TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w11 15/3 dib. 3-5
  • Kudishimi ne lungenyi lubi

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Kudishimi ne lungenyi lubi
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2011
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Tshiudi mua kulongela kudi bantu bavua badishime
  • Ikala ne lungenyi luimpe
  • Tuelanganayi meji a bienzedi bietu
  • Tshikondo tshia kuindila tshikavua Bible muambe
  • Epuka lungenyi lubi
  • ‘Meme ndi nenu’
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2006
  • Udi mua kueyemena Yehowa nansha mu bikondo bia ntatu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2023
  • Koleshayi maboko enu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2006
  • Bonso batumbishe Yehowa!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2011
w11 15/3 dib. 3-5

Kudishimi ne lungenyi lubi

PANYIMA pa Eva mumane kudia tshimuma tshivuabu babakandike, Nzambi wakamukonka ne: “Udi muenze nanku bua tshinyi?” Mukaji kuandamuna ne: “Nyoka mmundinge, ke pandi mudie.” (Gen. 3:13, MMM) Bakalua kubikila Satana, nyoka wa budimu uvua musake Eva bua kutombokela Nzambi ne: ‘Nyoka wa kale, mudingi wa ba pa buloba bonso.’​—Buak. 12:9.

Muyuki wa mu Genese eu udi uleja mudi Satana ne budimu ne mudiye wamba malu a dishima ne lungenyi lua kudingakaja muntu udi kayi mudimuke. Bushuwa, Eva wakitaba mashimi ende. Nansha nanku, katuedi meji ne: anu Satana ke udi mua kutudinga to. Bible udi kabidi utudimuija bua kuepuka njiwu ya ‘kudidinga’ tuetu nkayetu.​—Yak. 1:22.

Tudi mua kuela meji ne: mbikole bua kudidinga tuetu nkayetu. Kadi Yehowa yeye mmumanye bua tshinyi udi utudimuija. Nanku tudi ne bua kukonkonona mutudi mua kufika ku dididinga ne mudi lungenyi lubi mua kutupambuisha. Tshilejilu tshia mu Bible tshidi tshilonda etshi tshidi mua kutuambuluisha.

Tshiudi mua kulongela kudi bantu bavua badishime

Pabuipi ne tshidimu tshia 537, Kolesha Munene mukalenge wa bena Pelasa wakela mukenji bua bena Yuda bavua ku bupika mu Babulona kupinganabu mu Yelushalema bua kuibakulula ntempelo. (Eze. 1:1, 2) Tshidimu tshiakalonda, batendeledi ba Yehowa bakajadika bishimikidi bia ntempelo mupiamupia anu muvua Yehowa mulongolole. Bena Yuda aba bavua basanke ne batumbishe Yehowa bua muvuaye mubabeneshe bua kutuadijabu midimu ya ntempelo. (Eze. 3:8, 10, 11) Kadi matuku makese pashishe, bakatuadija kubaluisha bua mudimu uvuabu benza, bobu kuteketa mu mikolo. (Eze. 4:4) Bidimu bitue ku 15 panyima pa bobu bamane kupingana mu Yelushalema, bamfumu ba mu Pelasa bakakandika mudimu wa dibaka. Bua kukolesha mukenji eu, bamfumu aba bakalua mu Yelushalema ne ‘kukandika mudimu wa bena Yuda ku bukole.’​—Eze. 4:21-24.

Bena Yuda bakafika ku didishima ne lungenyi lubi bua bukole bua buluishi. Bakatuadija kudiambila ne: ‘Tshikondo kintshianji kulua bua kuibaka nzubu wa Yehowa kabidi.’ (Hag. 1:2) Bavua bela meji ne: Nzambi kavua musue bua bobu kuibakulula ntempelo tshikondo atshi to. Pamutu pa kukeba mushindu wa kuenza disua dia Nzambi, bena Yuda aba bakalekela mudimu wa tshijila uvuabu babapeshe ne kudituabu mu dilongolola nzubu yabu. Hagai muprofete wa Nzambi wakabakonka patoke ne: ‘Etshi ntshikondo tshia nuenu bine kushikama mu nzubu yenu idi ne mabaya malamika munda muayi, patshidi ntempelo wa Yehowa munyanguke anyi?’​—Hag. 1:4.

Ntshinyi tshiudi mua kulongela ku tshilejilu etshi? Tuetu bikale tumona bibi tshikondo tshidi Nzambi mulaye bua kukumbaja malu adiye mulongolole, tudi mua kufika ku dilengulula midimu ya mu nyuma ne kuditua mu malu etu. Tshilejilu, ela meji ne: udi muindile benyi. Dilua diabu edi didi mua kukusaka bua kuenza midimu ne mitalu bua basangane malu onso malongolola bimpe. Kadi, badi bakuambila pashishe ne: benyi bebe kabakulua pa dîba diuvua mutekemene to. Neulekele kulongolola biuvua wenza bua dilua diabu anyi?

Vuluka ne: Hagai ne Zekâya bakambuluisha bena Yuda bua kumvua ne: Yehowa uvua anu musue bua bibakulule ntempelo kabayi bajingakana. Hagai wakabambila ne: ‘Koleshayi mitshima yenu, nuenu bantu bonso ba mu buloba ebu, enzayi mudimu.’ (Hag. 2:4) Bavua ne bua kutungunuka anu ne kuenza mudimu bashindike ne: nyuma wa Nzambi uvua ne bua kubambuluisha. (Zek. 4:6, 7) Tshilejilu etshi tshidi mua kutuambuluisha bua kubenga kudifuikakajila ngenyi mibi bua dituku dia Yehowa.​—1 Kol. 10:11.

Ikala ne lungenyi luimpe

Mupostolo Petelo wakelangana meji bua tshikondo tshivua Yehowa mulongolole bua kujadika ‘diulu dipiadipia ne buloba bupiabupia.’ (2 Pet. 3:13) Uvua mumone ne: bamue basekianganyi bavua bela mpata bamba ne: Nzambi kakuela dîyi mu malu a bantu to. Bavua badishima ne: bualu nansha bumue kabuvua mua kuenzeka to, kabidi ne: ‘Malu onso adi ashala momumue bu muakadiwu ku tshibangidilu tshia bufuki.’ (2 Pet. 3:4) Petelo uvua musue kumbusha lungenyi lubi alu. Wakamba ne: ‘Ndi ntabuluja mitshima yenu miakane bua kunuvuluija.’ Wakavuluija bena Kristo ne: basekianganyi bavua badishima. Kudi tshikondo tshivua Nzambi muele dîyi mu malu a bantu pavuaye mulokeshe mvula wa kabutu pa buloba.​—2 Pet. 3:1, 5-7.

Hagai wakadimuija bena Yuda bavua batekete mu maboko mushindu wa muomumue mu tshidimu tshia 520. Wakabambila ne: ‘Elanganayi meji a bienzedi bienu.’ (Hag. 1:5) Bua kubeleshisha meji, wakabavuluija mu mushindu muimpe malu adi Nzambi mulongolole bua kuenza ne adiye mulaye bantu bende. (Hag. 1:8; 2:4, 5) Matuku makese panyima pa dikankamija edi, bakatuadijilula mudimu wa dibaka nansha muvuabu babakandike bua kuwenza. Baluishi bakajinga kabidi kuimanyika mudimu eu, kadi bakapangila. Bena Yuda kabakalonda kabidi mukenji uvua ubakandika bua kuibaka to, ne mu bidimu bitanu bakajikija ntempelo.​—Eze. 6:14, 15; Hag. 1:14, 15.

Tuelanganayi meji a bienzedi bietu

Anu bu bena Yuda ba mu matuku a Hagai, tuetu petu tudi mua kuteketa mu maboko padi ntatu itukuata. Ntatu yoyi mitukuate, bidi mua kutukolela bua kuyisha ne tshisumi. Kadi ntshinyi tshidi mua kututekesha mu maboko? Tudi mua kupeta ntatu idi ifumina ku malu mabi a mu bulongolodi ebu. Elabi meji bua Habakuka wakamba ne: ‘Yehowa, nendile kuudi musangu bule bishi bua wewe unkuatshishe? Kuena ungumvuila anyi? Ndi ndila kuudi bua tshinyangu tshidiku.’ (Hab. 1:2) Bu mudi bamue bamona ne: dituku dia Yehowa ditshidi kule, bidi mua kufikisha muena Kristo ku dilengulula mudimu wa Nzambi ne kuditua mu malu ende bua kuikala ne nsombelu muimpe. Bualu ebu budiku mua kukufikila anyi? Tuetu tulonda lungenyi lua nunku tudi tudidinga nkayetu. Mbimpe tutumikile mubelu wa mu Bible wa ‘kuelangana meji a bienzedi bietu’ ne ‘kutabuluja mitshima yetu miakane.’ Tudi mua kudiebeja ne: ‘Bidiku mua kunkemesha bua mudi bulongolodi ebu bunenge kabayi babubutula anyi?’

Tshikondo tshia kuindila tshikavua Bible muambe

Anji elabi meji bua mêyi avua Yezu muambe bua nshikidilu wa tshikondo etshi. Mulayi wa Yezu wa matuku a ku nshikidilu udi mu mukanda wa Mâko udi uleja muvua Yezu mutudimuije misangu ne misangu bua kuikala badimuke. (Mâko 13:33-37) Tudi tusangana didimuija dia mushindu eu mu mulayi udi umvuija dituku dinene dia Yehowa palua Armagedone. (Buak. 16:14-16) Mbambulule didimuija edi bua tshinyi? Madimuija aa adi ne mushinga, bualu padi bantu batamba kuindila mutantshi mule badi mua kubuela mu tshipua muoyo.

Yezu wakaleja mudibi ne mushinga bua tuetu kushala batabale patudi bindile nshikidilu wa bulongolodi ebu. Wakatufuanyikija ne muena nzubu udibu bapawule bintu bionso. Ntshinyi tshivua muntu eu mua kuikala muenze bua kabamuibi? Uvua ne bua kushala mutabale butuku bujima. Ke bualu kayi Yezu udi utubela ne: ‘Nudilongolole, bualu bua Muana wa muntu nealue pa dîba dinudi kanuyi belangane meji.’​—Mat. 24:43, 44.

Tshilejilu etshi tshidi tshileja ne: mbimpe kudilongolola bua kuindila nansha bua tshikondo bule kampanda. Katuikadi tutamba kuditatshisha bua mudi bulongolodi ebu mua kuikala bunenge bikole kupita mutuvua belele meji to. Katudishimi ne lungenyi lubi lua ne: ‘Tshikondo tshia Yehowa kintshianji kulua’ to. Lungenyi lua nunku ludi mua kunyanga dijinga dietu dia kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge.​—Lomo 12:11.

Epuka lungenyi lubi

Mukanda wa Galatia 6:7 udi wamba bua lungenyi lubi ne: ‘Kanudidingi, tshintu tshionso tshidi muntu ukuna, ntshiotshi tshiapuolaye.’ Bobu kabayi bakune nteta mu budimi, bisosa bibi bidi bitolokamu. Bia muomumue, tuetu katuyi tusukula bieledi bietu bia meji, ngenyi mibi idi mua kunyanga lungenyi luetu. Tshilejilu, tudi mua kudiambila ne: ‘Dituku dia Yehowa nedilue, kadi ki mpindieu to.’ Lungenyi lua buena elu ludi mua kutufikisha ku dienza mudimu wa Nzambi ne kalengu. Tshisumi tshituvua natshi bua ntendelelu wetu tshidi mua kukepa ne tuetu kujimija disanka dia kuenzela Nzambi mudimu. Dîba adi tshisumi tshituvua natshi bua ntendelelu wetu tshidi mua kukepa ne dituku dia Yehowa kulua kutusangana mu tshipua muoyo.​—2 Pet. 3:10.

Tuetu tuleja misangu yonso ‘mudi disua dia Nzambi dimpe, didi dimusankisha ne didi diakane tshishiki,’ lungenyi lubi kaluakutunyanga to. (Lomo 12:2) Kubala Dîyi dia Nzambi pa tshibidilu kudi mua kutuambuluisha bua kukumbaja bualu ebu. Dîyi dia Nzambi didi mua kukolesha dishindika dietu dia ne: Yehowa utu anu ukumbaja malu adiye mulaye mu tshikondo tshijadika.​—Hab. 2:3.

Kudilongela, kusambila, kubuela mu bisangilu bionso, kuyisha ne kuenzela bakuabu malu mimpe nebituambuluishe bua ‘kutekemena dilua dia dituku dia Yehowa.’ (2 Pet. 3:11, 12) Yehowa neamone lulamatu luetu. Mupostolo Paulo udi wamba ne: ‘Katupangi mu kuenza kua malu mimpe, bualu bua palua tshikondo tshia kuapuola, netuapuole bituikala katuyi tupanga.’​—Gal. 6:9.

Bushuwa, etshi ki ntshikondo tshia kulekela lungenyi lubi lutufikisha ku diela meji ne: dituku dia Yehowa ditshidi kule to. Kadi ntshikondo tshia kukolesha mitshima yetu bualu dituku dia Yehowa ndisemene pabuipi.

[Tshimfuanyi mu dibeji 4]

Hagai ne Zekâya bakasaka bena Yuda bua kuibaka ntempelo

[Tshimfuanyi mu dibeji 5]

Muena nzubu yeye mumanye ne: muivi ulualua, neenze tshinyi?

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu