‘Dîba Dia Dilumbuluisha’ Diafiki
BUAKABULUIBUA (mukanda wa ndekelu wa mu Bible) udi utumanyisha ne: kudi muanjelu udi wenda ubuka munkatshi mua diulu udi muikale ne “lumu luimpe lua tshiendelele.” Udi wamba ne dîyi dikole ne: ‘Nutshine Nzambi, numutumbishe, bualu bua dîba dia dilumbuluisha diende diakulua.’ (Buakabuluibua 14:6, 7) ‘Dîba dia dilumbuluisha’ adi didi dikonga dimanyisha ne dikumbana mene dia dilumbuluisha dia Nzambi. “Dîba” dimue kaditu dile to. Dikumbana dia dilumbuluisha nedikale nkomenu wa ‘matuku a ku nshikidilu’ atudi mpindieu aa.—2 Timote 3:1.
‘Dîba dia dilumbuluisha’ ndumu luimpe bua bantu badi banange buakane. Ntshikondo tshikala Nzambi ne bua kupesha basadidi bende bavua bakenge mu ndongoluelu eu wa tshikisu ne mubule dinanga disulakana.
Mpindieu, kumpala kua dîba dia dilumbuluisha kutuadi ku ndekelu ne dibutuka dia ndongoluelu mubi eu, badi batubela ne: “Nutshine Nzambi, numutumbishe.” Ke tshiudi wenza anyi? Bualu ebu kabuena anu bumvuija kuamba patupu ne: “Ndi ngitabuja Nzambi” nansha. (Matayo 7:21-23; Yakobo 2:19, 20) Ditshina dimpe dia Nzambi didi ne bua kutusaka bua kumunemeka bikole. Didi ne bua kutusaka kabidi bua kuela malu mabi nyima. (Nsumuinu 8:13) Didi ne bua kutuambuluisha bua kunanga malu mimpe ne kukina malu mabi. (Amosa 5:14, 15) Tuetu bikale tutumbisha Nzambi, netumuteleje ne kanemu konso. Katuakulengulula dibala dia Bible dituku dionso anu bualu tudi ne bia bungi bia kuenza to. Netumueyemene misangu yonso ne mutshima wetu mujima. (Musambu 62:8; Nsumuinu 3:5, 6) Aba badi bamutumbisha mu bulelela badi bitaba ne: bu mudiye Mufuki wa diulu ne buloba, yeye ke Mfumu mutambe bunene, ne badi bamukokela ne dinanga dionso bu Eu udi ne dîyi mu nsombelu wabu. Tuetu bamone ne: bidi bikengela kutabalela malu aa ne ntema yonso, nanku tuatabalela katuyi tujingakana.
Batu babikila kabidi tshikondo tshia dituadija dia dilumbuluisha tshivua muanjelu mumanyishe etshi ne: “Dituku dia Yehowa.” “Dituku” dia nunku diakalua mu Yelushalema mu tshidimu tshia 607 kumpala kua bikondo bietu ebi bualu benamu kabavua bateleja didimuija divua Yehowa ubadimuija misangu ne misangu ku butuangaji bua baprofete bende to. Bu muvuabu balepesha anu kulepesha dilua dia dituku adi mu meji abu, bakafika ku diteka mioyo yabu mu njiwu. Yehowa wakabadimuija ne: ‘Didi pabuipi ne didi didiendesha lukasa.’ (Sefanya 1:14) Dikuabu ‘dituku dia Yehowa’ diakalua mu Babulona wa kale mu tshidimu tshia 539 kumpala kua bikondo bietu ebi. (Yeshaya 13:1, 6) Bena Babulona bavua badiumvua ne bukole bua ngumbu yabu mile ne nzambi yabu, bakalengulula tshivua baprofete ba Yehowa babambila. Kadi mu butuku bumue tshianana, bena Madai ne bena Pelasa bakatshimuna Babulone munene.
Ntshinyi tshitudi tumona lelu? Dikuabu “dituku dia Yehowa” ditambe bunene. (2 Petelo 3:11-14) Nzambi ukadi mulumbuluishe ‘Babulona Munene.’ Bilondeshile Buakabuluibua 14:8, muanjelu kampanda udi umanyisha ne: ‘Babulona Munene wakupuka, wakupuka.’ Bualu ebu bukadi bumane kuenzeka. Babulona Munene kêna mua kulama kabidi batendeledi ba Yehowa ku bupika nansha. Dinyanguka diende ne didibuejakaja mu mvita mbimueneke patoke. Mpindieu dibutuka diende dia kashidi dikadi pabuipi. Ke bualu kayi Bible udi wambila bantu ba miaba yonso ne: ‘Nulopoke munkatshi muende [mua Babulona Munene], bua nuenu kanuikadi ne buobumue nende mu malu mabi ende, bua kanuangatshi makenga ende, bualu bua malu ende mabi akalungakana too ne mu diulu, ne Nzambi wakuvuluka bienzedi biende bibi.’—Buakabuluibua 18:4, 5.
Babulona Munene ntshinyi? Nnsangilu wa bitendelelu bia pa buloba bujima bidi ne malu mafuanangane ne a mu Babulona wa kale. (Buakabuluibua, nshapita wa 17 ne wa 18) Tukonkonone amue malu adi mafuanangane:
• Bakuidi ba mu Babulona wa kale bavua badibuejakaja bikole mu malu a tshididi a ditunga diabu. Ke mudibi kabidi bua bitendelelu bia bungi lelu.
• Bakuidi ba mu Babulona bavua basaka ditunga diabu mu mvita. Misangu ya bungi bitendelelu bia lelu ke bitu bibenesha basalayi patubu baya mu mvita.
• Malongesha ne bienzedi bia mu Babulona wa kale biakafikisha ditunga ku bundumba bupite. Lelu’eu padi balombodi ba bitendelelu bateka mêyi a bikadilu bimpe adi mu Bible ku luseke, bundumba mbutampakane munkatshi mua balombodi ne bena kuitabuja bonso. Bualu bukuabu bua mushinga mbua se: bu mudi Babulona Munene wenda bundumba ne bulongolodi ebu ne ndongoluelu yabu ya tshididi, mukanda wa Buakabuluibua udi umuleja bu mukaji wa ndumba.
• Bible udi wamba kabidi ne: Babulona Munene udi ne “biuma bivule.” Mu Babulona wa kale, bakafila bitupa bia maloba bialabale bua malu a ntempelo wabu ne bakuidi bakalua bangenda banene. Pa kumbusha miaba ya ditendelela, lelu’eu Babulona Munene udi kabidi ne mpangu minene ne biapu bia bu-ngenda mushinga. Malongesha ende ne matuku ende a mafesto adi amupetesha ne apetesha bakuabu bangenda bubanji bua bungi.
• Bavua benza mudimu bikole ne bimfuanyi, majimbu ne mupongo mu Babulona wa kale anu mudibu benza miaba ya bungi lelu. Bavua bamona lufu anu bu dipita ku muoyo wa mushindu mukuabu. Babulona uvua muule tente ne ntempelo ne nzubu ya nzambi yende, kadi bena Babulona bavua baluisha batendeledi ba Yehowa. Babulona Munene udi ne malongesha ne bienzedi bia muomumue.
Mu bikondo bia kale, Yehowa wakasaka matunga avua ne tshididi ne biluilu bikole bua kunyoka aba bonso bavua bamulengulula yeye balengulula kabidi ne disua diende. Ke bualu kayi bena Ashû bakabutula Samalea mu tshidimu tshia 740 kumpala kua bikondo bietu ebi. Bena Babulona bakabutula Yelushalema mu tshidimu tshia 607 kumpala kua bikondo bietu ebi ne bena Lomo bakalua kubutula kabidi tshimenga etshi mu tshidimu tshia 70 bikondo bietu ebi. Ku lukuabu luseke, bena Madai ne bena Pelasa bakatshimuna Babulona mu tshidimu tshia 539 kumpala kua bikondo bietu ebi. Bua matuku etu aa, Bible udi umanyisha ne: mbulamatadi ya bantu, anu bu nyama wa luonji, neyiluishe ‘mukaji wa masandi’ ne neyimushiye butaka, ileja patoke tshidiye menemene. Neyimubutule kashidi.—Buakabuluibua 17:16.
Mbulamatadi ya pa buloba neyenze bulelela tshintu etshi anyi? Bible udi wamba ne: ‘Nzambi neabueje bualu ebu mu mitshima yabu.’ (Buakabuluibua 17:17) Nebuenzeke diakamue, bualu bua kukema, bukuatshisha buôwa, kabuyi butekemena ne kabuyi bua buenzeka ku kakese ku kakese nansha.
Ntshinyi tshiudi ne bua kuenza? Diebeja ne: ‘Ntshidi mu tshitendelelu tshidi tshinyanguke ne malongesha ne bienzedi bidi bitshileja bu tshitupa tshia Babulona Munene anyi?’ Nansha wewe kuyi mu tshitendelelu atshi, udi anu mua kudiebeja ne: ‘Ndiku mulekele lungenyi luatshi lunyanga luanyi anyi?’ Ndungenyi lua mushindu kayi? Ndungenyi lua ditaba bikadilu bibi, dinanga dia bintu bia ku mubidi ne dia masanka pamutu pa dinanga dia Nzambi, peshi dilengulula ku bukole (nansha mu malu adi amueneka kaayi ne mushinga) Dîyi dia Yehowa. Ela meji bikole pa diandamuna diebe.
Bua Yehowa kutuanyishaye, mbimpe bienzedi ne majinga a mu mitshima yetu bileje ne: katuena bushuwa bena mu Babulona Munene to. Kakuena dîba dia kujingakana to. Bible udi utudimuija ne: nshikidilu nealue mu tshintuluntulu, wamba ne: ‘Babulona, musoko munene, newedibue panshi ne dipona dinene, ne kawena usanganyibuaku kabidi tshiendelele.’—Buakabuluibua 18:21.
Kadi malu makuabu neenzeke. Mu tshitupa tshikuabu tshia ‘dîba dia dilumbuluisha,’ Yehowa Nzambi nealumbuluishe ndongoluelu ya bididi yonso ne bakokeshi bayi ne aba bonso badi balengulula bukokeshi buende budiye ukuata nabu mudimu ku diambuluisha dia Bukalenge bua mu diulu budi mu bianza bia Yezu Kristo. (Buakabuluibua 13:1, 2; 19:19-21) Tshikena kumona tshia mu mulayi udi mu Danyele 2:20-45 tshidi tshileja makokeshi a tshididi kubangila ku tshikondo tshia Babulona wa kale too ne lelu bu lupingu lunene luenza ne ngolo, tshiamu tshia argent, tshiamu tshikunze, tshiamu tshifike ne dima. Pa bidi bitangila matuku etu aa, mulayi wakamanyisha ne: ‘Nzambi wa mu diulu neajadike bukalenge bukuabu budi kabuyi bubutudibua tshiendelele.’ Bua tshikala Bukalenge abu ne bua kuenza mu ‘dîba dia dilumbuluisha’ dia Yehowa, Bible udi wamba ne: ‘Nebutshibule makalenge aa [a bantu] onso bitupa bitupa, nebuabutule, ne buobu nebujalame tshiendelele.’—Danyele 2:44.
Bible udi udimuija batendeledi balelela bua kabanangi ‘malu a ba pa buloba,’ mbuena kuamba ne: nsombelu udi bena pa buloba banange kadi udi Nzambi mulelela ubenga. (1 Yone 2:15-17) Mapangadika ebe ne bienzedi biebe bidiku bileja ne: udi anu mulamate Bukalenge bua Nzambi ne muoyo mujima anyi? Udiku ubuteka menemene pa muaba wa kumpala mu nsombelu webe anyi?—Matayo 6:33; Yone 17:16, 17.
[Kazubu mu dibeji dia 14]
Nshikidilu nealue dîba kayi?
‘Muana wa muntu nealue pa dîba dinudi kanuyi belangane meji.’—Matayo 24:44.
“Ikalayi batabale, bualu kanuena bamanye dituku ne diba.”—Matayo 25:13, Mukanda wa Mvidi Mukulu [Katolike, MMM].
“Kabuakupanga kuenzeka nansha.”—Habakuka 2:3, MMM.
[Kazubu mu dibeji 14]
Nsombelu webe uvua mua kushintuluka bu wewe mudianjile kumanya anyi?
Bu wewe mudianjile kumanya ne: dilumbuluisha dia Nzambi kadivua ne bua kulua mu bidimu bikese emu, bualu ebu buvuaku mua kushintulula nsombelu webe anyi? Bu mudi nshikidilu wa ndongoluelu eu wa kale kayi mulue pa dîba diuvua wewe mutekemene, udi mulekele bualu ebu butekesha mudimu webe uudi wenzela Yehowa anyi? —Ebelu 10:36-38.
Dibenga kumanya dîba dijadika didi ditupesha mushindu wa kuleja ne: tudi tuenzela Nzambi mudimu ne mutshima muimpe. Aba badi bamanye Yehowa mbamanye ne: kuleja lukunukunu lua mu minite ya ndekelu kakuakushima Nzambi udi umona tshidi mu mutshima wetu to.—Yelemiya 17:10; Ebelu 4:13.
Bua aba badi bamunange bushuwa, Yehowa utu anu pa muaba wa kumpala. Anu bu bantu bakuabu, bena Kristo balelela badi mua kuenza midimu ya bianza. Tshipatshila tshiabu ki ntshia kulua babanji to, kadi ntshia kupeta biakudia ne bilamba ne bintu bikese bidibu mua kuambuluisha nabi bakuabu. (Efeso 4:28; 1 Timote 6:7-12) Batu kabidi bapitshisha lutetuku bimpe ne imue misangu bashintulula nsombelu wabu, kadi dijinga diabu didi anu dia kupetulula makanda, kadi ki mbua kuenza mudi bantu bakuabu benza to. (Mâko 6:31; Lomo 12:2) Anu bu Yezu Kristo, badi ne disanka dia kuenza disua dia Nzambi.—Musambu 37:4; 40:8.
Bena Kristo balelela mbasue kuikala ne muoyo ne kusadila Yehowa kashidi. Ditekemena edi kadiena ne mushinga mukese to, bualu badi ne bua kuindila masanka malelela mutantshi mule kupita muvua bakuabu baindile.
[Kazubu/Tshimfuanyi mu dibeji dia 15]
Tshilumbu tshia bumfumu butambe bunene
Bua kumvua tshidi Nzambi mulekele makenga a bungi nunku, tudi ne bua kuanji kumvua tshilumbu tshia bumfumu butambe bunene.
Bu mudi Yehowa muikale Mufuki, udi ne bukenji bua kukokesha pa buloba bujima ne pa bionso bidipu. Kadi Bible udi umvuija ne: ku ntuadijilu kua malu a bantu, bakelesha bumfumu butambe bunene bua Yehowa mpata. Satana Diabolo wakasua kuleja ne: Yehowa kavua ushila bantu budikadidi nansha bukese to, ne: Yehowa uvua mushime baledi betu ba kumpala bua tshivua mua kubafikila bu buobu mua kubenga kutumikila mukenji wa Nzambi ne benze malu muvuabu basue, ne se: bivua mua kuikala bimpe menemene bu buobu mua kudilombola nkayabu, Nzambi kayi wela dîyi mu malu abu nansha kakese.—Genese, nshapita 2 ne 3.
Bu Nzambi mubutule bantomboji abu anu musangu au, tshia bushuwa uvua ne bua kuikala muleje bukole buende, kadi kavua mua kujikija bilumbu bivua bijuke nansha. Pamutu pa kushipa bantomboji abu anu musangu umue, Yehowa wakalekela bua bifukibua bionso bia meji bimone bipeta bia buntomboji. Nansha mudi bualu ebu bukebeshe makenga, tshidibi mbutupeshe kabidi mushindu wa tuetu kuledibua.
Kabidi, nansha muvuabi bimusame, Yehowa wakalongolola malu ne dinanga dionso bua bantu bavua ne bua kumutumikila ne kuitabuja mulambu wa tshia-bupikudi wa Muanende kupikudibuabu ku mpekatu ne bipeta biende bibi ne kusomba mu Mparadizu. Bua bakadi bafue, bualu ebu nebuenzeke ku diambuluisha dia dibishibua diabu ku lufu.
Mushindu udi Nzambi mulekele kabidi tshikondo tshile bua kushisha kujikija tshilumbu etshi mmupeshe kabidi basadidi ba Nzambi mushindu wa kuleja ne: badi mua kunanga Nzambi anu mudiye mubanange ne kuleja lulamatu luabu kudi Yehowa nansha mu nsombelu ya mushindu kayi. Dijikija tshilumbu tshia bumfumu butambe bunene bua Nzambi, pamue ne tshilumbu tshikuabu tshidi tshisuikakane natshi tshia lulamatu lua bantu, didi ne mushinga wa bungi bua kuikale kanemu kalelela ka mikenji mu diulu ne pa buloba. Bikala kanemu aka kakayiku, ditalala dilelela kadiakuikalaku nansha.a
[Mêyi adi kuinshi]
a Mbakule bikole bua bilumbu ebi ne diumvuija diabi mu mukanda wa Approchez-vous de Jéhovah, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.
[Tshimfuanyi mu dibeji dia 15]
Nsangilu wa ndongoluelu wa tshididi yonso neabutudibue