TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w00 15/11 dib. 28-31
  • “Ulame mikenji yanyi, wikale ne muoyo”

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • “Ulame mikenji yanyi, wikale ne muoyo”
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2000
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • ‘Usuike mikenji yanyi ku minu yebe’
  • Nsongalume udi usambakena ne ‘mukaji wa mutshima wa budimu’
  • ‘Mêyi a bungi a kumutekesha nawu’
  • ‘Bu mudi ngombe uya ku tshishipelu’
  • ‘Kupambuki bua kubuela mu njila idiye wendela’
  • Udi mua kudilama bimpe mu bukua-panu ebu bua bena tshiendenda
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2000
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2000
w00 15/11 dib. 28-31

“Ulame mikenji yanyi, wikale ne muoyo”

UVUA nsongalume wa meji a bungi, “muimpe mubidi ne mpala.” Mukaji wa mfumuende wa mudimu uvua umueneka ne meji a muntu uvua mutambe kusua tshiendenda, ne uvua ne dikamakama dikole. Bu muvua nsongalume eu umututshisha mioyo ya munda kakuyi mushindu, dituku dionso uvua umulobesha bua kulala nende. ‘Dituku dikuabu pakayaye mu nzubu bua kuenzaye mudimu wende, ne mu nzubu kamuakadi muntu mukuabu, yeye wakamukuata ku tshivualu tshiende, wakamuambila ne: Ulale nanyi.’ Kadi Yosefe muana wa nkambua Yakoba wakashiya tshilamba tshiende e kunyema mukaji wa Potifâ lubilu.​—Genese 39:1-12.

Bushuwa, bantu bonso kabatu banyema bualu bubi to. Tshilejilu, tangila tshilumbu tshia nsongalume uvua Solomo Mukalenge wa Isalele wa kale mumone mu njila butuku. Bamane kumulobesha kudi mukaji wa meji mabi, ‘pa dîba adi udi umulonda, bu mudi ngombe uya ku tshishipelu.’​—Nsumuinu 7:21, 22

Bible udi ubela bena Kristo ne: ‘Nyemayi masandi.’ (1 Kolinto 6:18) Mupostolo Paulo wakafundila Timote nsongalume muyidi muena Kristo ne: “Unyeme nkuka ya bansongalume.” (2 Timote 2:22) Patudi kumpala kua malu adi mua kutusaka ku masandi, tshiendenda anyi bilele bikuabu bibi, tuetu petu tudi ne bua kunyema katuyi tutangila panyima anu muvua Yosefe munyeme mukaji wa Potifâ. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kuangata dipangadika dia kunyema nenku? Mu nshapita wa 7 wa mukanda wa Nsumuinu, Solomo udi utupeshamu imue mibelu ya mushinga wa bungi. Kêna wakula anu bua malongesha adi atukuba ku mateyi a bantu ba bikadilu bibi, kadi udi uleja kabidi patoke mushindu utu bantu abu bateyangana padiye ulonda muyiki wa nsongalume mukuabu udibu balobeshe kudi mukaji wa bibidilu bibi.

‘Usuike mikenji yanyi ku minu yebe’

Mukalenge udi utuadija ne mubelu wa butatu: ‘Muananyi, ulame mêyi anyi, uteke mikenji yanyi mu mutshima webe. Ulame mikenji yanyi, wikale ne muoyo; ulame diyisha dianyi bu muudi ulama kamonyi ka dîsu diebe.’​—Nsumuinu 7:1, 2.

Baledi, nangananga batatu, badi ne mudimu udi Nzambi mubapeshe wa kulongesha bana babu mikenji ya Nzambi idi itangila tshimpe ne tshibi. Mose wakabela batatu ne: ‘Mêyi au angakukuambila lelu eu ikale mu mutshima webe; wewe newayishe bana bebe, wewe neusombelele nabu bua mêyi au, pawashikama mu nzubu webe, ne pawenda mu njila, ne pawalala, ne pawabika.’ (Dutelonome 6:6, 7) Mupostolo Paulo pende wakafunda ne: ‘Nuenu batatu, kanufikishi bana benu balela tshiji; nubadiundishe bimpe ne dibela ne didimuija bia Mukalenge.’ (Efeso 6:4) Nenku munkatshi mua malongesha a muledi adi bana ne bua kuteka mu mutshima wabu anyi kuangata ne mushinga wa bungi mudi bimanyishilu, mêyi ne mikenji idi mu Bible Dîyi dia Nzambi.

Mu malu adi baledi balongesha mudi mua kuikala kabidi mikandu mikuabu: mikenji ya mu dîku. Mikenji eyi mmiela bua diakalenga dia bena mu dîku. Bushuwa, mikenji eyi idi mua kushilangana ku dîku ne ku dîku bilondeshile majinga adi. Kadi baledi ke badi ne mudimu wa kusungula tshidi tshitambe buimpe bua dîku diabu. Ne mikenji idibu bela itu pa tshibidilu ileja mudibu banange bana babu ne basue bua bikale ne disanka dia bushuwa. Mubelu udibu bapesha bana ngua se: mbimpe batumikile mikenji eyi ne malongesha a mu Bible adi baledi babu babapesha. Mu kuamba kuimpe, mbia mushinga bua kuangata mibelu eyi bu ‘kamonyi ka dîsu dienu,’ mbuena kuamba ne: kuyilama bimpe menemene. Au ke mushindu wa kuepuka njiwu itu imueneka bua dibenga kutumikila mêyi a Yehowa, pashishe kumona mua kutungunuka ne ‘kuikala ne muoyo.’

Solomo udi utungunuka ne: ‘Uyisuike [mikenji yanyi] ku minu yebe, uyifunde mu mutshima webe.’ (Nsumuinu 7:3) Anu mutu minu imueneka mikale kumpala kua mêsu etu ne ituambuluisha bua kukumbaja bitudi tujinga, malongesha atudi bapete mu malu a mu Bible adi baledi batuyishe peshi ku dimanya dia mu Bible adi ne bua kuikala atuvuluija ne atulombola dîba dionso mu bualu buonso butudi tuenza. Tudi ne bua kufunda mikenji eyi mu mutshima wetu, bua ikale mu ngikadilu yetu.

Mukalenge ki mmupue mushinga udi nawu meji ne dijingulula dia mianda muoyo to, ke padiye utubela ne: ‘Wambile meji ne: Udi muanetu wa bakaji; winyike dijingulula dia mianda ne: Mukuetu wa bakaji.’ (Nsumuinu 7:4) Meji mbukole budi butuambuluisha bua kuenza malu mimpe ne dimanya didi Nzambi mutupeshe. Tudi ne bua kuikala banange meji anu bu bantu banange muanabu wa bakaji musuibue. Kadi dijingulula dia mianda ntshinyi? Mbukole budi buambuluisha muntu bua kukonkonona bualu ne kubumvua bimpe pa kujingulula diumvuangana pankatshi pa bitupa biabu ne buobu buine bujima. Dijingulula dia mianda didi ne bua kuikala ditulamate bikole anu bu mulunda wa pa muoyo.

Bua tshinyi tudi ne bua kulama dilongesha dia mu Bible ne kushala balamatangana ne meji ne dijingulula dia mianda? Mbua biobi ‘kutuepula kudi mukaji wa bende, kudi mukaji mukuabu wa mêyi a lubombo.’ (Nsumuinu 7:5, MMM) Tuetu benze nanku, netudikube ku mêyi a lubombo ne a nteketesha a muntu wa bende peshi muenyi, mmumue ne: mukaji muena tshiendenda.a

Nsongalume udi usambakena ne ‘mukaji wa mutshima wa budimu’

Pashishe mukalenge wa Isalele udi umvuija malu avuaye yeye nkayende mudimuene ne: ‘Ku dididishi dia mu nzubu muanyi ngakatangila mu tusoso tua mabaya matshiamakanangane pa mbelu. Ngakatangila munkatshi mua batshimbakanyi, munkatshi mua bansongalume, ngakamona nsongalume wakadi kayi ne lungenyi. Wakadi upitshila mu musesu pepi ne masangu akadi nzubu wa mukaji, wakapuka ku nzubu kuende. Mu dîba dia kafuanshimba, pakabuela dîba, munkatshi mua butuku ne mîdima mikole.’​—Nsumuinu 7:6-9.

Dididishi divua Solomo utangidila pambelu divua ne tusoso tua mabaya matshiamakanangane, bimueneka ne: ndididishi dienza ne tubaya tutshiamakaja ne pamu’apa tuikale ne masoso menza bimpe menemene. Padi dîba dituadija kubuela, mîdima ya butuku idi ituadija kufikisha mu misesu. Solomo udi wela mêsu umona nsongalume mukuabu mutebelele bikole. Kêna ne dijingulula dia mianda anyi budimu to, kêna ne lungenyi nansha. Pamu’apa, mmujadike bimpe mutu bantu ba mu tshitupa etshi tshidiye mulue kuendakana ne mmumanye tshidi mua kumufikila muaba eu. Nsongalume eu udi ufika pabuipi ne “masangu” a njila udi mutangile ku nzubu wa mukaji eu. Mukaji eu nnganyi? Ntshinyi tshituye wenza?

Mukalenge udi utungunuka ne kuamba bivuaye mumone ne: ‘Monayi! Mukaji udi ulua kumuakidila, muluate bivualu bia mukaji wa masandi, muikale ne mutshima wa budimu. Udi ne mutoyi, udi ne tshishiku; makasa ende kaena ashala mu nzubu muende. Musangu eu udi mu misesu, musangu mukuabu udi mu bisalu, ne mu masangu onso udi umualamina.’​—Nsumuinu 7:10-12.

Mvuadilu wa mukaji eu udi uleja bimpe menemene tshidiye. (Genese 38:14, 15) Mmuvuale bibi anu mutu ndumba uvuala. Kabidi, udi ne mutshima wa budimu, lungenyi luende ludi ne “didinga,” meji ende adi ne “dishima tente.” (An American Translation; Mukanda wa Mvidi Mukulu) Udi ne mutoyi ne tshishiku, mmulabakane ne udi ne mutu mukole, diyoyo ne tshitshiu, dikamakama ne tshibengu. Pamutu pa yeye kusomba kuende, mmusue anu kutambakana miaba itu bantu basangila, walamina mu masangu a njila bua kupetaye muntu udiye mua kubakula. Mmuindile bantu badi bu nsongalume eu.

‘Mêyi a bungi a kumutekesha nawu’

Nenku nsongalume eu mmusambakene ne mukaji muenzavi ne wa meji a budimu. Bualu ebu buvua bukoke lungenyi lua Solomo bikole! Udi ulonda ne: ‘[Mukaji] udi umukuata, utuangana nende mishiku, muikale ne mpala wa dikamakama, udi umuambila ne: Ngakadi ne bua kufuta milambu ya kuvuija nayi ditalala; lelu eu ngakumana mitshipu yanyi. Nunku ngakulopoka bua kukuakidila, bua kukebakeba mpala webe, ne ngakukumona.’​—Nsumuinu 7:13-15.

Mukaji eu udi ne mishiku ya ntekesha anyi lubombo. Muikale ne mpala wa dikamakama, udi wakula ushindika. Bualu buonso budiye wamba mbumana kulongolola bimpe menemene bua kulobesha nsongalume eu. Padiye wamba ne: ukavua mufila milambu ya kuvuija nayi ditalala dituku dine adi ne ukavua mufute mitshipu yende, udi uleja mudiye muakane, usokoka bua kuleja ne: ki mmushadile mu malu a mu nyuma to. Milambu ya kuvuija nayi ditalala ivuabu bafila mu ntempelo mu Yelushalema ivua ya munyinyi, bukula, mafuta ne mvinyo. (Lewitiki 19:5, 6; 22:21; Nomba 15:8-10) Bu muvua mufidi wa mulambu wa kuvuija nawu ditalala mua kuangata bimue bintu bia mulambu eu bua kudiaye ne dîku diende, muaba eu mukaji eu udi usua kuleja ne: kuende kudi bia kudia ne bia kunua bia bungi. Tshidiye musue kuamba ntshiumvuike bimpe ne: Nsongalume au uvua ne bua kuya kusanka kua mukaji eu. Mukaji eu uvua mumbuke kuende anu bua kumukeba. Bidi bibungamija bikole padi muntu witaba mêyi a mushindu’eu! Mumvuiji mukuabu wa malu a mu Bible udi wamba ne: “Ntshia bushuwa, mukaji eu uvua muye wenda ukeba balume; kadi uvua muye nangananga anu bua kukeba mukuetu eu anyi? Anu mutshimbakane eu, pamu’apa uvua mua kuitaba mêyi ende.”

Ndumba eu mumane kudilengeja ne bilamba bivuaye muvuale, ne mêyi ende a lubombo, ne dielangana diende dia mu tshitupa, ne dituangana diende dia mishiku, mulobeshanganyi eu udi mene ulobesha nansha ku mupuya wende. Udi wamba ne: ‘Ngakulongolola bulalu buanyi ne bilulu bia kububuikila; bilulu bidi ne mipola bia ku buanda bua ku Ejipitu. Ngakumiamina manananshi pa bulalu buanyi adi a mula, a alo, ne a cinnamone.’ (Nsumuinu 7:16, 17) Ukavua mulongolole bulalu buende bimpe ne bilamba bia mu Ejipitu bia mekala mimpe, muelapu manananshi a dipembu dimpe a mula, a alo ne a cinnamone.

Mukaji udi utungunuka wamba ne: “Lua, tumanyangane mu dinanga tô ne ku dinda, tudisankishe mu dinanga.” Bualu budiye umubikidila mbushilangane bikole ne didia nende biakudia bilenga bia pa babidi. Udi umuambila bua kumanyanganabu nende. Nsongalume mmumone bimusankisha ne mmusue kuya kumvua mutubi! Mukaji udi utungunuka ne kumulobesha wamba ne: ‘Bualu bua mulume wanyi kêna ku nzubu, wakuya ku luendu lule. Wakuya ne tshibombi tshia argent, neapingane patentama ngondo.’ (Nsumuinu 7:18-20) Udi umujadikila ne: kakuakuikala njiwu nansha mikese to, bualu bayende mmuye ku luendu ku mushinga, ne kakupingana lukasa to. Mukaji eu mmumanyapu mua kulobesha nsongalume! ‘Yeye udi umuitabujija ne mêyi a bungi a kutekesha nawu mutshima wende, udi umuenzeja bua kuya nende pamubombaye ne mêyi ende.’ (Nsumuinu 7:21) Bivua bikengela muntu wa ngikadilu wa buena wa Yosefe bua kukandamena tshilobeshi tshia mushindu’eu. (Genese 39:9, 12) Nsongalume eu mmukumbane bua kutshitua tshiadi anyi?

‘Bu mudi ngombe uya ku tshishipelu’

Solomo udi wamba ne: ‘Pa dîba adi udi umulonda, bu mudi ngombe uya ku tshishipelu, bu mudi muntu mupote musuikibue bua kumukengeshabu, too ne pamuasabu mukete usompola mutshima wende. Mbu mudi nyunyi ubuela mu buteyi lubilu, ne kêna mumanye ne: neajimije muoyo wende.’​—Nsumuinu 7:22, 23.

Nsongalume udi umueneka kayi mua kubenga tshidi mukaji eu umuambila. Meji mimpe onso adi amubuka, udi umulonda ‘bu mudi ngombe uya ku tshishipelu.’ Anu mutu muntu udibu basuike mionji kayi ne mushindu wa kunyema dinyoka, ke mudibu batangije nsongalume eu mu mpekatu. Kêna umona ne: bualu ebu budi ne njiwu, too ne ‘pamuasabu mukete usompola mutshima wende,’ mmumue ne: too ne patapikaye mputa udi mufuanyike kumufikisha ku lufu. Lufu ludi mua kuikala luetu lutu lupitulangana elu mu ngumvuilu wa se: mmuditeke mu njiwu ya kupeta masama a mu bilamba atu akebelangana lufu.b Mputa eu udi kabidi mua kumukebela lufu lua mu nyuma: udi mua ‘kujimija muoyo wende.’ Bumuntu buende ne muoyo wende mujima mbinyanguke bikole, ne mmuenzele Nzambi mpekatu munene mutambe. Nenku mmutangile ku lufu lubilu bu nyunyi mu bukondo!

‘Kupambuki bua kubuela mu njila idiye wendela’

Mukalenge wa meji udi ufila dilongesha mu malu adiye mumone, udi utubela ne: ‘Nunku, nuenu bana banyi ba balume, umvuayi dîyi dianyi, nuteleje matshi ku mêyi a mukana muanyi. Mutshima webe kausesuki bua kuyila mu njila yende, kupambuki bua kubuela mu njila idiye wendela. Bua bantu bakutapaye bapone panshi badi ba bungi; e, bonso bakushipaye badi musumba munene. Nzubu wende udi njila wa ku muaba wa bafue, udi upueka too ne ku nzubu ya lufu.’​—Nsumuinu 7:24-27.

Mbiumvuike bimpe ne: mubelu wa Solomo udi utulomba bua kuepuka njila ya lufu ya mukaji muena buendenda bua tuetu ‘kuikala ne muoyo.’ (Nsumuinu 7:2) Mubelu eu mmukumbayine menemene matuku etu aa! Bushuwa, tudi ne bua kuepuka miaba itubu batamba kuendela kudi bantu badi balamine bakeba muntu wa kubakula. Bua tshinyi udi mua kudifila bua kukuatshika mu mayele abu, witaba bua kuya miaba ya mushindu’eu? Bua tshinyi udi mua kuitaba bua kuikala muntu udi ‘kayi ne lungenyi’ ne kuya kuendakana mu njila ya ‘mukaji wa bende’?

‘Mukaji wa bende’ uvua mukalenge Solomo mumone uvua mulobeshe nsongalume au umuambila bua ‘kudisankishabu mu dinanga.’ Ki mbalobesheku bansonga ba bungi mushindu’eu lelu, nangananga bansongakaji anyi? Kadi anji kuelabi meji: Padi muntu ukulobesha bua nuenu kuenda nende masandi, tshintu atshi ndinanga dilelela anyi udi ujinga kusankisha dijinga diende dibi? Pikala mulume mmunange mukaji tshia bushuwa, bua tshinyi udi umukuata ku bukole ne umuenzeja tshintu tshidi tshibengangane ne malu a bena Kristo adi mukaji mulonge tshidi katshiyi tshipetangana ne kuondo kende ka muoyo? Solomo udi utubela ne: “Mutshima webe kausesuki” bua kulonda njila ya mushindu’eu nansha.

Mêyi a mulobeshanganyi atu misangu mivule a lubombo ne malongolola bimpe. Kushala balamatangane ne meji ne dijingulula dia mianda nekutuambuluishe bua kujingulula mêyi aa. Dibenga kupua mikenji ya Yehowa muoyo neditukube. Nunku tudienzejayi misangu yonso bua ‘kulama mikenji ya Nzambi bua tuetu kuikala ne muoyo’ nansha too ne tshiendelele.​—1 Yone 2:17.

[Mêyi adi kuinshi]

a Muntu uvua umbuka kudi Yehowa wela Mikenji yende nyima ke uvuabu babikila ne: “wa bende.” Ke padibu babikila mukaji muena tshiendenda, bu mudi ndumba ne: ‘mukaji wa bende.’

b Amue masama a mu bilamba atu anyanga mutshima. Tshilejilu, pakadi disama dia kasende dikole, tuishi tuadi tutu tukuata mutshima wonso. Kabidi, tuishi tua disama dia masasa tudi mua kukebesha disama dia mutshima uwula.

[Bimfuanyi mu dibeji 29]

Mmunyi muutu wangata mikenji idi baledi bela?

[Tshimfuanyi mu dibeji 31]

Kulama mikenji ya Nzambi kudi kupetesha muoyo

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu