TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w25 ngondo 5 dib. 8-13
  • Yehowa udi ukusamba

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Yehowa udi ukusamba
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2025
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • YEHOWA UTU UTUFUILA LUSE
  • YEHOWA UDI UTUPESHA DITEKEMENA
  • YEHOWA UDI UJIKIJA BUÔWA BUTUDI NABU
  • Yehowa “udi wondopa badi ne mioyo misunsuke”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Didipuekesha dikusake bua kuitaba malu audi kuyi mumanye
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2025
  • Katuena nkayetu nansha
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2025
  • Keba mandamuna a nkonko eyi
    Programe wa Mpuilu wa tshijengu wa 2025-2026 muikala mutangidi wa tshijengu
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2025
w25 ngondo 5 dib. 8-13

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 20

MUSAMBU WA 7 Yehowa, udi bukole buetu

Yehowa udi ukusamba

‘Tatu wa luse lua bungi ne Nzambi wa busambi buonso atumbishibue.’​—2 KOL. 1:3.

LUNGENYI LUNENE

Malongesha atudi tupeta bua muvua Yehowa musambe bena Yuda bavuabu bakuate baye nabu.

1. Bena Yuda bavuabu bakuate baye nabu mu Babilona bavua mu nsombelu kayi?

ELABI meji muvua bena Yuda bavuabu bakuate baye nabu mu Babilona ne bua kuikala bumvue. Bavua badimuenene muvuabu babutule tshimenga tshiabu. Bavua babumbushe mu buloba buabu, baye nabu mu buloba buenyi bua mpekatu yabu ne ya bankambua babu. (2 Kul. 36:15, 16, 20, 21) Bushuwa, mu Babilona amu, bavua ne mushindu wa kuenza malu abu a buatshia buila badilekelele. (Yel. 29:4-7) Nansha nanku nsombelu uvua mubakolele muntu amu, ne ki mbobu bavua bamusungule to. Mmunyi muvuabu bumvue? Teleja tshivua umue wa kudibu muambe: “Pabuipi ne misulu ya mu Babilona, muaba au ngutuvua basombe. Tuakadila patuakavuluka Siona.” (Mis. 137:1) Bena Yuda bavua babungame abu bavua dijiinga ne busambi, kadi nnganyi uvua mua kubapeshabu?

2-3. a) Ntshinyi tshivua Yehowa muenzele bena Yuda bavuabu bakuate baye nabu? b) Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi?

2 Yehowa udi “Nzambi wa busambi buonso.” (2 Kol. 1:3) Bu mudiye Nzambi wa dinanga, mmusue kusamba bantu bonso badi basemena kudiye. Uvua mumanye ne: bamue bena Yuda bavua mua kuitaba dinyoka divuaye mubapeshe bua kupinganabu kudiye. (Yesh. 59:20) Ke bualu kayi, bidimu bipite pa 100 kumpala kua kubakuatabu kuya nabu, Yehowa wakasaka muprofete Yeshaya bua kufunda mukanda udi ne dîna diende. Bua tshinyi? Yeshaya udi wamba ne: “Nzambi udi wamba ne: ‘Sambayi, sambayi bantu banyi.’” (Yesh. 40:1) Mêyi a Yehowa avua Yeshaya mufunde au akapetesha bena Yuda bavuabu bakuate baye nabu abu busambi buvua bukengela.

3 Anu bu bena Yuda abu, tuetu petu tutu dijinga ne busambi misangu yonso. Mu tshiena-bualu etshi, netumone mishindu isatu ivua Yehowa musambe bena Yuda abu. Wa kumpala, wakalaya bua kufuila bena Yuda bavua banyingalala luse. Muibidi, wakabapesha ditekemena. Muisatu, wakajikija buôwa buvuabu nabu. Patudi tuenda tukonkonona malu aa, umone mudi mêyi a Yehowa mua kutukolesha petu lelu.

YEHOWA UTU UTUFUILA LUSE

4. Mmunyi muvua Yehowa muleje ne: udi Nzambi wa luse? (Yeshaya 55:7)

4 Yehowa udi “Tatu wa luse lua bungi.” (2 Kol. 1:3) Wakaleja ngikadilu wa luse eu pavuaye mulaye bua kufuila bena Yuda bavua banyingalala luse. (Bala Yeshaya 55:7.) Wakamba ne: “Ne dinanga dia lulamatu dia tshiendelele nenkumvuile luse.” (Yesh. 54:8) Mmunyi muvuaye mua kubafuila luse? Nansha muvua bantu bende bena Yuda abu ne bua kukenga bua bienzedi biabu, wakabalaya ne: kabavua ne bua kushala mu Babilona amu kashidi to. Bavua bashalamu anu bua tshitupa tshîpi. (Yesh. 40:2) Bushuwa, mêyi aa avua ne bua kuikala makoleshe bena Yuda bavua banyingalale!

5. Mbualu kayi bunene butudi tuetu nabu buvua bena Yuda abu kabayi nabu budi butamba kutushindikila ne: Yehowa neatufuile luse?

5 Dilongesha: Yehowa mmudiakaje bua kufuila batendeledi bende luse ne muoyo mujima. Lelu eu tuetu tudi ne bualu bunene buvua bena Yuda bavuabu bakuate abu kabayi nabu budi butujadikila ne: Yehowa neatufuile luse ne muoyo mujima. Tudi tuamba nanku bualu tudi bamanye tshivua Yehowa muenze bua kutubuikidila mibi yetu. Bidimu nkama ya bungi Yeshaya mumane kuamba mêyi a buprofete au, Yehowa wakatuma Muanende munanga pa buloba bua afile muoyo wende bu mulambu wa tshia kupikula natshi bantu bonso bavua banyingalala bua mpekatu yabu. Mulambu eu ke udi wenza bua ‘abajimijile’ mpekatu bua kashidi. (Bien. 3:19; Yesh. 1:18; Ef. 1:7) Bushuwa, Nzambi utudi tuenzela mudimu nNzambi wa luse!

6. Tuetu tuelangana meji a luse lua Yehowa, bidi bituambuluisha mushindu kayi? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

6 Tuetu tudipisha bikole bua bilema bitudi benze, mêyi a Yehowa adi mu Yeshaya 55:7 adi mua kutupetesha busambi. Bamue ba kutudi badi mua kushala badipisha bua bilema bivuabu benze pabu bamane kunyingalala. Badi mua kudipisha nanku nangananga padibu ne ntatu ivua mpekatu ivuabu benze mibakebele. Kadi bu mukadibu batonde mpekatu yabu ne bayilekele, mbimpe bikale batuishibue ne: Yehowa mmubafuile luse. Padi Yehowa ubuikidila muntu mpekatu, kena uvuluka kabidi mpekatu au to. (Fuanyikija ne Yelemiya 31:34.) Nunku bu mudi Yehowa kayi uvuluka mpekatu yetu, mbimpe tuyipue petu muoyo. Tshidi ne mushinga kudiye mmalu atudi tuenza mpindieu ki mbilema bituvua benze to. (Yeh. 33:14-16) Mu matuku makese emu, Tatu wetu wa luse lua bungi neatujikijile ntatu mitukebela kudi mpekatu itudi tuenza, uyijikija bua kashidi.

Muanetu wa balume wenda ne disanka. Foto: Bimfuanyi bileja mudi malu avuaye wenza kumpala mashilangane ne adiye wenza mpindieu. Malu mabi avuaye wenza kumpala: 1. Unaya manaya a video a tshikisu. 2. Unua maluvu ne makanya upitshisha. 3. Utangila bintu bibi mu ordinatere. Malu adiye wenza mpindieu: 1. Wakaja mu Nzubu wa bukalenge. 2. Uyukila ne muanetu wa bakaji ukadi mukulakaje. 3. Uyisha.

Tshidi ne mushinga kudiye mmalu atudi tuenza mpindieu ki mbilema bituvua benze to (Tangila tshikoso 6)


7. Tuetu basokoke mpekatu, ntshinyi tshidi mua kutusaka bua kukeba diambuluisha?

7 Kondo ka muoyo koku katupisha bua mpekatu utudi benze, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza? Bible udi utukankamija bua kulomba bakulu diambuluisha. (Yak. 5:14, 15) Imue misangu bidi mua kutukolela bua kubambila mpekatu utudi benze. Kadi tuetu tunyingalala bua mpekatu au ne tuvuluka ne: Yehowa ne bakulu badiye muteke badi batuambuluisha ne dinanga dionso ne luse, kabiakutukolela bua kumbambilayi to. Mona muvua luse lua Yehowa lupeteshe muanetu Arthura busambi. Uvua ne kondo ka muoyo kamupisha bikole. Udi wamba ne: “Nkavua pa kukumbaja tshidimu tshijima tshimvua ngenda ntangila filme ya malu a bantu butaka. Kadi pangakateleja muyuki uvua wakula bua kondo ka muoyo, ngakatondela mukajanyi ne bakulu mpekatu wanyi, meme kumvuaku disulakana, tshibi ntshivua anu ngumvua bibi. Bakulu bakamvuluija ne: Yehowa kavua mumbenge to, udi utubela bualu mmutunange. Mêyi abu mimpe aa akalenga muoyo wanyi, kungambuluishabi bua kushintulula ngelelu wanyi wa meji.” Lelu Arthur udi mpanda-njila ne musadidi wa mudimu. Bidi bitukolesha ku muoyo patudi tumanya ne: tuetu banyingalale bua mpekatu yetu, Yehowa udi utufuila luse.

YEHOWA UDI UTUPESHA DITEKEMENA

8. a) Nditekemena kayi divua Yehowa mupeshe bena Yuda bavuabu bakuate baye nabu mu Babilona? b) Bilondeshile Yeshaya 40:29-31, ditekemena adi divua dienzele bena Yuda bavua banyingalale tshinyi?

8 Bua mmuenenu wa buntu, kakuvua tshikuabu tshivua bena Yuda bavuabu bakuate baye nabu mu Babilona mua kuenza to. Bena Babilona kabavua balekela bantu bavuabu bakuata to. (Yesh. 14:17) Kadi Yehowa wakapesha bantu bende ditekemena. Wakalaya bua kubapetesha budikadidi, kakuyi tshivua mua kumupangisha bua kubapeteshabu to. (Yesh. 44:26; 55:12) Bena Babilona bavua anu bu lupuishi ku mêsu kua Yehowa. (Yesh. 40:15) Wewe muele lupuishi mupuya, ludi lumbuka bipepele. Ditekemena divua Yehowa mupeshe bena Yuda divua mua kubenzela tshinyi? Divua mua kubakolesha. Kadi divua mua kubenzela bualu bukuabu buvua Yeshaya mufunde, wamba ne: “Badi batekemena kudi Yehowa nebapetulule bukole.” (Bala Yeshaya 40:29-31.) Bushuwa, ditekemena adi divua ne bua kubakolesha; bavua mua ‘kuya muulu ne mapuapua bu nyunyi ya mikanku.’

9. Ntshinyi tshivua ne bua kuikala anu tshisake bena Yuda bavuabu bakuate baye nabu abu bua kueyemena milayi ya Yehowa?

9 Yehowa wakambila kabidi bena Yuda bavuabu bakuate baye nabu abu bualu buvua bubasaka bua kueyemena milayi yende. Mbualu kayi abu? Ela meji a mêyi a buprofete akavua makumbane. Tshilejilu, bavua bamanye ne: bena Ashû bakatshimuna bisa dikumi bia bukalenge bua Isalele, kukuatabu bantu kuyabu nabu. (Yesh. 8:4) Bavua bamone muvua bena Babilona babutule tshimenga tshia Yelushalema, pashishe kubakuatabu kuyabu nabu. (Yesh. 39:5-7) Bavuapu pavuabu bafofomije mukalenge Sedekiya mêsu, baye nende mu Babilona. (Yel. 39:7; Yeh. 12:12, 13) Bualu buonso buvua Yehowa muambe buakakumbana. (Yesh. 42:9; 46:10) Malu onso aa avua anu ne bua kuikala matambe kubashindikila ne: mulayi wa Yehowa wakubapatula mu Babilona uvua ne bua kukumbana.

10. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kulama ditekemena dietu dikole matuku a ku nshikidilu aa?

10 Dilongesha: Patudi ne dibungama, ditekemena didi mua kutukolesha ne kutupeshilula bukole. Tudi mu bikondo bikole ne tudi ne baluishi ba bukole bua bungi. Nansha nanku katuena mua kudiumvua batekeshibue mu mikolo to. Yehowa mmutupeshe ditekemena dia mushinga mukole dia kupeta muoyo wa tshiendelele, dia kusomba mu ditalala ne mu bukubi. Tudi ne bua kushala batuishile mêsu etu anu ku ditekemena dietu edi. Tshianana ditekemena dietu didi mua kulua anu bu dididishi dia lumuenu didi ne lupuishi lua bungi, ditupangisha bua kumona muaba mulenga. Mmunyi mutudi mua kusukula dididishi adi, tuambe ne: kulama ditekemena dietu anu dikole? Mbimpe tuikale tudifuanyikijila muikala nsombelu wetu muimpe mu bulongolodi bupiabupia. Mbimpe tubale biena-bualu, tutangile filme, ne tuteleje misambu bidi biakula bua ditekemena dietu. Patudi tusambila, mbimpe tuikale kabidi tuambila Yehowa ne: tudi bindile ne muoyo kuulu kuulu bua kumona dikumbana dia milayi yende.

11. Ntshinyi tshitu tshiambuluisha muanetu wa bakaji mukuabu udi ne disama dia munanunanu bua kupetulula bukole?

11 Muanetu wa bakaji mukuabu, diende Joy, utu ne disama dia munanunanu. Tumonayi mudi ditekemena dimukoleshe ne dimupeteshe busambi. Udi wamba ne: “Patudi dintshiokesha, ntu ndeja Yehowa mundi ngumvua, mutuishibue ne: udi unteleja. Utu umpesha ‘bukole budi bupite bua pa tshibidilu.’” (2 Kol. 4:7) Utu udifuanyikijila muikale mu bulongolodi bupiabupia, muikala “muntu nansha umue udi musombele mu ditunga kayi mua kuamba ne: ‘Ndi nsama.’” (Yesh. 33:24) Tuetu tuleja petu Yehowa itudi nayi munda, batuishile kabidi mêsu ku ditekemena ditudi nadi, netupetulule bukole.

12. Mmalu kayi adi atusaka bua kuitaba ne: milayi ya Yehowa neyikumbane? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

12 Yehowa mmutuleje petu malu a bungi adi atujadikila ne: milayi yende neyikumbane. Elabi meji a mêyi a buprofete atudi tumona enda akumbana lelu. Tshilejilu, tudi tumona mudi bukokeshi bua buloba bujima buikale “tshitupa bukole ne tshitupa butekete.” (Dan. 2:42, 43) Tudi tupeta kabidi ngumu ya mudi buloba ‘bukanka ku muaba ne ku muaba’ ne tudi tuyisha bantu ba mu “bisamba bionso.” (Mat. 24:7, 14) Bu mutudi tumona mêyi a buprofete aa ne makuabu a bungi akumbana, malu adi Yehowa mutulaye neakumbane.

Muanetu wa bakaji welangana meji a mêyi a buprofete adiye mubale mu Bible. Bimfuanyi: 1. Muanetu wa balume ne mukajende bimane ku kaditempu ka mikanda bayukila ne nsongalume. 2. Tatu ne muanende wa balume batangile bintu bidi tshipupu tshinyangakaje. 3. Dibue dikuma ku makasa a lupingu luvua Nebukadenesâ mumone mu tshilota ludibu bumvuije mu Danyele nshapita 2. 4. Bantu basombe ne disanka mu mparadizu pa buloba.

Mêyi a buprofete adi enda akumbana lelu adi atushindikila ne: milayi ya Yehowa neyikumbane (Tangila tshikoso 12)


YEHOWA UDI UJIKIJA BUÔWA BUTUDI NABU

13. a) Ntatu kayi ivua bena Yuda ne bua kupeta pavua tshikondo tshia kubapatula mu Babilona tshikumbana? b) Bilondeshile Yeshaya 41:10-13, mmunyi muvua Yehowa musambe bena Yuda bavuabu bakuate baye nabu?

13 Nansha muvua Yehowa mupeshe bena Yuda abu ditekemena ditambe buimpe, uvua mumanye ne: bavua ne bua kupeta ntatu pavua tshikondo tshia kubapatula mu Babilona tshikumbana. Uvua muambe ne: pavua tshikondo atshi tshisemena, mukalenge kampanda wa bukole uvua ne bua kuluisha bisamba bivua binyunguluke Babilona, pashishe kulua kuluisha ne Babilona. (Yesh. 41:2-5) Bena Yuda abu bavua ne bua kumvua buôwa anyi? Yehowa ukavua mudianjile kukolesha bantu bende, wamba ne: ‘Kanutshinyi to, bualu ndi nenu. Kanupampakanyi to, bualu ndi Nzambi wenu.’ (Bala Yeshaya 41:10-13.) Pavuaye muambe ne: ‘Ndi Nzambi wenu’ uvua usua kuamba tshinyi? Kavua uvuluija bena Yuda bua kumutendelela to, bualu bakavua benza nanku konso eku. Kadi uvua ubavuluija ne: utshivua anu nabu.​—Mis. 118:6.

14. Mmushindu kayi mukuabu uvua Yehowa mujikije buôwa bua bena Yuda bavuabu bakuate baye nabu?

14 Yehowa uvua mujikije kabidi buôwa bua bena Yuda abu pavuaye mubavuluije ne: uvua ne bukole ne dimanya kabiyi mikalu. Wakabalomba bua kutangila mitoto muulu, kubambilaye ne: mmufuke mitoto ayi, ne mmumanye dîna dia mutoto wonso. (Yesh. 40:25-28) Bu mudi Yehowa mumanye dîna dia mutoto wonso, udi mua kupanga kumanya dîna dia mutendeledi wende yonso anyi? Nansha kakese! Anu mudi Yehowa ne bukole bua kufuka mitoto, udi kabidi ne bukole bua kuambuluisha bantu bende. Bushuwa, bena Yuda bavuabu bakuate baye nabu, kabavua ne bualu bua kumvuila buôwa to.

15. Mmunyi muvua Yehowa mulongolole lungenyi lua bena Yuda bua malu avua mabindile kumpala?

15 Yehowa wakalongolola kabidi lungenyi lua bantu bende bua malu avua mabindile kumpala. Mu tshitupa tshia kumpala tshia mukanda wa Yeshaya, Nzambi wakabambila ne: “Buelayi mu nzubu yenu ya munda, ne kangayi biibi panyima penu. Sokomayi bua mutantshi mukese too ne padi tshiji tshikole tshipita.” (Yesh. 26:20) Bidi bimueneka ne: mêyi aa akakumbana musangu wa kumpala pavua mukalenge Kolesha mubunde Babilona. Mumanyi kampanda wa malu a kale muena Greke udi wamba ne: “Pavua Kolesha mubuele mu Babilona, wakatumina [basalayi bende] dîyi bua kushipa bantu bonso bavua pambelu.” Bena mu Babilona bavua ne bua kuikala bumvue buôwa bua dikema! Kadi pamuapa bena Yuda bavuamu kabavua mua kushipibua to, bualu bavua batumikila mêyi a Yehowa.

16. Bua tshinyi katuena ne bua kumvua buôwa bua malu adi matuindile kumpala eku? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

16 Dilongesha: Mu matuku makese emu dikenga dinene ditu kadiyi dianji kuenzeka katshia bafuka bantu nedituadije. Patuadijadi, bantu nebapampakane pa buloba ne nebumvue buôwa bua bungi. Kadi tuetu batendeledi ba Yehowa katuakumvua buôwa to. Bualu tudi bamanye ne: Yehowa nNzambi wetu. Netuikale ne dikima, batuishibue ne: ‘dipikudibua dietu didi dienda disemena pabuipi.’ (Luka 21:28) Nansha patuluisha bisamba bidisange, netutungunuke anu ne kueyemena Yehowa. Neatume banjelu bende bua kutukuba ne neatuambile malu a kuenza bua kusungila mioyo yetu. Mmushindu kayi watuambilaye malu au? Katuena banji kumanya to. Kadi pamuapa neatuambilawu ku diambuluisha dia bisumbu bietu bia bena Kristo. Mu ngumvuilu kampanda, biobi ebi ke bikala nzubu yetu ya munda mutuasomba mu bukubi. Mmunyi mutudi mua kudilongolola bua malu adi matuindile kumpala eku? Tudi ne bua kuikala balamakanangane ne bena Kristo netu, kuikala badiakaje bua kutumikila buludiki butu bulongolodi butupesha, ne kuikala batuishibue ne: Yehowa udi ulombola bulongolodi buetu ebu.​—Eb. 10:24, 25; 13:17.

Bena Kristo babala Bible pamue mu nzubu mu dikenga dinene. Mbatangidile pambelu mu dididishi, muanetu wa balume uleja mitoto ya bungi muulu butuku.

Tuetu tuelangana meji a mudi Yehowa ne bukole bua kutupandisha, katuakuikala ne buôwa mu dikenga dinene to (Tangila tshikoso 16)b


17. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua Yehowa akusambe?

17 Nansha muvua bena Yuda bavua mu Babilona abu mu nsombelu wa lutatu, Yehowa wakabapesha busambi buvua bukengela. Ke tshiatuenzelaye petu. Nunku nansha bualu kayi mua kukufikila, ikala anu mumanye ne: Yehowa neakusambe. Mueyemena bua mudiye Nzambi wa luse lua bungi. Lama ditekemena diebe anu dikole. Manya kabidi ne: bu mudi Yehowa muikale Nzambi webe, kuena ne tshia kumvuila buôwa to.

MMUNYI MUDI MVESE IDI ILONDA EYI IKUPETESHA BUSAMBI?

  • Yeshaya 55:7

  • Yeshaya 40:29-31

  • Yeshaya 41:10-13

MUSAMBU 3 Bukole buetu, ditekemena dietu, tshieyemenu tshietu

a Tudi bashintulule amue mêna.

b DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Bena Kristo bakese badisangishe, batangile mitoto ya bungi muulu; bibavuluija mudi Yehowa ne bukole bua kukuba bantu bende muaba wonso udibu basombele.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2025)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu