidi bua ‘kubuela mu bukalenge bua Nzambi’? Uvua musue kuamba ne: muntu udi ne bua kuledibua tshiakabidi bua kukokeshaye pamue ne Kristo mu diulu. Nunku, tshipatshila tshia kuledibua tshiakabidi ntshia kulongolola tshisumbu tshikese tshia bantu bua kuyabu kukokesha mu diulu.

      Nunku, tudi bamone ne: kuledibua tshiakabidi kudi ne mushinga wa bungi, kudi kufumina kudi Nzambi ne kudi kulongolola tshisumbu tshikese tshia bantu bua kuyabu kukokesha mu diulu. Kadi kutu kuenzeka bishi?

      [Lungenyi lunene lua mu dibeji 7]

      Tshipatshila tshia kuledibua tshiakabidi ntshia kulongolola tshisumbu tshikese tshia bantu bua kuyabu kukokesha mu diulu

      [Tshimfuanyi mu dibeji 7]

      Bukalenge bua Nzambi mbuenza kudi Yezu Kristo ne tshisumbu tshia bantu badiye ukokesha nabu badibu basungule pa buloba

  • Kuledibua tshiakabidi kutu kuenzeka bishi?
    Tshibumba tshia Nsentedi—2009 | 1 ngondo wa 7
    • Kuledibua tshiakabidi kutu kuenzeka bishi?

      YEZU kavua muambile Nikodemo anu bua mushinga wa diledibua tshiakabidi, bua kudidi difumina ne bua tshipatshila tshiadi to, kadi uvua mumuleje kabidi mudidi dienzeka. Wakamuambila ne: ‘Bikala muntu kayi muledibue kudi mâyi ne kudi nyuma, yeye kena mumanye mua kubuela mu bukalenge bua Nzambi.’ (Yone 3:5) Nunku, muntu udi uledibua tshiakabidi ku diambuluisha dia mâyi ne dia nyuma. Kadi ‘mâyi ne nyuma’ bidi biumvuija tshinyi?

      ‘Mâyi ne nyuma’ bidi biumvuija tshinyi?

      Bu muvua Nikodemo mulongeshi wa malu a Nzambi mu Yuda, kakuyi mpata uvua mumanye ne: pavuabu batela “nyuma wa Nzambi” mu Mifundu ya tshiena Ebelu, bavua bakula bua bukole bua Nzambi budi mua kusaka bantu ku dienza malu a kukema. (Genese 41:38; Ekesode 31:3; 1 Samuele 10:6) Nunku, pavua Yezu muakule bua “nyuma,” Nikodemo uvua mua kuikala mumvue ne: uvua wakula bua nyuma muimpe anyi bukole bua Nzambi.

      Kadi ntshinyi tshivua Yezu musue kuamba pakakulaye bua mâyi? Tukonkononayi malu avua menzeke kumpala kua Yezu kuyukilaye ne Nikodemo ne akenzeka pashishe. Yone Mubatiji ne bayidi ba Yezu bavua batambuisha bantu mu mâyi. (Yone 1:19, 31; 3:22; 4:1-3) Bena mu Yelushalema bakalua kuibidila ne tshilele etshi bikole. Nunku, pavua Yezu muakule bua mâyi, Nikodemo uvua mua kuikala mujingulule ne: kavua wakula bua mâyi makuabu onso aa to, kadi bua mâyi avuabu batambuishila bantu.a

      Kutambula mu “nyuma muimpe”

      Bikala ‘kuledibua kudi mâyi’ kumvuija kutambula mu mâyi, ‘kuledibua kudi nyuma’ kudi kumvuija tshinyi? Kumpala kua Nikodemo kuyukila ne Yezu, Yone Mubatiji uvua mumanyishe ne: ki nganu mâyi nkayawu avua ne mushinga mu ditambula to, kadi nyuma uvua pende ne mushinga. Wakamba ne: ‘Ngakunubatiza mu mâyi, kadi yeye [Yezu] neanubatize mu nyuma muimpe.’ (Mâko 1:7, 8) Mâko udi uleja mu mukanda wende dîba divua ditambula dia mushindu eu dienzeke bua musangu wa kumpala. Wakafunda ne: ‘Matuku au Yezu wakafuma ku Nazaleta wa Galela, wakabatijibua kudi Yone mu musulu wa Yadene. Pakumukaye mu mâyi, wakamona diulu dibululuka, ne nyuma bu nyunyi wa nkutshi umutulukila.’ (Mâko 1:9, 10) Yezu wakatambula mu mâyi pavua Yone mumuine mu musulu wa Yadene. Wakatambula mu nyuma pakamutulukila nyuma muimpe.

      Bidimu bitue ku bisatu panyima pa ditambula dia Yezu, wakajadikila bayidi bende ne: ‘Matuku kaena mashale a bungi anuabatijibua mu nyuma muimpe.’ (Bienzedi 1:5) Bualu ebu buakenzeka tshikondo kayi?

      Mu dituku dia Pentekoste wa mu 33 bayidi batue ku 120 bavua badisangishe mu nzubu kampanda mu Yelushalema. ‘Tshiona tshiakafuma lubilu mulu bu tshipepele tshikole tshipita, tshiakuuja mu nzubu muonso muakadibu bashikame tente. Ndimi mipanduluke yakamueneka kudibu, yakadi bu kapia. Buonso buabu bakadi buule tente ne nyuma muimpe.’ (Bienzedi 2:1-4) Anu diodi dituku adi, bakambila bantu bakuabu bavua mu Yelushalema bua kutambulabu mu mâyi. Mupostolo Petelo wakambila musumba wa bantu ne: ‘Kudimunayi mitshima yenu, nubatijibue buonso buenu mu dîna dia Yezu Kristo bualu bua kunujimijilabu mibi yenu; nunku nenuangate kupa kua nyuma muimpe.’ Bantu bakenza tshinyi? ‘Bakitabuja dîyi diende bakabatijibua. Dituku adi bantu bu binunu bisatu bakadikungija nabu.’​—Bienzedi 2:38, 41.

      Ntambu ibidi idi ne mushinga

      Ntambu eyi idi ileja tshinyi bua diledibua tshiakabidi? Idi ileja ne: kuledibua tshiakabidi kudi kuenzeka ku diambuluisha dia malu abidi. Tumanye ne: Yezu wakanji kutambula mu mâyi. Pashishe kupetaye nyuma muimpe. Bia muomumue, bayidi ba kumpala bavua batambushibue mu mâyi (bakuabu kudi Yone Mubatiji) ne pashishe kuluabu kupeta nyuma muimpe. (Yone 1:26-36) Nansha bantu 3 000 bakakudimuna mitshima yabu bavua banji kutambula mu mâyi, pashishe kuluabu kupeta nyuma muimpe.

      Bu mutudi bamanye muvua bantu batambule mu Pentekoste wa mu 33, kuledibua tshiakabidi kudi ne bua kuenzeka mushindu kayi lelu? Kudi ne bua kuenzeka anu muvuabi bienzeke bua bapostolo ba Yezu ne bayidi ba kumpala. Tshia kumpala, muntu udi ne bua kuanji kukudimuna mutshima wende, kulekela malu mabi, kuditshipa kudi Yehowa bua kumutendelela ne kumuenzela mudimu ne kutambula mu mâyi bua kuleja mudiye muditshipe. Pashishe, bikala Nzambi mumusungule bua kukokeshaye mu Bukalenge buende, udi ulua muela manyi padiye upeta nyuma muimpe. Muntu nkayende ke udi udisunguila bua kutambula mu mâyi, kadi Nzambi ke udi mua kusungula bua kumutambuisha mu nyuma muimpe. Padi muntu utambula mu mishindu yonso ibidi eyi, udi uledibua tshiakabidi.

      Kadi bua tshinyi Yezu wakakula bua ‘kuledibua kudi mâyi ne kudi nyuma’ pavuaye uyukila ne Nikodemo? Uvua muambe nunku bua kushindika ne: bantu badi batambula mu mâyi ne mu nyuma badi bashintuluka bikole. Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshiakule bua dishintuluka didi dienzeka padi muntu uledibua tshiakabidi.

      [Mêyi adi kuinshi]

      a Bia muomumue, mupostolo Petelo wakamba dituku dikuabu divuabu batambuisha bantu ne: ‘Mmuntu kayi udi mumanye mua kupidia mâyi?’​—Bienzedi 10:47.

      [Tshimfuanyi mu dibeji 9]

      Yone uvua utambuisha bena Isalele bavua bakudimuna mitshima mu mâyi

  • Kuledibua tshiakabidi kudi kukumbaja bualu kayi?
    Tshibumba tshia Nsentedi—2009 | 1 ngondo wa 7
    • Kuledibua tshiakabidi kudi kukumbaja bualu kayi?

      BUA tshinyi Yezu wakakula bua ‘kuledibua kudi nyuma’ pavuaye wakula bua kutambula mu nyuma muimpe? (Yone 3:5) Padibu bakula bua ‘kuledibua’ mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi, bidi biumvuija “ntuadijilu” anu bu mudibu mua kuakula bua “diledibua dia tshisamba.” Tudi mua kuamba ne: tshiambilu tshia ‘kuledibua tshiakabidi’ tshidi tshileja “ntuadijilu wa nsombelu mupiamupia.” Nunku ‘kuledibua tshiakabidi’ kudi kuleja ne: bantu badi batambula mu nyuma muimpe badi batuadija malanda mapiamapia ne Nzambi. Mmushindu kayi udibu badia malanda mapiamapia ne Nzambi?

      Mupostolo Paulo wakafila tshilejilu tshia mu nsombelu wa bena mu dîku bua kumvuija mudi Nzambi ulongolola bantu bua kuluabu bakalenge mu diulu. Wakafundila bena Kristo ba mu tshikondo tshiende wamba ne: bavua ne bua kulua ‘bana ba bumpianyi,’ bua Nzambi kubangataye bu ‘bana bende.’ (Galatia 4:5; Ebelu 12:7) Bua kumona mudi tshilejilu tshia bana ba bumpianyi tshiambuluisha bua kumvua dishintuluka didi dienzeka padi muntu utambula mu nyuma muimpe, tuangate kabidi tshilejilu tshia mulongi udi musue kudifundisha mu tshilongelu tshidibu benze anu bua balongi ba tshisamba kampanda.

      Dishintuluka didi dienzeka padibu bapiana muana

      Mu tshilejilu atshi, nsongalume eu kena mua kudifundisha mu tshilongelu tshidiye ukeba, bualu ki ngua mu tshisamba tshidibu bakeba to. Mpindieu elabi meji ne: kudi kuenzeka dishintuluka dinene mu nsombelu wende. Badi bamupiana kudi tatu kampanda wa mu tshisamba atshi. Bualu ebu budi bushintulula nsombelu wende bishi? Bu mudiye mulue muana wa tatu wa mu tshisamba atshi, mpindieu udi diatshimue ne bana bakuabu ba mu tshisamba atshi ne udi ne bukenji bua kudifundisha mu tshilongelu tshidiye ukeba. Dimupiana dia tatu au didi dishintulula nsombelu wende bikole.

      Tshilejilu etshi tshidi tshileja dishintuluka dinene didi dienzeka padi bantu baledibua tshiakabidi. Tumonayi mudi nsombelu ibidi eyi ipetangana. Badi mua kuitabila muana utudi batele mu tshilejilu eu bua kubuela mu tshilongelu anu yeye mukumbaje malu adibu bamulomba, tuamba ne: udi ne bua kuikala wa mu tshisamba tshidibu bakeba atshi. Kadi yeye nkayende kena mua kukumbaja bualu ebu to. Bia muomumue, nekuikale bantu bapeta muaba mu Bukalenge bua Nzambi anyi mu mbulamatadi wende wa mu diulu. Tshidibi, bua bobu kuupeta badi ne bua kukumbaja bualu budibu babalombe, tuamba ne: ‘kuledibua tshiakabidi.’ Kadi bobu nkayabu kabena mua kukumbaja bualu ebu to, bualu anu Nzambi nkayende ke udi wenzeja diledibua dia tshiakabidi.

      Ntshinyi tshivua tshishintulule nsombelu wa muana? Bavua bamupiane bilondeshile mikenji. Dimupiana edi kadiena dishintulula bumuntu buende to, udi anu muana umue umue au. Kadi panyima pa mbulamatadi mumane kuitaba bua bamupiane, muana eu udi ulua muena mu tshisamba tshidibu bakeba. Nunku, udi utuadija nsombelu mupiamupia, bienze anu bu ne: mmuledibue tshiakabidi. Udi ulua muana wa tatu udi mumupiane ne udi upeta bukenji bua kudifundisha mu tshilongelu tshidiye ukeba ne bua kuikala muena mu dîku dia tatu au.

      Bia muomumue, Yehowa mmushintulule nsombelu wa tshisumbu tshia bantu bena mibi ne mmubapiane bua kuluabu bana bende. Mupostolo Paulo uvua pende wa mu tshisumbu atshi wakafundila bena kuitabuja nende ne: ‘Nuakuangata nyuma wa bupianyi bua bana utudi tubikila nende Nzambi ne: Aba, Tatu. Nyuma muimpe muine udi umanyishangana ne nyuma yetu ne: Tuetu tudi bana ba Nzambi.’ (Lomo 8:15, 16) Nunku, ku diambuluisha dia dibapiana edi, bena Kristo aba badi balua ba mu dîku dia Nzambi anyi “bana ba Nzambi.”​—1 Yone 3:1; 2 Kolinto 6:18.

      Kadi nansha mudi Nzambi mubapiane, ki mbalue bapuangane to, badi anu bena mibi. (1 Yone 1:8) Kadi anu muvua Paulo mulue kumvuija pashishe, padi Nzambi ubapiana, badi balua bana ba Nzambi bikale ne bua kuya mu diulu. Dîba adi, nyuma udi Nzambi ubapesha udi ubajadikila ne: nebasombe ne Yezu mu diulu. (1 Yone 3:2) Dishindika dikole didi nyuma muimpe ubapesha edi didi dibambuluisha bua kumona nsombelu mushindu mukuabu. (2 Kolinto 1:21, 22) Bushuwa, badi batuadija nsombelu mupiamupia, bienze anu bu ne: mbaledibue tshiakabidi.

      Bible udi wakula bua bana badi Nzambi mupiane wamba ne: ‘Nebikale bakuidi ba Nzambi ne ba Kristo, ne nebakokeshe nende bidimu tshinunu.’ (Buakabuluibua 20:6) Bana badi Nzambi mupiane aba nebikale bakalenge ne Kristo mu Bukalenge bua Nzambi anyi mbulamatadi wende wa mu diulu. Mupostolo Petelo wakambila bena Kristo nende ne: nebapete ‘bumpianyi budi kabuyi bubola, budi kabuyi bunyanguka, budi kabuyi bufubidila’ budi ‘butekibue mu diulu’ bua bualu buabu. (1 Petelo 1:3, 4) Ebu mbumpianyi bulenga bua dikema!

      Kadi tshilumbu tshia bukokeshi etshi tshidi tshijula lukonko lukuabu. Bikala bantu badi baledibue tshiakabidi ne bua kukokesha mu diulu, mbanganyi bakokeshabu? Netuandamune lukonko elu mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

      [Tshimfuanyi mu dibeji 10]

      Paulo wakamba tshinyi bua bana badi Nzambi upiana?

  • Bantu bakese nebakokeshe bua diakalenga dia ba bungi
    Tshibumba tshia Nsentedi—2009 | 1 ngondo wa 7
    • Bantu bakese nebakokeshe bua diakalenga dia ba bungi

      KATSHIA ku tshikondo tshia bapostolo, Nzambi udi usungula bantu bungi bukumbane munkatshi mua bena Kristo ba lulamatu ne udi ubapiana bua balue bana bende. Dishintuluka didi bana ba bumpianyi aba benza ndia kashidi, Dîyi dia Nzambi didi didibikila ne: diledibua tshiakabidi. Tshipatshila tshia diledibua tshiakabidi ntshia kulongolola basadidi ba Nzambi aba badi baledibua tshiakabidi bua kuyabu kukokesha mu diulu. (2 Timote 2:12) Bua kuluabu bakalenge, Nzambi udi ubabisha ku lufu bua kuikalabu ne muoyo mu diulu. (Lomo 6:3-5) Mu diulu amu badi ‘bakokesha pa buloba’ ne Kristo.​—Buakabuluibua 5:10; 11:15.

      Kadi Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: pa kumbusha bantu badi baledibua tshiakabidi, kudi bantu bakuabu bapeta lupandu lua tshiendelele. Mu Bible mujima, badi baleja ne: Nzambi mmulongolole bua kusungila bisumbu bibidi bia bantu ebi: tshisumbu tshikese tshia bakalenge baya mu diulu ne tshisumbu tshinene tshia bantu basomba pa buloba, bakokeshabu kudi Bukalenge bua Nzambi. Tshilejilu, tangila tshivua mupostolo Yone mufundile bena Kristo nende bavua baledibue tshiakabidi. Wakamba bua Yezu ne: ‘Yeye udi bu mulambu wa kubuikila nawu mibi yetu; ki ngua mibi yetu nkayayi [bena mu tshisumbu tshikese], kadi wa mibi ya bonso ba pa buloba kabidi [bena mu tshisumbu tshinene].’​—1 Yone 2:2.

      Mupostolo Paulo wakafunda pende ne: “Bualu bua ditekemena dikole dia bifukibua [bena mu tshisumbu tshinene] didi dindila dimueneshibua dia bana ba Nzambi [bena mu tshisumbu tshikese].” (Lomo 8:19-21) Mmushindu kayi utudi mua kumvua mêyi a mupostolo Yone ne a mupostolo Paulo aa? Mmu mushindu eu: Bantu badi baledibua tshiakabidi badi balua bena mu mbulamatadi wa mu diulu. Bua kuya kuenzamu tshinyi? Bua kupetesha bantu binunu ne binunu bakokeshabu kudi Bukalenge bua Nzambi pa buloba masanka a tshiendelele. Bua bualu ebu, Yezu wakalongesha bayidi bende bua kusambila ne: ‘Bukalenge buebe bulue. Benze pa buloba muudi musue bu mudibu benza mu diulu.’​—Matayo 6:10.

      Mikanda ya mu Bible ivuabu bafunde mu tshiena Ebelu idi yakula payi bua lupandu lua bisumbu bibidi bia bantu. Tshilejilu, tangila tshivua Yehowa muambile Abalahama nkambua wa Yezu: ‘Bisamba bionso bia pa buloba [bena mu tshisumbu tshinene] nebisanke bualu bua tunkanunuina tuebe [bena mu tshisumbu tshikese].’ (Genese 22:18) Tuamba ne: bisamba bionso bia pa buloba nebipetele diakalenga mu “tunkanunuina” tua Abalahama.

      “Tunkanunuina” etu mbanganyi? Yezu Kristo ne bantu badi baledibue tshiakabidi anyi bana badi Nzambi mupiane ke badi benza tunkanunuina etu. Mupostolo Paulo wakamba ne: ‘Binuikale ba Kristo, nunku nudi tunkanunuina tua Abalahama.’ (Galatia 3:16, 29) Mmasanka kayi adi bantu ba bisamba bionso bapetela ku “tunkanunuina” etu? Nebikale ne diakalenga dia kuikala bantu badi Nzambi muanyishe ne nebapete muoyo wa tshiendelele mu mparadizu pa buloba. Davidi wakamba ne: ‘Bantu bakane nebapiane buloba, nebashikamemu tshiendelele.’​—Musambu 37:29; Yeshaya 45:18; Buakabuluibua 21:1-5.

      Bushuwa, bantu bakokesha mu diulu mbakese, kadi bantu bapeta masanka a kudi bukalenge ebu anyi muoyo wa tshiendelele pa buloba mba bungi. Tudi tujinga ne: Wewe ne bena mu dîku diebe anyi dienu nupete penu masanka a tshiendelele apeta bantu mu Bukalenge bua Nzambi aa.

Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
Patuka
Buela
  • Tshiluba
  • Tumina bakuabu
  • Biudi musue
  • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Malu a kulonda
  • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
  • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
  • JW.ORG
  • Buela
Tumina bakuabu