Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu
© 2024 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
LUMINGU LUA DIA 6-12/1
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | MISAMBU 127-134
Nuenu baledi, tungunukayi ne kutabalela bumpianyi buenu bua mushinga mukole
Ikala wangata muaba uudi nawu mu dîku dia Yehowa ne mushinga
9 Yehowa mmufuke bantu ne bukokeshi bua kulela bana, mubapeshe ne mudimu wa kubalongesha bua banange Nzambi ne bamuenzele mudimu. Wewe muikale muledi, utu uleja muudi ne dianyisha bua dipa dia pa buadi edi anyi? Nansha mudi Yehowa mupeshe banjelu bipedi bimpe bia bungi, ki mmubapeshe bukokeshi bua kulela bana to. Nunku mbimpe bantu badi bakolesha bana bikale baleja mudibu banyisha diakalenga edi. Mbapeshe baledi mudimu wa mushinga mukole wa kukolesha bana bilondeshile “mibelu ne didimuija bia Yehowa.” (Ef. 6:4; Dut. 6:5-7; Mis. 127:3) Bua kuambuluisha baledi, bulongolodi bua Nzambi mbupatule bia kulongesha nabi bana bidi biumvuija malu a mu Bible, bu mudi: mikanda, filme, mijiki, ne bintu bikuabu bidi mu site wa jw.org. Bidi bimueneka patoke ne: Tatu wetu wa mu diulu ne Muanende mbanange bana bikole. (Luka 18:15-17) Bitu bisankisha Yehowa bikole padi baledi bamueyemena ne benza muabu muonso bua kutabalela bana babu bananga. Baledi ba nunku badi bapetesha bana babu mpunga wa kulua bena mu dîku dia Yehowa bua kashidi.
Baledi wetu, longeshayi bana benu bua kunanga Yehowa
20 Manya bana bebe bimpe. Mu Misambu 127 badi bafuanyikija bana ne mikete. (Bala Misambu 127:4.) Badi mua kuenza mikete ne bintu bishilashilangane ne idi mua kuikala bunene bushilashilangane; bia muomumue, kakutu bana badi mua kufuanangana mu malu onso to. Nanku mbimpe baledi bamanye mua kulongesha muana ne muana. Bana betu bakuabu ba mu ditunga dia Izalele dia lelu bavua balongeshe bana babu babidi bimpe bua kuenzela Yehowa mudimu badi batuleja tshivua tshibambuluishe bamba ne: “Yonso wa kutudi uvua ulonga Bible ne muana yonso pa nkayende.” Mfumu yonso wa dîku neamone bikalabi bikengedibua anyi bikumbana kulongesha muana mushindu eu.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-1-F 543
Mitshi idibu batele mu Bible
Mufundi wa misambu wakakula bua amue malu adi atangila mutshi wa olive pakalayaye bantu badi batshina Yehowa ne: “Bana bebe nebikale bu ntonga ya mutshi wa olive banyunguluke mêsa ebe.” (Mis. 128:1-3) Batu bakosa matamba anyi ntonga ya mutshi mukole wa olive bua kushila mitshi ya miana anyi mipiamipia muaba bua kusampilayi. Bualu bukuabu, miji ya mitshi mikole ya olive idi mua kupatula ntonga, ivulangana yoyi nkayayi. Bia muomumue, bana badi banyunguluka tatuabu, badi bakebesha pabu disanka mu dîku.
LUMINGU LUA DIA 13-19/1
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | MISAMBU 135-137
“Mukalenge wetu mmunene kupita nzambi mikuabu yonso”
it-1-F 914 §4-5
Bukole, midimu ya bukole
Bukokeshi budi nabu Nzambi pa makole a mu bufuki. Bua Yehowa kuleja ne: n’Nzambi mulelela, tudi mua kutekemena bua aleja mudiye ne bukokeshi pa makole a mu bufuki; wenza nanku mu mushindu udi upetangana ne tshidi dîna diende. (Mis. 135:5, 6) Nansha mutu dîba, ngondo, mabulungu, ne mitoto bilonda mikenji idibu babielele, nansha mutu bikondo ne mivu (bikebesha tshipepele, mvula, ne bintu bikuabu) bitumikila mikenji idibu babielele, nansha mutu mpasu ibuka ne nyunyi yenza ngendu, bintu ebi ne bikuabu bia bungi kabiakukumbana bua kutumbishisha dîna dia Nzambi kumpala kua baluishi bende ne kua bena mu ntendelelu wa dishima to.
Ke bualu kayi, Yehowa udi mua kuenza mudimu ne bifukibua anyi bintu bikuabu bua kuleja bunzambi buende, wenza nanku bua bikumbaje malu kampanda masunguluke, kayi ulonda tshitu bifukibua abi bienza pa tshibidilu to, wenza kabidi malu au mu tshikondo kampanda tshisunguluke. Nansha muvua bintu bu mudi minanga mikole, mvula mikole ya tshipepele, peshi bintu bikuabu bia muomumue kabiyi bia pa buabi, dikumbaja diabi dia dîyi dia buprofete dia kudi Yehowa, divua dibivuija bia pa buabi. (Fuanyikije ne 1 Bak. 17:1; 18:1, 2, 41-45.) Misangu ya bungi, bintu abi bivua bienzeka biobi nkayabi mu mushindu wa pa buawu pamuapa bua bukole anyi bunene buabi (Ekes. 9:24) peshi bualu bivua bienzeka mu mushindu utubi kabiyi bienzeka, utu bantu kabayi nansha banji kumvua, anyi mene mu tshikondo tshitubi kabiyi bienzeka to.—Ekes. 34:10; 1 Sam. 12:16-18.
Dinanga dia Yehowa dia lulamatu didi ne mushinga kayi kuudi?
16 Padi Yehowa tshinyemenu tshietu, tudi tudiumvua mu bukubi. Kadi misangu mikuabu tudi mua kutungunuka ne kumvua batekeshibue mu mikolo. Mu bikondo bia nanku, Yehowa neatuenzele tshinyi? (Bala Misambu 136:23.) Neatuele mu maboko ende a tshiendelele, utujula ne bulenga buonso, ne utuambuluisha bua kumvua bimpe. (Mis. 28:9; 94:18) Mudibi bituambuluisha: Tudi bamanye ne: tudi mua kueyemena Nzambi misangu yonso. Dimanya adi didi dituambuluisha bua kuvuluka ne: Nzambi udi utubenesha mu mishindu ibidi. Wa kumpala, nansha tuetu basombele muaba kayi, tudi bamanye ne: Yehowa neatukube misangu yonso. Muibidi, Tatu wetu wa mu diulu udi mutunange ne udi ututabalela bikole.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 1175
Yah
Batu batamba kuenza mudimu ne muaku Yah bua kuleja mushindu ututu tumvua munda muetu patudi tutumbisha Nzambi, patudi tuimba misambu, tusambila anyi tumusengela mu disambila, ne misangu ya bungi batu bautela padi bantu ne disanka bua mudibu batshimune anyi babasungile; peshi bua kuleja dianyisha bua tshianza tshia bukole tshia Nzambi. Bilejilu bia dîba divuabu batela muaku Yah mbia bungi be. Tshiambilu tshia ne: “Tumbishayi Yah, nuenu bantu!” (Aleluya) batu batshitela bua kutumbisha Nzambi; tudi tutshipeta mu mukanda wa Misambu, muaba wa kumpala mmu Misambu 104:35; NWT avec notes et références. Mu nshapita mikuabu ya mu Misambu tshidi ku ntuadijilu nkayaku (Mis. 111, 112), tudi tutshipeta kumpukampuka munkatshi mua mvese (135:3), imue misangu anu ku ndekelu kua nshapita nkayaku (Mis. 104, 105, 115-117), kadi misangu ya bungi tshidi ku ntuadijilu ne ku ndekelu. (Mis. 106, 113, 135, 146-150) Mu mukanda wa Buakabuluibua, bifukibua bia mu diulu bidi bitela tshiambilu etshi misangu ne misangu bua kutumbisha Yehowa.—Buak. 19:1-6.
Miaba mikuabu idi muaku “Yah,” mbautele bua kuakula bua ditumbisha Yehowa mu misambu ne mu milombu itudi tumuenzela. Tshilejilu, tudi tuwupeta mu musambu wa disungidibua uvua Mose muimbe. (Ekes. 15:2) Mu mêyi avua Yeshaya mufunde, mmutele mêna abidi “Yah Yehowa,” bua kushindika tshivuaye wamba. (Yesh. 12:2; 26:4) Mu mêyi avua Hezikiya muambe bua kutumbisha nawu Yehowa mu kasala panyima pa yeye mumane kunduopibua mu tshishima ku disama dikavua diamba kumushipa, wakaleja disanka divuaye nadi pakatelaye muaku Yah misangu ne misangu. (Yesh. 38:9, 11) Kudi dishilangana pankatshi pa bantu bakadi bafue badi kabayi mua kutumbisha Yah ne aba badi ne muoyo badi badisuike bua kuikala anu kumutumbisha. (Mis. 115:17, 18; 118:17-19) Kadi nshapita mikuabu ya mu Misambu idi yakula bua masambila, dianyisha bua disungidibua, ne bua bukubi anyi mubelu.—Mis. 115:17, 18; 118:17-19.
LUMINGU LUA DIA 20-26/1
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | MISAMBU 138-139
Buôwa kabukupingaji tshianyima to
Tumbisha Yehowa munkatshi mua tshisumbu tshia bantu
10 Utu umvua tshia muoyo tshikututa misangu yonso iutu ujinga kujula tshianza bua kuandamuna anyi? Biobi nanku, kuena nkayebe to. Mu bulelela, ba bungi ba kutudi batu bumvua pabu buôwa padibu bandamuna. Kumpala kua wewe kumanya mua kupita ne buôwa ebu, bidi bikengela umanye tshidi tshibukebesha. Utu umvua buôwa bualu neupue tshiudi musue kuamba muoyo anyi bualu newambe tshia tshianana anyi? Bitu bikutonda imue misangu wela meji ne: mandamuna ebe kaakuikala mimpe bu a bakuabu anyi? Mu kuamba kuimpe, buôwa abu budi mua kuleja bualu kampanda buimpe. Budi buleja ne: udi ne budipuekeshi ne udi umona ne: bakuabu mbakupite. Yehowa utu musue ngikadilu au. (Mis. 138:6; Filip. 2:3) Kadi Yehowa mmusue kabidi bua umutumbishe ne ukankamije bena Kristo nebe mu bisangilu. (1 Tes. 5:11) Mmukunange ne neakupeshe muoyo mukole uudi ukeba.
Ikalayi nukankamijangana mu bisangilu
7 Wewe mubale malu avuabu bambe mu biena-bualu bia Tshibumba tshia Nsentedi bia matuku mashale aa, nebikuambuluishe. Tshilejilu, ikala udilongolola bimpe. (Nsu. 21:5) Wewe mumvue malu a mu tshiena-bualu tshinudi nulonga, nebikale bipepele bua wewe kuandamuna. Bualu bukuabu, ikala ufila mandamuna mîpi. (Nsu. 15:23; 17:27) Diandamuna dîpi kadiena disamisha mutu bua kudifila to. Diodi nansha dia tshiambilu tshimue anyi bibidi, didi mua kuikala dipepele bua bana betu kudiumvua kupita diandamuna dile didi ne ngenyi ya bungi. Wewe ufila diandamuna dîpi mu ebe mêyi, neuleje ne: udi mudilongolole bimpe ne udi mumvue tshiena-bualu atshi bimpe.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 490 §9
Difuilangana luse
Bualu bukuabu, kufuila bakuabu luse bua bilema bidibu batuenzele, nansha batuenzelabi misangu bungi kayi, mmukenji muelela bena Kristo. (Luka 17:3, 4; Ef. 4:32; Kolos. 3:13) Bantu badi babenga kufuila bakuabu luse, Nzambi katu ubafuila pabu luse to. (Mat. 6:14, 15) Ke bualu kayi, nansha mpekatu munene mua kufikisha “muntu mubi” ku dipatshibua mu tshisumbu, muntu au udi mua kufuidibua luse yeye muleje dinyingalala dilelela. Dîba adi bena mu tshisumbu bonso nebamujadikile pabu mudibu bamunange. (1 Kol. 5:13; 2 Kol. 2:6-11) Nansha nanku, ki mbalombe bena Kristo bua kufuila bantu badi benza mpekatu kadi kabayi banyingalala luse to, nangananga pikalabu bayenza ku bukole. Bantu ba nanku badi balua baluishi ba Nzambi.—Eb. 10:26-31; Mis. 139:21, 22.
LUMINGU LUA DIA 27/1–2/2
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | MISAMBU 140-143
Enza malu adi umvuangana ne masambila ebe a dilomba diambuluisha
“Teleja mêyi a bena meji”
13 Ikala umona mibelu bu mushindu udi Nzambi uleja mudiye mutunange. Yehowa mmusue tupeta diakalenga. (Nsu. 4:20-22) Utu utuleja mudiye mutunange patuye utupesha mibelu ku diambuluisha dia Bible, dia mikanda yetu, anyi dia muena Kristo netu udi mushindame mu nyuma. Ebelu 12:9, 10 udi wamba ne: “Udi wenza nunku bua diakalenga dietu.”
14 Tuma meji ku mubelu, pamutu pa kuatuma ku mushindu udibu baufila. Misangu mikuabu tudi mua kumona ne: mubelu udibu batupesha ki mbaufile mu mushindu muimpe menemene to. Bushuwa bidi bikengela ne: muntu udi ufila mubelu adienzeje bua kuufila mu mushindu udibu mua kuwitaba bipepele. (Gal. 6:1) Nansha nanku padibu batupesha mubelu mbimpe tutume meji ku mushindu udiwu mua kutuambuluisha, nansha tuetu tuela meji ne: udi mutupeshawu au ki muufile anu bimpe to. Tudi mua kudiebeja ne: ‘Mbualu kayi buimpe budi mu mubelu udibu bampeshe eu nansha mundi tshiyi muanyishe mudibu baumpeshe? Tshienaku mua kukeba mudiwu mua kungambuluisha pamutu pa kutangila anu bilema bia udi muumpeshe anyi?’ Tuetu tukeba anu tshidi mua kutuambuluisha mu mibelu idibu batupesha netuleje mutudi ne meji.—Nsu. 15:31.
Lama ‘muoyo webe mutoke’ mu matuku makole aa
Kadi patudi ne ditshina dimpe dia kubenga kunyingalaja Yehowa, tunanga buakane ne tudisuika bua kuikala anu ne kondo ka muoyo kalenga, tudi tuleja mutudi banange “muoyo mutoke.” Dinanga adi didi ditusaka bua kutungunuka anu ne “kuenda bimpe mu malu onso.” (Eb. 13:18) Tuetu bikale tuenza malu adi malulame, muoyo wetu mutoke udi mua kuyisha bantu bimpe. Ntemu mukuabu wa Yehowa wa mu Italie, diende Emilio, utu wenza mudimu mu kumpanyi wa diambula bantu mu mashinyi. Dimue dituku wakapeta kabuta ka makuta kikale ne dolare 680. Wakangata kabuta aku e kukapesha mfumuende wa mudimu, yeye pende kuluaye kukapingajila muenaku; kadi bena mudimu bakuabu bakakema bikole! Ngikadilu wa Emilio wakalenga bamue ba ku bena mudimu nende bikole, bobu kujinga bua kumanya malu a bungi a mu Bible, kubangabu kumulonga. Bua bualu abu, bantu 7 ba mu mêku 2 bakitaba bulelela. Bushuwa, kuikala ne bienzedi bia bululame bia mutshima mutoke kudi mua kufikisha bakuabu ku ditumbisha Nzambi.—Tito 2:10.
Kuselangana “anu mu Mukalenge”: Kudi anu mushindu anyi?
Imue misangu udi mua kudiumvua anu bu Davidi wakamba ne: ‘Yehowa, witabe kundi lukasa; nyuma wanyi udi upanga. Kusokoki mpala webe kundi.’ (Mus. 143:5-7, 10) Mu bikondo bia nunku, shila Tatu webe wa mu diulu tshikondo tshia kukulejaye tshidiye musue bua bualu buebe. Udi mua kuenza nunku pa kukeba dîba dia kubala Dîyi diende ne kuelelangana meji pa malu audi ubala. Neumanye mikenji yende ne neumone muvuaye muenzele bantu bende ba kale malu. Wewe mumuteleje, dieyemena diebe dia kumutumikila nedikole.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 1134
Lulengu
Ngumvuilu wa mu tshimfuanyi. Mêyi a mashimi ne a kushiminyinangana nawu malu adi muntu mubi wamba, mikale anyanga bikole lumu lua muntu udibu bashiminyina malu, mmafuanyikija ne lulengu lua nyoka ludi lushipa. (Mis. 58:3, 4) Bua bashiminyinyanganyi ba malu, Bible udi wamba ne: “Lulengu lua nyoka ya lulengu ludi munda mua mishiku yabu” (anyi, “muinshi mua mishiku yabu”), anu mutu mujilu wa lulengu muinshi mua mishiku ne mua mênu a muulu a nyoka. (Mis. 140:3; Lomo 3:13) Padi muntu wenza mudimu bibi ne ludimi luende bua kutangalaja malu a dishima, malongesha a dishima, anyi malu makuabu mabi a muomumue, ludimi luende ‘nduwule tente ne lulengu ludi lukebesha lufu’.—Yak. 3:8.
LUMINGU LUA DIA 3-9/2
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | MISAMBU 144-146
“Ba diakalenga mbantu badi Yehowa muikale Nzambi wabu!”
Nkonko ya babadi
2. Ngumvuilu eu udi upetangana ne mvese mikuabu ya mu Bible idi ileja masanka adi Nzambi mulaye bantu bende ba lulamatu. Musambu eu udi uleja muvua Davidi ne ditekemena dilelela dia ne: pavua Nzambi usungila tshisamba tshia Isalele kudi baluishi babu, uvua ne bua kubapetesha disanka ne kubambuluisha bua batante. (Lew. 26:9, 10; Dut. 7:13; Mis. 128:1-6) Tshilejilu, Dutelonome 28:4 udi wamba ne: “Bana bebe ne bintu bia mu budimi buebe ne bana ba bimuna biebe, bana ba ngombe yebe ne ba mikoko yebe nebibeneshibue.” Bushuwa, mu bukalenge bua Solomo muana wa Davidi, bena Isalele bavua ne ditalala ne bavua batante bikole mu mushindu uvuabu katshia kabayi banji kumona. Bualu bukuabu budi ne: malu a mu bukalenge bua Solomo avua kadiosha ka muikala bukokeshi bua Masiya.—1 Bak. 4:20, 21; Mis. 72:1-20.
Lama ditekemena diebe dia buena Kristo dikole
16 Ditekemena dia muoyo wa tshiendelele ditudi nadi ndipa dia mushinga mukole dia kudi Nzambi. Tudi bindile malu malenga a matuku atshilualua ne muoyo kuulu kuulu, ne tudi batuishibue ne: neenzeke. Ditekemena didi anu bu luongo, bualu didi ditushindamija bua tumone mua kutantamena ntatu, tuimana tshishiki padibu batukengesha, nansha kumpala kua lufu. Didi anu bu tshifulu, bualu didi dikuba meji etu bua tubenge tshidi tshibi, tulamate tshidi tshimpe. Ditekemena didi Bible utupesha didi ditusemeja pabuipi menemene ne Nzambi ne didi dileja mudiye mutunange bikole menemene. Tuetu balame ditekemena dietu dikole, nebituambuluishe kabidi bikole.
17 Mupostolo Paulo wakafundila bena Lomo bua kubakankamija ne: “Nusanke mu ditekemena.” (Lomo 12:12) Paulo uvua anu ne bua kusanka bualu uvua mutuishibue ne: yeye mushale ne lulamatu, uvua upeta muoyo wa tshiendelele mu diulu. Tuetu petu tudi ne bua kusanka mu ditekemena dietu bualu tudi batuishibue ne: Yehowa neakumbaje milayi yende. Anu muvua muimbi wa misambu mufunde ne: “Wa diakalenga mmuntu . . . udi ne ditekemena diende mu Yehowa Nzambi wende . . . utu ushala anu ne lulamatu.”—Mis. 146:5, 6.
Ndinanga dia mushindu kayi didi dipetesha disanka dilelela?
19 Bidimu bikadi bitue ku 6 000 bidi bantu bamone kasuba mu bulongolodi bua Diabolo bukadi ku nshikidilu kuabu ebu. Lelu, buloba mbuwule tente ne bantu badi badinange anu bobu, banange makuta, ne banange masanka. Bantu abu badi bajinga anu kupeta bia bungi, bateka majinga abu kumpala kua bionso mu nsombelu wabu. Bantu ba nunku kabena bushuwa mua kupeta disanka to. Kadi Bible udi yeye wamba ne: “Wa diakalenga mmuntu udi Nzambi wa Yakoba muikale muambuluishi wende, udi ne ditekemena diende mu Yehowa Nzambi wende.”—Mis. 146:5.
20 Dinanga dia Nzambi didi divula anu kuvula mu bantu ba Yehowa, ne tshidimu tshionso etshi bantu bakuabu badi pabu benda bamumanya ne bamunanga. Etshi ntshijadiki tshia ne: Bukalenge bua Nzambi budi bukokesha ne mu katupa kîpi emu nebutuadile bantu masanka bungi kabuyi kubala. Disanka dilelela dia kashidi didi difumina ku dienza disua dia Nzambi ne ku dimanya ne: tudi tusankisha Udi ku Mutu kua Bionso. Bantu badi banange Yehowa nebasanke bua kashidi. Mu tshiena-bualu tshidi tshilonda netumone imue ngikadilu idi ifumina ku budinangi ne mudiyi ibengangana ne ngikadilu mimpe idi nayi bantu ba Yehowa.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-1-F 125 §1
Nyama
Bible udi ulongesha mua kukuba tubifukibua tukese menemene ne bua kutuenzela malu mu mushindu muimpe. Ke bualu kayi, Yehowa udi udiamba yeye nkayende bu muntu udi utabalela tubifukibua atu ne dinanga, wenza bua tuikale anu bimpe. (Nsu. 12:10; Mis. 145:15, 16) Mikenji ya Mose ivua ilomba bua kutabalela bimuna. Pavua muntu upeta nyama mupambuke, uvua ne bua kumuangata, kumukuba, ne kuya kumupingaja kudi muenaye. (Ekes. 23:4, 5) Bavua ne bua kuyenzeja mudimu bimpe ne luse. (Dut. 22:10; 25:4) Ivua ne bua kuikisha payi dituku dia Nsabatu anu bu muvua bantu bikisha. (Ekes. 20:10; 23:12; Dut. 5:14) Bavua ne bua kutabalela nyama ya luonji anyi kuyishipa. (Gen. 9:5; Ekes. 21:28, 29) Bavua bakandike bua bimuna bia mishindu ibidi mishilangane kukuatanganabi.—Lew. 19:19.
LUMINGU LUA DIA 10-16/2
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | MISAMBU 147-150
Tudi ne malu a bungi adi atusaka bua kutumbisha Yah
‘Tumbishayi Yah!’ Bua tshinyi?
5 Yehowa wakakolesha tshisamba tshijima tshia Isalele ku muoyo ne muena Isalele yonso pa nkayende. Yehowa udi utuenzela bia muomumue lelu. Mufundi wa musambu eu wakafunda ne: Nzambi udi wondopa anyi ‘ukolesha badi ne mitshima minyingalale, udi ujingila bilulu pa mputa yabu.’ (Mis. 147:3) Patudi tusama anyi babungame, tuikale bashindike ne: Yehowa udi ututabalela. Yehowa udi ne dijinga dikole dia kutusamba ne dia kutuondopa mputa ya tunyinganyinga tuetu. (Mis. 34:18; Yesh. 57:15) Udi utupesha meji ne bukole bua tumone mua kupita bimpe ne ntatu kayi yonso itudi mua kuikala nayi.—Yak. 1:5.
6 Pashishe mufundi wa musambu wakatangila muulu, kuambaye ne: Yehowa udi “ubala bungi bua mitoto” ne “udi uyibikila buonso buayi mu mêna ayi.” (Mis. 147:4, NWT) Mufundi wa musambu eu uvua umona mitoto, kadi kavua mumanye bungi buayi menemene to. Lelu, bena sianse mbamanye ne: kudi mitoto miliyare ya bungi mu tshikata tshia mitoto tshidi tshikenkesha buloba, ne kudi mua kuikala bikata bia mitoto miliyare ne miliyare mu tshibuashibuashi. Bantu kabena mua kubala mitoto yonso eyi to, kadi Mufuki udi uyibala. Eyowa, mmumanye mutoto wonso bimpe ne mmupeshe mutoto ne mutoto wonso dîna. (1 Kol. 15:41) Nzambi udi mumanye muaba udi mutoto wonso mmukumanye kabidi wewe. Utu anu mumanye bimpe menemene muaba uudi, muudi udiumvua ne tshiudi natshi dijinga.
‘Tumbishayi Yah!’ Bua tshinyi?
7 Yehowa mmumanye ntatu iudi nayi, ne udi ne bukole bua kukuambuluisha. (Bala Misambu 147:5.) Udi mua kuela meji ne: nsombelu webe mmupite bukole ne kuena mumanye mua kupita nende. Nzambi mmumanye mikalu yetu, ‘udi uvuluka ne: tudi dimfuenkenya.’ (Mis. 103:14) Tudi bapange bupuangane, ke bualu kayi tutu tuenza bilema bimue bimue misangu ne misangu, ne tudi mua kudiumvua batekete mu maboko. Tutu tunyingalala bua amue mêyi atuvua bambe, bua majinga mabi atuvua bumvue anyi bua mukawu utuvua bumvuile muntu kampanda. Yehowa katu ne butekete nansha bumue to, kadi mmumanye bimpe menemene mutudi tudiumvua.—Yesh. 40:28.
‘Tumbishayi Yah!’ Bua tshinyi?
18 Mufundi wa musambu eu uvua mumanye ne: mu bisamba bionso bia pa buloba, Yehowa uvua musungule tshisamba tshia Isalele wa kale bua bikale bantu bende. Bobu ke tshisamba tshimuepele tshitu tshipete “dîyi” dia Nzambi ne “mikenji yende.” (Bala Misambu 147:19, 20.) Lelu, tudi ne diakalenga dinene dia kubikidibua ku dîna dia Nzambi. Tudi ne dianyisha bua mutudi bamumanye, bua mutudi ne dîyi diende bua kutulomboladi, ne bua mutudi mua kudia nende bulunda bukole. Anu bu mufundi wa Misambu 147, udi ne malu a bungi adi akusaka bua ‘Kutumbisha Yah!’ ne kulomba bantu bakuabu bua kuenza bia muomumue.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 438
Nyunyi
Mufundi wa misambu wakalomba “nyunyi idi ne mapuapua” bua kutumbisha Yehowa (Mis. 148:1, 10), ne nyunyi itu yenza nanku bua mushindu udibu bayifuke. Nyunyi umuepele utu ne masala kumbukila ku 1 000 kupita too ne ku 20 000. Kadi disala dionso ndienza ne kamutshi (anyi tuyau) kadi ne tumitshi tukese (anyi barbes) nkama ne nkama, tumitshi atu patu tutu ne buoya (anyi barbules) nkama ne nkama, ne kabuoya konso nkenza ne tubuoyoya (anyi barbucelles) nkama ne nkama ne tuntu tukuabu tuenza bu tushingi (anyi crochets). Badi batshinka ne: disala dia nkutshi dia santimetre 15 didi ne tumitshi tukese binunu nkama ne nkama, ne didi ne buoya miliyo ne miliyo. Mushindu udibu bafuke nyunyi ne mikenji ya mua kubuka idi mu masala ayi mmienze bua ikale mipite ndeke mipiamipia idiku lelu kule ne kule. Nyunyi udi ne mifuba mitubuluke, idi imuambuluisha bua ikale mupepele. Tshilejilu, bidi bienza bua nyunyi wa ku mâyi udibu babikila ne: frégate wa metre abidi ikale ne bujitu pamuapa bua grame 110. Nyunyi minene mikuabu idi ne mifuba ya mapuapua mikale too ne muaba utu mifuba mitubuluke utu uyambuluisha, utu muenze bu mapuapua a ndeke.
LUMINGU LUA DIA 17-23/2
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NSUMUINU 1
Nuenu bansonga, nnganyi unuateleja?
Kulekedi tshintu nansha tshimue tshikupangisha bua kupeta difutu
16 Nsonga wetu, newenze tshinyi wewe mumone ne: baledi bebe bena Kristo kabena bakumvuila ne badi bakuelela mikenji mikole? Udi mua kufiika munda, bikufikisha ku dimona ne: kuenzela Yehowa mudimu kakuena ne mushinga to. Kadi wewe mulekele kuenzela Yehowa mudimu bua tshiji, neumone ne: kakuena muntu mukuabu udi uditatshisha bikole buebe kupita baledi bebe badi batshina Nzambi ne bena mu tshisumbu tshienu to.
17 Baledi bebe bobu kabayi bakubela anyi bakunyoka, kuakudiebejaku ni badi bushuwa bakutabalela anyi? (Eb. 12:8) Pamuapa mushindu udi baledi bebe bakubela anyi bakunyoka ke udi ukufiikisha munda. Pamutu pa kuimanyina pa mushindu udibu benza nanku, keba bua kujingulula tshidibu bakubelela. Nunku ikala ne lutulu ne enza muebe muonso bua kubenga kuakula bibi. Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: ‘Udi ukanda mêyi ende udi ne lungenyi, udi ne muoyo mupole udi mujinguludi wa mianda.’ (Nsu. 17:27) Difundila tshipatshila tshia kulua muntu mushindame udi witaba mibelu ne lutulu, ukeba bua imuambuluishe pamutu pa kusamisha mutu bikole bua mushindu udibu bamupeshayi. (Nsu. 1:8) Kuikala ne baledi bena Kristo badi bushuwa banange Yehowa ndibenesha. Bulelela, nebakuambuluishe bua kupeta difutu dia muoyo.
Tulamayi buena Kristo buetu
11 Keba bua kusankisha Nzambi, ki mbantu to. Ki mbibi bua kujadika ndambu tshitudi patudi mu tshisumbu kampanda tshia bantu. Muntu yonso utu dijinga ne kuikala ne balunda, ne kuanyishibua kudi bantu kutu kutupetesha disanka. Padi muntu nsonga too ne padiye ukulakaja, binende badi mua kuikala ne bukokeshi bua bungi kudiye ne ebi bidi bimupesha dijinga dia kubidikija anyi kubasankisha. Kadi balunda ne binetu kabatu misangu yonso batujingila disanka to. Minga misangu batu anu basue bua muntu kampanda aditue nabu mu malu mabi. (Nsumuinu 1:11-19) Patu muena Kristo ufika ku dienza malu mabi adi binende benza, utu misangu mivule ujinga kusokoka tshidiye. (Musambu 26:4) Mupostolo Paulo wakatudimuija ne: “Kanuidikiji malu a bena panu.” (Lomo 12:2, MMM) Yehowa udi utupesha bukole bua munda butudi nabu dijinga bua kuluisha malu onso a pambelu adi asua kutukoka kudiwu.—Ebelu 13:6.
12 Padi bilele bibi bia bakuabu bisua kunyanga buena Kristo buetu, bidi bimpe kuvuluka ne: lulamatu luetu kudi Nzambi ludi ne mushinga mupite kule ne kule lungenyi kayi luonso ludi lutangalake anyi bibidilu bidi kudi bantu ba bungi. Mu miaku idi mu Ekesode 23:2 mudi dîyi didi mua kutukuba. Idi yamba ne: ‘Kulondi kunyima kua tshisumbu tshia bantu tshinene bua kuenza malu mabi.’ Pavua bena Isalele bavule belakana bua bukole budi nabu Yehowa bua kukumbaja malaya Ende, Kaleba wakabenga ne muoyo mujima bua kulamata ku luseke lua ba bungi. Uvua mutuishibue ne: malaya a Nzambi avua a kueyemena, ne wakapeta difutu dinene bua lulamatu luende. (Nomba 13:30; Yoshua 14:6-11) Udiku pebe ujinga kutantamena ngenyi idi mitangalake mu bantu bua kulama malanda ebe ne Nzambi anyi?
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 1005
Mutshimbakane
Mu Bible kabatu batamba kuenza mudimu ne muaku “mutshimbakane” bua kuakula bua muntu udi kayi ne lungenyi anyi mutatakane to, kadi bua muntu udi witaba bua kulonda bikadilu biende bibi ne udi ubenga mikenji miakane ya Nzambi. Kudi miaku ya mu tshiena Ebelu mishilashilangane itudi mua kuenza nayi mudimu bua kuakula bua muntu eu bu mudi kesil (“batshimbakane”; Nsu. 1:22), ewil (“muhote”; Nsu. 12:15; MNZ ), naval (“mutshimbakane”; Nsu. 17:7), ne léts (“musekianganyi”; Nsu. 13:1). Tshiambilu tshia mu tshiena Greke tshia aphrôn tshidi tshileja “muntu mutshimbakane” (Luka 12:20), tshia anoêtos bua bantu “badi kabayi ne meji” (Gal. 3:1), ne tshia môros bua “batshimbakane.”—Mat. 23:17; 25:2.
LUMINGU LUA DIA 24/2–2/3
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NSUMUINU 2
Bua tshinyi mbimpe kudilongela ne muoyo mujima?
‘Tungunuka ne kuenda mu bulelela’
16 Tuetu bonso katutu banange kubala malu ne kualonga to. Kadi Yehowa udi utulomba bua ‘kutungunuka ne kukeba’ bulelela ne ‘kukeba bikole’ bua kubumvua bimpe. (Bala Nsumuinu 2:4-6.) Patudi tuedienzeja bikole, nebituambuluishe misangu yonso. Corey udi wamba bua dibala diende dia Bible ne: uvua wanji wimanyina pa mvese umue. Udi umvuija ne: “Ntu mbala dimanyisha dionso dia kuinshi, ntangila ne mvese yonso idibu baledile, ne ngenza makebulula makuabu. . . . Mushindu wa didilongela eu mmumpeteshe malu a bungi!” Nansha tuetu tudilongela mushindu eu anyi mu mushindu mukuabu, patudi tufila dîba dietu ne tudienzeja bua kulonga Bible, bidi bileja mutudi ne dianyisha bua bulelela bua mu Bible.—Mis. 1:1-3.
Meji malelela adi ela mbila
3 Tudi mua kumvuija meji bu bukole butudi nabu bua kuangata mapangadika mimpe ku diambuluisha dia bitudi bamanye. Kadi meji malelela owu adi asambuka apu. Bible udi wamba ne: “Ditshina dia Yehowa didi tshibangidilu tshia meji, ne kumanya Mutambe Tshijila kudi dijingulula dia malu.” (Nsu. 9:10) Nunku patudi ne dipangadika dinene dia kuangata, mbimpe tudiangate bilondeshile ngelelu wa meji wa Yehowa, mmumue ne: ‘dimanya dia Mutambe Tshijila.’ Netudiangate bilondeshile dimanya edi patudi tubala Bible ne mikanda yetu idi imumvuija. Dîba adi tudi tuleja mutudi ne meji malelela.—Nsu. 2:5-7.
4 Anu Yehowa ke udi mua kutupesha meji malelela. (Lomo 16:27) Bua tshinyi tudi tuamba ne: yeye ke mpokolo wa meji? Tshia kumpala, bu mudiye Mufuki wetu, mmumanye kalu ne kalu konso kadi katangila bifukibua biende. (Mis. 104:24) Tshibidi, malu onso atu Yehowa wenza atu aleja mudiye ne meji. (Lomo 11:33) Tshisatu, mibelu ya meji ya Yehowa itu anu yambuluisha bantu batu bayitumikila. (Nsu. 2:10-12) Tuetu basue kupeta meji malelela, tudi ne bua kuitaba malongesha malelela aa ne kualekela bua atulombole patudi tuangata mapangadika anyi patudi tukeba kuenza bualu kampanda.
Bansonga wetu, koleshayi ditabuja dienu
2 Bantu ba bungi lelu kabena bitabuja ne: Nzambi ke udi mutufuke to. Biwikala nsonga mutendeledi wa Yehowa anyi ulonga malu ende, udi mua kuikala udiebeja imue misangu muudi mua kujadikila bantu ne: yeye ke Mufuki wetu. Bible udi utuambuluisha bua kuela meji bimpe bua malu atudi tumvua anyi atudi tubala ne bua kuelangana meji bua malu au. Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: ‘Budimu nebutangidile malu adi afika kuudi.’ Mushindu kayi? Nebukuambuluishe bua kubenga ngenyi idi kayiyi milelela ne kukolesha ditabuja diebe kudi Yehowa.—Bala Nsumuinu 2:10-12.
3 Bua kuikala ne ditabuja dikole kudi Yehowa, tudi ne bua kumumanya bimpe. (1 Timote 2:4) Nunku, paudi ubala Bible ne mikanda yetu, mbimpe kuanji kuimana ne kuela meji pa malu adibu bambe. Keba bua kumvua malu audi ubala. (Matayi 13:23) Wewe ulonga mushindu eu, neupete bijadiki bia bungi bidi bileja ne: Yehowa mMufuki wetu ne Bible mmufume kudiye.—Eb. 11:1, dim.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-1-F 1195 §4
Muoyo mutoke
Bua tuetu kushala ne muoyo mutoke, mbimpe tuikale ne ditabuja dikole kudi Yehowa, tumueyemena yeye bikole, ne bukole buende bua kutusungila. Kadi katuena mua kushala ne muoyo mutoke ku bukole buetu nkayetu to. (Mis. 25:21) Nzambi mmulaye bua kuikala “ngabu” ne ‘muaba wa kusokomena;’ ne bua kulama njila wa badi benda ne muoyo mutoke. (Nsu. 2:6-8; 10:29; Mis. 41:12) Bu mudibu badienzeja bua Yehowa kubanyisha, badi bashindama, bibambuluisha bua kutungunuka ne kulonda njila mululame udi ufikisha ku tshipatshila tshiabu. (Mis. 26:1-3; Nsu. 11:5; 28:18) Malu avua enzeka avua mapitshile Yobo, uvua umona badi kabayi ne bualu bakenga pamuapa bua bukokeshi bua benji ba malu mabi ne bafua anu bu bobu; kadi Yehowa wakamujadikila ne: uvua mumanye nsombelu wa bantu badi kabayi ne bualu abu ne bumpianyi buabu nebutungunuke, matuku abu a tshilualua neikale a ditalala, ne nebapete bintu bimpe. (Yobo 9:20-22; Mis. 37:18, 19, 37; 84:11; Nsu. 28:10) Anu bu muvuabi bua Yobo, kuikala ne muoyo mutoke ke kudi kuangatshisha muntu ne mushinga ne kufikisha bakuabu ku dimunemeka. Kadi ki nkuikala ne bubanji to. (Nsu. 19:1; 28:6) Bana badi bapeta muledi udi ne muoyo mutoke badi ne bua kuikala ba diakalenga (Nsu. 20:7), bualu badi bapeta bumpianyi buimpe bua dîna dimpe divuaye nadi ne bua muvuabu bamunemeka.