TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w16 ngondo wa 12 dib. 29-31
  • Bupole nnjila wa meji

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Bupole nnjila wa meji
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2016
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • MEJI A BUPOLE
  • Bupole budi butuambuluisha mushindu kayi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2020
  • ‘Mmuntu kayi udi ne meji ne lungenyi munkatshi muenu?’
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2008
  • Paudi ne bupole udi ne bukole
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2023
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2016
w16 ngondo wa 12 dib. 29-31
Muntu udi wenza mudimu wa kutabalela bakulakaje ne babedi uyukila ne mamu udi ne tshiji

Bupole nnjila wa meji

Toñi udi wenza mudimu wa ditabalela bakulakaje wakadidisha ngonga wa ku tshiibi ne mamu kampanda wakalua kumuitaba. Mamu eu wakapenda Toñi ne kumutandisha bua muvuaye kayi mulue kumpala kua dîba bua kuambuluisha mamuende ukavua mukulakaje. Toñi kavua mufike ku mudimu dîba dimane kupita to. Nansha nanku, wakalomba mamu au luse bua tshivua tshienzeke.

MUSANGU wakalonda, mamu au wakamba kabidi Toñi mêyi mabi. Ntshinyi tshiakenzaye? Wakamba ne: “Nsombelu eu uvua mukole. Mamu au kavua ne kabingila ka kumuamba mêyi mabi to.” Nansha nanku, Toñi wakalomba kabidi mamu au luse ne kumuambila ne: uvua umumvuila bua lutatu luvuaye nalu.

Bu wewe muikale Toñi, uvua mua kuenza tshinyi? Uvuaku mua kudienzeja bua kuleja bupole anyi? Bivuaku mua kukulomba bua kudienzeja bikole bua kudikanda anyi? Kakuyi mpata, ki mbipepele bua kuikala ne lutulu mu nsombelu ya buena itudi bakuile eyi to. Tuetu ne dibungama anyi batufiikishe munda, bitu bikole menemene bua kuikala ne lutulu.

Kadi Bible udi ukankamija bena Kristo bua kuikala ne bupole. Bushuwa, Dîyi dia Nzambi didi dileja mudi bupole ne meji bipetangana. Yakobo udi webeja ne: “Nnganyi udi ne meji ne lungenyi munkatshi muenu? Ku diambuluisha dia bikadilu biende bimpe, aleje bienzedi biende bienza ne bupole budi bufumina ku meji.” (Yak. 3:13) Mmu mushindu kayi mudi bupole buleja meji adi afumina muulu? Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kupeta ngikadilu wa Nzambi eu?

MEJI A BUPOLE

Bupole budi mua kutuyisha tshiji. ‘Dîyi dia kalolo didi diandamuna tshiji, kadi dîyi dikole didi disonsola tshiji.’​—Nsu. 15:1.

Kuandamuna muntu ne tshiji kudi mua kunyangakaja malu bikole bualu kudi bu kuela esanse mu kapia. (Nsu. 26:21) Kadi, kuandamuna ne bupole kutu misangu yonso kutuyisha tshiji. Kudi mene mua kutuyisha tshilunji tshia muntu udi ne tshiji tshikole.

Toñi wakamona tshivua tshienzeke atshi. Pakumvua mamu au muvua Toñi mumuandamune ne bupole, wakapuekesha binsonji. Wakumvuija Toñi ne: uvua ne ende malu avua mamutonde ne a mu dîku diende. Toñi wakafila bumanyishi buimpe, ke dilonga dia Bible kutuadijadi, bionso ebi anu bualu uvua muenze malu ne lutulu ne ditalala.

Bupole budi mua kutupetesha disanka. “Badi ne malu mapole mba diakalenga, bualu nebapiane buloba.”​—Mat. 5:5.

Bua tshinyi bantu badi ne bupole badi ne disanka? Pavua bantu ba bungi bavua ne tshikisu bavuale bupole, badi mpindieu ne disanka. Nsombelu wabu mmulongoloke ne mbamanye ne: nsombelu muimpe mmubindile kumpala eku. (Kolos. 3:12) Adolfo, mutangidi wa tshijengu wa mu Espagne udi uvuluka tshivua nsombelu wende kumpala kua kumanyaye bulelela.

Adolfo udi wamba ne: “Nsombelu wanyi kavua ne tshipatshila to. Tshimuenekelu tshianyi tshivua tshienda tshinyanguka bikole, too ne bamue balunda banyi bavua ne buôwa bua mumvua ngenza malu ne lutambishi ne tshikisu. Ndekelu wa bionso, malu akashintuluka. Mu mvita, bakantua tuele tusambombo ne meme kujimija mashi a bungi ngamba kufua.”

Kadi mpindieu, Adolfo udi ulongesha bantu bakuabu mua kuikala ne bupole mu mêyi ne mu bienzedi. Bantu ba bungi badi basemena kudiye bua mudiye muntu wa musangelu ne disanka. Adolfo udi wamba ne: udi ne disanka bua mudiye mushintuluke. Udi ne dianyisha kudi Yehowa bua mudiye mumuambuluishe bua kuikala ne bupole.

Bupole budi busankisha Yehowa. ‘Muananyi, wikale ne meji, usankishe mutshima wanyi, bua mmanye mua kuitaba kudi muntu udi umpenda.’​—Nsu. 27:11.

Bushuwa, badi bapenda Yehowa kudi muluishi wende munene Diabolo. Nzambi udi ne kabingila kakufiika munda bua bipendu bia patupu bia mushindu eu, kadi Bible udi uleja ne: Yehowa “kena ukuata tshiji lubilu.” (Ekes. 34:6) Patudi tudienzeja bua kuidikija Nzambi mudiye kayi ukuata tshiji lubilu ne lutulu luende, tudi tulonda njila wa meji udi usankisha Yehowa bikole.​—Ef. 5:1.

Buloba butudi mbuwule tente ne malu mabi. Tudi tutuilangana ne bantu ‘bena diambu, badibandishi, bapendi ba Nzambi, bashiminyinyanganyi ba malu, kabayi badikanda, bena luonji.’ (2 Tim. 3:2, 3) Kadi malu aa kaena mua kupangisha muena Kristo bua kuikala ne meji a bupole to. Dîyi dia Nzambi didi dituvuluija ne: ‘meji adi afumina muulu, nga ditalala, kaena ne malu makole.’ (Yak. 3:17) Patudi ne lungenyi lua ditalala ne katuyi ne malu makole, tudi tuleja ne: tudi ne meji a kudi Nzambi. Meji aa neatusake bua kuandamuna ne bupole padibu batubunda ne neatusemeje bikole menemene pabuipi ne Yehowa, Mpokolo wa meji adi kaayi ne ndekelu.

Mua kuikala ne bupole

Muntu yeye mukuenzele malu ne tshikisu anyi mu mushindu mubi, ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kudikanda ne kuenza malu mu mushindu udi usankisha Yehowa? Kuenaku mua kuelangana meji pa mêyi manene a mushinga adi alonda aa anyi?

  1. 1 EPUKA “NYUMA WA PA BULOBA.”​—1 Kol. 2:12. Bantu ba bungi batu bamona kuikala ne bupole bu butekete. Batu bela meji ne: muntu wa bukole ngewu udi wambangana mêyi mashile ne udi ne tshikisu. Ngelelu wa meji wa nunku udi uleja nyuma wa pa buloba kadi kena uleja meji adi afumina muulu to. Bushuwa, Bible udi uleja patoke ne: muntu udi ne bupole udi ne bukole bua bungi. ‘Udi uleja lutulu lule udi mua kuitabujija mulumbuluishi, ludimi ludi ne mêyi matekete ludi lutshibula mufuba.’​—Nsu. 25:15.

    Nkonko ya kuelela meji:

    Ntuku mmona bupole bu tshimanyinu tshia muntu udi ne bukole anyi peshi udi ne butekete?

    Ntuku ndienzeja bua kuepuka “malu adi mubidi wenza” bu mudi tshiji tshikole tshia lukasa ne matandu anyi?​—Gal. 5:19, 20.

  2. 2 KEBA DÎBA DIA KUELANGANA MEJI. ‘Mutshima wa muntu muakane udi welangana meji a bualu budiye mua kukudimuna, kadi mukana mua bantu babi mudi mupatula malu mabi.’ (Nsu. 15:28) Tuetu bakule patutshidi ne tshiji, tudi mua kupatula mêyi adi mua kulua kututonda pashishe. Kadi tuetu belangane meji anyi banane lungenyi kumpala kua kuakula, nebituambuluishe bua kuikala ne lungenyi kaba kamue, kuandamuna ne bupole ne kufikisha muntu mukuabu ku dienza malu bimpe.

    Nkonko ya kuelela meji:

    Ntuku nkuata tshiji lukasa anyi?

    Ndiku mua kulengulula bualu bubi budibu bangenzele bua kukeba ditalala anyi?​—Nsu. 19:11.

  3. 3 IKALA USAMBILA. Lomba nyuma muimpe, bukole budi butambe makole makuabu onso. (Luka 11:13) Vuluka ne: mu ngikadilu ya dimuma dia nyuma muimpe wa Nzambi mudi bupole ne didikanda. Adolfo udi uvuluka wamba ne: “Kusambila Yehowa dîba dionso nkungambuluishe bikole nangananga pamvua ne tshiji tshikole.” Yehowa neandamune masambila atudi tuenza ne muoyo mujima bua kumulomba nyuma muimpe tuetu ‘bananukile mu disambila.’​—Lomo 12:12.

    Nkonko ya kuelela meji:

    Ntuku ne tshibidilu tshia kulomba Yehowa akonkonone muoyo wanyi ne malu andi njinga kuenza anyi?

    Ntuku mmulomba nyuma wende muimpe ne meji bua kuenza malu mu mushindu udi umusankisha anyi?​—Mus. 139:23, 24; Yak. 1:5.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu