TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • lv nshap. 12 dib. 133-143
  • Tuikale ne mêyi “mimpe adi mua kudiundisha bantu”

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Tuikale ne mêyi “mimpe adi mua kudiundisha bantu”
  • “Nudilame mu dinanga dia Nzambi”
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • BUA TSHINYI TUDI NE BUA KUKANDA LUDIMI LUETU?
  • MÊYI ADI ENZELA BAKUABU BIBI
  • MÊYI “MIMPE ADI MUA KUDIUNDISHA BANTU”
  • Akula malu adi “mua kukolesha bakuabu”
    Mua kushala mu dinanga dia Nzambi
  • Udi “tshilejilu . . . mu ngakuilu” anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2022
  • Mua kuikala ne ngakuilu udi usankisha Yehowa
    Shala ne muoyo kashidi!—Dilonga dia Bible dia nuenda nuyukila
  • Leja dinanga ne kanemu pa kukanda ludimi luebe
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2006
Tangila bikuabu
“Nudilame mu dinanga dia Nzambi”
lv nshap. 12 dib. 133-143

NSHAPITA WA 12

Tuikale ne mêyi “mimpe adi mua kudiundisha bantu”

‘Dîyi dibi kadipatuki mukana muenu; kadi ambayi anu mêyi mimpe adi mua kudiundisha bantu.’—EFESO 4:29.

1-3. (a) Ntshipedi kayi tshidi Yehowa mutupeshe? Mmunyi mudi muntu mua kuenza natshi mudimu bibi? (b) Bua tuetu kushala mu dinanga dia Nzambi, tudi ne bua kuikala ne ngakuilu wa mushindu kayi?

UDI mua kumvua bishi wewe mupeshe muntu uudi munange tshintu tshimpe bu mudi mashinyi, kadi ulua kumvua ne: mmunyeme nawu lubilu lubi ne mutute bantu. Kabiakukutonda anyi?

2 Yehowa Nzambi mmutupeshe tshipedi tshia kuakula ne kuyukila bualu yeye ke Mufidi wa ‘kupa kuonso kuimpe ne dipa dionso diakane tshishiki.’ (Yakobo 1:17) Tshipedi etshi tshidi nyama kayiyi natshi tshidi tshituambuluisha bua kuambila bakuabu malu adi mu meji etu ne mushindu utudi tudiumvua. Kadi badi mua kuenzela natshi bakuabu bibi anu bu mu tshilejilu tshia mashinyi. Ela meji mudi Yehowa umvua bibi padiye umona bantu bakula mêyi mabi adi atapa bakuabu ne abanyingalaja.

3 Bua tuetu kushala mu dinanga dia Nzambi, tudi ne bua kuakula mu mushindu udi Mufuki musue. Yehowa mmutuleje patoke mêyi atu amusankisha. Dîyi diende didi diamba ne: ‘Dîyi dibi kadipatuki mukana muenu; kadi ambayi anu mêyi mimpe adi mua kudiundisha bantu bua kuvudijila bantu badi baumvua disanka.’ (Efeso 4:29) Tukonkononayi tshidi ne bua kutusaka bua kukanda ludimi luetu, mêyi atudi katuyi mua kupatula ne mutudi mua kuakula mêyi “mimpe adi mua kudiundisha bantu.”

BUA TSHINYI TUDI NE BUA KUKANDA LUDIMI LUETU?

4, 5. Leja mudi imue mvese ya mu Nsumuinu yumvuija bukole budi nabu mêyi.

4 Bualu bua kumpala budi butusaka bua kukanda ludimi luetu budi ne: mêyi adi ne bukole bua bungi. Nsumuinu 15:4 udi wamba ne: ‘Ludimi ludi luamba mêyi a kalolo ludi bu mutshi wa muoyo, kadi ludi luamba mêyi a bupidia ludi lunyanga mutshima.’a Anu bu mutu mâyi adisha mutshi, ke mudi kabidi mêyi mimpe mua kukolesha bantu badi baumvua. Kadi mêyi mabi adi atekesha bantu ku muoyo. Nunku, mêyi etu adi ne bukole bua kutapa bantu ku muoyo anyi kubakolesha.—Nsumuinu 18:21.

5 Mvese mukuabu udi uleja bukole budi nabu mêyi wamba ne: Kudi ‘muntu udi wamba mêyi a tshiakulakula adi atapa bu muele wa mvita.’ (Nsumuinu 12:18) Mêyi a tshiakulakula adi mua kutapa muntu ku muoyo ne kushipa malanda. Kutuku muanji kumvua muoyo wa munda ukusama bua dîyi kampanda dibi divuabu bakuambe anyi? Kadi mvese eu udi wamba kabidi ne: ‘Ndimi ya bena meji idi isanguluja bantu.’ Mêyi mimpe a muntu udi ne meji a kudi Nzambi adi mua kukolesha muntu udi mutekete ku muoyo ne kupingaja malanda avua mafue. Udiku muvuluke dituku kampanda divuabu bakuambile dîyi divua dikukoleshe ku muoyo anyi? (Nsumuinu 16:24) Bu mutudi bamanye ne: mêyi etu adi ne bukole, tuakulayi mêyi adi mua kukolesha bakuabu pamutu pa kubatapa ku muoyo.

6. Bua tshinyi mbikole bua kukanda ludimi luetu mu malu onso?

6 Kadi nansha tuetu badienzeje mushindu kayi, katuakufika anu ku dikanda ludimi luetu bimpe menemene to. Ke bualu kayi, bualu buibidi budi butusaka bua kukanda ludimi luetu budi ne: bubi ne dipanga bupuangane bitu bitusaka anu bua kupatula mêyi mabi. Mêyi atu afumina mu mutshima, kadi ‘bantu pabu badi ne meji mabi mu mitshima yabu.’ (Genese 8:21; Luka 6:45) Nunku ki mbitekete bua kukanda ludimi luetu to. (Yakobo 3:2-4) Nansha mutudi katuyi mua kukanda ludimi luetu mu malu onso, tudi mua kudienzeja bua kulengeja ngakuilu wetu. Anu bu mudi muntu udi owela mu mâyi wenda ubanda ku mutu kuawu uluangana ne muenji wawu, ke mutudi petu ne bua kuluangana ne tshilele tshia kuakula mêyi mabi.

7, 8. Ntshinyi tshidi mêyi etu enzela malanda etu ne Yehowa?

7 Bualu buisatu budi butusaka bua kukanda ludimi luetu budi ne: tudi ne tshilumbu kumpala kua Yehowa bua mêyi atudi tupatula. Mêyi etu adi mua kunyanga malanda etu ne bena Kristo netu anyi kualengeja, adi kabidi mua kunyanga malanda etu ne Yehowa anyi kualengeja. Yakobo 1:26 udi wamba ne: ‘Biela muntu meji ne: Ndi ndonda malu a Nzambi, padiye kayi ukanda ludimi luende, udi udinga mutshima wende, bualu bua Nzambi bua muntu eu budi tshianana.’b Anu mutuvua balonge mu nshapita mushale, mêyi etu adi enda pamue ne ntendelelu wetu anu bu mukaba ne tshilamba. Tuetu katuyi tukanda ludimi luetu ne tuakula mêyi mabi adi atapa bantu ku muoyo, malu onso atudi tuenza mu mudimu wa Nzambi adi tshianana ku mêsu kuende. Nunku, tudienzeje bua mêyi atudi tupatula mukana muetu ikale mimpe.—Yakobo 3:8-10.

8 Tudi bamone ne: kudi malu a bungi adi ne bua kutusaka bua kukanda ludimi luetu. Kumpala kua tuetu kukonkonona amue mêyi adi mua kukolesha bantu, tuanji kuakula bua mêyi adi muena Kristo mulelela kayi mua kuakula.

MÊYI ADI ENZELA BAKUABU BIBI

9, 10. (a) Ngakuilu kayi udi nende bantu ba bungi lelu? (b) Bua tshinyi tudi ne bua kulekela mineku ya bundu? (Bala diumvuija didi kuinshi kua dibeji.)

9 Mineku ya bundu. Lelu eu bantu badi ne bulaku ne batu bakula mêyi a bundu. Bantu ba bungi batu bapatula mêyi mabi padibu ne tshiji anyi batu bakula malu a busenji bua kusekesha bakuabu. Kadi mineku ya bundu ki mmalu adi ne bua kutusekesha to. Kukadi bidimu bitue ku 2000 mpindieu, mupostolo Paulo wakabela bena Kristo ba mu Kolosai bua kabapatudi ‘mêyi a bundu’ mukana muabu. (Kolosai 3:8) Paulo wakambila bena mu tshisumbu tshia mu Efeso ne: malu bu mudi “mineku ya bundu” kaena ne bua ‘kutedibua munkatshi’ mua bena Kristo balelela to.—Efeso 5:3, 4.

10 Mineku ya bundu idi itonda Yehowa. Idi kabidi itonda bantu badi bamunange. Nunku dinanga ditudi banange Yehowa didi ne bua kutusaka bua kulekela mineku ya bundu. Pavua Paulo wakula bua “malu mabi adi mubidi wenza,” wakatela kabidi ‘meji mabi’ anyi malu a bukoya adi akongoloja kabidi ngakuilu mubole. (Galatia 5:19-21) Ebu ki mbualu bua bilele to. Badi mua kuipata muntu mu tshisumbu padiye utungunuka ne tshilele tshia kuakula mineku ya bundu anyi mêyi mabole panyima pa bamane kumubela njila ne njila.c

11, 12. (a) Kujana muntu ntshinyi? Kutu kulua kubi dîba kayi? (b) Bua tshinyi batendeledi ba Yehowa kabena ne bua kushiminyinangana malu?

11 Bijanu ne kushiminyinangana malu. Kujana muntu nkuakula malu ende anyi malu adi atangila nsombelu wende padiye kayipu to. Bijanu bionso bitu anu bibi anyi? Tòo. Tshilejilu, ki mbibi bua kuyukila malu adi kaayi mua kuenzela bakuabu bibi bu mudi kuakula bua bantu badi bafuma ku ditambula anyi badi dijinga ne dikankamija to. Bena Kristo ba kumpala bavua baditatshisha bikole bua bena kuitabuja nabu ne bavua bamanyishangana malu avua atangila bana babu bakuabu. (Efeso 6:21, 22; Kolosai 4:8, 9) Kadi bijanu bidi bilua bibi patudi tutuadija kukonyangaja malu adi muntu muenze anyi tubuelakana mu malu adi amutangila anu yeye nkayende. Dîba adi, tudi mua kufika ku dienza bualu butu bobu bubi misangu yonso, mbuena kuamba ne: kushiminyinangana malu. Kushiminyina muntu malu “nkuamba malu a dishima adi amunyangila lumu.” Tshilejilu, Bafalese bakashiminyina Yezu malu bua kumunyangila lumu. (Matayo 9:32-34; 12:22-24) Misangu ya bungi dishiminyinangana malu ditu dilela matandu.—Nsumuinu 26:20.

12 Yehowa ki mmusue bantu badi bashiminyina bakuabu malu ne bakebesha matapuluka to. Mmukine bantu badi bakebesha “matandu munkatshi mua bena muntu.” (Nsumuinu 6:16-19) Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “mushiminyinyanganyi wa malu” udi diabolos, pabi ke dîna ditubu babikila kabidi Satana. Yeye ke “Diabolo” udi ushiminyina Nzambi malu bibi bitambe. (Buakabuluibua 12:9, 10) Nunku, yonso wa kutudi kitabi bua kuamba bualu budi mua kumuvuija diabolo to. Dishiminyinangana malu kadiena ne bua kuikala mu tshisumbu to, bualu ditu dijudija malu a mubidi bu mudi ‘matandu’ ne ‘ditapuluka.’ (Galatia 5:19-21) Nunku kumpala kua wewe kuambila muntu mukuabu bualu buudi mumvue, mbimpe kudiebeja ne: ‘Bualu ebu mbulelela anyi? Meme mubuambile muntu mukuabu, ndiku ngenza bimpe anyi? Bidiku ne mushinga bua meme kubuambila bantu bakuabu anyi?’—1 Tesalonike 4:11.

13, 14. (a) Bipendu bidi mua kuenzela bantu badibu bapenda tshinyi? (b) Kupenda muntu ntshinyi? Bua tshinyi muntu udi upendangana udi udikebela diakabi?

13 Bipendu. Anu bu mutudi bambe ku ntuadijilu, mêyi adi ne bukole bua kuenzela bakuabu bibi. Bu mutudi bena mapanga, bitu bitufikila bua kuamba mêyi atu alua kutunyingalaja pashishe. Kadi Bible udi utuleja mêyi adi kaayi ne muaba mu dîku dia muena Kristo anyi mu tshisumbu. Paulo wakadimuija bena Kristo ne: ‘Difika dia munda ne tshiji ne lukuna ne diyoyo ne dipendangana ne lukinu luonso biumushibue kunudi.’ (Efeso 4:31) Mu Bible mikuabu mbakudimune muaku ‘bipendu’ ne: “mêyi mabi,” “ngakuilu wa kapeja” ne “mêyi adi atapa ku muoyo.” Mêyi mabi bu mudi kuinyikangana mêna mabi, kubipisha muntu misangu yonso adi mua kumufuisha bundu ne kumufikisha ku didimona kayi ne mushinga to. Nangananga bana batu bumvua bibatonda bikole padibu babapenda bualu batu beyemena bantu bakuabu bikole.—Kolosai 3:21.

14 Bible kena witaba nansha kakese tshilele tshia kupendangana, mmumue ne: kuamba bantu mêyi adi abapepeja ne abafuisha bundu to. Muntu udi ne tshilele etshi udi udikebela diakabi, bualu mupendianganyi udibu babela misangu ne misangu kayi ushintuluka badi mua kumuipata mu tshisumbu. Yeye kayi mulekele tshilele etshi, udi mua kupangila too ne muoyo wa tshiendelele. (1 Kolinto 5:11-13; 6:9, 10) Nunku, katuena mua kushala mu dinanga dia Nzambi bituikala ne tshilele tshia kuambangana mêyi mabi, kushima anyi kuakula mêyi adi atapangana ku muoyo to. Mêyi a mushindu eu adi enzela bakuabu bibi.

MÊYI “MIMPE ADI MUA KUDIUNDISHA BANTU”

15. Mmêyi a mushindu kayi adi “mimpe adi mua kudiundisha bantu”?

15 Mmunyi mutudi mua kuikala ne mêyi adi asankisha Nzambi wetu? Tuvuluke ne: Dîyi diende didi dituambila bua kuakula ‘mêyi mimpe adi mua kudiundisha bantu.’ (Efeso 4:29) Yehowa udi usanka patudi tuakula malu adi adiundisha, akankamija ne akolesha bantu bakuabu. Ke bualu kayi tudi ne bua kuela meji kumpala kua kuakula. Bible kena utuleja mua kuakula ne kena utuleja mulongolongo wa ‘mêyi malenga’ atudi ne bua kuakula to. (Tito 2:8) Bua tuetu kuikala ne mêyi “adi mua kudiundisha bantu,” tudi ne bua kumanya malu asatu adi amueneka makese kadi mikale ne mushinga wa bungi aa: Mêyi etu adi ne bua kuikala mimpe, malelela ne akolesha bakuabu. Nunku, tuakulayi bua bilejilu bikese bia mêyi adi mua kudiundisha bantu.—Bala malu adi mu kazubu kadi kamba ne: “Mêyi anyi adiku akolesha bakuabu anyi?”

16, 17. (a) Bua tshinyi tudi ne bua kuela bakuabu kalumbandi? (b) Ndîba kayi ditudi mua kuela bantu kalumbandi mu tshisumbu ne mu dîku?

16 Kuela bantu kalumbandi ne muoyo mujima. Yehowa ne Yezu mbamanye bimpe mudi kuela muntu kalumbandi ne kumuanyisha kuikale ne mushinga. (Matayo 3:17; 25:19-23; Yone 1:47) Tuetu bena Kristo tudi petu ne bua kuela bantu kalumbandi ne muoyo mujima. Bua tshinyi? Nsumuinu 15:23 udi wamba ne: ‘Monayi mudi dîyi diamba mu tshikondo tshiakane mudidi diakane!’ Diebeja ne: ‘Ntu ngumvua bishi patubu bangela kalumbandi ne muoyo mujima? Tshituku ngumvua disanka ne nkola ku muoyo anyi?’ Padibu bakuela kalumbandi ne muoyo mujima, bidi bileja ne: bantu mbanyishe tshiudi muenze, badi baditatshisha bua bualu buebe ne bidi bileja ne: udi muenze bualu buimpe. Mêyi aa adi akupesha bujitu ne akusaka bua kutungunuka ne kuenza malu bimpe. Bu mutubi bikuenza disanka patu bantu bakuela kalumbandi, kuenaku pebe mua kudienzeja bua kuela bakuabu kalumbandi anyi?—Matayo 7:12.

17 Ikala udienzeja bua kumona malu mimpe adi bakuabu benza ne ubela kalumbandi. Tshilejilu mu tshisumbu, udi mua kuteleja muyuki muenza bimpe, kumona nsonga udi uya kumpala mu mudimu wa Nzambi anyi mukulakaje udi ubuela mu bisangilu bionso nansha mukadiye katshiyi ne makanda a bungi. Wewe muele bantu aba kalumbandi, bidi mua kubakankamija ne kukolesha ditabuja diabu. Mu dîku, mulume ne mukajende badi pabu ne bua kuelangana kalumbandi ne kuanyishangana ne muoyo mujima. (Nsumuinu 31:10, 28) Nangananga bana batu basue bua babatabalele ne babanyishe bikole. Kuela muana kalumbandi ne kumuanyisha kudi kumukolesha anu bu mutu munya ne mâyi bikolesha mutshi. Nuenu baledi, ikalayi nuela bana benu kalumbandi bua ngikadilu yabu mimpe ne bua malu mimpe adibu benza. Nuenu nuenza nunku, badi bapeta dikima ne bukole bua kutungunuka ne kuenza malu mimpe.

18, 19. Bua tshinyi tudi ne bua kudienzeja bua kusamba ne kukankamija bena Kristo netu? Mmushindu kayi utudi mua kuenza malu aa?

18 Mêyi a kusambangana nawu. Yehowa udi utabalela ne muoyo mujima ‘bantu badi badipuekesha’ anyi badibu bapuekesha ne ‘badi banyingalala bua bubi.’ (Yeshaya 57:15) Dîyi dia Nzambi didi dituambila bua ‘kusambangana’ ne ‘kukolesha badi ne mitshima yamba kupanga.’ (1 Tesalonike 5:11, 14) Tuikale bashindike ne: Nzambi udi umona bionso bitudi tuenza bua kusamba ne kukolesha bena Kristo netu badi batekete ku muoyo.

19 Kadi ntshinyi tshiudi mua kuamba bua kukankamija muena Kristo nebe udi mutekete ku muoyo? Kuedi meji ne: udi ne bua kujikija lutatu luende to. Misangu ya bungi mêyi makese atu ambuluisha bikole. Ambila muntu uudi usamba ne: lutatu luende ndukutonde pebe bikole. Muambile bua usambile nende ne dîyi dikole, ne lomba Yehowa bua amuambuluishe bua ajingulule mudi Nzambi mumunange ne mudi bantu bakuabu bamunange. (Yakobo 5:14, 15) Mujadikile ne: udi ne mushinga kudi bena mu tshisumbu ne bantu bonso badi nende dijinga. (1 Kolinto 12:12-26) Mubadile mvese udi mua kumujadikila ne: Yehowa udi uditatshisha bua bualu buende. (Musambu 34:18; Matayo 10:29-31) Wewe mumusombeshe ne muyukile nende ne ‘dîyi dia luse,’ nebimuambuluishe bua kudiumvuaye ne: mbamunange ne badi bamuanyisha.—Nsumuinu 12:25.

20, 21. Mmalu kayi adi avuija mubelu muimpe?

20 Mibelu mimpe. Bu mutudi bantu bena mapanga, tuetu bonso tutu dijinga ne mibelu. Bible udi utubela wamba ne: ‘Umvua meji adibu bakupa, witabuje diyisha, bua wewe wikale ne meji mu matuku alualua.’ (Nsumuinu 19:20) Ki mbakulu nkayabu badi ne bua kubela bantu to. Baledi badi ne bua kubela bana babu. (Efeso 6:4) Bana betu ba bakaji bakadi bashindame badi mua kubela bansongakaji. (Tito 2:3-5) Dinanga ditudi banange bana betu didi ne bua kutusaka bua kubapesha mibelu ne dîyi dimpe. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kufila mibelu ya mushindu eu? Tukonkononayi malu asatu adi mua kutuambuluisha bua kufila mibelu bimpe aa: tshidi tshisaka muntu bua kubelangana, muaba udiye muangatshile mibelu ne mushindu udiye uyifila.

21 Bua mubelu kuikalawu muimpe, muntu udi uufila udi ne bua kuikala ne lungenyi luimpe. Diebeja ne: ‘Ndîba kayi dintu ngitaba mubelu kakuyi lutatu?’ Padi muntu umona ne: muntu udi mulue kumubela mmusue kumuambuluisha, ki mmulue kumutandisha ne kena ne meji mabi, neitabe mibelu yende kakuyi lutatu to. Nunku paudi uya kubela bakuabu, enza bia muomumue. Mubelu muimpe ngudibu bangatshile mu Dîyi dia Nzambi. (2 Timote 3:16) Nansha tuetu batele mêyi a mu Bible anyi katuyi baatele, mibelu yetu idi ne bua kumvuangana ne tshidi Bible ulongesha. Ke bualu kayi bakulu badi ne bua kudimuka bua kabasaki bakuabu ku ditaba anu tshidibu bobu basue anyi kukonyangaja mvese bua umvuangane ne tshidibu basue to. Mubelu udi kabidi muimpe padibu baufila mu mushindu muakane. Muntu udi mua kuitaba mubelu kakuyi lutatu padiye umona ne: badi bamupeshawu ne dîyi dimpe ne bamutua mushinga.—Kolosai 4:6.

22. Ntshinyi tshiudi mudisuike bua kuenza ne tshipedi tshia kuakula tshidi Nzambi mutupeshe?

22 Bushuwa, kuakula ntshintu tshimpe tshidi Nzambi mutupeshe. Dinanga ditudi banange Yehowa didi ne bua kutusaka bua kuakula mêyi mimpe pamutu pa kuakula mêyi mabi. Katupu muoyo ne: mêyi etu adi ne bukole bua kukolesha bantu anyi bua kubenzela bibi. Nunku, tudienzejayi bua kuakula mu mushindu udi Nzambi musue ne mêyi mimpe “adi mua kudiundisha bantu.” Dîba adi, mêyi etu neambuluishe bantu badi batuteleja ne neatuambuluishe bua kushala mu dinanga dia Nzambi.

[Mêyi adi kuinshi]

a Muaku wa mu tshiena Ebelu udibu bakudimune ne: ‘bupidia’ mu Nsumuinu 15:4 udi kabidi umvuija “tshintu tshikonyangale anyi meji mabi.”

b Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune “tshianana” udi kabidi umvuija ‘patupu.’—1 Kolinto 15:17; 1 Petelo 1:18.

c Muaku wa mu Bible udibu bakudimune ne: ‘meji mabi’ anyi malu a bukoya udi ukongoloja malu mabi a bungi. Nansha mudibu kabayi mua kulumbuluisha muntu bua bualu bonso bua bukoya anyi bua bundu, badi mua kumuipata mu tshisumbu padiye muditue mu dienza malu a bukoya bupite bubi kayi unyingalala.—2 Kolinto 12:21; Efeso 4:19; bala “Nkonko ya babadi” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 Kashipu 2006.

[Kazubu mu dibeji 140]

MÊYI ANYI ADIKU AKOLESHA BAKUABU ANYI?

Dîyi dia kulonda: ‘Mêyi enu ikale ne ngasa misangu yonso, matue bu luepu.’—Kolosai 4:6.

Imue nkonko iudi ne bua kudiela

▪ Kukadi matuku anga andi tshiyi muele muntu kalumbandi?—1 Kolinto 11:2; Buakabuluibua 2:1-3.

▪ Ntuku ndeja mundi nnemeka bakuabu pa kubambila mêyi bu mudi: “Bua luse,” “kuoku” ne “tuasakidila” anyi?—Genese 13:14; Yone 11:41.

▪ Patutu tuyukila, ntu ntamba kuakula anu buanyi meme tshiyi nteleja bidi bakuabu bamba anyi?—Filipoi 2:3, 4; Yakobo 1:19.

▪ Ntu ngakula malu a bakuabu andi mumanye bua kubakolesha anyi bua kubenzela bibi?—Nsumuinu 15:1, 2.

▪ Ntu nneka mineku ya bundu peshi nyiteleja anyi? Mushindu undi nyimona udi uleja ne: ndi ne malu kayi mu muoyo wanyi?—Luka 6:45; Yakobo 3:10, 11.

[Tshimfuanyi mu dibeji 134]

Kuakula ne dîyi dimpe kudi kukolesha

[Tshimfuanyi mu dibeji 142]

Yehowa udi usanka patudi tuakula mêyi adi akolesha bakuabu ku muoyo

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu