‘Bunudi nabu mbua kuikala bantu ba mushindu kayi’!
‘Bualu bua bintu ebi bionso bidi bijimina nunku, bunudi nabu mbua kuikala bantu ba mushindu kayi mu bienzedi bia tshijila ne bia Nzambi’!—2 PET. 3:11.
1. Nku tshinyi kuvua mukanda muibidi wa Petelo dikankamija divua difike pa dîba diadi kudi bena Kristo ba tshikondo tshiabu atshi?
PAVUA mupostolo Petelo mufunde mukanda wende muibidi au, bakavua babange kukengesha tshisumbu tshia bena Kristo, kadi abi kabivua bitekeshe anyi bikepeshe didiunda diatshi to. Ke Diabolo kuangata mayele makuabu akavuaye mukuatakuate nawu bantu kale. Anu mudi Petelo mubileje, Satana wakajinga bua kunyanga bantu ba Nzambi ne balongeshi ba dishima bavua ‘ne mêsu muwule tente ne masandi ne mitshima yabu mibidile mu lukuka.’ (2 Pet. 2:1-3, 14; Yuda 4) Ke bualu kayi mukanda wa Petelo muibidi udi dikankamika dia muoyo mujima kudi bena Kristo bua kushalabu ne lulamatu.
2. Kafundila ka 2 Petelo nshapita 3 nka tshinyi? Kadi nkonko kayi itudi ne bua kudiela?
2 Petelo wakafunda ne: ‘Ndi ngela meji ne: Bidi bimpe, pantshidi mu nzubu eu wa mubidi bua meme kutabuluja mitshima yenu ku dinuvuluija dianyi; mumanye bianyi ne: diumusha dia nzubu wanyi eu wa mubidi dilualua lubilu. Ee, nennanukile bua nuenu numanye mua kuvuluka malu aa misangu yonso pangikala mumane kufua.’ (2 Pet. 1:13-15) Bushuwa, Petelo uvua mumanye ne: ukavua pa kufua, kadi uvua ujinga bua bana babu bashale bavuluka mibelu yende ivuaye mufile pa dîba diayi. Mibelu ayi nyoyi idi milue imue ya ku mikanda ya mu Bible itudi mua kubala bonso lelu. Nshapita 3 wa mukanda muibidi wa Petelo udi ututangila nangananga tuetu bikole, bualu udi wakula bua ‘ku nshikidilu kua matuku’ a bulongolodi bua malu budiku lelu ne bua dibutuka dia diulu ne buloba bia mu tshifuanyikijilu. (2 Pet. 3:3, 7, 10) Mmubelu kayi udi Petelo utupesha? Mmushindu kayi udi ditumikila dia mubelu eu dituambuluisha bua kukumbanyina dianyisha dia Yehowa?
3, 4. (a) Mbualu kayi buvua Petelo muambe ukema? Ndidiumuija kayi divuaye mufile? (b) Mmalu kayi asatu atualonga?
3 Petelo mumane kuakula bua dibutuka dia bulongolodi bua Satana, wakamba ne: ‘Bunudi nabu mbua kuikala bantu ba mushindu kayi mu bienzedi bia tshijila ne bia Nzambi’! (2 Pet. 3:11, 12) Petelo kavua wela lukonko muaba eu to, kadi uvua utua tshikemu bua kushindika bualu buvua bantu ne bua kuenza. Petelo uvua mumanye ne: anu bantu badi benza disua dia Yehowa ne badi ne bikadilu bia bantu ba Nzambi ke bapandishabu ku “dituku dia disombuela” didi dilua. (Yesh. 61:2) Ke pakambaye kabidi ne: ‘Nunku, nuenu bananga, bualu bua nudi nudianjila kumanya malu aa, dimukayi bua [kanupambuki] ku mashimi a bantu babi [anyi balongeshi ba dishima], kanulamuki ku dijadikibua dienu dine.’—2 Pet. 3:17.
4 Muvua Petelo munkatshi mua bantu bavua ‘badianjile kumanya malu aa,’ uvua mumanye ne: mu matuku a ku nshikidilu bena Kristo bavua ne bua kuikala nangananga badimuke bua kulama lulamatu luabu. Mupostolo Yone wakalua kumvuija tshivuabu ne bua kuenzela nanku. Wakadianjila kumona muvuabu mua kuipata Satana mu diulu, ne ‘tshiji tshikole’ tshivuaye mua kuluisha natshi badi ‘batumikila mikenji ya Nzambi, ne bikale ne bumanyishi bua Yezu.’ (Buak. 12:9, 12, 17) Bena Kristo bela manyi pamue ne balunda babu ba ‘mikoko mikuabu’ ya lulamatu nebatshimune. (Yone 10:16) Kadi netuambe tshinyi bua yonso wa kutudi pa nkayende? Netushale anu ne lulamatu luetu anyi? Bua kuenza nanku anu tuetu badienzeje bua (1) kuikala ne ngikadilu mimpe ya buena Kristo, (2) kushala katuyi ne katoba katuyi ne kadiwu mu nyuma ne mu bikadilu bietu, ne (3) kumuena ntatu mu buimpe. Nanku tukonkononayi malu asatu aa.
Nuikale ne ngikadilu mimpe ya buena Kristo
5, 6. Nngikadilu kayi itudi ne bua kudienzeja bua kupeta? Bua tshinyi bidi bitulomba bua kudienzeja ne “disuminyina”?
5 Petelo wakafunda anu ku ntuadijilu kua mukanda wende muibidi ne: ‘Panuavudija disuminyina dionso, ku ditabuja dienu nutentakaje buimpe; ne ku buimpe buenu nutentakaje lungenyi; ne ku lungenyi luenu nutentakaje didikanda; ne ku didikanda dienu nutentakaje didikankamika; ne ku didikankamika dienu nutentakaje buimpe bua Nzambi; ne ku buimpe bua Nzambi buenu nutentakaje dinangangana dia bana benu; ne ku dinangangana dienu dia bana benu nutentakaje luse. Bikala malu aa ngenu ne biavulanganawu, adi anuvuija kanuyi batuke ne kanuyi nupanga mamuma too ne ku dinanga dijalame dia Mukalenge wetu Yezu Kristo.’—2 Pet. 1:5-8.
6 Bulelela, bidi bilomba kuikala ne “disuminyina” bua kudifila mu midimu idi ituambuluisha bua kuikala ne ngikadilu mimpe ya buena Kristo. Tshilejilu, bitu bikengela kudienzeja bua kubuela mu bisangilu bietu bionso, kubala Bible dituku dionso, ne kunemeka programe wa kudilongela pa nkayetu. Kabidi bidi mua kutulomba bua kudienzeja bikole ne kuikala ne programe muimpe bua kuikala kuenza Ntendelelu wa mu Dîku muimpe pa tshibidilu udi usankisha. Kadi patudi tuibidilangana ne programe eu, bibidilu bimpe ebi bidi bitupepelela, nangananga patudi tumona bipeta biabi bimpe.
7, 8. (a) Bamue bantu mbambe tshinyi bua Ntendelelu wa mu Dîku? (b) Mmushindu kayi udi Ntendelelu wa mu Dîku dienu unuambuluisha?
7 Muanetu wa bakaji mukuabu mmufunde bua Ntendelelu wa mu Dîku ne: “Udi utuambuluisha bua kumanya malu mapite bungi.” Mukuabu pende udi wamba ne: “Bua kuamba bulelela, tshivua musue pavuabu bimanyike dilonga dia mukanda to. Ntshisangilu tshimvua munange be! Kadi lelu utukadi tudienzela Ntendelelu wa mu Dîku, ndi mufike ku diumvua ne: Yehowa mmumanye tshitudi tukengela ne dîba ditudi tutshikengela.” Tatu wa dîku mukuabu udi wamba ne: “Ntendelelu wa mu Dîku mmutuambuluishe bikole menemene. Kuikala ne tshisangilu tshilongolola anu bua majinga etu tuetu badi mu dibaka mbualu buimpe butambe! Tuetu bonso babidi tudi tumone ne: tudi tuenda tudilengeja patudi tupeta ngikadilu ya dimuma dia nyuma muimpe, kabidi mudimu wetu wa buambi udi wenda utusankisha kabidi bikole.” Tatu wa dîku dikuabu udi wamba ne: “Bana banyi batu banyisha bikole padibu badikebuluila malu mu mikanda ne bamanya malu a bungi. Ndongoluelu eu udi utushindikila ne: Yehowa mmumanye ntatu yetu ne udi wandamuna masambila etu.” Ke muudi pebe umona malu mimpe adi Yehowa mutulongoluele aa anyi?
8 Kanulekedi tumalu tua tshianana tunupangisha bua kuenza Ntendelelu wa mu Dîku to. Mulume mukuabu ne mukajende bakamba ne: “Dilolo dionso dia matuku a mbingu inayi mishale eyi, kuvua bualu buvua buamba kutupangisha bua kuenza dilonga dietu mu dîku, kadi katuakabulekela butupangisha to.” Bushuwa, misangu mikuabu nudi pamuapa mua kushintulula programe wenu. Tshidibi, nuikale badisuike bua kanupangi kuenza Ntendelelu wa mu Dîku dienu nansha bua lumingu lumue to.
9. Mmushindu kayi uvua Yehowa mukuatshishe Yelemiya? Tshilejilu tshiende tshidi tshitulongesha tshinyi?
9 Muprofete Yelemiya mmutushile tshilejilu tshimpe. Uvua dijinga ne dikuatshisha dia mu Dîyi dia Nzambi divuaye mupete kudi Yehowa ne wakadianyisha bikole. Dikuatshisha adi diakamuambuluisha bua kuyisha ne tshisumi bantu bavua babenga kumuteleja. Wakamba ne: ‘Dîyi dia Yehowa didi mu mutshima wanyi bu kapia kadi kosha munda mua mifuba yanyi.’ (Yel. 20:8, 9) Diakamuambuluisha kabidi bua kutantamena ntatu mikole ivuaye mupete yakashikila tshikondo tshia dibutuka dia Yelushalema. Lelu tudi ne Dîyi dia Nzambi dionso dijima. Patudi tudilonga ne tshisumi ne tuvuija meji a Nzambi meji etu, anu bu Yelemiya, netutungunuke ne kuyisha ne disanka, kushala ne lulamatu nansha mu ntatu, bakezuke mu nyuma ne mu bikadilu.—Yak. 5:10.
Nushale ‘kanuyi ne katoba, kanuyi ne kadiwu’
10, 11. Bua tshinyi tudi ne bua kudienzeja bua kushala ‘katuyi ne katoba, katuyi ne kadiwu’? Bidi bikengela kuenza tshinyi bua kushala nanku?
10 Tuetu bena Kristo tudi bamanye ne: tudi mu matuku a ku nshikidilu. Nunku, kabiena bitukemesha bua mudi bantu bela meji a kuenza anu bintu bidi Yehowa mukine bu mudi: lukuka lua biuma, tshiendenda tshia masandi ne tshikisu. Tudi mua kuamba mu tshikoso bua mayele adi Satana wenza nawu mudimu mpindieu nga ne: ‘Bikala bantu ba Nzambi kabayi ne buôwa, badi pamuapa mua kubanyanga.’ (Buak. 2:13, 14) Bua bualu ebu tudi ne bua kutumikila didimuija divua Petelo mufile ne dinanga edi: ‘Nanukilayi bua banusangane mu ditalala kanuyi ne katoba, kanuyi ne kadiwu kudiye.’—2 Pet. 3:14.
11 Dîyi dia ‘kunanukila’ edi ndifuanangane ne dikavua Petelo muambe ku ntuadijilu dia kuvudija “disuminyina.” Mbiumvuike bimpe ne: Yehowa uvua muenzeje Petelo bua kufunda mêyi aa mmumanye ne: tudi ne bua kudienzeja bikole bua kushala ‘katuyi ne katoba, katuyi ne kadiwu,’ anyi katuyi banyanguke ne bukoya bua bena mu bulongolodi bua Satana. Kudienzeja kuetu eku kudi kumvuija kukuba muoyo ku majinga mabi. (Bala Nsumuinu 4:23; Yakobo 1:14, 15.) Kudi kumvuija kabidi kukandamena bantu badi bakatshila bua nsombelu wetu wa buena Kristo ne ‘batupenda.’—1 Pet. 4:4.
12. Luka 11:13 udi utujadikila tshinyi?
12 Mutudi bena mapanga, bitu bitulomba kudienzeja bikole bua kuenza tshidi tshiakane. (Lomo 7:21-25) Tudi mua kufika ku dienza nanku anu tuetu beyemene Yehowa udi ufila nyuma wende ne dinanga dionso kudi batu bamulombaye ne muoyo mujima. (Luka 11:13) Nyuma eu pende udi utupetesha ngikadilu idi Nzambi muanyishe idi ituambuluisha bua kukandamena mateta adi atukuata mu nsombelu ne ntatu idi pamuapa mua kuvulangana padi dituku dia Yehowa dienda disemena pabuipi.
Ntatu ikukoleshe
13. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kunanukila padi ntatu itukuata?
13 Mututshidi mu bulongolodi bua malu ebu bukadi bukulakaje, ntatu ya mushindu kampanda anyi kansanga kayakupangika to. Kadi pamutu pa kuteketa mu maboko, mbimpe tuyimone bu mpunga wa tuetu kuleja mutudi banange Nzambi ne kukolesha ditabuja dietu kudiye ne mu Dîyi diende. Muyidi Yakobo wakafunda ne: ‘Bana betu, nububale bu disanka dionso panuapona mu mateta a mishindu ya bungi; bualu bua nudi bamanye ne: diteta dia ditabuja dienu didi dienzeja ditantamana.’ (Yak. 1:2-4) Tuvuluke kabidi ne: ‘Mukalenge udi mumanye mua kupandisha bantu bende bimpe mu mateyi abu.’—2 Pet. 2:9.
14. Tshilejilu tshia Yosefe tshidi tshitukankamija ku tshinyi?
14 Tuangate tshilejilu tshia Yosefe muana wa Yakoba uvuabu bapane mu bupika kudi bana babu. (Gen. 37:23-28; 42:21) Yosefe wakalekela ditabuja diende anu bua bualu bubi buvuabu bamuenzele abu anyi? Wakafikila Nzambi munda bua muvuaye mulekele bualu abu bumufikila anyi? Dîyi dia Nzambi didi diamba patoke ne: kabivua nanku to. Kabidi ntatu ya Yosefe kayivua mishikile anu ne dipanyibua diende to. Panyima pa matuku, bakalua kumudingidila kabidi muvuaye ukeba kukuata mukaji wa bende ku bukole ne kumuelabu mu buloko. Nansha musangu au kabidi kakalekela lulamatu luende kudi Nzambi nansha. (Gen. 39:9-21) Kadi wakalekela ntatu ayi imukolesha ne kuluaye kufutshibua bua bualu ebu.
15. Tshilejilu tshia Naomi tshidi mua kutulongesha tshinyi?
15 Bushuwa, ntatu idi mua kututekesha anyi kutubungamija. Pamuapa Yosefe uvua umvua pende nanku misangu mikuabu. Bantu ba Nzambi bakuabu bakumvua pabu nanku. Tuangate tshilejilu tshia Naomi uvua mufuishe bayende ne bana bende ba balume babidi. Wakamba ne: ‘Kanumbikidi ne: Naomi kabidi, numbikile ne: Mala [umvuija ne: “Bululu”]; bualu bua Nzambi wa Bukole Buonso wakatamba kunkengesha.’ (Luta 1:20, 21, kuinshi kua dibeji) Naomi wakakula anu mudi muntu yonso mua kuakula, kavua muenze bibi to. Kadi anu bu Yosefe, kakalenduka kulekela Nzambi anyi lulamatu luende to. Yehowa wakalua pende kufuta mukaji wa mushinga mukole eu. (Luta 4:13-17, 22) Bualu bukuabu kabidi, mu Mparadizu wenza Nzambi pa buloba, neumbushe ntatu yonso idi Satana ne bulongolodi buende bukebeshe. ‘Malu a diambedi kaena avulukibua, ne malu aa kaena abuela mu mitshima kabidi.’—Yesh. 65:17.
16. Mmushindu kayi utudi ne bua kuikala tumona disambila? Mbua tshinyi?
16 Nansha ntatu ya mushindu kayi mitukuate, dinanga dia Nzambi didi ditukolesha. (Bala Lomo 8:35-39.) Nansha muikala Satana kayi mua kulekela bua kututekesha, neapangile bua kuenza nanku bituashala ‘ne meji majalame, ne bikale bapole mu mitendelelu.’ (1 Pet. 4:7) Yezu wakamba ne: ‘Tabalayi misangu yonso, nutendelele Nzambi mua kuikala ne bukole bua kupanduka mu malu aa onso alua, ne bua kuimana ku mêsu kua Muana wa muntu.’ (Luka 21:36) Muaku udi Yezu mutele muaba eu wa ‘kutendelela’ udi umvuija kusengelela Nzambi mu disambila ne muoyo mujima. Pavua Yezu ubela bua kusengelela Nzambi nunku, uvua uleja ne: adi ki ndîba dia kulua ku mêsu kuende ne kua Tatuende mu mpukampuka katuyi badilongolole nansha. Anu badi bimane mu mushindu udi Nzambi muanyishe ke bikala ne ditekemena dia kupanda ku dituku dia Yehowa.
Ikala ne tshisumi mu mudimu wa Yehowa
17. Biwikala upeta ntatu mu teritware uudi uyisha, ntshinyi tshidi tshilejilu tshia baprofete ba kale mua kukulongesha?
17 Kuenza midimu ya buena Kristo kudi kutukolesha. Abi bidi bituvuluija mêyi a Petelo aa: ‘Bunudi nabu mbua kuikala bantu ba mushindu kayi mu bienzedi bia tshijila ne bia Nzambi’! (2 Pet. 3:11) Mudimu wa kuyisha lumu luimpe ke udi mutambe bunene mu bienzedi abi. (Mat. 24:14) Bulelela, mudimu wa diyisha udi mua kutata miaba mikuabu, pamuapa bua mudi bantu kabayi basue kututeleja anyi mudibu batuluisha anyi anu bua mudibu baditatshisha bua nsombelu wa buatshia buila. Bantu ba Yehowa ba kale bakatuilangana pabu ne bantu ba mushindu eu. Kadi kabakalekela to, ‘bakananukila’ anyi misangu ne misangu bavua anu babapinganyina ne mukenji wa Nzambi. (Bala 2 Kulondolola 36:15, 16; Yel. 7:24-26) Ntshinyi tshivua tshibambuluishe bua kunanukila? Bavua bamona mudimu wabu mushindu uvua Yehowa uwumona, kadi ki mmushindu uvua bena panu baumona to. Kabidi, bavua bamona kubikidibua ku dîna dia Nzambi bu bualu bua lumu lunene.—Yel. 15:16.
18. Mudimu wa kuyisha Bukalenge newikale ne dikuatshisha kayi mu bualu bua ditumbisha dîna dia Nzambi?
18 Tudi petu ne diakalenga dia kumanyisha dîna dia Yehowa ne disua diende. Elabi meji bua mudimu wa kuyisha utudi tuenza, baluishi ba Nzambi kabakudibingisha patuilanganabu nende mu dituku diende dinene ne: katuvua bamanye nansha. Kadi anu bu Palô wa pa kale, nebamanye ne: Yehowa ngudi ubabutula. (Ekes. 8:1, 20; 14:25) Pinapu Yehowa neanemeshe batendeledi bende pa kufila bijadiki bikumbane bidi bileja mudibu bantu bende.—Bala Yehezekele 2:5; 33:33.
19. Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi basue kubabidila lutulu lua Yehowa?
19 Mu mukanda muibidi uvua Petelo mufundile bena Kristo nende, wakamba pamue ne ku ndekelu kuawu ne: ‘Numanye ne: Lutulu lua Mukalenge wetu ndupandu’ luetu. (2 Pet. 3:15) Nunku, tutungunukayi ne kubabidila lutulu lua Yehowa. Mmushindu kayi? Mpa kuikala ne ngikadilu idi imusankisha, pa kushala ‘katuyi ne katoba, katuyi ne kadiwu,’ pa kumuena ntatu mu buimpe ne pa kutungunuka ne kuenza mudimu wa Bukalenge ne tshisumi. Patudi tuenza nanku, tudi tudibueja mu mulongo wa bapeta mabenesha bungi bu ntundu ne ngenene mu ‘diulu dipiadipia ne buloba bupiabupia.’—2 Pet. 3:13.
Utshidi muvuluke anyi?
• Mmushindu kayi utudi mua kupeta ngikadilu ya buena Kristo?
• Mmunyi mutudi mua kushala ‘katuyi ne katoba, katuyi ne kadiwu’?
• Tshilejilu tshia Yosefe ne Naomi tshidi mua kutulongesha tshinyi?
• Bua tshinyi kuyisha lumu luimpe ndiakalenga dinene?
[Tshimfuanyi mu dibeji 9]
Tshianuambuluisha nuenu balume ne mêku enu bua kuikala ne ngikadilu ya buena Kristo ntshinyi?
[Bimfuanyi mu dibeji 10]
Mushindu uvua Yosefe mupite ne ntatu udi mua kutulongesha tshinyi?