Ditabuja nngikadilu udi utukolesha
DITABUJA didi ne bukole bua dikema. Tshilejilu, nansha mudi Satana musue kunyanga malanda etu ne Yehowa, ditabuja didi dituambuluisha bua “kujima . . . mikete yonso ya kapia ya mubi.” (Ef. 6:16) Tuetu ne ditabuja, tudi mua kutantamena ntatu idi bu mikuna. Yezu wakambila bayidi bende ne: “Nuenu ne ditabuja bunene bua lutete lua mutâda, nenuambile mukuna eu ne: ‘Umbuka muaba eu, ndaku kuaka,’ wowu newumbuke.” (Mat. 17:20) Bu mudi ditabuja dituambuluisha bua kukolesha malanda etu ne Nzambi, mbimpe tudiele nkonko eyi: Ditabuja ntshinyi? Mmushindu kayi udi kuangata bulelela ne mushinga kutuambuluisha bua kuikala ne ditabuja? Mmunyi mutudi mua kukolesha ditabuja dietu? Tudi ne bua kuleja ditabuja kudi nganyi?—Lomo 4:3.
DITABUJA NTSHINYI?
Kuikala ne ditabuja ki nkuitaba tshianana ne: malu adi Bible wamba mmalelela to, bualu nansha “bademon pabu badi bitabuja [ne: Nzambi udiku] ne badi bazakala.” (Yak. 2:19) Mpindieu ditabuja ntshinyi?
Anu bu mutudi batuishibue ne: munya ne butuku nebikale anuku, ke mutudi batuishibue kabidi ne: mêyi a Nzambi neakumbane anu kukumbana
Bilondeshile Bible, kudi malu abidi adi aleja tshidi ditabuja. Bua kumpala, “ditabuja ndindila dishindame dia tshitudi batekemene.” (Eb. 11:1a) Wewe ne ditabuja, udi witaba ne dishindika dionso ne: malu onso adi Yehowa wamba mmalelela ne neakumbane. Tshilejilu, Yehowa wakambila bena Isalele ne: “Nuenu bakokeshe bua kushipa tshipungidi tshianyi tshidi tshitangila munya ne tshipungidi tshianyi tshidi tshitangila butuku, bua kupangisha munya ne butuku bua kuluabi mu tshikondo tshiabi tshikumbane, dîba adi ke didi tshipungidi tshianyi ne muena mudimu wanyi Davidi mua kufua.” (Yel. 33:20, 21) Ukadiku mumvue buôwa udiambila ne: dimue dituku dîba didi mua kupanga kupatuka ne kubuela, kakutshiyi munya ne butuku anyi? Bu muudi mutuishibue ne: kudi mikenji idi yenza bua buloba bunyungulukile pambidi pabu nkayabu ne bunyungulukile ku dîba bua munya ne butuku bikalaku, udi mua kuelakana wamba ne: Muedi wa mikenji ayi kena mua kukumbaja milayi yende anyi? Nansha kakese!—Yesh. 55:10, 11; Mat. 5:18.
Buibidi, ditabuja ‘ndileja patoke dia malu malelela adi kaayi amueneka,’ tuambe ne: ‘ndileja patoke’ dia malu adi kaayi amueneka ku mêsu kadi mikale malelela, anyi ‘ntshijadiki tshidi tshitabijija’ malu aa. (Eb. 11:1b, dim.) Mushindu kayi? Tuangate tshilejilu. Muana udi ukuebeja ne: ‘Ntshinyi tshidi tshileja ne: lupepele lutuku?’ Nansha muudi kuyi muanji kumona lupepele, pamuapa udi mua kumuleja bintu bitu bienzeka bidi bileja ne: lupepele ludiku, bu mudi: dipuyakana, dinyungakana dia mabeji a mitshi, ne bintu bikuabu. Padi muana utuishibua ne: bintu ebi mbilelela, udi umona ne: nansha tshintu tshiotshi katshiyi tshimueneka, muntu udi mua kuitaba dikalaku diatshi. Bia muomumue, ditabuja didi difumina ku bijadiki bidi kabiyi kuelesha mpata.—Lomo 1:20.
TUANGATE BULELELA NE MUSHINGA
Bu mudi ditabuja difumina ku bijadiki, bua muntu kudipeta, udi ne bua kuanji kupeta “dimanya dijalame dia bulelela.” (1 Tim. 2:4) Kadi ki nkujike to. Mupostolo Paulo wakafunda ne: “Muntu udi uleja ditabuja ne muoyo wende.” (Lomo 10:10) Muntu udi ne bua kuitaba bulelela ne kubuangata kabidi ne mushinga. Dîba adi nebimusake bua kuleja ditabuja, mmumue ne: kuenza malu mu mushindu udi Nzambi musue. (Yak. 2:20) Muntu udi kayi wanyisha bulelela ne muoyo mujima, udi mua kubenga too ne bualu budi kabuyi kuelesha mpata bikalaye mumane kukuata anu tshikadiye mukuate atshi, anyi yeye mujinge kusankisha majinga ende a mubidi. (2 Pet. 3:3, 4; Yuda 18) Ke bualu kayi nansha ku kale, kuvua bantu bavua bamone bishima ne abu abidi, kadi babenge kuitabuja. (Nom. 14:11; Yone 12:37) Anu bantu badi banyisha bulelela, babenga dishima, ke badi nyuma muimpe wa Nzambi upetesha ditabuja.—Gal. 5:22; 2 Tes. 2:10, 11.
MUVUA DAVIDI MUKOLESHE DITABUJA DIENDE
Mukalenge Davidi uvua munkatshi mua bantu bavua ne ditabuja dia dikema. (Eb. 11:32, 33) Mu dîku diabu kamuvua muntu uvua ne ditabuja dia buena diende to. Tshilejilu, dimue dituku pavua Davidi muleje muvua difuna dia Goleyata dimutonde, tutuende Eliaba wakamutandisha bua bualu abu; biakaleja muvuaye kayi witabuja ne: Yehowa uvua ne bukole bua kubasungila. (1 Sam. 17:26-28) Kakuena muntu udi muledibue ne ditabuja anyi mudipiane kudi baledi bende nansha. Nunku Davidi uvua ne ditabuja bualu uvua mu malanda a nsungansunga ne Yehowa.
Mu Misambu 27, Davidi udi utuleja muvuaye mufike ku dikala ne ditabuja dikole. (Mvese 1) Davidi uvua welangana meji a malu avua mamufikile kale ne a tshivua Yehowa muenzele baluishi bende. (Mvese 2, 3) Uvua wanyisha bikole ntenta wa tshitendelelu wa Yehowa. (Mvese 4) Uvua utendelela Nzambi ku ntenta wa tshitendelelu pamue ne bena kuitabuja nende. (Mvese 6) Uvua usambila Yehowa ne muoyo mujima. (Mvese 7, 8) Uvua musue kabidi bua Nzambi amulongeshe njila wende. (Mvese 11) Davidi uvua wangata ditabuja ne mushinga wa bungi, ke kayi wakadiebeja wamba ne: “Nkuepi kumvua mua kuikala bu meme tshiyi ne ditabuja?”—Mvese 13.
MUA KUKOLESHA DITABUJA DIEBE
Wewe mulonde pebe lungenyi ludi mu Misambu 27 ne muenze malu adimu, neupete ditabuja dia buena dia Davidi. Bu mudi ditabuja difumina ku dimanya dijalame, ikala ulonga Dîyi dia Nzambi ne mikanda yetu ya malu a mu Bible. Wewe muenze nanku, nebikale bipepele bua wewe kupeta ngikadilu wa dimuma dia nyuma wa Nzambi eu. (Mis. 1:2, 3) Paudi udilongela, angata dîba dia kuelangana meji. Wewe welangana meji a biudi ulonga, dianyisha diebe kudi Yehowa nedivule. Padi dianyisha diebe divula, neupete muoyo wa kuleja ditabuja. Nedimuenekele ku mushindu uudi utendelela Yehowa mu bisangilu bia bena Kristo ne uudi wambila bantu malu audi mutekemene. (Eb. 10:23-25) Tudi tuleja kabidi ditabuja patudi tutungunuka ne ‘kusambila katuyi tulekela.’ (Luka 18:1-8) Nunku, ikala ‘usambila misangu yonso,’ mutuishibue ne: Yehowa ‘udi ukutabalela.’ (1 Tes. 5:17; 1 Pet. 5:7) Ditabuja didi ditusaka bua kuenza malu mimpe, ne malu mimpe pawu adi adikolesha.—Yak. 2:22.
LEJA DITABUJA KUDI YEZU
Yezu wakambila bayidi bende dilolo dia muladilu wa lufu luende ne: “Lejayi ditabuja kudi Nzambi; lejayi kabidi ditabuja kundi.” (Yone 14:1) Nunku mbimpe tuleje ditabuja kudi Nzambi ne kudi Yezu kabidi. Tudi mua kuleja ditabuja kudi Yezu mu mishindu isatu.
Kuleja ditabuja kudi Yezu kudi kumvuija tshinyi?
Wa kumpala, ikala umona mulambu wa kupikulangana nawu bu tshintu tshidi Nzambi mufile bua bualu buebe. Mupostolo Paulo wakamba ne: “Ndi [ne muoyo] bua ditabuja mu Muana wa Nzambi uvua munnange ne mudifile bua bualu buanyi.” (Gal. 2:20) Paudi uleja dibuja kudi Yezu, bidi biumvuija muudi mutuishibue ne: mulambu wa kupikulangana nawu udi mua kukuambuluisha, udi ukupetesha mushindu wa kufuidibua luse bua mpekatu yebe, udi ukupetesha ditekemena dia muoyo wa tshiendelele, ne ntshijadiki tshinene tshia mudi Nzambi mukunange. (Lomo 8:32, 38, 39; Ef. 1:7) Malu aa neakuambuluishe bua kubenga kudipisha ne kudimona bu ne: udi muntu mubi.—2 Tes. 2:16, 17.
Muibidi, semena pabuipi ne Yehowa mu disambila ku diambuluisha dia mulambu wa Yezu. Mulambu eu udi utupetesha mushindu wa kusambila Yehowa “ne dikima dia kuakula, bua tupete luse ne ngasa bua kutuambuluisha pa dîba dikumbane.” (Eb. 4:15, 16; 10:19-22) Disambila didi dikolesha dipangadika dietu dia kukandamena diteta didi dikeba kutukulula mu mpekatu.—Luka 22:40.
Muisatu, ikala utumikila Yezu. Mupostolo Yone wakafunda ne: “Muntu udi uleja ditabuja kudi Muana udi ne muoyo wa tshiendelele; muntu udi ubenga kutumikila Muana kakumona muoyo, kadi tshiji tshikole tshia Nzambi tshidi tshishala kudiye.” (Yone 3:36) Mu mvese eu, Yone udi uleja mudi kuleja ditabuja kakuyi kupetangana ne kubenga kutumikila. Nunku neuleje ditabuja kudi Yezu paudi umutumikila. Udi umutumikila paudi ulonda “mukenji wa Kristo,” tuambe ne: malu onso avuaye mulongeshe bayidi bende ne mubatumine dîyi bua kuenza. (Gal. 6:2) Udi umutumikila kabidi paudi ulonda buludiki budiye ufila ku diambuluisha dia “mupika wa lulamatu udi mudimuke.” (Mat. 24:45) Wewe utumikila Yezu, neupete bukole bua kutantamena ntatu idi bu mvula wa tshipepele tshikole.—Mat. 7:24, 25.
“NUDIBAKE PA DITABUJA DIENU DITAMBE TSHIJILA”
Dituku dikuabu, muntu kampanda wakela Yezu lubila wamba ne: “Ndi ne ditabuja! Ngambuluisha muaba undi dijinga ne ditabuja!” (Mâko 9:24) Muntu au uvua ne ditabuja ndambu, kadi wakitaba ne budipuekeshi buonso ne: uvua dijinga ne ditabuja dia bungi. Anu bu muntu au, kudi malu adi mua kutufikila ikala mua kutulomba bua kuikala ne ditabuja dia bungi. Nunku mbimpe tuetu bonso tukoleshe ditabuja dietu ku mpindieu. Anu mutudi bamone, tuetu tulonga Dîyi dia Nzambi ne tuelangana meji a bitudi tulonga, ditabuja dietu didi dikola; nebivudije dianyisha dietu kudi Yehowa. Ditabuja dietu nedikole kabidi patudi tutendelela Yehowa pamue ne bena Kristo netu, tuambila bantu malu atudi batekemene, ne tunanukila mu disambila. Bualu bukuabu, Dîyi dia Nzambi didi ditulomba ne: “Bananga, nudibake pa ditabuja dienu ditambe tshijila . . . bua nudilame mu dinanga dia Nzambi.” Edi ke difutu dinene dia katshia ditudi tupeta patudi tukolesha ditabuja dietu.—Yuda 20, 21.