TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w08 1/7 dib. 20-22
  • Mua kujikija bilumbu

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Mua kujikija bilumbu
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2008
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Malu anayi bua kujikija bilumbu
  • Enzayi mudimu pamue, kanutapuluki
  • Ikalayi nunemekangana mu dibaka dienu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2011
  • Mua kujikija bilumbu
    Dîku diebe didi mua kupeta disanka
  • Eyemena Nzambi bua wikale ne disanka mu dibaka diebe
    Dîku diebe didi mua kupeta disanka
  • Tshia kuenza bua kujikija bilumbu bitu bijuka mu mabaka
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2011
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2008
w08 1/7 dib. 20-22

Mibelu yambuluisha bena mu dîku

Mua kujikija bilumbu

Mulume udi ukonka ne: “Bana ba bakaji badi penyi?”

Mukaji ne: “Mbakasumba bilamba mu tshisalu.”

Mulume: [Kubandishaye dîyi bua tshiji wamba ne] “Wamba tshinyi: ‘Mbakasumba bilamba’! Kabavua basumbe bilamba anu ngondo mushale eu anyi?”

Mukaji ne: [Mumvue bibi ne ukeba mua kudibingisha] “Kadi si kuvua mvuandu lelu. Tuamba eku tuela eku, bavua banji kundomba, ne meme kubanyishila bua kuyabu.”

Mulume ne: [Kayi kabidi mua kudikanda, kuambaye ne dîyi dikole] “Si udi mumanye ne: Ntshitu musue bua bana betu aba bikala baditudila makuta kabayi banji kunkonka’s! Mmushindu kayi uuvua mua kuangata dipangadika dia lukasa lukasa mushindu eu kuyi wanji kungebeja?”

UDI mumona ne: mulume ne mukaji eu badi ne lutatu kayi ludibu bajinga kujikija? Bidi bimueneka ne: mulume udi ne lutatu lua kudikanda padiye ne tshiji. Pa kumusha bualu ebu, bidi mua kuikala kabidi ne: mulume eu ne mukajende mbapangilangane pa malu adibu mua kulekela bana babu badienzela nkayabu. Ne kudi mua kuikala kabidi lutatu lua muyiki mulenga.

Kakuena dibaka didi dienza ne bantu bapuangane to. Bena mu mabaka bonso nebapete ntatu ya mushindu kampanda. Eyowa, nansha bualu buobu buikala bunene anyi bukese, tshidi mulume ne mukajende ne bua kumanya ntshia ne: badi ne bua kulonga bua kujikija bilumbu biabu. Bua tshinyi?

Mu bule bua tshikondo, bilumbu bidi bishala kabiyi bijikija bidi mua kulua kuimanyika diyikidilangana. Mukalenge Solomo wakamba ne: ‘Matandu adi bu biamu bidibu bakanga nabi bibi bia mbalasa.’ (Nsumuinu 18:19) Mmunyi muudi mua kutuadija kuyikila bimpe panudi ne bilumbu?

Bikala muyiki muenza bu mashi adi afila muoyo mu dibaka, nanku dinanga ne kanemu bidi pabi bu muoyo ne bisulusulu mu malanda a bena mu dibaka. (Efeso 5:33) Padi mulume ne mukaji bakeba kujikija bilumbu mu dibaka, dinanga nedibasake bua kupua muoyo bilema bia kale ne bipete bivuabi bikebesha, kadi kutangila ku mushindu wa kujikija bilumbu bidi panshi abi. (1 Kolinto 13:4, 5; 1 Petelo 4:8) Mulume ne mukaji badi banemekangana nebambilangane malu ne muoyo mujime ne nebadienzeje bua kumvuilangana mu bidibu bamba.

Malu anayi bua kujikija bilumbu

Tangila malu anayi adi alonda aa ne umone mushindu udi mikenji ya mu Bible mua kukuambuluisha bua kujikija bilumbu ne dinanga ne kanemu.

1. Kebayi dîba dia kuyikila tshilumbu atshi.

Bible udi wamba ne: ‘Bualu bua tshintu tshionso tshidi ne tshikondo tshiatshi. Tshikondo tshia kupuwa ne tshikondo tshia kuakula.’ (Muambi 3:1, 7) Anu bu mudibi bileja mu dikokangana didi ku ntuadijilu edi, kutu bilumbu bikuabu bitu bibandishangane tshilunji bikole. Biobi mua kuenzeka, keba mua kudikanda ne kuimanyika dikokangana adi, bua ‘kupuwa’ kumpala kua mukajebe anyi bayebe kukuata tshiji tshikole. Wewe mulonde mubelu wa mu Bible udi ulonda eu, neulame malanda mimpe ku malu adi mua kunyanga nsombelu wenu: “Matandu adi abanga bu mudi nkila wa mayi ubumbuka, padi matandu kaayi manji kukola, umbuka.”​—Nsumuinu 17:14, MMM.

Biobi bine, si kudi ‘tshikondo tshia kuakula.’ Bilumbu bidi mua kukola ne lukasa biobi bilengulula anu bu nutu bisosa bibi mu budimi. Nanku, ki mbimpe kulengulula bualu wela meji ne: nebudijikile nkayabu. Wewe ukebe kuimanyika dikokangana kampanda, leja kanemu bua muena dibaka nebe pa kukebaku dîba dikumbane panyima pa matuku makese bua kulua kuyikila bualu ebu bimpe. Wewe muenze nanku, nebinuambuluishe nenu buonso babidi bua kutumikila mubelu wa mu Bible wa ne: ‘dîba kadibueledi tshiji tshienu.’ (Efeso 4:26) Tshikole, kupu muoyo bua kukumbaja tshiudi mulaye.

TSHIUDI MUA KUENZA: Nukebe dîba dijalame dia nuenu kuikala nuyikila bua ntatu inudi nayi mu dîku dienu lumingu luonso. Wewe mumone ne: kutu mêba autu ufika munda lukasa (tshilejilu pautshidi ufuminaku ku mudimu anyi paudi ne nzala) ki mbimpe kuyikila bua ntatu yenu tshikondo atshi to. Kadi, nusungule dîba dinudi nuenu buonso batukija.

2. Leja muudi wela meji ne muoyo mujima, kadi ne kanemu.

Bible udi wamba ne: ‘muntu ne muntu nuambilangane ne muena mutumba nende mêyi malelela.’ (Efeso 4:25) Biwikale musela anyi musedibue, mutumba webe wa kumpala mmukajebe anyi bayebe. Nunku, akula ne muena kuebe malu majalame ne mudilekelela. Margaretaa (ukadi ne bidimu 26 ku dibaka) udi wamba ne: “Patshivuabu banselelaku, mvua mutekemena ne: bayanyi uvua mua kumanya mumvua mua kuikala ngumvua pavua tshilumbu mua kujuka. Meme kulua kumona ne: mvua mutekemena mayi mabole. Mpindieu, ndi ndienzeja bua kumuleja patoke tshidi lungenyi luanyi ne tshindi ngumvua.”

Vuluka ne: panudi nuyikile bua kujikija tshilumbu kampanda, tshipatshila tshiebe ki ntshia kutshimuna mvita peshi tshia kutshimuna muluishi to; kadi ntshia kuleja muena dibaka nebe lungenyi luebe. Bua kuenza nanku, anji leja tshiudi wela meji ne: ke tshilumbu, pashishe uleja dîba dinutu anu nukokangana pa tshilumbu atshi, ne kabidi amba mushindu uutu umvua. Tshilejilu, pikala dibenga kulama mankenda mu nzubu dia muena dibaka nebe dikutonde, udi mua kuamba ne kanemu ne: ‘Pautu ufuma ku mudimu ne uvula bilamba ubishiya panshi [kuleja dîba ne tshidi bualu], ntu ngumvua anu bu se: kutu wangata didifila dianyi bua kulama nzubu ne mankenda ne mushinga to [umvuija tshiudi umvua].’ Pashishe fila lungenyi lua tshia kuenza tshiudi mumona ne: netshijikija bualu abu.

TSHIUDI MUA KUENZA: Bua wewe kuikala ne ngenyi milondangane bimpe mu mutu, kumpala kua wewe kuyikila ne muena dibaka nebe funda bualu buudi wela meji ne: ke lutatu lunudi nalu ne mushindu muimpe uudi wela bua kulujikija.

3. Teleja ne leja kanemu bua mmuenenu wa muena dibaka nebe.

Muyidi Yakobo wakafundila bena Kristo bua kuikala ne “lukasa ku diteleja, ne lujoko ku diakula ne ku difika munda.” (Yakobo 1:19, MMM) Kakutu bualu butu bupangisha disanka bikole mu dibaka bu dîba didi umue wela meji ne: utudi nende kena ungumvua bua bualu kampanda to. Nanku, enza muebe muonso bua muena dibaka nebe kakueledi meji mushindu eu to!​—Matayo 7:12.

Wolfgang (mmusela kukadi bidimu 35) udi wamba ne: “Ntu mfika munda nangananga pandi mmuona ne: mukajanyi kena ungumvua patudi tuyikila nende bualu kampanda.” Dianna (udi ne bidimu 20 ku dibaka) udi wamba ne: “Ntu nyingalela bayanyi bualu katu unteleja patutu tuyikila nende.” Mmunshindu kayi uudi mua kutshimuna lutatu elu?

Kudianjidi kuela meji pa tshidi munda mua muena dibaka nebe to. Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: ‘Kudisua kudi kupatula anu matandu, kadi badi bitabuja mêyi a lungenyi badi ne meji.’ (Nsumuinu 13:10) Leja muudi unemeka muena dibaka nebe pa kubenga kumukosa ku dîyi padiye uleja muende mudiye namu. Pashishe, bua kuleja ne: udi mumvua tshidi mukuebe muambe, umuambuluile mêyi adiye ufuma ku diamba audi mumvue, tshikola uamba kuyi welamu mêyi mabi anyi a nsenda to. Witaba bua yeye kuakaja miaba iwudi mumvue bibi tshidiye muamba. Kuedi meji ne: anu wewe nkayebe ke udi mua kuleja muudi namu to. Nuikala nuakula nushilangana ku dîyi too ne panudi nufika ku diumvuangana mu lungenyi pa tshilumbu atshi.

Bidi bikengela kuikala ne budipuekeshi ne lutulu bua kuteleja mukuebe bimpe ne ntema, ne kuitaba bidiye wamba pende. Kadi wewe mudianjila kuambika muena dibaka nebe lumu, neikale pende pabuipi bua kukupesha lumu.​—Matayo 7:2; Lomo 12:10.

TSHIUDI MUA KUENZA: Paudi wambulula mêyi a muena dibaka nebe, kuambi miaku anu imue imue to. Mu mushindu wa kanemu, teta bua kumvuija tshiudi mumvue mu tshidi muena dibaka nebe muambe ne tshidiye umvua munda muende.​—1 Petelo 3:8.

4. Numvuangana tshia kuenza.

Bible udi ubela ne: ‘Bantu babidi badi bapita umue, bua bobo badi bapeta difutu dimpe ku mudimu wabo. Bualu bua biadishindabu, umue neabishe mukuende.’ (Muambi 4:9, 10) Bua bena dibaka kujikija malu adibu nawu, mbimpe benze mudimu eu pamue ne bambuluishangane.

Tshidibi, Yehowa ke udi muteka mulume bu shefu wa dîku diende. (1 Kolinto 11:3; Efeso 5:23) Kadi kuikala shefu kakuena kumvuija kuikala muena malu makole to. Mulume udi ne meji kakuangata dipangadika kayi wanji utangila mmuenenu wa mukajende to. David (mmusela kukadi bidimu 20) udi wamba ne: “Ntu ndienzeja bua kumvuangana tshia kuenza ne mukajanyi ne tuangata dipangadika dia bualu butudi tuetu buonso ne bua kuenza.” Tanya (udi mpindieu ne bidimu 7 ku dibaka) udi wamba ne: “Kabiena ne mushinga bua kumanya udi ne tshilema ne udi kayi natshi to. Misangu mikuabu ngenyi itu ishilangana bua kujikija tshilumbu kampanda. Kadi, ndi mumone ne: mushindu muimpe wa kujikija bilumbu, ngua kuikala ne nkatshinkatshi ne kulekelelangane amue malu.”

TSHIUDI MUA KUENZA: Keba bua nuikale ne lungenyi lumue, yonso wa kunudi afunde malu adiye wela meji ne: ke tshimpe tshia kuenza bua kujikija lutatu lunudi nalu. Paudi ujikija kufunda, balulule malu au ne pashishe nusungula bua kuenza bualu bua diatshimue mu binudi bafunde bonso. Pashishe, nusungule tshikondo kampanda tshia pabuipi tshinuikale bua kusomba kabidi bua kutangila bikala dipangadika dienu dikumbana ne dipatule bipeta bimpe.

Enzayi mudimu pamue, kanutapuluki

Yezu uvua mufuanyikija dibaka ne tshintu tshibumbakaja pamue anyi ne tshikokedi. (Matayo 19:6) Mu tshikondo atshi, bavua bangata mutshi babumbakaja nawu nyama ibidi kaba kamue bua yoyi kuenza mudimu. Nyama umuepele yeye ukandamana kayakuenza mudimu bimpe, mutshi wa tshikokedi udi mua kuyitapa pa nshingu. Yoyi yenza mudimu pamue, idi mua kukoka bujitu bimpe anyi kubundulula budimi bimpe.

Bia momumue, mulume ne mukaji buobu bapangile bua kuenza mudimu pamue, badi badikengesha ne mutshi wa tshikokedi wa dibaka udi pa nshingu yabu. Pabi, buobu balonge bua kuenze mudimu pamue, nebajikije lutatu luonso ludibu nalu ne nebakumbaje malu mimpe. Tatu mukuabu wa disanka mu dibaka diende Kalala udi uleja mu tshikoso tshia kuenza mu tshilumbu etshi wamba ne: “Mu bidimu 25 bishala ebi, meme ne mukajanyi tudi bajikija bilumbu bituvua nabi bualu tuvua tuambilangana malu patoke, muntu uditeka pa muaba wa mukuabu, tusambila Yehowa bua atuambuluisha, ne tutumikila mibelu ya mu Bible.” Nudiku penu mua kuenza nanku anyi?

DIKONKA NE: . . .

  • Mbualu kayi buntu mutambe kusua bua kuyikila ne mukajanyi anyi bayanyi?

  • Mmunyi mmundi mua kujadika ne: ndi ngumvua tshidi mukajanyi anyi bayanyi umvua munda muende mu tshilumbu etshi?

  • Meme njinga anu ne: malu enzeka anu mundi musue, ntatu kayi indi mua kupeta?

a Amue mêna mmashintulula.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu