TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • od nshap. 14 dib. 141-156
  • Tulamayi ditalala ne bukezuke bua tshisumbu

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Tulamayi ditalala ne bukezuke bua tshisumbu
  • Balongolola bua kuenza disua dia Yehowa
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • DIJIKIJA BILUMBU BIKESE
  • DIFILA MIBELU YA MU BIBLE IDI IKENGEDIBUA
  • DITUA BADI KABAYI BENDA MU BULONGAME TSHIMANYINU
  • DIJIKIJA BIMUE BILUMBU BINENE
  • DIJIKIJA BILUMBU BIA MPEKATU MINENE
  • DIMANYISHA DIA DINYOKA
  • DIPANGADIKA DIA KUIPATA MUNTU MU TSHISUMBU
  • DIMANYISHA DIA DIPATSHIBUA MU TSHISUMBU
  • DIDIPATUKILA MU TSHISUMBU
  • DIPINGANA MU TSHISUMBU
  • DIMANYISHA DIA DIPINGAJA MUNTU MU TSHISUMBU
  • BILUMBU BIA BANA BAKADI BABATIJIBUE
  • PADI BAMANYISHI BA LUMU LUIMPE BADI KABAYI BANJI KUBATIJIBUA BENZA MPEKATU
  • YEHOWA UDI UBENESHA NTENDELELU MUKEZUKE WA DITALALA
  • Itaba misangu yonso dikengesha didi Yehowa ukuyisha nadi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2006
  • Mua kuleja muntu udi muenze mpekatu dinanga ne luse
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Mua kuambuluisha bantu badibu bumbushe mu tshisumbu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Bua tshinyi kumanyisha bualu budi bubi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
Tangila bikuabu
Balongolola bua kuenza disua dia Yehowa
od nshap. 14 dib. 141-156

NSHAPITA WA 14

Tulamayi ditalala ne bukezuke bua tshisumbu

TSHIDIMU tshionso bantu binunu ne binunu batu babuela mu nzubu wa Yehowa wa ntendelelu mukezuke bua kukumbaja tshivua Bible mulaye. (Mika 4:1, 2) Tudi ne disanka diyila ne panshi bua kubakidila mu “tshisumbu tshia Nzambi.” (Bien. 20:28) Badi baleja mudibu ne dianyisha padibu benzela Yehowa mudimu pamue netu ne basanka bua mudibu mu Mparadizu wetu wa mu nyuma udi muaba mukezuke wa ditalala. Nyuma muimpe wa Nzambi ne mibelu ya meji itudi tupeta mu Dîyi diende bidi bituambuluisha bua kuikala mu ditalala ne kulama tshisumbu tshikezuke.​—Mis. 119:105; Zek. 4:6.

2 Tudi tuvuala “bumuntu bupiabupia” patudi tutumikila mêyi manene a mu Bible. (Kolos. 3:10) Tudi tulekela matandu ne tuepuka bilumbu. Patudi tumona malu mudi Yehowa uamona, katuakuikala ne mmuenenu wa malu wa bena panu udi ukebesha matapuluka to, kadi netuenze mudimu mu buobumue bu bana ba muntu ba pa buloba bujima.​—Bien. 10:34, 35.

3 Nansha nanku, kutu misangu itu bilumbu bidi binyanga ditalala ne buobumue bua tshisumbu bijuka. Bitu bijuka bua tshinyi? Misangu ya bungi mbua dibenga kutumikila mibelu ya mu Bible. Tudi anu ne bua kuluangana ne majinga a mubidi wetu mupange bupuangane. Kakuena muntu nansha umue udi kayi ne mpekatu to. (1 Yone 1:10) Muntu udi mua kuenza bualu bubi budi mua kunyanga bukezuke bua tshisumbu mu bikadilu anyi mu nyuma. Tudi mua kunyingalaja muntu patudi tuamba bualu kampanda anyi tubuenza katuyi bele meji, peshi tudi mua kulenduka bua bualu kampanda budi muntu muambe anyi muenze. (Lomo 3:23) Mu bikondo bia nunku, ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuakaja malu?

4 Yehowa utu utabalela malu onso aa ne dinanga. Dîyi diende didi dileja tshitudi mua kuenza padi bilumbu bijuka. Bakulu badi balami ba mu nyuma ba dinanga badi mua kutukuatshisha. Tuetu tutumikila mibelu ya mu Bible idibu batupesha, tudi mua kuakaja kabidi malanda etu ne bana betu ne netuikale mu malanda mimpe ne Yehowa. Bobu batupeshe dinyoka anyi batubele mu tshisumbu bua bualu kampanda bubi butudi benze, tumanye ne: dinyoka adi didi dileja mudi Tatu wetu wa mu diulu mutunange.​—Nsu. 3:11, 12; Eb. 12:6.

DIJIKIJA BILUMBU BIKESE

5 Misangu mikuabu matandu anyi bilumbu bikese bidi mua kujuka pankatshi pa bantu mu tshisumbu. Badi ne bua kubijikija ne lukasa ne dinanga bu bana ba muntu. (Ef. 4:26; Filip. 2:2-4; Kolos. 3:12-14) Pamuapa neumone ne: udi mua kujikija bilumbu bidi bitangila malanda ebe ne muena Kristo nebe paudi utumikila mubelu wa mupostolo Petelo wa ‘kunangangana bikole, bualu dinanga didi dibuikila mpekatu mipite bungi.’ (1 Pet. 4:8) Bible udi wamba ne: “Tuetu bonso tutu tulenduka misangu ya bungi.” (Yak. 3:2) Tuetu batumikile Dîyi dia mushinga mukole dia kuenzela bakuabu malu onso atudi basue bua batuenzele, tudi mua kufuilangana luse ne kupua tulemalema tudibu batuenzela muoyo.​—Mat. 6:14, 15; 7:12.

6 Wewe mujingulule ne: muntu kampanda udi unyingalala bua bualu buuvua muambe anyi muenze, ikala wa kumpala ku dikeba tshia kuenza bua kukeba ditalala kuyi ujingakana to. Vuluka ne: malanda ebe ne Yehowa adi pawu mu njiwu. Yezu wakabela bayidi bende ne: “Nunku, wewe uya ne dipa diebe ku tshioshelu ne kuoku aku udi uvuluka ne: muanenu udi nebe tshilumbu, shiya dipa diebe muaba au kumpala kua tshioshelu, ne ndaku. Anji lengejangana ne muanenu, pashishe upingane ne ufile dipa diebe.” (Mat. 5:23, 24) Bidi mua kuikala anu dipanga kumvuangana patupu. Bikalabi nanku, keba mushindu wa kutuadija muyuki. Padi bantu bonso bayukidilangana bimpe mu tshisumbu, nebepuke dipanga kumvuangana ne nebajikije bilumbu bidi bijuka bua dipanga bupuangane.

DIFILA MIBELU YA MU BIBLE IDI IKENGEDIBUA

7 Misangu mikuabu, batangidi badi mua kumona ne: bidi bikengela kubela muanetu kampanda bua kuakaja ngelelu wende wa meji. Kabitu anu bipepele to. Mupostolo Paulo wakafundila bena Kristo ba mu Galatiya ne: “Bana betu, nansha muntu yeye musesuke mu njila, kumpala kua yeye kujingulula bualu ebu, nuenu badi bashindame mu nyuma nukebe bua kupingaja muntu wa nunku mu njila ne meji a bupole.”​—Gal. 6:1.

8 Padi batangidi batabalela mikoko, badi mua kukuba tshisumbu ku njiwu ya bungi ya mu nyuma ne kutshiepula ku bilumbu binene bidi mua kujuka. Bakulu badi ne bua kuditatshisha bikole bua mudimu udibu benza mu tshisumbu upetangane ne tshivua Yehowa mulaye ku butuangaji bua Yeshaya etshi: “Muntu yonso neikale bu muaba wa kusokomena tshipepele, muaba wa kupengama mvula wa tshipepele, bu tusulu tua mâyi mu buloba budi kabuyi ne mâyi, bu dileji dia mukuna munene wa dibue mu buloba bume.”​—Yesh. 32:2.

DITUA BADI KABAYI BENDA MU BULONGAME TSHIMANYINU

9 Mupostolo Paulo wakatudimuija bua bamue bantu badi mua kuikala ne buenzeji bubi mu tshisumbu. Wakamba ne: “Tudi tunuambila tshia kuenza . . . nuepuke muanetu yonso udi kayi wenda mu bulongame, udi kayi ulonda bilele binuvua bapetele kutudi.” Wakumvuija bualu ebu bimpe pakafundaye ne: “Bikala muntu kayi utumikila dîyi dietu didi mu mukanda eu, numutue tshimanyinu ne nulekele kusomba nende, bua afuishibue bundu. Tshidibi kanumuangatshi bu muena lukuna to, kadi tungunukayi ne kumubela bu muanenu.”​—2 Tes. 3:6, 14, 15.

10 Imue misangu, muntu udi kayi muenze mpekatu munene udibu mua kumuipatshila mu tshisumbu udi mua kuikala upetula mikenji ya Nzambi idi ne bua kulombola bena Kristo. Udi mua kuikala mufube, wakula bibi bua bakuabu, anyi mukoya. Udi mua kuikala ‘ubuelakana mu malu adi kaayi amutangila.’ (2 Tes. 3:11) Anyi udi mua kuikala muntu udi ujinga kudiila pambidi pa bakuabu peshi ujikija lutetuku mu mushindu mubi. Bikadilu bia bantu badi kabayi benda mu bulongame bitu binyanga lumu lua tshisumbu, ne bidi mua kutampakena bena Kristo bakuabu.

11 Bakulu nebanji kukeba bua kupesha muntu udi kayi wenda mu bulongame mibelu ya mu Bible bua kumuambuluisha. Kadi muntu eu yeye utungunuka ne kupetula mêyi manene a mu Bible nansha mudibu bamubele njila ne njila, bakulu badi mua kupangadija bua kuenza muyuki wa kudimuija nawu bena mu tshisumbu. Bakulu badi ne bua kuikala ne busunguluji bua kumanya bikala bualu kampanda mbubi menemene ne butonda bakuabu, bilomba bua kuenza muyuki wa kudimuija nawu bena mu tshisumbu. Ngamba-malu neafile mibelu miakanyine idi itangila bikadilu bia muntu udi kayi wenda mu bulongame, kadi kayi utela dîna diende to. Nunku bena mu tshisumbu badi bamanye bualu budibu bakuila mu muyuki abu nebadimuke bua kuepuka disomba ne muntu wa nanku, nansha mudibu batungunuka ne kuenza nende malu kampanda a mu nyuma, ‘bamubela bu muanabu.’

12 Tudi batekemene ne: dipangadika dikole didi bena Kristo ba lulamatu bangata nediambuluishe muntu udi kayi wenda mu bulongame eu bua kumvua bundu bua malu adiye wenza ne nebimusake bua kushintulula nsombelu wende. Padibi bimueneka patoke ne: muntu eu mmulekele nsombelu wende mubi au, kabiena bikengela kumuenzela kabidi malu bu muntu udibu batue tshimanyinu to.

DIJIKIJA BIMUE BILUMBU BINENE

13 Kuitaba bua kulengulula bilema ne kufuilangana luse kakuena kumvuija ne: malu mabi kaena atuambila bualu, anyi ne: tudi tuanyisha to. Malu mabi onso atu bantu benza kaatu anu bua dipanga bupuangane to; ne ki mbimpe kubuikila mêsu pa bilema binene to. (Lew. 19:17; Mis. 141:5) Tshipungidi tshia Mikenji tshivua tshileja ne: imue mpekatu mminene kupita mikuabu, ne ke mudibi kabidi bua bena Kristo.​—1 Yone 5:16, 17.

14 Yezu wakaleja malu masunguluke a kulonda bua kujikija bilumbu binene bidi bijuka pankatshi pa bena Kristo. Tangila malu a kulonda avuaye muleje: “Muanenu yeye mukuenzele mpekatu, [1] ndaku, umuleje tshilema tshiende wewe ne yeye nkayenu. Yeye mukuteleje, udi mupete muanenu. Kadi yeye kayi muteleje, [2] ndaku ne muntu umue anyi babidi, bua ku bujadiki bua bantemu babidi anyi basatu bualu buonso bujadikibue. Yeye kayi mubateleje, [3] ambila tshisumbu bualu ebu. Yeye kayi muteleje tshisumbu, ikale kuudi bu muntu wa bisamba ne bu mulambuishi wa bitadi.”​—Mat. 18:15-17.

15 Bilondeshile tshilejilu tshivua Yezu mufile pashishe mu Matayi 18:23-35, bidi bimueneka ne: mpekatu udibu bakuila mu Matayi 18:15-17 udi mua kuikala utangila malu a makuta anyi a bintu bia ku mubidi bu mudi dibenga kufuta dibanza anyi dishimakaja bantu bua kubadia bintu. Peshi tshilema atshi tshidi mua kuikala dishiminyina muntu malu didi mua kumunyangila lumu luende bibi.

16 Wewe ne bijadiki bidi bileja ne: muena Kristo mu tshisumbu mmukuenzele mpekatu wa nunku, kuyi lubilu kudi bakulu bua bakuakuile to. Anu muvua Yezu muambe, anji yukila ne muntu udi mukuenzele bibi au. Teta kujikija tshilumbu atshi anu nuenu babidi kuyi ubuejamu muntu mukuabu to. Wavuluka ne: Yezu kavua muambe ne: ‘uye anu musangu umue ne umuleje tshilema tshiende’ to. Nanku bikala muntu kayi muitabe tshilema tshiende ne kayi mulombe luse, mbimpe uye kumonangana nende musangu mukuabu. Tshilumbu tshiotshi tshijikile mu tshitupa etshi, muntu uvua mukuenzele mpekatu au neasanke bikole bua muuvua kuyi muambile bantu bakuabu mpekatu wende anyi mumunyangile lumu mu tshisumbu. Nunku ‘neupete muanenu.’

17 Muntu udi muenze tshilema yeye mutshitabe, mulombe luse ne mukebe mushindu wa kuakaja malu, kabiena bikengela kuya ne malu kule to. Nansha bikala mpekatu uvua munene, bantu badi tshilema tshia nunku tshitangila badi mua kutshijikija bobu nkayabu.

18 Wewe muleje muanenu tshilema tshiende, “wewe ne yeye nkayenu,” kadi kuyi mufike ku dimupeta, dîba adi udi mua kuenza anu muvua Yezu muambe, ‘kuya ne muntu umue anyi babidi,’ ne kuyukila kabidi ne muanenu. Bantu baudi uya nabu aba badi pabu ne bua kuikala ne tshipatshila tshia kupeta muanenu. Mbimpe kuangata nangananga bantu badi badimuenene ne abu abidi tshilema atshi, kadi bikalabu kabayiku, udi mua kusungula muntu umue anyi babidi bua bikalapu panudi nuyukila. Badi mua kuikala bantu badi ne dimanya dikumbane mu malu adi atangila tshilumbu tshidi panshi bua kujadika bikala tshivua tshienzeke tshivua tshibi bulelela. Bobu basungule bakulu bua kuikala bantemu, kabena baleja mpala wa tshisumbu nansha, bualu ki mbabasungule kudi kasumbu ka bakulu bua kujikija tshilumbu atshi to.

19 Tshilumbu tshiotshi katshiyi anu tshijike nansha panyima pa bionso biudi muenze (paudi muyukile nende nkayende ne paudi muye ne muntu umue anyi babidi) ne wewe umona ne: kuena mua kulengulula tshilumbu atshi, udi mua kutshiambila batangidi ba tshisumbu. Vuluka ne: tshipatshila tshiabu ntshia kulama ditalala ne bukezuke bua tshisumbu. Wewe mumane kuambila bakulu, lekela tshilumbu atshi mu bianza biabu ne eyemena Yehowa. Kulekedi bienzedi bia muntu mukuabu bikulenduisha anyi bikupangisha bua kuenzela Yehowa mudimu ne disanka nansha kakese.​—Mis. 119:165.

20 Balami ba mikoko nebakebe bua kumanya tshilumbu atshi bimpe. Kuoku bijadiki bidi bileja ne: muntu au mmukuenzele mpekatu, mubenge kunyingalala ne kayi musue kuenza malu adi akengedibua bua tshilumbu atshi kujika, bidi mua kuikala bimpe bua komite wa batangidi ipate muenji wa mpekatu au mu tshisumbu. Nunku badi bakuba mikoko ne balama tshisumbu tshikezuke.​—Mat. 18:17.

DIJIKIJA BILUMBU BIA MPEKATU MINENE

21 Bimue bilema binene bu mudi: dienda masandi, dienda masandi dia bantu bakadi basele, diangatangana dia mulume ne mulume anyi dia mukaji ne mukaji, dipenda Nzambi, butontolodi, ditendelela mpingu ne mpekatu mikuabu minene ya muomumue kayena ilomba kufuila muntu udi muyenze luse patupu to. (1 Kol. 6:9, 10; Gal. 5:19-21) Bu mudi bukezuke bua mu nyuma ne bua mu bikadilu bua tshisumbu mu njiwu, badi ne bua kuambila bakulu mpekatu minene ya nunku bua bobu kuyitangila. (1 Kol. 5:6; Yak. 5:14, 15) Bamue bantu badi mua kutondela bakulu mpekatu yabu anyi kubambila malu kampanda adibu bamanye bua mpekatu ya bakuabu. (Lew. 5:1; Yak. 5:16) Bilondeshile mushindu kayi wonso udibu mua kuambila bakulu bua mpekatu munene udi Ntemu wa Yehowa muenze, bakulu babidi nebanji kukeba bijadiki. Malu adibu babambile owu malelela ne bobu ne bijadiki bidi bileja ne: muntu mmuenze mpekatu munene, kasumbu ka bakulu nekasungule bakulu, bobu bakese mbasatu, bua kuenza komite wa dilumbuluisha bua kujikija tshilumbu atshi.

22 Bakulu badi batabalela mikoko, bakeba bua kuyikuba mu malu onso adi mua kunyanga nsombelu wayi wa mu nyuma. Badi kabidi benza muabu muonso bua kubela muntu udi muenze bibi ne Dîyi dia Nzambi ne kumuambuluisha bua kupetulula makanda a mu nyuma. (Yuda 21-23) Bidi bipetangana ne mubelu uvua mupostolo Paulo mupeshe Timote eu: “Ndi nkutumina dîyi ne muoyo mujima kumpala kua Nzambi ne Kristo Yezu udi ne bua kulumbuluisha badi ne muoyo ne badi bafue, . . . Bela, tandisha, dimuija, wenza nunku ne lutulu luonso ne dimanya kulongesha.” (2 Tim. 4:1, 2) Kuenza nunku kudi mua kulomba dîba dia bungi, kadi ngumue wa ku midimu mikole idi bakulu benza. Bena mu tshisumbu badi banyisha bionso bidibu benza ne babamona “bakumbane bua kupeshibua bunême misangu ibidi.”​—1 Tim. 5:17.

23 Misangu yonso idibu bamona ne: muntu mmuenze tshilema, batangidi nebanji kukeba bua kuambuluisha muenji wa mpekatu bua apetulule makanda a mu nyuma. Bikalaye munyingalale ne muoyo mujima ne bamuambuluishe, dimubela pa nkayende anyi kumpala kua bantu bavua bafile bujadiki nediambuluishe bua apete dinyoka ne nedisake bakuabu badi bamanye bualu ku dipeta ditshina. (2 Sam. 12:13; 1 Tim. 5:20) Dîba dionso didibu balumbuluisha muntu kudi Komite wa dilumbuluisha, nebamukandike amue malu. Nunku badi mua kuambuluisha muenji wa mpekatu bua alue “kululamijila makasa [ende] njila.” (Eb. 12:13) Badi bumbusha manyoka aa mu tshikondo tshiakanyine padi muntu uleja mudiye mumvue bimpe mu nyuma.

DIMANYISHA DIA DINYOKA

24 Bikala komite wa dilumbuluisha mumone ne: muntu mmunyingalale kadi tshilumbu tshidi mua kumanyika mu tshisumbu anyi muaba unudi, peshi bikalabi bikengela kudimuija tshisumbu bua muenji wa mpekatu udi munyingalale, nebenze dimanyisha dîpi mu Tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu. Nebamanyishe ne: “[Dîna dia muntu] mmubedibue.”

DIPANGADIKA DIA KUIPATA MUNTU MU TSHISUMBU

25 Imue misangu muenji wa mpekatu udi mua kuikala mupapishe muoyo wende mu dienza dia mpekatu ne kayi witaba bionso bidibu benza bua kumuambuluisha to. Pamuapa bakulu badi mua kuikala kabayi bamone malu makumbane ‘adi aleja mudiye munyingalale bua mpekatu yende’ padibu bamulumbuluisha. (Bien. 26:20) Ntshinyi tshienzabu? Mu nsombelu wa nunku, mbimpe kuipata muenji wa mpekatu udi kayi unyingalala eu mu tshisumbu bua kumukosesha malanda ne batendeledi ba Yehowa bakezuke. Padibu benza nunku, badi bumbusha buenzeji bubi budi nabu muenji wa mpekatu eu mu tshisumbu bua tshikale tshikezuke mu nyuma ne mu bikadilu ne bua kulama lumu luatshi luimpe. (Dut. 21:20, 21; 22:23, 24) Pakamanya mupostolo Paulo bualu bua bundu buvua muntu kampanda wa mu tshisumbu tshia mu Kolinto muenze, wakabela bakulu bua “kufila muntu wa nunku kudi Satana . . . , bua nyuma [wa tshisumbu] apandishibue.” (1 Kol. 5:5, 11-13) Paulo wakaleja kabidi muvuabu bipate banga bantu bavua balekele bulelela mu bidimu lukama bia kumpala.​—1 Tim. 1:20.

26 Padi komite wa dilumbuluisha wangata dipangadika dia kuipata muenji wa mpekatu udi kayi unyingalala, udi ne bua kumuambila dipangadika adi ne kumuleja patoke tshidibu bamuipatshila bilondeshile tshidi Bible wamba. Padiye umumanyisha dipangadika adi, neamuambile ne: bikalaye mumone ne: nkuenzeke tshilema tshinene mu dimulumbuluisha ne bikalaye ujinga kulomba komite wa dilumbuluisha muibidi, udi ne bua kufunda mukanda, ulejamu patoke tshidiye umulombela. Nebamupeshe matuku muanda mutekete bua kuwufunda, kubangila ku dituku didibu bamumanyisha bualu ebu. Bikala kasumbu ka bakulu kapete mukanda wa nunku, kadi ne bua kuambila mutangidi wa tshijengu bua kusungulaye bakulu bakumbane badi mua kuenza komite wa dilumbuluisha muibidi. Diakamue padibu bapeta mukanda wende, nebenze ne muabu muonso bua kuteleja muntu au kumpala kua lumingu lumue kupitalu. Bikala muntu mulombe komite wa dilumbuluisha muibidi, kabena banji kumanyisha dipangadika dia kumuipata mu tshisumbu to. Mu tshipolo atshi, nebamukandike bua kuandamuna ne kusambila mu bisangilu anyi bua kuenza midimu mikuabu ya mu nyuma ya pa buayi.

27 Badi batuma komite wa dilumbuluisha muibidi bua kuleja muntu udi ne tshilumbu au bulenga, ne bua kumuteleja kabidi. Nanku yeye mubenge bua kulua kuitaba ku dilumbuluisha dikuabu edi, nebamanyishe dimuipata mu tshisumbu panyima pa bamane kudienzeja mu mushindu kampanda anyi kansanga bua kumonangana nende.

28 Yeye kayi musue kulomba komite wa dilumbuluisha muibidi, komite neamumvuije tshidi tshikengela bua dinyingalala ne tshidiye mua kuenza bua kupingana mu tshisumbu mu tshikondo tshiakanyine. Kuenza nanku nkuimpe ne nekumuambuluishe, batekemene ne: neashintulule nsombelu wende ne neakumbaje kabidi malu malomba bua kupingana mu bulongolodi bua Yehowa.​—2 Kol. 2:6, 7.

DIMANYISHA DIA DIPATSHIBUA MU TSHISUMBU

29 Padibi bikengela kuipata muenji wa mpekatu udi kayi unyingalala mu tshisumbu, nebenze dimanyisha dîpi ne: “[Dîna dia muntu] katshiena kabidi Ntemu wa Yehowa to.” Dimanyisha edi nedidimuije bena lulamatu mu tshisumbu bua kubenga kutantshila muntu au.​—1 Kol. 5:11.

DIDIPATUKILA MU TSHISUMBU

30 Tudi tuakula bua “didipatukila mu tshisumbu” padi Ntemu wa Yehowa ubenga dikala diende muena Kristo ku bukole wamba ne: ki mmusue kabidi kuikala Ntemu wa Yehowa anyi kumanyika nanku to. Peshi udi mua kubenga kuikala muena Kristo ku bienzedi biende, bu mudi padiye ubuela mu bulongolodi budi ne bipatshila bidi bibengangana ne malongesha a mu Bible, bualua kukumbanyina dilumbuluisha dia Yehowa Nzambi.​—Yesh. 2:4; Buak. 19:17-21.

31 Mupostolo Yone wakafunda bua bantu ba mu matuku ende bavua babenge kuikala kabidi bena Kristo ne: “Bavua bumbuke kutudi, kadi kabavua ba mushindu umue netu to; bualu bu bobu ba mushindu umue netu, bavua mua kuikala bashale netu.”​—1 Yone 2:19.

32 Muntu yeye mudipatukile mu tshisumbu, ku mêsu kua Yehowa nsombelu wende mmushilangane bikole menemene ne wa muena Kristo udi mulekele kuyisha. Muntu udi mua kuikala mulekele kuyisha bualu katshivua udilongela Dîyi dia Nzambi pa tshibidilu to. Peshi uvua mua kuikala mupete ntatu anyi buluishi ne mujimije tshisumi tshiende mu dienzela Yehowa mudimu. Bakulu ne bena mu tshisumbu bakuabu nebatungunuke ne kuambuluisha muena Kristo udi kayi uyisha eu mu nyuma mudibi bikengela.​—Lomo 15:1; 1 Tes. 5:14; Eb. 12:12.

33 Kadi muena Kristo yeye musungule bua kudipatukila mu tshisumbu, nebenze dimanyisha dîpi bua kumanyisha tshisumbu ne: “[Dîna dia muntu] kena kabidi Ntemu wa Yehowa to.” Tudi ne bua kumona muntu wa nunku anu mututu tumona muntu udi muipatshibue mu tshisumbu.

DIPINGANA MU TSHISUMBU

34 Badi mua kupingaja muntu udi muipatshibue mu tshisumbu anyi udi mudipatukilamu kuoku bijadiki bikumbane bidi bileja ne: mmunyingalale ne mmulekele malu ende mabi munkatshi mua tshikondo kampanda. Udi uleja ne: udi ne dijinga dikole dia kuikala mu malanda mimpe ne Yehowa. Mbimpe bakulu bapitshishe tshikondo tshikumbane, pamuapa ngondo ya bungi, tshidimu tshijima anyi kupita apu, bilondeshile nsombelu, bua muntu eu anji kuleja patoke mudiye munyingalale bulelela. Padi kasumbu ka bakulu kapeta mukanda wa dilomba bua kupingana, komite wa dipingaja muntu mu tshisumbu neayukile nende. Komite eu neatangile ‘malu adi aleja mudiye munyingalale bua mpekatu yende’ ne neangate dipangadika dia kumupingaja tshikondo atshi anyi kubenga kumupingaja.​—Bien. 26:20.

35 Bikala muntu udi ulomba bua kupingana uvua muipatshibue mu tshisumbu tshikuabu, komite wa dipingaja muntu mu tshisumbu udibu benza mu tshisumbu tshidiye neatuilangane nende bua kutangila dilomba diende. Bena mu komite au bobu bapangadije bua kumupingaja mu tshisumbu, nebamanyishe kasumbu ka bakulu ka mu tshisumbu tshivua tshitangile tshilumbu atshi kumpala. Komite ibidi eyi neyenze mudimu pamue bua kujadika ne: mbapete malu onso bua kuangata dipangadika dimpe. Tshidibi, komite wa dipingaja muntu mu tshisumbu wa mu tshisumbu tshivua tshitangile tshilumbu atshi kumpala ke udi wangata dipangadika dia kumupingaja.

DIMANYISHA DIA DIPINGAJA MUNTU MU TSHISUMBU

36 Komite wa dipingaja muntu mu tshisumbu yeye mutuishibue ne: muntu uvuabu bipate anyi uvua mudipatukile mmukudimune muoyo bushuwa ne bidi bikengela kumupingaja, badi bamanyisha dipingana diende mu tshisumbu tshivuabu bamuipatshile. Bikalaye mpindieu mu tshisumbu tshikuabu, nebamanyishe kabidi mu tshisumbu tshidiye atshi. Nebamanyishe anu ne: “[Dîna dia muntu] mmulue kabidi Ntemu wa Yehowa.”

BILUMBU BIA BANA BAKADI BABATIJIBUE

37 Badi ne bua kumanyisha bakulu mpekatu minene idi bana batekete bakadi babatijibue benza. Padi bakulu batangila bilumbu bia mpekatu minene mienza kudi muana, mbimpe baledi ba muana badi babatijibue bikalapu. Mbimpe beleshangane diboko ne komite wa dilumbuluisha, kabayi bakeba bua kuakuila muanabu bua kabamupeshi manyoka adi akengedibua to. Anu mudibi bua bantu bakole badi benza mpekatu, komite wa dilumbuluisha neadienzeje bua kubela muana udi muenze mpekatu au ne kumuambuluisha. Kadi bikala muana kayi munyingalale, badi ne bua kumuipata mu tshisumbu.

PADI BAMANYISHI BA LUMU LUIMPE BADI KABAYI BANJI KUBATIJIBUA BENZA MPEKATU

38 Kadi netuambe tshinyi padi bamanyishi badi kabayi banji kubatijibua benza mpekatu minene? Bu mudibu kabayi banji kubatijibua bua kulua Bantemu, kabena mua kubipata to. Bualu badi mua kuikala kabayi bumvue bimpe mikenji ya mu Bible, nunku mibelu milenga idi mua kubambuluisha bua ‘kululamijila makasa abu njila.’​—Eb. 12:13.

39 Bikala muenji wa mpekatu udi kayi mubatijibue kayi unyingalala panyima pa bakulu babidi bamane kuyukila nende ne badienzeje bua kumuambuluisha, nebikale bimpe bua kumanyisha tshisumbu. Nebenze dimanyisha dîpi ne: “[Dîna dia muntu] kêna kabidi mumanyishi wa lumu luimpe udi kayi muanji kubatijibua to.” Tshisumbu netshiangate muenji wa mpekatu eu anu bu muntu wa pa buloba ebu. Nansha mudibu kabayi bamuipate, mbimpe bena Kristo badimuke bua kubenga kulamakanangana nende. (1 Kol. 15:33) Kakufila kabidi luapolo lua mudimu wa buambi to.

40 Mu kupita kua matuku, muntu eu udi mua kujinga kushemeja kabidi malanda ende ne tshisumbu bua kulua kabidi mumanyishi. Dîba adi bakulu babidi nebamonangane nende bua kujadika bikalaye mushintuluke. Yeye mukumbane, nebenze dimanyisha dîpi ne: “[Dîna dia muntu] mmulue kabidi mumanyishi wa lumu luimpe udi kayi muanji kubatijibua.”

YEHOWA UDI UBENESHA NTENDELELU MUKEZUKE WA DITALALA

41 Bantu bonso badi mu tshisumbu tshia Nzambi lelu badi ne disanka bua nsombelu mulenga wa mu nyuma udi Yehowa mupeshe batendeledi bende. Tudi muaba muimpe wa mu nyuma udi mâyi a bulelela a bungi adi atupeshilula bukole. Yehowa udi utukuba kabidi mu malu onso adiye mulongolole adi enzeka ku bulombodi bua Kristo. (Mis. 23; Yesh. 32:1, 2) Bu mutudi mu Mparadizu wa mu nyuma, tudi tudiumvua mu bukubi mu matuku a bimvundu a ku nshikidilu aa.

Tudi tutungunuka ne kukenkesha butoke bua bulelela bua Bukalenge patudi tulama ditalala ne bukezuke bua tshisumbu

42 Tudi tutungunuka ne kukenkesha butoke bua bulelela bua Bukalenge patudi tulama ditalala ne bukezuke bua tshisumbu. (Mat. 5:16; Yak. 3:18) Bu mudi Nzambi utubenesha, netuikale ne disanka dia kumona kabidi bantu ba bungi bafika ku dimanya Yehowa ne badisanga netu bua kuenza disua diende.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu